Priit Pungaste kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada pikaajaline kokkusaamine elukaaslasega ja Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks seoses kaebajale elukaaslasega pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega alates 01.06.2020
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 16.12.2021. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 4
Menetluse alus ringkonnakohtus
Priit Pungaste määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja - Priit Pungaste Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.12.2021. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 peale menetlusse.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 16.12.2021. a määrus resolutsiooni punkti 2 osas ning teha selles osas uus määrus, millega jätta rahuldamata Viru Vangla taotlus piirata kaebaja tutvumisvõimalust vastustaja poolt 15.11.2021 esitatud õiendiga ja saada sellest ärakirju.
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.12.2021. a määrus muutmata resolutsiooni punkti 4 osas.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav Priit Pungaste esitas 01.06.2020 Viru Vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks tema elukaaslase I. Petrovitšiga. Viru Vangla teatas suuliselt, et pikaajalise
kokkusaamise loa andmisest keeldutakse ning selgitas põhjuseid lähemalt 06.08.2020. a vastuses P. Pungaste 13.07.2020. a selgitustaotlusele.
2.P. Pungaste esitas Viru Vangla 06.08.2020. a vastusele vaide, milles palus võimaldada talle pikaajaline kokkusaamine elukaaslasega. Viru Vangla tagastas 06.10.2020. a otsusega P. Pungaste vaide läbivaatamatult.
3.P. Pungaste esitas 29.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale seoses talle elukaaslasega pikaajalisest kokkusaamisest keeldumisega. Tartu Halduskohus võttis 06.01.2021. a määrusega P. Pungaste kaebuse menetlusse Viru Vangla kohustamise nõudes võimaldada pikaajaline kokkusaamine elukaaslasega.
4.Viru Vangla esitas 15.11.2021 kohtule täiendavad tõendid. Vangla selgitas, et vangiregistri päevikust väljavõtte tegemine ei ole tehniliselt võimalik ning vangla esitab 17.02.2020. a telefonikõne kohta üksuse, kus P. Pungaste karistust kannab, õiendi päevikukande sisu kohta. Vangla taotles õiendi osas menetluse kinniseks kuulutamist ning kaebaja tutvumisvõimaluse piiramist antud dokumendiga HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel. Vangiregister on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 alusel ning sellesse kantud andmeid kasutatakse kinnipeetava ja kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamiseks. Kinnipeetava teadmine sellest, milline on täpne vangla hallatava informatsiooni maht, annab süüdimõistetule võimaluse endapoolse informatsiooniga manipuleerida ja seeläbi mõjutada riskihinnangu objektiivsust. Tegemist ei ole ülemäärase piiranguga, kuna käesolevas asjas oluline informatsioon on avaldatud ka kohtuasjas 1-18-9774 ning vangla 06.05.2021. a vastuses kohtule.
5.Kaebaja esitas 07.12.2021 kohtule taotluse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja osutas, et Viru Vangla jättis tema kahjunõude rahuldamata. Kaebaja leiab, et vangla rikkus tema perekonna- ja eraelu puutumatust, sest ei ole alates 01.06.2020 võimaldanud talle pikaajalist kokkusaamist elukaaslasega. Kaebaja palus Viru Vanglalt välja mõista 1000 eurot ning taotles enda riigilõivu tasumisest vabastamist.
6.Tartu Halduskohus kuulutas 16.12.2021. a määruse resolutsiooni p-ga 1 menetluse haldusasjas nr 3-20-1884 kinniseks Viru Vangla 15.11.2021. a vastusele lisatud õiendit puudutavas osas ning piiras määruskaebuse esitaja õigust õiendiga tutvuda ja saada sellest ärakirju (resolutsiooni p 2). Vaidlusaluse määruse resolutsiooni p-ga 4 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse täiendamisel hüvitamisnõudega. Halduskohtu määruse vastavad põhjendused olid kokkuvõtvalt järgnevad.
6.1.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Vastavalt HKMS § 88 lg-le 2 ja § 79 lg 1 p-le 1 võib seda õigust piirata riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Halduskohus rahuldab vastustaja taotluse keelata kaebajal tutvuda vangla poolt 15.11.2021 esitatud õiendiga ja saada sellest ärakirju, sõltumata sellest, et kaebaja on tõenäoliselt seda õiendit toimikuga tutvudes näinud. Kohus ei pea põhjendatuks võimaldada kaebajale tulevikus selle tõendiga korduvalt tutvumist. Kohus nõustub vastustajaga, et õiend sisaldab andmeid, mis on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks ning millele kaebajal puudub ligipääs. Kohtu arvates kaalub vangla huvi vangla hallatava informatsiooni ja selle mahu saladuses hoidmiseks praeguses asjas üles kaebaja huvi neist andmetest koopiate saamiseks.
