Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

RESOLUTSIOON

1.1 Lembitu Kitt õigeks mõista KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. 1.2 Lembitu Kitt õigeks mõista KarS § 137 lg 1 järgi. 1.3 Lembitu Kitt süüdi tunnistada KarS § 255 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. 1.4 Lembitu Kitt süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust. 1.5 Lembitu Kitt süüdi tunnistada KarS § 1573 järgi ning mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 1.6 KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista Lembitu Kitile liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust. 1.7 KarS § 74 lg 1 ja lg 2 alusel Lembitu Kitile mõistetud vangistusest (4 aastat ja 11 kuud) tuleb koheselt ära kanda 3 (kolm) aastat, 3 (kolm) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 1.8 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Lembitu Kiti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (19.02.2019-09.06.2022) ning lugeda tema poolt koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks. 1.9 KarS § 74 lg 1-3 alusel Lembitu Kitile mõistetud vangistusest (4 aastat ja 11 kuud) ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 10 (kümme) päeva, kui Lembitu Kitt ei pane 5 (viie) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1.10 KarS § 78 p 1 alusel arvestada Lembitu Kitile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.12.2022.a. 1.11 Lembitu Kiti suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1.12 Lembitu Kitilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel käekirjaekspertiisi tasu 282 eurot;

• KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot. 1.13 KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 1917 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 159,75 eurot. 1.14 Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700043430 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-19-6226“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 1.15 KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigil hüvitada riigi tuludest Lembitu Kitile valitud kaitsjale makstud tasust 1500 eurot. 1.16 Valitud kaitsjale makstud tasu summas 18 637,50 eurot jätta Lembitu Kiti enda kanda. 2.1 Nikolai Bleskov õigeks mõista KarS § 214 lg 2 p 1, 2, 4 järgi. 2.2 Nikolai Bleskov õigeks mõista KarS § 137 lg 1 järgi. 2.3 Nikolai Bleskovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2.4 KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigil hüvitada riigi tuludest Nikolai Bleskovile valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 3600 eurot. 2.5 Määratud kaitsjale makstud tasu summas 10 327,20 eurot jätta riigi kanda. 3.1 Margo Jüris süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust. 3.2 KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista Margo Jürisele liitkaristus suurendades Tartu Maakohtu 02.11.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9520 mõistetud karistust (1 aasta, 2 kuud ja 19 päeva) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Margo Jüris vabanes Tartu Maakohtu 02.11.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9520 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 24.05.2018.a, katseaja kestuseks määrati 6 (kuus) kuud. Tartu Maakohtu 02.11.2017.a otsusega mõistetud karistusest on Margo Jüris lõplikult vabastatud, kuna temale määratud katseaeg on möödunud.KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Margo Jüris ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.4 Karistuse täitmisele pööramisel kuulub kandmisele see osa, mis ületab Tartu Maakohtu 02.11.2017.a otsusega mõistetud karistust ehk 3 (kolm) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust.KarS § 78 p 1 alusel arvestada Margo Jürisele määratud katseaja kulgemist alates

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.12.2022.a.Margo Jürise suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 3.7 Margo Jüriselt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistaja kriminaalmenetluses osalemise kulud 114,85 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. 3.8 KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 1095,85 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11. kuu jooksul tuleb tasuda 91,32 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 91,33 eurot.Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700043443 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-19-6226“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.Valitud kaitsjale makstud tasu jätta Margo Jürise enda kanda. 4.1 Valentin Uzlov õigeks mõista KarS § 255 lg 1 järgi. 4.2 Valentin Uzlov süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 4.3 KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista Valentin Uzlovile liitkaristus suurendades Harju Maakohtu 01.02.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10163 mõistetud karistust (4 aastat) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Harju Maakohtu 01.02.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-1710163 mõistetud vangistusest kuulus koheselt kandmisele 8 kuud ja 10 päeva, ülejäänud vangistuse, s.o 3 aasta, 3 kuu ja 20 päeva osas vabastati Valentin Uzlov tingimisi katseajaga 3 aastat ja 6 kuud. Harju Maakohtu 01.02.2018.a otsusega mõistetud karistusest on Valentin Uzlov lõplikult vabastatud, kuna temale määratud katseaeg on möödunud. 4.4 KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Valentin Uzlov ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.5 Karistuse täitmisele pööramisel kuulub kandmisele see osa, mis ületab Harju Maakohtu 01.02.2018.a otsusega mõistetud karistust ehk 6 (kuus) kuud vangistust. 4.6 KarS § 78 p 1 alusel arvestada Valentin Uzlovile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.12.2022.a.Valentin Uzlovilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 1048 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. 4.8 KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 2029 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11. kuu jooksul tuleb tasuda 169,08 eurot ja

viimasel 12. kuul tuleb tasuda 169,12 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700043456 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-19-6226“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.Määratud kaitsjatasu summas 2096 eurot jätta riigi kanda.Eesti Vabariigil hüvitada Valentin Uzlovile riigi eelarvest valitud kaitsjale makstud tasu osaliselt, s.o summas 8000 eurot.Valitud kaitsjale makstud tasu summas 4350 eurot jätta Valentin Uzlovi enda kanda. Tsiviilhagi: VÕS § 1050, ja VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1 alusel välja mõista Margo Jüriselt ja Valentin Uzlovilt solidaarselt 14 210,97 eurot B OÜ kasuks (S. T. on samuti esitatud nõude solidaarvastutaja Harju Maakohtu 08.10.2020.a otsuse alusel ja samuti G. O. Harju Maakohtu 26.03.3020.a otsuse alusel), mis tuleb tasuda B OÜ arvele EEXXX SEB pangas.

6 Asitõendid: 6.1 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada järgnevad Keskkriminaalpolitseis Tööstuse 52, Tallinn hoiul asuvad esemed kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning pärast seda tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel esemete omanikele: − A. S.ile tema 14.07.2017.a läbivaatuse käigus kriminaalasja materjalide juurde võetud musta värvi jakk „Nautica Jeans Company, valget värvi mustade täppidega T-särk „Reserved“ ja tumesinist värvi spordipüksid; − H. H.ile tema 10.01.2019.a ülekuulamisel politseile üle antud mälupulk; − M. N. tema poolt 01.06.2018.a ülekuulamisel politseile üle antud kolm paberit kiletaskutes, mille küljes kleeplindi ribad; − Spordiklubi X seaduslikule esindajale musta värvi karbis käekell Estonia 1918, käekella tagaküljele graveeritud nimi A. K.. Spordiklubi juhatuse liige A. Z. andis ristküsitlusel ütlusi, et käekell soetati spordiklubi rahavahenditest; − 19.02.2019.a Lembitu Kiti sõiduautost Mercedes-Benz r/m XXX läbiotsimise käigus ära võetud binokkel „Pentax“ vutlaris. 6.2 KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida järgnevad Keskkriminaalpolitseis Tööstuse 52, Tallinn hoiul asuvad kuritegude toimepanemiseks kasutatud vahendid või vahendid, mida kavatseti kasutada kuritegude toimepanemiseks, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada need nende asukohas kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning seejärel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad: − 30.01.2019.a kannatanu M. N.poolt ülekuulamisel politseile üle antud A4 formaadis paberileht kilekaante vahel kirjaga „Kelm M. N. Head isu, ära ennast lõhki söö !!!“); − 01.02.2019.a kannatanu M. N. poolt ülekuulamisel politseile üle antud seapea kinnitamiseks kasutatud terastross koos lukustusklambri ja tabalukuga; − 19.02.2019.a Lembitu Kiti elukohast XXX läbiotsimise käigus ära võetud kannatanu M. N.ga seonduvad dokumendid ja märkmed, kannatanu R. K. seonduvad dokumendid ja märkmed, kannatanu H. H.iga seonduvad dokumendid ja märkmed, kannatanu A. V.iga seonduvad dokumendid ja märkmed; − kannatanu H. H.i fotod 8-l A-4 formaadis lehel, musta värvi kurikas; − 19.02.2019.a G. O.i elukoha XXX ja sõiduki Toyota Land Cruiser r/m XXX läbiotsimise käigus ära võetud vihik kirjaga „Bradley“ ja ruuduline paber märkmetega; telefoniraamat, erinevad tšekid ja müügiarved, kokku 68 dokumenti, mis on kinnitatud PPA turvaklambriga nr XXX; märkmik kirjaga „Romantic Moments“, milles erinevad

märkmed müntide kohta ning mis on ühest otsast kinnitatud PPA turvaklambriga nr XXX; hobuse, naise ja metsa kujutisega kaanepildiga märkmik, milles erinevad venekeelsed märkmed müntide kohta; − 19.02.2019.a X OÜ ruumides XXX läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid 11lehel. 6.3 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada kuni kohtuotsuse jõustumiseni järgnevad Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna andmehoidlas asuvad koopiafailid ning kohtotsuse jõustumise järel määrata need KrMS § 126 lg 3 p 4 järgi kustutamisele: − 01.03.2019.a vaatluse käigus 19.02.2019.a G. O.i elukoha XXX ja sõiduki Toyota Land Cruiser r/m XXX läbiotsimise käigus ära võetud andmekandjatel olnud andmetest tehtud koopiafailid; − 19.03.2019.a vaatluse käigus 19.02.2019.a V. S. elukoha XXX ja sõiduki Nissan Juke r/m XXX läbiotsimise käigus ära võetud andmekandjatel olnud andmetest tehtud koopiafailid; − 05.03.2019.a vaatluse käigus 19.02.2019.a Lembitu Kiti kinnipidamisel ja tema elukoha XXX läbiotsimise käigus ära võetud andmekandjatel olnud andmetest tehtud koopiafailidest; − 26.09.2019.a vaatluse käigus 26.09.2017.a M. N. ülekuulamise käigus üle antud mobiiltelefonis olnud andmetest tehtud koopia. 6.4 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikus erinevate protokollide järel olevad DVD ja CD plaadid kriminaaltoimiku juurde. 6.5 Anonüümsete tunnistajate andmed säilitada KrMS §-de 67 lg 4 ja 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalidest eraldi suletud ja pitseeritud ümbrikutes aadressil Keskkriminaalpolitseis, Tallinnas, Tööstuse 52.

