Kohus Lahendi kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik
Tartu Ringkonnakohus 10. jaanuar 2023 1-21-7077 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik Kriminaalasi Vitali Jakovlevi süüdistuses KarS § 184 lg 2 pde 1,2 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. novembri 2022. a otsus Vitali Jakovlevi kaitsja advokaat Andres Veski Süüdistatav Vitali Jakovlev isikukood 38804082722. Elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, valdab eesti keelt, ei tööta, invaliidsuspensionär. Varem kriminaalkorras karistatud.Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja advokaat Andres Veski, riigi õigusabi korras Prokuratuur Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja Ülle Hõrak
Apellant Apellatsioonimenetluse pooled
RESOLUTSIOON
1.Jätta Vitali Jakovlevi kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Sirje Must Vitali Jakovlevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 114 eurot, sh käibemaks 19 eurot.
3.Mõista p-s 2 kindlaks määratud menetluskulud välja Vitali Jakovlevilt Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Vitali Jakovlevi süüdistatakse selles, et ta käitles 2020. aasta kevadest kuni 2020. aasta september ja 2021. aasta jaanuarist kuni 2021. aasta veebruarini grupis D.M. iga 1990 grammi amfetamiini sisaldavat ainet selle edasiandmise ja tarvitamise eesmärgil. D.M. ja Vitali Jakovlev omandasid amfetamiini sisaldavat ainet eeluurimisel tuvastamata isikult, keda teadsid telefonirakenduses Telegram „Barcelona“ nime all. D.M. i ülesanne grupis oli hankida raha amfetamiini ostuks. Vitali Jakovlevi ülesanne grupis oli amfetamiini omandamisel suhelda amfetamiini saamise kontaktiga telefonirakenduses Telegram, kasutajanimega „Barcelona“, leppida kokku amfetamiini üleandmise ja aine omandamise asjaolud. Pärast amfetamiini sisaldava aine omandamist hoidis D.M. seda enda valduses, kaalus, pakendas ümber ja andis edasi Vitali Jakovlevile ajavahemikul 2020. aasta kevadest kuni 2020. aasta september eeluurimisel tuvastamata koguses, kuid mitte vähem kui 10 kotti (10 grammi) nädalas, s.o kokku vähemalt 280 grammi edasi müümiseks ja 2 grammi, s.o kokku vähemalt 56 grammi Vitali Jakovlevile endale tarvitamiseks. D.M. ja Vitali Jakovlev käitlesid amfetamiini sisaldavat ainet selle tarvitamiseks, varalise kasu saamise eesmärgil ja uue koguse amfetamiini hankimiseks. Vitali Jakovlev ja D.M. omandasid amfetamiini sisaldavat ainet järgmiselt: - 2020. aasta kevadel Läti Vabariigist Riia linnast 50 grammi amfetamiini sisaldavat ainet, mille toimetasid sõiduautos Volvo V70 reg nr XXX Tartu linna; - 2020. aasta kevadest kuni september Tartumaal ja Tartu linnas vähemalt kahel korral 500 grammi, kolmel korral 100 grammi, s.o kokku vähemalt 1300 grammi amfetamiini sisaldavat ainet. - 2021. aasta jaanuaris Tartu linnas ühel korral 390 grammi amfetamiini sisaldavat ainet. Lisaks omandasid Vitali Jakovlev ja D.M. 29.05.2020 eeluurimisel seni tuvastamata kahelt isikult Läti Vabariigis Valkas 250 grammi amfetamiini sisaldavat ainet, mille toimetasid sõiduautos Volvo V70 reg nr XXX Tartu linna. Vitali Jakovlev käitles grupis K.M. iga 2020. aasta kevadest kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 31.05.2021 Tartu linnas erinevates elukohtades XXX , XXX , XXX , XXX suures koguses amfetamiini sisaldavat ainet. Vitali Jakovlevi ja K.M. i grupis käitlemine seisnes selles, et pärast Vitali Jakovlevi ja D.M. i poolt aine omandamist, sai Vitali Jakovlev ajavahemikul 2020. aasta kevadest kuni 2020. aasta september eeluurimisel tuvastamata koguses, kuid mitte vähem kui 10 kotti (10 grammi) nädalas, s.o kokku vähemalt 280 grammi ainet edasi müümiseks ja 2 grammi, s.o kokku
