Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. S.F kannab vähemalt kaheaastast vangistust kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning ta vabaneb talle mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandmise järgselt. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. S.F on mitmeid kordi kriminaalkorras karistatud ja käesoleval hetkel kannab ta seitsmendat vanglakaristust. Mitmeid kordi on isikut karistatud ka Läti Vabariigis. Varasemalt on isikut karistatud eriliigiliste süütegude eest, sealhulgas nii varavastaste kui ka isikuvastaste kuritegude eest. Hetkel kannab karistust süstemaatilise varguse ja tapmisega ähvardamise eest. Kuritegusid on isik toime pannud tingituna alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Peamiseks soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on olnud kinnistunud kriminaalne mõtte- ja eluviis, impulsiivsus, kehv probleemide lahendamise oskus ja grupi mõju. Karistuse kandmise ajal ei ole isik osalenud majandustöödel ning on keeldunud osalemast sotsiaalprogrammides ning struktureeritud vestlustes. Isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust veega viskamise, korraldustele allumatuse ja vangla vara rikkumise eest. Arvestades S.F-i varasemat elukäiku, käitumist vanglas ja uute kuritegude

2 (3)

toimepanemise riski, võiks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine olla tema suhtes põhjendatud. Kuivõrd varasemad karistused ei ole tema käitumist püsivalt mõjutanud, ei ole kohus veendunud, et isik on võimeline iseseisvalt enda varasemat eluviisi muutma. Vaatamata eeltoodule ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik tema vabanemisjärgse elukoha puudumise tõttu. Enne vangistust elas S.F küll koos oma vanaema, venna ja vennanaisega viimasele kuuluvas korteris, Kxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid tal ei ole võimalik sinna uuesti elama asuda. Võimaliku vabanemisjärgse elukohana on vangla materjalides märgitud xxxxxxxxxxxxxxxa, kus tal on võimalik saada majutus- ja nõustamisteenust. Samas on xxx kinnituskirjas märgitud, et tegemist on vabatahtliku teenusega ja seda, et isik ka tegelikult seal elaks, ei saa nad garanteerida. Rahvastikuregistri andmetel puudub isikul ka kehtiv sissekirjutus. Kohtuistungil avaldas isik, et soovib vanglast vabanedes asuda elama ja tööle Londonisse, kus on ka varasemalt töötanud ning ka nüüd on talle tehtud tööpakkumine. Eestis elukoht puudub. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. xxxxxxxxxxxxxxxx majutusteenus, olukorras, kus isik ei ole valmis kinni pidama sealsetest põhimõtetest, selliseks elukohaks kohtu hinnangul ei ole, kuhu karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks saaks kohustada isikut elama asuda. See demoraliseeriks ka nende isikute tervenemissoovi, kes teenuse vabatahtlikult endale valinud on. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus S.F-ile kohaldamata.

karistusjärgse käitumiskontrolli

Menetluskulud S.F-i karistusjärgse käitumiskontrolli taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 13.02.2023 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Aivar Kello. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 86,40 eurot. Riigikohtu 02.02.2016 määruse nr 3-1-1-1-16 kohaselt kannab riik tekkinud menetluskulud, sh määratud kaitsjale määratud tasu, kui karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata. Seega jätab kohus menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.