Muu menetluslik küsimus: 29.03.2018.a kriminaalmenetluses kulude hüvitamise määruse kohaselt on Politsei- ja Piirivalveamet J. I. hüvitanud sõidukulu summas 10 eurot. Eelnimetatud määrust ei ole kohtule esitatud ja seetõttu tuleb jätta nimetatud summa riigi kanda.

Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 06.01.2023.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 06.01.2023.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsuse motiivid:

1.2 Valentin Uzlovi positsioon ja ülesanded kuritegeliku ühenduse liikmena Valentin Uzlov kuulub G. O.i poolt juhitud „O.i“ kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt 2016. aastast. Kuritegeliku ühenduse hierarhias allub ta S. T.ile. Valentin Uzlovi ülesandeks on „O.i“ kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete käitlemisega seotud ning varavastaste kuritegude toimepanemine ning vajadusel osalemine erinevate probleemide lahendamiseks toimunud kokkusaamistel, millest võtsid osa „O.i“ kuritegeliku ühenduse liikmed. Valentin Uzlov allub S. T.i korraldustele ning osaleb ühenduse liikmena konflikte lahendamisel, võimendades oma füüsilise kohalolekuga kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu ning selle autoriteeti konfliktis ühenduse poolt karistatava või survestatava isiku suhtes. Valentin Uzlov osales koos teiste „O.i“ kuritegeliku ühenduse liikmetega ka äriühingu juhtimisega seonduvate vaidluste lahendamisel, kasutades oma füüsilise kohalolekuga teise vaidluses osaleva poole esindajate äriühingu ruumidesse juurdepääsu piiramist ja ettevõtte igapäevatöö häirimist. Nimelt piirasid XXX asuva toitlustusasutuse „X“ tegutsemisega seonduvate probleemide lahendamisel 2016. aasta alguses S. T., V. S., Valentin Uzlov, E. L., R. D., K. H. oma füüsilise kohalolekuga nimetatud toitlustusasutuste omanike ja rentnike tegevust, lubamata neid äriühingu ruumidesse siseneda ja takistades restorani igapäevast tegutsemist restorani sulgemisega 1-2 nädalaks. Kirjeldatud survemeetodite kasutamisega saavutasid kuritegeliku ühenduse liikmed kontrolli restorani opereerimisega tegeleva äriühingu K OÜ üle, mille tulemusena tõrjuti äriühingust eelnevad juhatuse liikmed, töötajate töölepingud vormistati ümber ja toitlustusasutust hakkas opereerima K OÜ, mille üheks juhatuse liikmeks sai toitlustusasutuse hõivamise järgselt ka S. T. ning omanikeks läbi J OÜ alates 18.05.2016 S. T. ja V. S.. Valentin Uzlov kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse huvides koos kuritegeliku ühenduse liikmete V. S. ja S. T.iga 15.03.2017 Tallinnas toime KarS § 121 lg 1 ja § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, võttes kannatanult G. K.ilt seadusliku aluseta ja vägivalda kasutades vabaduse. 01.02.2018 Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-10163 mõisteti Valentin Uzlov eelnimetatud kuritegude ning lisaks ka KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ning teda karistati vangistusega 4 aastat tingimisi 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga, kohesele ärakandmisele kuulus karistusest 8 kuud ja 10 päeva. Samuti pani Valentin Uzlov kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel 2016. aastal kuritegeliku ühenduse huvides koos S. T.i ja kuritegelikku ühendusse mittekuuluva Margo Jürisega toime kelmuse suures ulatuses B OÜ suhtes (kahjusumma 95000 eurot), milline tegevus on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi. S. T.i, Valentin Uzlovi ja Margo Jürist süüdistatakse ühiselt ja kooskõlastatult B OÜ (registrikood 11925698) suhtes kelmuse toimepanemises järgnevalt. 2016. oktoobris mainis B OÜ juhatuse liige A. V. oma tuttavale Valentin Uzlovile, et otsib portatiivseid röntgeN.raate. Valentin Uzlov ütles, et tal on tuttav, kes tegeleb seadmete tarnimisega ja edastas A. V.ile V. N. nimelise isiku telefoninumbri. Valentin Uzlov iseloomustas V. N.t kui usaldusväärset ja mitmekülgset äripartnerit. A. V. võttis telefoni teel V. N. nimelise isikuga ühendust ning lepiti kokku kohtumine xxx asuvas hotellis X. Tegelikkuses esines V. N. nime all S. T.. 24.10.2016 toimunud kohtumisel tutvustas A. V. V. N. nime all esinenud S. T.ile oma äriühingut ja selgitas, milliseid seadmeid soovitakse soetada. S. T. ütles, et tema äriühing võib mitmeid soovitud seadmed tarnida. Seadmed pidi tarnima äriühing J OÜ, mille tegevdirektorina S. T. end esitles. Detsembris 2016 tekkis A. V.il vajadus soetada kaks tööstusseadet Eresco 52 MF4-CL ning A. V. võttis 19.12.2016 uuesti V. N. nime all esinenud S. T.iga ühendust. A. V. ja S. T. leppisid kokku, et äriühing J OÜ tarnib B OÜ-le kaks tööstusseadet Eresco 52 MF4-CL kogumaksumusega 100 000 eurot.

S. T. ja Valentin Uzlov leppisid Margo Jürisega kokku, et äriühingu B OÜ poolt kantakse seadmete eest raha Margo Jürise kontrolli all oleva äriühingu M OÜ (endine nimi M OÜ, registrikood xxx) pangakontole. Seejärel teatas S. T. A. V.ile, et B OÜ-le esitab seadmete eest arve mitte J OÜ, vaid M OÜ (endine nimi M OÜ). Seejärel koostas Valentin Uzlov 29.12.2016 M OÜ (endine nimi M OÜ) nimelt arve nr 1-291216 viitega lepingule nr RL281216-1 summas 100 000 eurot ning edastas selle enda poolt varem loodud e-posti aadressilt XXX V. N. nimelt A. V.i e-posti aadressile XXX 29.12.2016 teostas A. V. esitatud arve alusel B OÜ pangakontolt nr EEXXX AS-s SEB Pank M OÜ (endine nimi M OÜ) pangakontole nr EEXXX AS-s SEB Pank ülekande summas 95 000 eurot. Seejärel, Valentin Uzlovi ja S. T.i korraldusel, organiseeris Margo Jüris X OÜ (endine nimi M OÜ) pangakontole laekunud rahaliste vahendite sularahas väljavõtmise, kasutades selleks enda kontrolli all olevaid enda ja teiste isikute pangakontosid. Vastavalt eelnevale kokkuleppele pidi seadmete müügiga seotud leping nr RL281216-1 allkirjastatama samal päeval pärast B OÜ poolt seadmete eest arve tasumist. 29.12.2016 leppiski A. V. telefoni teel S. T.iga kokku, et samal päeval kohtutakse ja allkirjastatakse antud leping, kuid S. T. kokkulepitud kohtumisele ei ilmunud, samuti ei olnud A. V.il enam võimalik temaga telefoni teel ühendust saada. Oma tegevusega lõid Valentin Uzlov, S. T. ja Margo Jüris A. V.ile ebaõige ettekujutuse, justkui B OÜ sõlmis M OÜ-ga (endine nimi M OÜ) lepingu, mille alusel tarnitakse B OÜ-le kaks tööstusseadet Eresco 52 MF4-CL. Tegelikkuses puudus S. T.il, Valentin Uzlovil ja Margo Jürisel tahe ja võimalus B OÜ-le antud seadmeid tarnida. Isikute eesmärgiks oli saada B OÜlt pettuse teel 95 000 eurot, ilma vastu sooritust tegemata. Oma tegevusega põhjustasid S. T., Valentin Uzlov ja Margo Jüris äriühingule B OÜ varalise kahju summas 95 000 eurot, so suure varalise kahju. KarS § 121 p 2 kohaselt loetakse suureks kahju, mis ületab 40 000 eurot. Seega panid Valentin Uzlov ja Margo Jüris panid toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud suures ulatuses ning grupi poolt, s.o KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.3 Lembitu Kitti ja Nikolai Bleskovi süüdistatakse ühiselt ja kooskõlastatult kolmel korral (süüdistuse punktid 12.6.1, 12.6.2., 12.6.3.) ning Lembitu Kitti ühel korral (süüdistuse punkt 12.6.4.) üksi väljapressimise toimepanemises, mis seisnes alljärgnevas. Lembitu Kitt nõudis ajavahemikul jaanuar/veebruar 2017 kuni J.uar 2019 Tallinnas M. N.lt alusetult suures ulatuses varalise kasu üleandmist vägivallaga järgmiselt. Harju Maakohtu 03.03.2015 kohtumäärusega kuulutati välja M. N. pankrot. V. R. ega M. K.ga seotud äriühingud ei ole võlanõudeid M. N.pankrotimenetluses esitanud. Hoolimata sellest, et M. N.l oli seadusest tulenev käsutuskeeld, mis tähendab, et ta ei oleks tohtinud uusi kohustusi võtta, soovis M. N.pankrotimenetluse ajal saada V. R.lt laenu summas 10 000 eurot. Seoses sellega edastas V. R. 19.07.2016 M. N. allkirjastamiseks kaks laenulepingut. Esimese lepingu kohaselt oli X OÜ andnud M. N. ajavahemikul oktoober 2015 kuni märts 2016 Sillamäe Sadamasse loodava LNG Terminali projekti raames laenu kogusummas 75 000 eurot. Teise lepingu kohaselt annab X OÜ M. N. Sillamäe Sadamasse loodava LNG Terminali projekti raames täiendava laenu summas 10 000 eurot. Lisaks kahele laenulepingule edastas V. R. M. N. allkirjastamiseks ka kaks käenduslepingut, milliste kohaselt käendasid T. N. ja M.-L.N. eelnimetatud laenulepinguid. Kuna M. N. vajas väga antud laenu 10 000 euro ulatuses, siis nõustus ta allkirjastama mõlemad V. R. poolt edastatud laenulepingud. Veel samal päeval tagastas M. N. V. R.le allkirjastatult nii laenu- kui käenduslepingud. Laen summas 10 000 eurot jäeti M. N. väljastamata. Seetõttu teavitas M. N.V. R. laenulepingutelt oma allkirja tühistamisest, samuti teatas M.-L. N.oma allkirja tühistamisest käenduslepingul. 06.12.2016 esitas X OÜ M.-L. N.vastu nõude käenduslepingust tuleneva 75 000 euro võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju

Maakohtu 23.02.2018 kohtuotsusega jäeti rahuldamata X OÜ hagi 75 000 euro nõudes M.-L. N.vastu, kuivõrd X OÜ-l puuduvad nõuded M. N. vastu. 2017. aasta jaanuari lõpus-veebruari alguses võttis M. N.ga telefoni teel ühendust Lembitu Kitt, kes andis teada, et on V. R. esindaja ja soovib M. N.lt kätte saada võlga summas 75 000 eurot. Lembitu Kitt hakkas intensiivselt M. N. helistama ja telefoni teel sõnumeid saatma, nõudes M. N.lt alusetult nimetatud summa tasumist. M. N. andis Lembitu Kitile teada, et antud asjas on pooleli kohtuvaidlus, mille peale Lembitu Kitt teatas, et teda ei huvita Eesti Vabariigi kohus, ta on ise kohus. Samal ajal hakkas Lembitu Kitt, M. K. esindajana, nõudma M. N.lt ka 60 000 euro tasumist. Antud nõue oli seotud ajavahemikul 27.08.2015 kuni 23.12.2015 Q OÜ (esindas M. K.) poolt E OÜ-le (esindas M. N.) ja M. N. antud laenuga kogusummas 59 888 eurot. Raha mittemaksmisel lubas Lembitu Kitt tulla Afganistaani poistega M. N. koju, kus lööb M. N.t makku ja näkku ning vajadusel juhtub hullematki. Lembitu Kitt viitas, et on teeninud Afganistaanis erivägedes ja inimesi tapnud, millega suurendas ähvarduse tõsiseltvõetavust. Samuti lubas Lembitu Kitt teavitada M. N. naabreid, et M. N. on varas ja petis, lubades panna kogu M. N.kodutänava täis pilte M. N.st ja tema naisest kommentaaridega, millised vargad nad on ja milline „kitserajakas“ M. N. on. Seoses Lembitu Kiti pool varalise kasu üleandmise nõudmisega kohtusid Lembitu Kitt ja M. N. 2017. aasta talvel-kevadel korduvalt Tallinnas Kristiine Keskuses asuvates söögikohtades BabyBack ja X. Ühel kohtumisel nõudis Lembitu Kitt, et M. N. allkirjastaks lepingu, millega M. N. võtaks kohustuse tasuda V. R.le 75 000 eurot. Teisel kohtumisel andis Lembitu Kitt M. N. tutvumiseks lepingu, mille kohaselt pidi M. N.maksma Lembitu Kitile või V. R.le 75 000 eurot. Kohtumistel andis Lembitu Kitt M. N. korduvalt mõista, et ta ei tegutse üksi ning vajadusel sekkuvad teised isikud. Nii mainis Lembitu Kitt kohtumisel söögikohas Babyback M. N., et kõrval asuv söögikoht X on tema poiste kogunemiskoht ja nad on seal valves. 12.06.2017 kohtumisel mainis Lembitu Kitt, et läheb samal päeval kohtuma G. O.iga, andes M. N. teada, et temal, V. R.l ja G. O.il on ühised huvid. M. N.sai aru, et Lembitu Kitt annab aru G. O.ile ja kui Lembitu Kitt M. N.lt raha kätte ei saa, siis tulevad uued G. O.i mehed, kes hakkavad temalt veel karmimatel meetoditel raha nõudma. Samuti andis Lembitu Kitt M. N. teada, et osa nõutavast summast läheb „ühiskassasse“. Lembitu Kiti poolt M. N.lt alusetult varalise kasu üleandmise nõudmisel nõutavad summad ajas muutusid, jäädes vahemikku 5000 kuni 80 000 eurot. Samuti muutus ajas ka n-ö nõude alus. Nimelt 2018. aasta maikuus andis Lembitu Kitt M. N. teada, et ei nõua enam V. R. ja M. K. võlgade tasumist. Samas hakkas Lembitu Kitt nõudma M. N.lt 15 000 euro tasumist seoses sellega, et tema oli oma poistega teinud kulutusi. 01.06.2018 teatas Lembitu Kitt telefoni teel M. N., et kui viimasel oli varem võimalus ennast 15 000 euro eest vabaks osta, siis nüüd „po ponjatiem“ peab M. N. end vabaks ostma juba 30 000 euro eest. Alates 2018. aasta maikuust kaasas Lembitu Kitt M. N.lt alusetult varalise kasu üleandmise nõudmisse ka Nikolai Bleskovi. Viimase roll oli oma kohalolekuga suurendada kannatanus hirmutunnet ja näidata Lembitu Kiti ähvarduste tõsiseltvõetavust, et tal on tõepoolest nn omad poisid. Korduvalt käis Nikolai Bleskov koos Lembitu Kitiga M. N.elukoha XXX juures, kus Lembitu Kitt nõudis M. N.lt vara üleandmist. Lisaks Lembitu Kiti poolt M. N.lt raha nõudmisel vägivallaga ähvardamisele, kasutas Lembitu Kitt M. N.suhtes ühel korral ka füüsilist vägivalda. Nimelt 12.06.2018 Tallinnas xxx asuvas kohvikus x toimunud kohtumisel, kus osales ka Nikolai Bleskov, nõudis Lembitu Kitt M. N.lt raha maksmist ning lükkas M. N.t, mille tagajärjel M. N. kukkus. Kukkudes lõi M. N. ära pea ja selja, mille tagajärjel tundis füüsilist valu. Samuti pigistas ja küünistas Lembitu Kitt M. N. käsi, millega tekitas M. N. mõlemale käelabale nahamarrastused ning füüsilist valu. 22.08.2018 helistas Nikolai Bleskov M. N. ja teatas, et nad ei jäta teda rahule ning M. N.l tuleb maksta. 27.08.2018 kohtumisel Kristiine Keskuses asuvas X kohvikus andis Nikolai Bleskov M. N. teada, et teda ei jäeta rahule, kuna ollakse seotud teiste isikutega ja ei saa teiste ees häbisse jääda. M. N.sai sellest aru, et neil on mingisugused jõugusuhted/allilmasuhted ja ei saa teiste

jõugu liikmete ees häbisse jääda. Lisaks rääkis Nikolai Bleskov, et nad seotud „ühiskassaga“ ja seetõttu on neil kohustus M. N.ga tegeleda. Sellel kohtumisel nõudis Lembitu Kitt M. N.lt 30 000 euro tasumist kinnitades, et selle summa tasumisel M. N.rohkem enam midagi tasuma ei pea. Kuivõrd M. N.nõutud summat ei tasunud, siis nõudsid Lembitu Kitt ja Nikolai Bleskov jätkuvalt antud summa tasumist M. N. poolt. Varalise kasu üleandmise nõudmisel lähtus Nikolai Bleskov Lembitu Kitilt saadud juhistest ja korraldustest. 03.10.2018 kohtumisel Kristiine Keskuses ütles väga agressiivne Lembitu Kitt M. N., et panevad tema pea vardasse. Selle peale teatas Nikolai Bleskov, et teeb nii, nagu Lembitu Kitt ütleb. Kõiki Lembitu Kiti ja Nikolai Bleskovi poolseid väljaütlemisi ja tegevust varalise kasu üleandmise nõudmise käigus tajus M. N. ähvardusena kasutada raha tasumata jätmisel tema või tema pereliikmete suhtes vägivalda, ehk ähvardusena tekitada tervisekahjustus. Samuti Lembitu Kitt, kes on varem toime pannud väljapressimise ja Nikolai Bleskov, kes on varem toime pannud väljapressimise, nõudsid ühiselt ja kooskõlastatult alates suvest 2017 kuni kevadeni 2018 Tallinnas R. K.lt alusetult suures ulatuses varalise kasu üleandmist vägivallaga järgmiselt. 2016. aastal tekkis A. A.iga seotud äriühingul E OÜ võlgnevus summas 60 000 eurot O. N.ega seotud äriühingu A OÜ ees. O. N. volitas antud võlgnevusega tegelema N. K. ja R. K.. Nii väljastas O. N.e 06.09.2016 äriühingu A OÜ nimel volituse, millega volitas N. K. sõlmima lepinguid ja vastu võtma tema nimel raha. R. K. oli antud volitusel märgitud kontaktisikuks. Seoses antud võlanõudega pöördus R. K. abi saamiseks A. K.i poole. Septembris 2016 toimus Tallinnas Endla tänaval asuvas E OÜ kontoris kohtumine, kus osales A. K. koos I. S.ga, A. A. koos J. T.ga ning R. K.. Antud kohtumisel lepiti kokku, et A. A. tasub O. N.ele 60 000 eurost pool ehk 30 000 eurot. Võla tasumine pidi toimuma R. K. ja A. K.i vahendusel osade kaupa. Samas vormistati dokumendid, mille kohaselt E OÜ on A OÜ-le tasunud kogu 60 000 eurot. Nii sellel kohtumisel kui ka enne seda allkirjastas R. K. 12.09.2016 kuupäevaga kassa väljamineku orderid nr 24, 25, 26 ning 16.09.2016 kuupäevaga kassa väljamineku orderid nr 27, 28, 29, milliste kohaselt on ta E OÜ-lt vastu võtnud kokku 68 724,35 eurot. Tegelikkuses R. K. ei olnud saanud ei enne antud kohtumist ega ka hiljem A. A.ilt mingisugust raha. 2017. aasta suvel helistas R. K.le Lembitu Kitt, kes soovis temaga kohtuda Tallinnas Kristiine Keskuses. Kohtumisel Lembitu Kitt andis R. K.le teada, et O. N.e ei ole saanud kätte A. A.i võlga summas 60 000 eurot. Kuna A. A.i poolt väljastatud kviitungid on R. K. poolt allkirjastatud, siis tuleb R. K.l O. N.ele 60 000 eurot ära maksta. R. K. ütles Lembitu Kitile, et ta ei ole antud raha saanud. 2017. aasta sügisel võttis Lembitu Kitt R. K. uuesti ühendust ja tahtis kohtuda. Kohtumine toimus 25.08.2017 xxx asuvas O. N.e kontoris. Antud kohtumisel osales O. N.e, Lembitu Kitt, Nikolai Bleskov ja R. K.. Kohtumisel sundis Lembitu Kitt R. K. alla kirJ.ma kokkuleppele, millega R. K. võtaks omaks võla summas 69 000 eurot ning teostaks O. N.ele esimese makse 10.09.2017. Lembitu Kitt ähvardas R. K. ja tema lähedaste elu „ära rikkuda“, kui viimane kokkulepet ei allkirjasta. R. K., kartes ähvarduste täideviimist ja tundes hirmu oma lähedaste pärast, allkirjastas kokkuleppe. Seejärel jätkasid Lembitu Kitt ja Nikolai Bleskov antud kokkuleppe alusel R. K. käest alusetult varalise kasu üleandmise nõudmist. Lembitu Kitt ähvardas nii telefoni teel kui ka kohtumistel R. K. korduvalt vägivallaga, lubades R. K. lõualuud puruks peksta, samuti lubas Lembitu Kitt saata R. K. juurde noored poisid, kes annavad R. K.le õppetunni, annavad talle peksa. Ähvarduste käigus viitas Lembitu Kitt endale kui isikule, kes on Afganistani sõjas inimestel kõrisid läbi lõiganud ja tapnud ning Nikolai Bleskovile kui endisele Permi grupeeringu ühele liidritest. Samuti andis Lembitu Kitt jutuajamise käigus mõista, et kui R. K. ei maksa võlga ära, siis tulevad nn „kolmandad isikud“, kes võivad tema auto ära lõhkuda. Lisaks Lembitu Kitile, helistas R. K.le korduvalt ka Nikolai Bleskov, kes on andnud talle teada, et raha mittetasumisel hakatakse asju teistmoodi ajama, samuti seda, et võib talle haiget teha, aga ta ei soovi seda, mistõttu oleks R. K.l mõistlik raha ära maksta. Samuti viibis R. K. ja Lembitu Kiti kohtumiste juures alati ka Nikolai Bleskov, kes

