Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse sätete järgi Kohus
Tartu Maakohus, Valga kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2023, Valga Kriminaalasja number
1-23-238 (kohtueelse menetluse nr 23261000038)
Kohtukoosseis
kohtunik Triin Harak
Kohtuistungi sekretär
Reelika Käis
Kriminaalasi
Tarmo Juust süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 2 järgi kiirmenetluses
Prokurör
Valdo Gerassimov
Süüdistatav
Tarmo Juust, isikukood 38307272716; elukoht xxx; kodakondsus: xxx; xxx; emakeel: xxx; töökoht: xxx; varem Eesti Vabariigis kohtulikult karistatud, viimati 03.05.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 3 järgi 2 kuu 25 päeva vangistusega tingimisi 1- aastase katseajaga; tõkendit kohaldatud ei ole; kahtlustatavana kinni peetud alates 11.01.2023
Kaitsja
vandeadvokaat Kalju Kutsar, istungile ei soovinud
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 2561-2565 ja §dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
ajavahemike
järel
6.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 6.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 6.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 13.01.2023. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Tarmo Juustu süüdistatakse selles, et tema olles 03.05.2022 karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS 199 lg 2 p 9 järgi 3 kuu vangistusega tingimisi 1 a katseajaga (katseaeg 03.05.2022–02.05.2023), katseajal, 11.01.2023 kella 12.29 – 12.31 vahel püüdis süstemaatiliselt varastada võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx linnas xxx asuvast kauplusest xxx 1 pudelit 0,5 l viina „Viru Valge“, 80%, maksumusega 13.99 eurot, pani viinapudeli püksitaskusse, läbis kassaliini ilma kauba eest maksmata. Kuritegu jäi lõpule 2 (4)
viimata süüdlase tahtest olenemata, kuna kaupluse xxx töötaja takistas Tarmo Juustu kaupluse välisuksest väljumast ja Tarmo Juust andis kaupluse töötaja kätte püksitaskus oleva viinapudeli. Varastatud kaup tagastati kauplusele rikkumata. Võõra vallasasja äravõtmise katsega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani Tarmo Juust toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Tarmo Juustu, tema kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Tarmo Juustule KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 11.01.2023 kuni 13.01.2023, s.o 3 päeva karistusaja hulka, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 03.05.2022. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.05.2022.a otsusega Tarmo Juustule KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 2 kuud ja 25 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista 5 kuud 22 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 5 kuud ja 22 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (1 aasta ja 5 kuud ja 22 päeva = 172 päeva) s.o üldkasuliku tööga 172 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 18 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Tarmo Juust peab: − elama kohtu määratud alalises elukohas; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Tarmo Juust on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Välja mõista Tarmo Juustult süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 1087,50 eurot, mida KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra, ning kaitsjatasu 32,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine ositi igakuiste maksetena võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht Tarmo Juust on end talle inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Kohus peab põhjendatuks aktsepteerida prokuröri viidatud ilmse eksimusena kokkulepe teksti üldkasuliku tööga asendamist puudutavas lõigus tehtavat parandust. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta välja karistuse üldkasuliku töö 3 (4)
ümberarvutamise viitest märge 1 aasta võrra pikema karistuse kohta. Tegemist on ilmse eksimusega, mis ei ole mõjutanud kokkulepitud karistust, ega ümberarvestuse tulemust. Sellega nõustus ka süüdistatav, kelle olukorda paranduse aktsepteerimine ei raskenda. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud. Seetõttu tuleb Tarmo Juust KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokkuleppes märgitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 1087,50 eurot, mida vähendada KrMS § 2565 lg 2 alusel poole võrra, s.o 543,75 euroni ja kaitsjatasu 32,40 eurot, kokku 576,15 eurot, mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.