6.2.Kaebaja esitas kohtule taotluse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks, sest vangla ei ole alates 01.06.2020 võimaldanud talle pikaajalist kokkusaamist tema elukaaslasega. Kohus ei pidanud antud juhul vajalikuks kaebaja 07.12.2021. a kahju hüvitamise taotluse uue kaebusena registreerimist, vaid käsitas seda kaebuse muutmise taotlusena HKMS § 49 lg 1 mõttes. Kohus
võttis taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde väljavõtte kaebaja vabakasutuskontost ajavahemiku 07.08.2021–06.12.2021 kohta ja jättis rahuldamata P. Pungaste taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse täiendamisel hüvitamisnõudega. Halduskohus märkis, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna arvestada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole, ning taotleja sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, samuti elektriseadmete kasutamise kulud. Lisaks tuleb maha arvata muud igakuised vältimatud kulutused, mille suuruseks võib eeldada ca 5% töötasu alammäärast (RKÜK 12.04.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammäär 584 eurot ning 5% sellest on 29,20 eurot. Seega võib eeldada, et kaebaja vältimatud kulud olid arvestataval ajavahemikul kokku 116,80 eurot (4×29,20). Kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest nähtub, et kaebaja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek oli 563,18 eurot. Sissetulekust kuuluvad maha arvamisele kinnipidamised nõuete fondi, vabanemisfondi ja elektriseadmete kasutamise kulud kokku 396,59 eurot (281,57+112,65+2,37) ning vältimatud kulud 116,80 eurot. Seega on kaebaja laekumiste ja maha arvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 24,89 eurot, s.o (563,18-396,59-116,80)÷4×2. Kuna menetluskulud (kaebuse täiendamisel hüvitamisnõudega tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot) ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, ei ole kaebajale HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt menetlusabi andmine lubatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Määruskaebuse esitaja esitas 20.12.2021 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 16.12.2021. a määruse tühistada resolutsiooni p-de 2 ja 4 osas. Määruskaebuse esitaja leidis, et tal on õigus esitatud õiendiga tutvuda avaliku teabe seaduse (AvTS) § 4 lg 1 alusel (demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras) ja viitas veel ka AvTS §-dele 4 lg 2, 9 lg 1, 15 ja 38 lg 2.
7.1.P. Pungaste viitas ka sellele, et palus kohtul vastustajalt välja nõuda 02.01.2020 koostatud kontrollinõuete ja kohustuste täitmise protokoll (koduvisiidi akt), millest nähtub, et ta oli samal päeval kodus koos elukaaslase ja tema pojaga ning see lükkab ümber vastustaja väite, et ta oli elukaaslasest lahus juba 2019. a detsembrist. Määruskaebuse esitaja märgib, et juhul, kui see õiend on tema poolt taotletud 02.01.2020. a akt, siis selles puudub igasugune piiranguga info ja see tõend on vajalik tema õiguste kaitseks. Määruskaebuse esitaja leiab veel, et vangla taotlus esitatud õiendiga tutvumise keelamiseks on ka arusaamatu, kuna vastustaja ütleb ise taotluses, et sama info on avaldatud ka kriminaalasjas nr 1-18-9774 ja vangla 06.05.2021. a vastuses halduskohtule. Sellisel juhul pole piirangu seadmiseks mingit alust. Kuigi VangS § 52 lg 1 sätestab, et vangiregistrisse kantud andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks, ei ole kinnipeeturegistri kandel õiguslikku tähendust.
7.2.Vaidlusaluse määruse resolutsiooni p-ga 4 seoses märgib P. Pungaste, et esitatud kaebus on tema jaoks oluline, kuna see puudutab tema pere- ja eraellu sekkumist. Kui kohus arvestas ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 24,89 eurot ja 1000-eurose kahjuhüvitise nõude esitamisel on riigilõiv
30 eurot, siis see on rohkem, kui kaebajale raha ühes kuus vabakasutuseks üle jääb. Riigilõivu tasumist raskendab ka see, et vangla ei maksa töötasu õigeaegselt välja. Samuti võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist eraelu, sh perekonnaelu puutumatuse rikkumise korral. Kui kaebajat riigilõivu tasumisest ei vabastata, siis ei ole võimalik seda õigust teostada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
9.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16.12.2021. a määruse resolutsiooni p-i 4 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, mille tulemusena jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse täiendamisel hüvitamisnõudega, ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust selles osas määruskaebuse rahuldamiseks arvestades asjaolu, et kaebuse hüvitamisnõudega täiendamisel nõutakse kõnealuses määruses kaebajalt mitte 30, vaid 15 euro tasumist olukorras, kus kaebajale summade laekumiste ja neist tehtud lubatud maha arvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 24,89 eurot. Kuna kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on suurem, kui nõutav riigilõivusumma, siis jättis halduskohus õigesti kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata.