nõudis koos Lembitu Kitiga R. K. poolt raha tasumist. Varalise kasu üleandmise nõudmisel lähtus Nikolai Bleskov Lembitu Kitilt saadud juhistest ja korraldustest. Nikolai Bleskovi roll oli oma kohalolekuga suurendada kannatanus hirmutunnet ja näidata Lembitu Kiti poolsete väljaütlemiste tõsiseltvõetavust. Kõiki Lembitu Kiti ja Nikolai Bleskovi poolseid väljaütlemisi ja tegevust varalise kasu üleandmise nõudmise käigus tajus R. K. ähvardusena kasutada raha tasumata jätmisel tema või tema pereliikmete suhtes vägivalda, ehk ähvardusena tekitada tervisekahjustus. Samuti Lembitu Kitt, kes on varem toime pannud väljapressimise ja Nikolai Bleskov, kes on varem toime pannud väljapressimise, nõudsid ühiselt ja kooskõlastatult alates aprillist 2018 kuni jaanuarini 2018 /on ilmne, et prokuratuur on viimase aastaarvuga eksinud või on tegemist trükitehnilise veaga/ Tallinnas H. H.ilt alusetult suures ulatuses varalise kasu üleandmist vägivallaga järgmiselt. Politsei- ja Piirivalveameti 01.03.2018 määrusega lõpetati H. H.i suhtes kuriteokoosseisu puudumisel menetlus kriminaalasjas nr 14221000147. Antud kriminaalasjas kahtlustati H. H.i kelmuse toimepanemises, kus H. H.iga seotud äriühing L Trading FZE jättis J. T.ga seotud äriühingule P OÜ-le (endine nimi P OÜ) kauba tarnimata, millega põhjustati J. T.ga seotud äriühingule varaline kahju summas 274 672,54 eurot. Aprillis 2018 hakkas Lembitu Kitt järjepidevalt H. H.ile helistama ja nõudma 300 000 euro suuruse võlgnevuse tasumist J. T.le. H. H.ilt ütles Lembitu Kitile, et kui tal on pretensioone, siis pöördugu nõudega kohtusse, mille peale Lembitu Kitt vastas, et tema kohtuga asju ei aja, tal on omad meetodid raha nõudmiseks. Varalise kasu üleandmise nõudmise käigus ähvardas Lembitu Kitt H. H.i vägivallaga, ähvardades noaga H. H.i sõrmed maha lõigata, samuti kätte saamisel „lõuga anda“, „ära taguda“. Lembitu Kitt rääkis, et on endine Afganistani sõja dessantväelane ja on selle käigus omandanud erinevaid oskusi, jättes sellega kannatanule mulje, et Lembitu Kitt on omandanud erinevaid oskusi, mis on seotud piinamise ja vägivallaga. Lembitu Kitt koos Nikolai Bleskoviga püüdsid H. H.iga kokku saada, käies korduvalt tema töökohas ja kodu juures, kuid H. H. vältis nendega kohtumist. Telefoni vestluse ajal H. H.iga on Lembitu Kitt andnud vahepeal telefoni üle Nikolai Bleskovile, kes on end tutvustanud ja siis andnud telefoni tagasi Lembitu Kitile. Sellega andis Lembitu Kitt H. H.ile mõista, et ta ei tegutse üksi. Seejuures suheldes H. H.iga nimetas Lembitu Kitt Nikolai Bleskovi kunagiseks Permi kuritegeliku grupeeringu liidriks. Nikolai Bleskovi roll oli oma kohalolekuga suurendada kannatanus hirmutunnet ja näidata Lembitu Kiti poolsete väljaütlemiste tõsiseltvõetavust. Kõiki Lembitu Kiti ja Nikolai Bleskovi poolseid väljaütlemisi ja tegevust varalise kasu üleandmise nõudmise käigus tajus H. H.ilt ähvardusena kasutada raha tasumata jätmisel tema või tema pereliikmete suhtes vägivalda, ehk ähvardusena tekitada tervisekahjustus. Samuti Lembitu Kitt, kes on varem toime pannud väljapressimise, nõudis alates augusti lõpust/septembri algusest 2017 kuni märtsini 2018 A. V.ilt alusetult suures ulatuses varalise kasu üleandmist vägivallaga järgmiselt. Detsembris 2016 S. T.i, Valentin Uzlovi ja Margo Jürise poolt toime pandud kelmusega põhjustati A. V.iga seotud äriühingule B OÜ varaline kahju summas 95 000 eurot. Seoses antud varalise kahju tekitamisega võttis Lembitu Kitt A. V.iga juuli lõpus/augusti alguses 2017 telefoni teel ühendust ning soovis temaga kohtuda. Kohtuti Kristiine Keskuses, kuhu Lembitu Kitt tuli koos S. T.iga. Sellel kohtumisel näitas S. T. valmisolekut hüvitada B OÜ-le tekitatud varaline kahju. Mõned nädalad hiljem helistas Lembitu Kitt taas A. V.ile ja soovis uuesti kohtuda. Kohtuti jälle Kristiine Keskuses, kuhu Lembitu Kitt tuli koos S. T.iga. Sellel korral anti A. V.ile teada, et mingit kahju hüvitama ei hakata. Lembitu Kitt ütles A. V.ile, et selline otsus on vastu võetud ülevalt poolt, millest A. V. sai aru, et tegemist on kellegi kollektiivse otsusega. 2017. aasta augusti lõpus/septembri alguses helistas Lembitu Kitt jälle A. V.ile ja soovis uuesti kohtuda. Kohtuti Kristiine Keskuses asuvas kohvikus X. Lembitu Kitt teatas A. V.ile, et sai Sankt-Peterburist infot selle kohta, et A. V.il