vähemalt 56 grammi ainet tarvitamiseks, mida asus Vitali Jakovlev edasi müüma grupis K.M. iga. Samuti omandasid Vitali Jakovlev ja K.M. ajavahemikul 2021. aasta algusest kuni mai kuu grupis Tartu linnas XXX A.D. ult, igal nädalal 3-5 korda 10 koti kaupa amfetamiini sisaldavat ainet selle edasiandmise eesmärgil, s.o kokku vähemalt 800 kotti ehk 240 grammi amfetamiini sisaldavat ainet. Ühes kotis oli 0,3 grammi ainet. Amfetamiini sisaldavat ainet hoidsid Vitali Jakovlev ja K.M. ühiselt Tartu linnas oma elukohtades XXX , XXX , XXX , XXX , kus nad valmistasid amfetamiini sisaldava aine ette müümiseks, suhtlesid klientidega ja andsid aine üle. Klientidega suhtlesid K.M. ja Vitali Jakovlev kooskõlastatult mõlemad ja kes aine konkreetsele ostjale üle andis sõltus sellest, kes grupi liikmetest sai konkreetsel ajal ja kohas seda teha. Vitali Jakovlev ja K.M. tarvitasid amfetamiini sisaldavat ainet ise ning andsid grupis edasi järgmiselt: - M.I. ile 2020. aasta kevadest kuni nende kahtlustatavana kinnipidamiseni 31.05.2021 Tartu linnas 1-2 koti kaupa ja kokku vähemalt 19 kotti. Igas kotis oli 0,3 grammi, s.o kokku vähemalt 8,5 grammi; - R.K. ile 2020. aasta kevad kuni nende kahtlustatavana kinnipidamiseni 31.05.2021 Tartu linnas, erinevates elukohtades nagu XXX , XXX , XXX , ühel kuni kahel korral nädalas 1-6 koti kaupa ja kokku vähemalt 415 kotti. Igas kotis oli 0,4-0,5 grammi, s.o kokku vähemalt 186 grammi; - A.M. le 2020. aasta kevad kuni 2021. aasta jaanuar Tartu linnas erinevates kohtades vähemalt neljal korral 1-2 koti kaupa, s.o kokku vähemalt 6 kotti. Igas kotis oli 0,4 grammi, s.o kokku vähemalt 2,4 grammi; - A.P.le ja K.P. le 2021. aasta veebruarist kuni aprill Tartu linnas XXX majas ja selle lähiümbruses 2-3 koti kaupa ja kokku vähemalt 20 kotti. Igas kotis oli 0,6 grammi, s.o kokku vähemalt 12 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 grammi. Seega süüdistatakse Vitali Jakovlevi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses korduvalt ja grupi poolt.
Maakohtu otsus
2.Maakohtu otsusega tunnistati V. Jakovlev süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning teda karistati 5 aastase vangistusega. Eelvangistuses viibitud aeg (31. mai kuni 1. juuni 2021) arvati karistusaja hulka, mistõttu jäi kandmisele 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel jäeti Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1868 mõistetud rahaline karistus iseseisvaks täitmiseks. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõisteti V. Jakovlevilt riigi tuludesse 6320 eurot. Lahendati ka asitõendite ja salvestistega ning menetluskuludega seotud küsimused.
3.V. Jakovlevile mõistetud karistust põhistas kohus järgmiselt. KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik karistada kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Karistusregistri andmetel on V. Jakovlevil kolm kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 13.08.2019. a kohtumäärus tõendab asjaolu, et V. Jakovlev vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja katseaeg määrati kuni 15.05.2020. a. Tartu Maakohtu 22.10.2019. a kohtumäärusega kohustati V. Jakovlevi asuma narkosõltuvusravile.
4.Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada sellega, et V. Jakovlevi poolt käideldud aine kogus oli nimetamisväärselt suur. Tegemist on tugevatoimelise narkootilise ainega. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine toimus pikema aja kestel (alates 2020. a kevadest kuni 2021. a kevadeni), st tegemist ei olnud juhusliku episoodiga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et V. Jakovlevi teosüü on keskmine.
5.Kohus arvestas puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Samas loeti KarS § 58 p 1 kohaselt karistust raskendavaks asjaoluks omakasu motiivi.