10.Vastusena halduskohtu täiendavate tõendite esitamise nõudele esitas Viru Vangla 15.11.2021 kohtule kriminaalasjas 1-18-9774 kriminaalhooldusametnik J. Dobrotina 13.03.2021. a erakorralise ettekande koos lisadega, märkides, et ettekandes sisaldub viide 17.02.2020. a telefonikõnele. Vangla esitas 17.02.2020. a telefonikõne kohta üksuse ametniku poolt, kus P. Pungaste karistust kannab, koostatud õiendi vangiregistrisse kriminaalhooldusametniku tehtud päevikukande sisu kohta. Vangla taotles õiendi osas menetluse kinniseks kuulutamist ning kaebaja tutvumisvõimaluse piiramist antud dokumendiga HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna vangiregister on ette nähtud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks (VangS § 52 lg 1) ning vangiregistrisse kantud andmeid kasutatakse vangi ja kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamiseks. Kuna riskihinnang kujuneb erinevate andmete kompleksis, sh on oluline roll süüdimõistetu enda poolt antaval informatsioonil, siis teadmine, milline on täpne vangla hallatav informatsiooni maht (sh ka informatsiooni puudumine vanglal), annab süüdimõistetule võimaluse endapoolse informatsiooniga manipuleerida ja seeläbi mõjutada riskihinnangu objektiivsust.
11.VangS § 52 lg 1 sätestab, et vangiregistrisse kantud andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel võib menetlusosalise kinniseks kuulutatud menetluses menetlustoimingult eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada
tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 88 lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse seega menetlusosalise põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (PSJVK 10.05.2016. a otsus asjas nr 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusereservatsioonita põhiõigus ja mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib seetõttu piirata üksnes eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ja kohus võtab juurdepääsupiirangut tasakaalustavaid meetmeid. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teiselt poolt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (RKHK 22.11.2017. a määrus asjas nr 3-17-911, p-d 23-24; 09.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-8-17, p 19; 15.05.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p-d 6 ja 8).
12.Halduskohtu poolt seatud vaidlusalune piirang puudutab 17.02.2020. a telefonikõne osas kriminaalhooldusametniku poolt vangiregistrisse tehtud päevikukande sisu kohta koostatud õiendit. Vaidlust ei ole selle üle, et VangS § 53 kohaselt kantakse vangiregistrisse muu hulgas ka andmeid kriminaalhooldusaluste isikute ja läbi viidava kriminaalhoolduse kohta ega ka selle üle, et kaebajale oli perioodil 03.01.2019-10.04.2020 kohaldatud tingimisi karistust koos käitumiskontrolliga. Kuigi asja materjalidest ei nähtu, millise konkreetse Vabariigi Valitsuse 01.03.2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ lisa 1 punkti (1.5.20; 11.1.7; 12.2.3.4 vms) alusel olid 17.02.2020. a telefonikõnega seotud andmed vangiregistrisse kantud, tuleb seda kannet siiski käsitleda kui asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. VangS § 52 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on vangiregistrisse kantud andmed nähtud ette asutusesiseseks kasutamiseks ning andmeid väljastatakse vaid õigusaktides ettenähtud ülesannete täitmiseks ja selleks vajalikus mahus. Kinnipeetavale väljastatakse vangiregistrist andmeid üksnes tema enda kohta (VangS § 52 lg 4). VangS § 52 lg 6 annab vanglale õiguse keelduda vangiregistri andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui teabe avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist.
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitajal on kahtlemata huvi tutvuda ka kõnealuse õiendiga, et tal oleks võimalik kohtumenetluses asjakohaseid vastuväiteid esitada ning oma seisukohti põhjendada ning seeläbi võimalikult tõhusalt oma õigusi kaitsta. Nagu juba öeldud, tuleb seega tõendile juurdepääsu piiramisel kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teiselt poolt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga. Viru Vangla esitas 15.11.2021. a vastusega lisaks muudele tõenditele ka õiendi 17.02.2020. a telefonikõne osas kriminaalhooldusametniku poolt tehtud päevikukande sisu kohta. Vastustaja taotles õiendi osas kaebaja tutvumisvõimaluse piiramist HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel põhjendusega, et vangiregistrisse kantud andmeid kasutatakse vangi ja kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamiseks ning kuna riskihinnang kujuneb erinevate andmete kompleksis, sh on oluline roll süüdimõistetu enda poolt antaval informatsioonil, siis teadmine, milline on täpne vangla hallatav informatsiooni maht (sh ka informatsiooni puudumine vanglal) annab süüdimõistetule võimaluse endapoolse informatsiooniga manipuleerida ja seeläbi mõjutada riskihinnangu objektiivsust.