on eraisikuna suur võlg. Väidetavalt võlgnes A. V. A. S.le 320 000 eurot. A. V. selgitas Lembitu Kitile, et temal eraisikuna ei ole mingeid võlgasid, soovides näha dokumente võla kohta ja kohtuda väidetava laenuandjaga. Samuti pakkus A. V. pöörduda kohtusse, kui on olemas reaalsed faktid, mis kinnitavad tema võlga, mille peale Lembitu Kitt andis ärritunult teada, et A. V. on petnud lugupeetud inimesi ja see raha saadakse tema käest niikuinii kätte. Seejuures ütles Lembitu Kitt, et A. V. võib 320 000 eurost maha arvestada 95 000 eurot. A. V. selgitas, et 95 000 eurot kuulub äriühingule B OÜ ja see ei ole puutumus sellega, et tema olevat kellelegi eraisiku võlgu. Selle peale teatas Lembitu Kitiga kaasas olnud meesterahvas, et sa keeldud ilmaaegu, sulle pakutakse head varianti. Mingid päevad hiljem kohtuti Kristiine Keskuses uuesti ja A. V. rääkis Lembitu Kitile taaskord, et ta ei ole kellelegi võlgu. Lembitu Kitt vastas selle peale, et kui vaja, siis nad võivad sügavamalt kaevata. A. V. soovitas uuesti, et pöördugu kohtusse. Seejärel võttis Lembtu Kitt A. V.iga uuesti ühendust ligi pool aastat hiljem. Nimelt 20.03.2018 kella 15.00 paiku läks Lembitu Kitt A. V.i ja tema pere kasutuses olnud kinnistu territooriumile aadressil xxx ning nõudis A. V.ilt enda majja sisse laskmist. Lembitu Kitt püüdis majja siseneda ning nõudis A. V.ilt raha üleandmist teatades, et A. V. tagastab niikuinii neile 300 000 eurot, nad ei jäta teda rahule. Lembitu Kitt rääkis kannatanuga suheldes kogu aeg „meie“ vormis ning kuna kannatanu oli saanud aru, et Lembitu Kitt on seotud „O.i“ kuritegeliku ühendusega, kuhu kuulub n-ö „brigadirina“ ka S. T., siis suheldes kannatanuga „meie“ vormis, esindab Lembitu Kitt „O.i“ kuritegelikku ühendust. Samuti ütles Lembitu Kitt A. V.ile, et „sul on nii ilus maja“, mida kannatanu tajus kui ähvardust, et raha mittetasumisel võib tema majaga midagi juhtuda ning ta võib majast ilma jääda. Lisaks viitas Lembitu Kitt ähvarduste käigus endale kui isikule, kes on endine dessantväelane ja osalenud Afganistani sõjas. Lembitu Kiti tegevuse ja väljaütlemiste tagajärjel, samuti saades aru, et Lembitu Kitt esineb oma nõudmistes „O.i“ kuritegeliku ühenduse nimelt, tundis kannatanu A. V. tõsiseltvõetavat hirmu oma elu ja tervise, oma vara ning oma perekonnaliikmete julgeoleku pärast. KarS § 121 p 2 kohaselt on süüteo ulatus suur, kui see ületab 40 000 eurot. Sellega panid Lembitu Kitt ja Nikolai Bleskov, isikutena, kes on varem toime pannud väljapressimise, toime suures ulatuses varalise kasu üleandmise nõudmise, mis oli toime pandud ähvardusega rikkuda vara ja vägivalla kasutamisega ning mis on toime pandud isikute grupis, s.o KarS § 214 lg 2 p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Lembitu Kitti ahistava jälitamise toimepanemises järgnevalt. Ajavahemikul 15.04.2017 kuni 22.12.2017 otsis Lembitu Kitt järjepidevalt erinevaid kanaleid pidi T. N.ga kontakti selleks, et mõJ.da läbi tema M. N.t Lembitu Kitile raha andma. 15.04.2017 helistas Lembitu Kitt T. N. kasutuses olnud abonentnumbrile 5514828 ning andis teada, et kui M. N.M. K.le ja V. R.le võlga ära ei maksa, siis hakkab ta võlga nõudma T. N.lt, kuivõrd viimane on käendaja. T. N. selgitas Lembitu Kitile, et ta tühistas käenduse, kuivõrd V. R. ei täitnud enda kohustust kanda üle 10 000 eurot. Pärast seda kõnet T. N.enam Lembitu Kiti kõnedele ei vastanud, mistõttu hakkas Lembitu Kitt saatma T. N. telefoni teel sõnumeid. Alates

Kitti majja ei lasknud. Kui T. N.enam läbi fonoluku kontakteerumisele ei vastanud, hakkas Lembitu Kitt helistama läbi fonoluku T. N.naabritele ja teda laimama. Vältimaks Lembitu Kiti poolt naabrite selliselt tüütamist, suhtles T. N.edaspidi Lembitu Kitiga ukse fonoluku kaudu. Kuigi T. N.Lembitu Kitile maja ust ei avanud, pääses Lembitu Kitt ometigi majja ja käis korduvalt T. N. korteri ukse taga. Jätkuvalt soovis Lembitu Kitt läbi T.N. mõjutada M. N.t varalist nõuet üle andma. Samuti ähvardas Lembitu Kitt pöörduda ajakirjanduse ja maja elanike poole ning anda teada T. N. ja M. N. nn pahategudest. Ajavahemikul juuni 2017 kuni 22. detsember 2017 käis Lembitu Kitt T. N. elukoha kortermaja ja korteri ukse taga keskmiselt korra nädalas. Samuti kleepis Lembitu Kitt oktoobris 2017 xxx asuva maja trepikotta A4 formaadis paberilehti, millele oli trükitud tekst “SAAGE TUTTAVAKS! SIIN KELMID JA VARGAD N.D! PEAVARAS, M. N., TEMALE ALLUVAD NAINE – M.-L. N. JA M.I EMA – T. N.. KELM T. N. ELAB xx. EESTI RAHVAS HOIDKE EEMALE NENDEST PETTURITEST!!!!!“ ning pildid M. N.st ja M.-L.N.st. Oma sellise tegevusega otsis Lembitu Kitt järjepidevalt T. N. tahte vastaselt temaga kontakti ning tema tegevus hirmutas ja häiris oluliselt T. N. . Seega pani Lembitu Kitt toime ahistava jälitamise, so KarS § 1573 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Lembitu Kitti kahel korral üksi (süüdistuspunktid 12.8.1, 12.8.3) ja ühel korral koos Nikolai Bleskoviga (12.8.2) eraviisilise jälitustegevuse toimepanemises järgnevalt. Lembitu Kitt, omamata jälitustegevuseks seaduslikku õigust vastavalt KrMS § 1261 lg-s 5 sätestatule, teostas H. H.i suhtes eraviisilist jälitustegevust järgnevalt. 30.06.2018 õhtul Harjumaal Tabasalus teostas Lembitu Kitt H. H.i ja tema lähedaste elukohtade juures KrMS § 1265 esimeses lõikes nimetatud jälitustoimingut (varjatud jälgimist) H. H.i suhtes eesmärgiga koguda andmeid H. H.i elukoha, liikumisteekonna ja sõidukite kohta.

Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga selles, et kümne süüdimõistetu osas jõustunud otsused on lahendatavas kriminaalasjas süüstavateks tõenditeks ,,O.i’’ kuritegeliku eksisteerimise, tegutsemisperioodi, juhtimisstruktuuri, püsivuse, ühiskassa, konspiratsiooni, reeglite rikkumise tagajärgede, st karistuste ja trahvide, ,,katuse’’ pakkumise ja survemeetodite, liikmeskonna ning selle ühenduse huvides sooritatud üsikkuritegude kohta. Kohus leiab, et L.Kitt ́i kuulumine kuritegelikku ühendusse on tõendamist leidnud. Kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, kindel struktuur ja eesmärk, nagu ka see, et sellisesse ühendusse kuuluv isik allub organisatsiooni osana ühenduse tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Oluline on eristada kuritegelikku ühendust mõnevõrra paremini organiseerunud kaastäideviijate grupist ( RK 1-16-6452/340, pd 37–45). (p 8) Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele (RK 3-1-1-57-09, p 13.1). Organisatsiooni osaks olemist võib iseloomustada kui kuritegeliku ühenduse liikmete omavahelist tihedat subjektiivset seost, mis lihtsustab konkreetsete üksikkuritegude toimepanemist ning võimaldab alla suruda või suisa elimineerida personaalse vastutuse tunde. KarS § 255 on seejuures nn organisatsioonidelikt, mille liikmete toimepandud kuriteod peavad olema spetsiifiliselt seotud ühenduse ja selle eesmärkidega. Kuriteo toimepanemise ajal peavad isikud seega tegutsema teadmisega, et nad kuuluvad kriminaalsesse organisatsiooni ning see tegu pannakse toime viimase huvides ja selle eesmärke silmas pidades. Organisatsiooni liikmete omavaheline tihe seos tähendab üldjuhul ka ühenduse identiteedi olemasolu (n-ö oleme meie ja on nemad), mis võimaldab neil tunda end ühtse, kokkukuuluva tervikuna. (p 39) Kuritegelikku ühendust iseloomustab ühe tunnusena järgnevalt ka organisatsiooni tahe, millele selle liikmed alluvad. Just eeskätt see ühenduse tahe loob spetsiifilise ohu õiguskorrale, kuna ta ei ole tavajuhtumil ühenduse üksikliikme poolt juhitav ning võimaldab vajadusel suruda üksikliikme tahte tahaplaanile, sh nt vastumeelsuse kuriteo toimepanemiseks. Ühenduses peavad seega eksisteerima selle liikmete poolt tunnustatud ja siduvate otsuste tegemise jaoks pädevad isikud või isikute kogumid. See tahe võib tõepoolest kujuneda ka n ö demokraatlikul printsiibil, mis väljendub näiteks kogunemises ja hääletamises. Sellisel moel kujunevat ühenduse tahet peavad selle liikmed aga tunnustama, nad peavad seda aktsepteerima ning peavad sellele ka alluma. (p 40) Kuritegelikku ühendust iseloomustab edasiselt selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. (Vt RKKKo 3-1-1-57-09, p 13.2.) Kuritegeliku ühenduse püsivust toetab ülesannete jaotus selle liikmete vahel. See tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Seejuures ei ole isikult oodatav panus seotud isiku endaga, vaid tema paiknemisega ühenduse struktuuris, mis tähendab, et liikme vahetumisel võtab uus liige üldjuhul eelmise liikme ülesanded üle (samas, p 13.3). (p 41) Seega peab kuritegelik ühendus olema püsiv, kindla struktuuri ja eesmärgiga organisatsioon. Ühenduse juhi asendatavuse kriteerium tähendab muu hulgas seda, et konkreetne kuritegelik kooslus ei saa olla loodud ning koos püsida pelgalt selle liidri autoriteedile tuginevalt. Ühenduse väljakujunenud ja kindel struktuur võimaldab omakorda eksisteerida üksikliikmetest kõrgemal tahtel, seda üksikliikmetele vajadusel peale suruda, neid vajadusel välja vahetada ja asendada ning tegutseda sihipäraselt konkreetse eesmärgi nimel, mis seda ühendust iseloomustab. See ühendust iseloomustav ja teda kooshoidev