6.Kohus oli seisukohal, et kõnealuse kuriteokoosseisu eest mõistetav miinimumkaristus - 3 aastat vangistust ei ole piisav selleks, et mõjutada V. Jakovlevi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Arvestades teosüü suurust, tuleb karistuse üldpreventiivse eesmärgi täitmiseks V. Jakovlevi karistada keskmisest karistusest oluliselt väiksema, kuid miinimumkaristusest pikema vangistusega. Prokurör taotles V. Jakovlevi karistamist 5 aasta pikkuse vangistusega. Kohus leidis, et kuigi on tegemist sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühemaajalisema karistusega, on see piisav V. Jakovlev mõjutamiseks ja täidab ka eripreventiivse eesmärgi.
7.Lähtudes V. Jakovlevi isikust, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid kes on jätkanud kuritegude toimepanemist, ja kuriteo tehioludest, ei saa teda karistusest tingimisi vabastada. Võrreldes varasemate kuritegudega (kehtivate kriminaalkaristuste kohaselt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest), saab asuda seisukohale, et V. Jakovlev pole teinud järeldusi ei reaalselt mõistetud vangistustest ega ka ennetähtaegsest vabastamisest. Tema kuriteod on muutunud võrreldes varasematega oluliselt raskemaks ja ühiskonnale ohtlikumaks, mille tõttu tema mõjutamine saab toimuda vaid läbi reaalse vangistuse. Kohus rõhutas, et peale vangistusest ennetähtaegset vabanemist, jätkas V. Jakovlev koheselt peale katseaja lõppu uute kuritegude toimepanemist.
8.KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus V. Jakovlevi eelvangistuses viibitud aja 31.05 – 01.06.2021. a karistusaja hulka. Kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
9.V. Jakovlev on Tartu Maakohtu 21.04.2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1868 mõistetud süüdi KarS § 424 lg 1 järgi selles, et ta 06.05.2020. a juhtis sõidukit narkojoobes,
olles tarvitanud amfetamiini, MDMA-d ja metamfetamiini. Kohus mõistis nimetatud teo eest rahalise karistuse, mis tuleb KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel jätta iseseisvaks täitmiseks. Apellatsioon
10.Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas ja teha uus otsus, millega mõista V. Jakovlevile karistus sanktsiooni alammääras, s.o 3 aastat vangistust.
11.V. Jakovlevi süü suurus ei ole proportsionaalne viie aastase vangistusega. Tema süü on keskmisest oluliselt väiksem. Amfetamiini puhul ei ole tegemist nii tugeva ja ohtliku narkootikumiga kui näiteks fentanüül, mistõttu ohustab see rahvatervist oluliselt vähem. Süüdistatav ei käidelnud narkootilist ainet väga pikka aega (ca 12 kuud) ja tema poolt teenitud tulu ei olnud suur (kokku 6320 eurot). Tegemist ei ole suure uimastilevitajaga, vaid tavalise tänavadiileriga.
12.V. Jakovlevi varasemad karistused ei ole seotud uue kuriteoga. V. Jakovlev on töövõimetuspensionär. Oma puude tõttu (raske kõnedefekt) võib vanglas viibimine kujuneda V. Jakovlevile väga komplitseerituks ja stressirohkeks. Süüdistatav on saanud aru oma teo keelatusest ja on avaldanud pühtsüdamlikku kahetsust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Analüüsides kaebuse sisulist põhjendust ning selle perspektiivi, jõudis kohtukoosseis konsensusele, et apellatsioonil puuduks edulootus, mistõttu tuleb see jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
14.Kaitsja taotleb mõista V. Jakovlevile karistus sanktsiooni alammääras, s.o 3 aastat vangistust.
15.Ringkonnakohtu arvates on maakohus V. Jakovlevile karistust mõistes arvestanud kõigi tuvastatud asjaoludega. Isiku karistamise aluseks on tema süü ning maakohus ei ole KarS §-s 56 sätestatu kohaldamisel eksinud. Kohus on veenvalt põhjendanud, miks on 5-aastane vangistus varem korduvalt karistatud ning käesoleval juhul märkimisväärses koguses kanget narkootikumi (amfetamiini) isikute grupis käidelnud V. Jakovlevile kohane karistus. Apellatsioonis esitatu maakohtu argumente ei kummuta.
16.Kaitsja A. Veski esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 105 minutit ning kaitsja taotleb selle eest tasu 114 eurot, sh käibemaks 19 eurot. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning see kulu tuleb vastavalt advokaadile riigi õigusabi tasu ja kulude maksmise korra § 6 lg-le 3 ja § 1 lg 10 hüvitada. Kuna maakohtu otsus jäetakse muutmata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud kanda V. Jakovlevil.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.