14.Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimääruse lisa 1 punktides 8.1-8.3.7 on ära toodud, millised andmed kantakse vangiregistrisse seoses kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse senise elukäigu ja hoiakute ning nendest tuleneva uue kuriteo riski ja ohtlikkuse kohta ning riskide maandamise meetodite ja nende rakendamise kohta, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei paigutu 17.02.2020. a telefonikõne osas
kriminaalhooldusametniku poolt vangiregistrisse tehtud päevikukande sisu neist ühegi andmeliigi alla. Arvestades seda, et kõnealuse õiendi ehk päevikukande sisu nähtub praktiliselt sõna-sõnalt kohtuasjas nr 1-18-9774 maakohtule esitatud kriminaalhooldusametnik J. Dobrotina 13.03.2021. a erakorralisest ettekandest, siis on päevikukande puhul pigem tegemist kaebaja suhtes läbi viidud kriminaalhoolduse kohta tehtud registrikandega. Nagu juba märgitud, nähtub kõnealuse õiendi sisu praktiliselt sõna-sõnalt J. Dobrotina 13.03.2021. a erakorralisest ettekandest (17.02.2020 Priit Pungaste ei ilmunud registreerimisele ega teavitanud mitteilmumise põhjusest. Ametnik proovis temaga telefoni teel ühendust saada, telefon kutsus, kuid ei vastanud. 17.02.2020 tööpäeva lõpus ametnikuga võttis telefoni teel ühendust isiku elukaaslane Irina Petrovitš, kelle sõnul Priit Pungaste juba poolteist nädalat tarvitab alkoholi. Elukaaslase sõnul koos nad enam ei ela). Samuti tsiteerib kande sisu vastustaja ise oma 06.05.2021. a vastuses kaebusele. Seda, et õiendis toodud informatsioon on sisuliselt sama J. Dobrotina 13.03.2021. a erakorralises ettekandes ning vangla 06.05.2021. a vastuses tooduga, märkis Viru Vangla ka oma 15.11.2021. a vastuses. Vaidlust ei ole selle üle, et nii J. Dobrotina 13.03.2021. a erakorraline ettekanne kui ka vangla 06.05.2021. a vastus on käesoleva asja materjalide hulgas olemas ja nendega tutvumist ei ole kaebajal piiratud. Seega ei ole alust arvata, et kaebajale oleks teadmata 17.02.2020 kuupäevaga seotud olukord ja I. Petrovitši kõne kriminaalhooldajale ning selle sisu mh ka põhjusel, et kaebaja ise oli selles osaline.
15.Sellises olukorras jääb ringkonnakohtule arusaamatuks vastustaja põhjendus, et 17.02.2020. a telefonikõne osas kriminaalhooldusametniku poolt tehtud päevikukande sisu kohta koostatud õiendiga tutvumist tuleks kaebaja jaoks piirata põhjusel, et teadmine, milline on täpne vangla hallatav informatsiooni maht vangiregistris (sh ka informatsiooni puudumine vanglal), annab süüdimõistetule võimaluse endapoolse informatsiooniga manipuleerida ja seeläbi mõjutada riskihinnangu objektiivsust. Ainuüksi asjaolu, et lisaks J. Dobrotina 13.03.2021. a erakorralisele ettekandele ja vangla 06.05.2021. a vastusele nähtuvad 17.02.2020. a telefonikõnega seotud andmed ka kriminaalhooldaja poolt karistusregistrisse tehtud samasisuliselt päevikukandest, mis iseenesest on VangS § 52 lg 1 mõistes asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave, ei saa ringkonnakohtu hinnangul olla aluseks tõendile (õiend päevikukande sisu kohta) juurdepääsu piiramiseks kaebaja jaoks, kuna sellises olukorras ei ole vastustaja huvi saladuse hoidmiseks kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju.
16.Eelnevat arvestades tuleb esitatud määruskaebuse rahuldada osaliselt ja Tartu Halduskohtu 16.12.2021. a määrus tühistada resolutsiooni p 2 osas ning teha selles osas uus määrus, millega jätta rahuldamata Viru Vangla taotlus piirata kaebaja tutvumisvõimalust vastustaja poolt 15.11.2021 esitatud õiendiga ja saada sellest ärakirju.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.