üksikisikuteülene eesmärk tuleb igal üksikjuhul tuvastada sarnaselt varasema praktikaga (vt RKKKo 3-1-1-57-09, p 13.4), ainult selle vahega, et praegu ei ole see piiratud varalise kasu saamisega. Kuritegeliku ühenduse jaatamiseks ei piisa pelgalt ühisest tahtlusest kuritegude toimepanemiseks, nagu see on tavalise kaastäideviimise korral. (p 42) Rääkimaks kindla struktuuriga püsivast organisatsioonist peavad seda struktuuri moodustavad isikud olema omavahel teatud reeglitele allutatud suhtes. Ühenduse liikmeid iseloomustav omavaheline subjektiivne seotus eeldab üldjuhul teatud reeglite olemasolu, millele tuginevalt see struktuur moodustub, koos püsib, üksikliikme tahte vajadusel tahaplaanile surub ning seeläbi pürib seatud eesmärkide poole. (p 43) Tunnusmärgid, mille esinemise korral on alust kahtlustada kuritegeliku organisatsiooni olemasolu, on: ühenduse liikmete täpne tööjaotus, mitmetasandiline tegutsemine ning struktuuriüksuste ja allüksuste olemasolu, aruandmiskohustus, ühiskassa, liikmemaksu, distsipliin, liikmete ja nende omaste eest hoolitsemine, konspireeritus ja ebaseadusliku tegevuse varjamine äriühingute abil. (p 44) Kuriteokoosseisu täidab kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelisse ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat või esimese astme kuritegude toimepanemisele, kuulumine. Kuriteokoosseis on täidetud pelgalt kuritegelikku ühendusse kuulumisega, mitte nende kuritegude vahetu toimepanemisega, millele kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud. Vastutus KarS § 255 (aga ka KarS § 256) järgi tuleb seega kõne alla juba siis, kui kuritegeliku ühenduse liikmed ei ole jõudnud veel ühtegi kavandatavat kuritegu toime panna. Konkreetse kuriteo võib ühenduse huve silmas pidades toime panna ka üksiktäideviija, kui on täidetud teised kuritegelikku ühendust iseloomustavad tunnused. (RK 1-16-6452) Algselt oli antud kriminaalasjas kokku 14 süüdistatavat, kellest enamiku suhtes lahendati kriminaalasi eraldatud asjana kokkuleppemenetlustes (erinevatel aegadel). G. O.i süüdistati KarS § 256 lg 1 järgi, V. S. KarS § 255 lg 1 järgi, S. T. KarS § 255 lg 1; § 214 lg 2 p 4 ja § 209 lg 2 p 1,3,4 järgi, A. R. ́it KarS §255 lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 järgi, S. P.i KarS § 255 lg 1 järgi, N. A. ́it KarS § 255 lg 1 ja § 214 lg 2 p 1,4 järgi, R. D.t KarS § 255 lg 1 ja § 214 lg 2 p 1,4 järgi, K. H. ́it KarS § 255 lg 1 ja § 214 lg 2 p 1,4 järgi, V. P. KarS § 255 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1järgi, E. L. ́i KarS § 255 lg 1 järgi. G. O. on süüdi mõistetud selles, et ta pani toime kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühenduse loomise, selle juhtimise ning sinna liikmete värbamise, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegudele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat ning esimese astme kuritegude toimepanemisele, s.o KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kõik isikud, kes kuritegelikku ühendusse kuulumise eest algselt kohtu alla anti, on nüüdseks süüdi mõistetud ja kohtuotsused on jõustunud. Lembitu Kitt ja Valentin Uzlov panid süüdistuse kohaselt toime G. O.i juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumise, s.o KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ei Lembitu Kitt ega Valentin Uzlov ei tunnista end kuritegelikku ühendusse kuulmises süüdi. Antud kriminaalasjas on osa tunnistajaid muudetud nende turvalisuse tagamiseks anonüümseks ning kohtu hinnangul on anonüümsete tunnistajate ütlused lubatavaks tõendiks. Kohtu

määrused tunnistajate anonüümseks muutmise kohta on kohtu hinnangul piisavalt põhistatud ning kohtul puudub alus nende ütluste tõendikogumist välja jätmiseks. Seda menetlusosalistest keegi ka ei taotlenud. Lembitu Kitt ́i kuulumine kuritegelikku ühendusse on tõendatud alljärgnevaga: Anonüümne tunnistaja „Salaka“ ütlustega selle kohta, et ta on olnud kohtulikult karistatud ja seotud kuritegeliku maailmaga, Eestis on kuritegelikke grupeeringuid umbes 10. O.i grupp on liidri rollis, mõjuvõim seisnes autoriteedis ja selle jõus. Selle ühenduse liider on G. O.. Tunnistaja kirjeldab deitailselt grupeeringu strukutuuri ja erinevate isikute ülesandeid grupeeringus. „Vanematena“ nimetab erinevaid isikuid, sealhulgas Lembitut (tunneb ta ära ka prokuröri poolt näidatud fotode seast fototabelilt ( 8.kd tl 76-82) ja viitas kohtuistungil ka saalisistuvale Lembitu Kitile. Lembitu Kitt on tunnistaja sõnul O.i grupeeringu liige alates aastast 2000, ta tegeles väljapressimiste ja võlgade välja peksmisega. Temale andis korraldusi G.O. isiklikult. Kuna Lembitu oli „vanema“ staatuses, siis sai ta loota kuritegeliku ühenduse abile. Ta teab, et Lembitu Kitil oli inkassofirma ja G.O. andis talle kogu aeg ümbrikke koos võlgadega, st andis talle tööd. Tunnistaja selgitab, et „vanem“ on liider, kellel oli õigus lahendada erinevaid küsimusi, käia kohtumistel ja lahendada küsimusi teiste liidritega. Kui isik sattus vanglasse, siis määrati tema asemele teine isik. Kuu lõpus oli raha kogumine 20 protsendi ulatuses ja selle arvelt toimus küsimuste lahendamine. Need rahad toodi isiklikult G.O.i kätte ja kogu raha oligi tema käes. Seda rahasummat nimetatakse „obtšakiks“. Kohtuti treeningutel Saunamaailmas, jutuajamised olid alati ilma telefonideta. L.Kitt kohtus G.O.iga otseselt ja täitis isiklikult tema korraldusi, L.Kitt ei allunud rohkem kellelegi. Kui võlanõude osas puudusid lepingud, ka siis tegeles Lembitu võlanõuetega, aga alati pidi olema mingi dokument olemas. Lembitu Kitt kasutas viisi, mis pärines 1990-datest, et käiakse kohal ja ähvardatakse. Lembitu Kitt pole seda varjanud, ta rääkis sellest ja kiitles sellega teiste grupeeringu liikmete ees. Ta on kuulnud, et restorani puhul, mis oli S.T.il, toimus reideri moodi hõivamine, mis tähendab seda, et kuigi omanik on olemas, tullakse kohale, vahetatakse lukud ja suletakse uksed. Kohtul ei ole mingit alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, need on eluliselt usutavad ja riimuvad ka teiste asjas kogutud tõenditega, kusjuures osaliselt ka L.Kitt ́i enda ütlustega. Anonüümse tunnistaja ütlusi restorani hõivamise kohta toetavad kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused. Üksikasjalikult on seda kohtuistungil kirjeldanud nt tunnistajad E.B., I. Š.. Anonüümne tunnistaja „Selyodka“ ütlustega selle kohta, et tema on toime pannud erinevaid kuritegusid ja on suhelnud erinevate kuritegelike grupeeringutega Eestis. Tema sõnul on Eestis tegutsenud ja tegutsevad järgmised grupeeringud: O.i, Tšetšeenid, Assari, Kemerovo, Martovoi, Baromon, Amid. Kuritegelikke ühendusi iseloomustab see, et on olemas liider, brigadirid, alluvad, igas grupeeringus on obtšak ehk ühiskassa olemas, grupeeringu liikmed peavad sinna raha sisse panema toimepandud kuritegude pealt, nendest rahadest palgatakse advokaate vanglasse, toetatakse perekondi, antakse kaitse sellele või teisele isikule. Ühenduse liikmed maksavad ühiskassasse tavaliselt 10 protsenti, Summa võib sõltuda sellest, mis kuritegu ja mis summa on. Näiteks, kui on tegemist 100 000 euroga, siis liider tahab saada rohkem kui 10 protsenti. Igas grupeeringus on liider, tema ümber on brigadirid, kellel on omad alluvad, igaüks peab sammude järgi minema, see kes on madalamal astmel maksab vanemale ja too vanem maksab oma vanemale ja nii jõuab raha liidrini. Viimane sõna jääb liidrile. Brigadir võib osaleda protsessis mingi soovitusega, aga viimane sõna on liidril. Tänavamüüjad ei saa otse pöörduda kuritegeliku ühenduse liidri poole. Kui saadakse mittemaksmisest teada, siis tekivad probleemid, inimeselt võidakse ära võtta grupeeringu kaitse, välja heita grupeeringust,

füüsiliselt karistada või rahaliselt karistada. Seda ühiskassasse makstavat raha nimetatakse kuritegelikus maailmas levinud kõneviisi kolhoosi ühiskassaks, obtšakiks. Liider jagas raha N. T.ga, kes oli kõikide grupeeringute juht. Ta lahendas vaidlusaluseid küsimusi grupeeringute vahel, liidrid allusid temale, põhimõtteliselt tema otsust ei vaidlustatud, mis puudutab obtšaki, mis oli tema käes, siis tema otsustas ainuisikuliselt, mis raha kuhu sellest läheb. Kassasse võisid maksta ka isikud, kes ise kuritegeliku ühenduse liikmed ei olnud, aga nendel oli vaja selleks kedagi grupeeringust, kelle läbi seda tehti. Sellist makset kuritegelikule ühendusele nimetatakse katuserahaks. Kui siis katuseraha maksjal algavad probleemid mingis küsimuses, siis see kelle kaudu ta maksis, peab teda aitama. Kõigil nendel kuritegelikel ühendustel olid isikud, kes neile katuseraha maksid. Olemas on isikud, kes elavad täiesti seaduspärast elu, aga otsustavad, et vajavad kuritegeliku ühenduse kaitset ja erinevatel põhjustel hakkavad maksma grupeeringutele, on seotud sellega, et neil olid probleemid või tekitati probleemid ja siis need lahendati. Võib olla ka mingisuguseid lepingulisi vaidlusi isikute vahel, mida lahendati. O.i kuritegeliku ühenduse juhiks on G. O.. See kuritegelik ühendus on tegutsenud talle teadaolevalt alates 1990 -st aastatest. Juht on olnud kogu aeg G. O. , aga vahetusid brigadirid ja grupeeringu liikmed. O. otsustas erinevaid küsimusi, globaalse iseloomuga küsimusi, mida brigadirid otsustada ei saanud, arutas küsimusi T.i ja teiste grupeeringu liidritega. Jälgis, et grupeeringus kõike täidetakse, et kõik järgiks juhiseid. O.i juhtimisstiil oli jäik. Ta nõudis distsipliini, täpset allumist, tema alluvuses oli rohkem sportlasi. Kui hierarhias oli midagi valesti, keegi üritas omavolitseda, siis teda karistati. O. andis korraldusi endast madalamal asuvatele inimestele. G. O.i kuritegelikus ühenduses narkootikumide tarvitamisse ja alkoholi tarvitamisse ühenduse liikmete poolt suhtuti halvasti, neid võidi karistada. O.i kuritegeliku ühenduse liikmeid kuritegelikus maailmas nimetati O.. Brigadirid suhtlesid vahetult nendega, kes on madalamal astmel, kes omakorda edastasid informatsiooni G.le. Brigadiri staatuses olid erineval ajal erinevad inimesed, näiteks olid X, Ž.l, S. T., kõrval neil oli A.. G. Ž.ile allusid selles grupeeringus A. ja R.. A. oli nii-öelda heal järjel, brigadirile lähedal, tegeles narkootikumidega, tal olid tänavamüüjad. R. oli samuti brigadirile lähedane, teda brigadir usaldas ja tegeles kelmustega. Mingil ajal R. tegeles ka narkootikumidega. Kui Ž. vanglasse läks, siis A. ja R. hakkasid suhtlema S.iga ja alluma talle. S. on brigadir, suhtles madalamal astmel grupeeringu liikmetega, andis korraldusi ja edastas infot nendele grupeeringu liikmetele. S. T. pani ka ise kuritegusid toime, ta tegeles väljapressimistega. Ta kuulis, et oli mingi probleem Kemerovo grupeeringuga, seal oli selline inimene nagu P, S. on teda röövinud ja hoidnud kinni teatud kohas. Mingi aja pärast kohtusid Kemerovo grupeeringu ja O.i grupeeringu liidrid ja seal lepiti milleski kokku ja küsimus suleti. S. T. tegeles väljapressimistega, see nägi välja nii, et ähvardatakse inimest igasuguste tagajärgedega, survestatakse teda, esitletakse ennast grupeeringu liikmena. See tähendab, et see inimene kuulub grupeeringusse ja tal on selle grupeeringu tugi, probleemide tekkimise korral teda grupeering toetab. Brigadir X oli ka brigadiri staatuses, allus G.O.ile, lahendas grupeeringusiseseid probleeme, ka väliseid probleeme teiste grupeeringutega, andis grupeeringule korraldusi, vahendas neid, edastas raha, mis ta sai alluvatelt ja edastas seda O.ile. X viimastel aastatel aktiivne selles kuritegelikus ühenduses ei olnud, tema rolli võttis üle S. T.. A. oli S. T.i alluvuses koos R.iga. K.i-nimelist on kuulnud. Ta tahtis lahkuda grupeeringust ja seoses sellega tekkisid probleemid. Tahtis minna teise grupeeringusse O. M. juurde. O.i grupeering selle üleminekuga nõus ei olnud. S. tahtis teda karistada ja röövis ta umbes 5 aastat tagasi. Valentin Uzlovi kohta on kuulnud, et ta on grupeeringu liige, aga tema rolli ta ei tea. Tema isikut seostab mõne O.i grupeeringust brigadir S.iga.

Sel ajal, kui liikmed kannavad karistust, jäävad jätkuvalt nad kuritegeliku ühenduse liikmeks, suhtlus käib läbi perekondlike sidemete või kolmandate isikute kaudu, toetamine käib läbi obtšaki, otse ei käi suhtlust. Kuritegelikus ühenduses püütakse rääkida isiklikel kohtumistel ilma mobiiltelefonita. Omavahel võidakse rääkida telefoniga, aga mingisuguste asjade kohta aga vahetult kohtumisel võis programmide kaudu suhelda. Kohtumispaikadeks olid erinevad restoranid, x ka. Kohtuti treeningutel, restoranides. Kui O.i grupis kellegi tegevus õiguskaitseorganite tähelepanu saab, siis enamasti brigadir võtab advokaadi, mitte ise aga läbi perekonna, aitavad rahaliselt, et saaks poes käia. Kes politseiga koostööd teeb, ei saa olla grupeeringus, tema arvatakse välja ja edaspidi karistatakse. „Põhimõtted“ on kirJ.mata reglement, mis lähtub vangla subkultuurist, kus on kehtestatud reeglid, kuidas see või teine inimene peab käituma kriminaalses maailmas. „Vaatlejad“ on need, kes on pealik või peamine, kes vaatab obtšaki üle ja lahendab erinevaid probleeme. „Noored“ on inimesed, kes asuvad kõige madalamal astmel, nad on kellegi alluvuses ja ise midagi ei otsusta, teevad üksnes seda, mida neile öeldakse. Et kuritegelikus ühenduses hierarhias tõusta, peaks teenima palju raha. Ta on näinud Valentin Uzlovit. Ta sportlik poiss, keskmist kasvu, umbes 30-35 aastat vana, umbes 175-180, heledad. Et V.Uzlov on kuritegudes osalenud, teab teiste sõnade järgi. Et V.Uzlov on seotud S.T.iga, seda ka rääkisid inimesed. Kohtueelsel uurimisel ülekuulamise ajal temale küsimusi Valentin Uzlovi kohta ei esitatud. Ka selle tunnistaja ütlustes ei ole kohtul alust kahelda. Temagi ütlused haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Anonüümsete tunnistajate ütlustest saab üsna konkreetse pildi sellest, kuidas kurtegelikus ühenduses elu oli korraldatud. Nende tunnistaja ütlused on kooskõlas kõikide teiste tõenditega, mis eraldivõetuna ehk suurt teavet esmapilgul ei annagi, kuid kooskõlas teiste tõenditega ja antud tunnistajate ütlustega, siiski seda teevad. Samas väärib tähelepanu, et tunnistaja tegelikult ei tea, kas ka V.Uzlov oli ühenduse liige, on kuulnud selle kohta vaid jutte teistelt inimestelt. Tunnistaja E. L. ütlustega selle kohta, et kui A. R. 2015 aastal kinnipidamise asutuses viibis, siis ka tema toetas tema perekonda materiaalselt. Toetasid ka R. D., S. T.. Kui kokku said, siis näiteks 50 eurot anti ja tema kandis lapse kontolt A.le või andis tema abikaasale. A.R. elukaaslasele Jelena Balantinale anti ka üksikud korrad raha. Need isikud, kellega A. R. oli varasemalt lävinud, hakkasid töötama pärast seda, kui A. R. oli kinni peetud S. T.iga. Vandeadvokaat Küllike Nammile õigusteenuse osutamise eest A.R.le maksis tema (tunnistaja). Kes oli X omanik ja tegeles selle juhtimisega, ei tea. Arvab, et on toimunud Kakumäe restorani X omavoliline hõivamine J.stide kaudu, kuidas see üle läks, sellega kursis ei ole. T. sai selle omale ja ongi kõik. Peale seda, kui see juhtus ta ei ole seal ühtegi korda käinud. S. T. on talle helistanud ja sinna kutsunud. Seal viibisid sel hetkel, kui ta sinna jõudis R.D., S.T., S., V.P.. Valentin Uzlov, tema isa ja turvatöötajad tulid hiljem. S. T. oli rahulik, istusid restoramis sees ja valvasid, et keegi sinna sisse ei läheks. Uksed olid lukustatud. S. T.il oli plaanis vahetada ukselukud, aga kui tema seal viibis, siis seda tehtud ei olnud. Politseipatrull käis ka kohapeal. Kui politsei tuli, siis esitasid politseile dokumendid ja nad kirjutasid need üles. Toodi kaasa gaasiballoonid ja pesapalli kurikas. Gaasiballoonid tõi turvafirma. S. T. oli temaga siseruumides kogu aeg koos. S. T. suhtles nende isikutega, kes sinna saabusid. Jäi mulje, et tema on seal kohapeal vastutav isik. Varasematest ütlustest avaldatud lõik: S. pakkus mulle, et kui ta saab restorani omale, siis saan sealt mingisuguse protsendi sealt. Tunnistaja ütles, et ei mäleta, et võib-olla oli selline jutt ja võib-olla pidi saama mingisuguse protsendi rahana, aga see ei realiseerunud ja mingeid hüvesid tema sellest restoranist ei saanud.

Avaldatud lõik: Esialgu oli protsent mõeldud rahana ja pärast hakkas ta hoopis söögist rääkima, et saan seal tasuta söömas käia. Mina ütlesin, et söök mind ei huvita, et mina tahan protsenti rahana. Tunnistaja ütles, et see võis olla põhjus, miks ta nendega enam ei lävinud. Teed läksid lahku sel hetkel, kui nad seal toimetasid, konkreetselt ei oska öelda, milles see põhjus oli.Konkreetselt ütles, et raha ta ei saa, S. T.. V. S. ütles ka midagi. Kokkuvõttes oli reid, et S.T. võttis omanikult restorani ära ja oligi kõik. Ja V. S. toetas teda seal. Pärast seda, kui teed lahku läksid, ta ei toetanud A. R. edasi. Pärast seda, kui nende teed lahku läksid, on esitatud süüdistusi selle kohta, et tema (tunnistaja) on ühiskassa raha endale võtnud, aga see oli läbi teiste isikute, keegi konkreetselt pole helistanud ja öelnud. Räägiti summast 100 000. Kust see tuli, ei oska kommenteerida. Pärast seda, kui oli selle x hõivamine T. poolt ja pärast seda, hakkas S. T.iga nendel kohtumistel või „strelkadel“ kaasa hakkas sõitma R. D.. Valentin Uzlovi kohta ei oska sama öelda, on temaga kohtunud mõned korrad, V.Uzlov osutas turvateenust T.i le, see ei olnud temale allumine. Avaldatud lõik: Valentin Uzlov allus kuritegelikuks ühenduses otseselt S. T.ile ja peale restorani x jõulist hõivamist hakkas T. väga tihti võtma Valentin Uzlovi kaasa erinevatele kohtumistele, so „strelkadele“ just seetõttu kuna viimasel oli firma, kes osutas valve- ja turvateenuseid ja isiklikult Valentin Uzlovil oli ka relvaluba ja tal võis olla ametlikult tulirelv kaasas. . Tunnistaja ütles, selgituseks, et tema konkreetselt nendel ei osalenud, see on kuulujuttude järgi, et võttis ta kaasa, konkreetselt kas on käinud strelkadel, seda ta ei oska öelda. „Strelkad“ tähendasid kokkusaamisi probleemide lahendamiseks ja oli kasulik sinna kaasa võtta inimene, kellel on relvaluba, et tunneks ennast mugavalt, et tugevam jõud on kõrval, arvab ta. Tema arvates oli peale hõivamist seal nende isikute poolt ööpäevaringne valve. S. T. selgitas ka, et see on vajalik et keegi muu sinna sisse ei läheks. Tunnistaja ütlused on kooskõlas teiste tõenditega ja neis ei ole kohtul alust kahelda. Tunnistaja ütlused annavad pildi sellest, kuidas kuritegelikus ühenduses asjad käisid. Tähelepanu väärib edasises kohtuotsuse kontekstis siinkohal see, et tunnistaja tegelikult ei tea, kas ka V.Uzlov kuulus kuritegelikku ühendusse või mitte. Tunnistaja N. A. ütlustega selle kohta, et temale teadaolevalt oli S. T. seotud Kakumäel asuva restorani x. Rääkis arveteõiendamisest teise grupeeringu liikmega. O.i poolt tegeles küsimusega S.T.. Kinni võeti x, kes viidi restorani keldrisse. Et x ei saaks aru, kuhu teda viiakse, tõmmati kott pähe. Kuulis teiste käest, et teda peksti seal keldris. R. D. rääkis selle kohta, kuidas V. S. ja S. T. restorani x omanikeks said, et nad on istunud seal kaks kuud ja söönud. Avaldatud lõik: Seoses Kakumäe restoraniga x olen kuulnud R. käest seda , et S ja S. võtsid selle restorani eelmistelt restoranipidajatelt jõuga üle, kuid selle sündmuse juures mina ei olnud. Neil on mingi leping, või nemad on turvafirma palganud, nemad on pannud istuma sinna inimesed, kes on seal söönud tasuta. Kokkupuuted üldse kuritegeliku ühenduse liikmetega olid sellised, et S.iga tegi koos trenni, siis sai aru, et on grupeeringu juht, teiste osalejate puhul ei tea, narkootikumide müümisega oli see seotud. Need 30 inimest olid tema meelest kõik kuritegeliku ühenduse liikmed. Temale tundus, et Valentin Uzlov täidab S.i poolt tulevaid käske. Tunnistaja kinnitab, et seal oli Valentin Uzlov, kes isiklikult osales x kinnivõtmises. Kui nad kõik koos olid x, peale seda kõik istusid autodesse ja läksid ühte suunda, kuna telefoni neil ei olnud, siis jäid otsima neid, kui tagasi restorani jõudsid, siis kõik see punt oli tagasi, see 30 inimest, sama Valentin sõitis x tagant, kus oli teine sissepääs ja nad viisid sisse x.

Kuidas x kinnivõtmisne aset leidis, seda ta ei näinud. Nägi, et S. T. andis Valentin Uzlovile korraldusi, aga ei mäleta, kas kuulis millest nad rääkisid. Mingit väljaastumist grupeeringust tema (tunnistaja) puhul polnud, lihtsalt lõpetas suhtluse nendega, läks merekooli, sain kõrghariduse, läks merele. Taksojuhtide konflikti juures kesklinnas viibisid S., K., R. ja veel üks, nime ei mäleta. Valentin Uzlov seal ei olnud. Sai aru, et S. on grupeeringu juht, sest tema tegi otsuseid ja andis käske, tema juurde on inimesed pöördunud, et S.ilt küsida, kuidas mingit olukorda lahendada. Tunnistaja ütlustest nähtub peaasjalikult restoran x ülevõtmisega seonduv, käesolevas kriminaalasjas konkreetselt selle episoodiga peale V.Uzlovi kedagi ei seostata ja V.Uzlovit seostatakse vaid kuritegelikku ühendusse kuulumise kontekstis ja räägib sellest, mis temale „tundus“. Seega ka selle tunnistaja ütluste põhjalt ei saa teha järeldust selle kohta, et V.Uzlov oli kuritegeliku ühenduse liige. Tunnistaja D. T. ütlustega selle kohta, et ta tunneb G. O.i 18-20 aastat, on hea tuttav. G. pöördus nende poole kui klient mööbli valmistamise küsimuses. Firma nimetuseks on X OÜ. Suhtles temaga ka väljaspool tööd. Kohtusid, ajasid juttu, rääkisid omavahel erinevatel teemadel tema juures kodus Suurupis. X OÜ tsehh pandi põlema umbes 2003-2004. Tema pöördus turvafirma Alfastar poole. Solikamski grupeeringu inimesed pakkusid varem tema firmale kaitset ehk pakkusid katust. Nemad turvasid siis, kui oli vanas firmas partneriga ja kui asutas enda firma, siis hakkasid mulle pakkuma katust. Kui asutas uue firma, siis tegi koostööd ainult Alfastariga. Tunnistaja varasematest ütlustest avaldatud: Umbes samal ajal hakkasin ma uurima, otsima informatsiooni Eestis olevate kuritegelike grupeeringute kohta, ma küsisin seda teiste ärimeeste käest ja uurisin ajalehtedest. Nii sain ma teada, et on Solikamski, Permi ja O.i omad ja hakkasin aimama, et G. võib olla omanimelise grupeeringu juht. Et O. on kuidagi seotud oli üksnes tema aimamised. G. alati tasus hästi ja tal on raha, läks tema juurde ja küsis võlgu, võib olla et kroonides 100 000. Leppisid kokku nii, et ta annab raha tingimusel, et hakkab talle mööblit tegema, kui vajab seda ja odavama hinnaga. Kõik oli suusõnaline. Raha maksis tagasi. Järgmisel korral võttis O.ilt laenu seadmete ostmiseks. Vahepeal ei suhelnud, siis suhtlus taastus, O. vajas mööblit. S. teab,ta tegi firmale X värvitöid, aga ta oli kogu aeg tähtaegadega viivituses. Viimane oli see, kui tellisid temalt mitu värvitööd, aga tema oli kõigi tähtaegadega viivituses, olid sunnitud ära võtma kõik detailid temalt ja hakkasid temalt nõudma tagasi temale makstud ettemaksu summas 660 eurot. Palusid ettemaksu tagastamist, aga ta keeldus. Pöördus nõu saamiseks O.i poole, et mida teha olukorras ja tema soovitas pöörduda inkassofirma poole. O. soovitas tuttavat Lembitut, kellel on inkassofirma. Kohtumine oli Kristiine Keskuse kohvikus. Korraldas O., kohal oli tema kooos pojaga, Lembitu ja O.. Lembitu oli tugeva kehaehitusega, heledad juuksed, lühike soeng, soliidne. Umbes 50-aastane. Viitab L.Kitt ́ile kohtusaalis ja ütleb, et see Lembitu oli ilmselt tema. Nende nägudest sai aru, et nad ei ole rahul, kuna summa on väike. Dokumente võlgnevuse kohta ei vahetanud. Lembitu ja O. küsisid võlgniku telefoninumbrit, kus töötab. Teenustasu ei küsitud, öeldi, et pole vaja. Avaldatud ütlused: Ma küsisin siis O.i ja Lembitu käest, mis see mulle maksma läheb ja kui palju ma pean teenuse eest maksma. G. O. vastas mulle, et mitte midagi, meil on Lembituga omad arveldused. Tunnistaja kinnitab meid ütlusi. Lembitu ei kontrollinud dokumente selle kohta, et nõue X vastu eksisteerib Lepingu Lembituga sõlmis hiljem tema poeg. Raha sai ta tagais kahes osas täielikult G. O.i käest.Ta ütles, et lahendas selle küsimuse ja tagastas raha. Seega on tunnistaja ütlustest nähtuv, et G.O. ja L.Kitt tegutsesid koos ja ka see, et neil on omad arveldused omavahel, samuti ka see, et mingeid dokumente võlgnevuse kohta ei küsitud, seega võib järeldada, et ei G.O.i ega L.Kitti ei huvitanud, kas võlanõudel tegelikult üldse alust

on.Tunnistaja ütlustes ei ole kohtul alust kahelda. Need on oma sisult loogilised, eluliselt usutavad ja kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja A. T. ütlustega selle kohta, et ta töötab oma isa D. T.i firmas X töökojas juhatajana. S.i ga oli temal ühine koostöö, oli mööbli detailide tarnija. Koostöö lõppes konfliktiga. 2017 aastal ta jättis oma kohustused täitmata. Pidi valmistama ja tarnima mööbli detaile, jättis selle tegemata. 600 eurot oli ettemaks, mille tasusid pangaülekandega. Leping oli suuline. Nõudis ettemaksu tagastamist. Kohtumine toimus S.i töökohas, D.T. oli ka seal. Nõudis raha tagastamist, ta keeldus ja nemad lahkusid. Pöördus inkassofirma poole isa tuttava G. O.i kaudu. Kohtus selle firma esindajaga 2018 Kristiine Keskuses. Esindaja oli keskmise kehaehitusega, täiskasvanud meesterahvas, rääkis vene keeles. Hallid juuksed, nimi oli Lembitu Kitt. G. tutvustas neid, nad leppisid kokku veel ühe kohtumise. Esimsel kohtumisel dokumente ei vahetanud ja Lembitu Kitt ja G. O. kuidagi ei kontrollinud seda võlanõuet. Ta ei välista, et tõi pangakonto väljavõtte hiljem Lembitule. Lembituga oli üks kohtumine veel, seal kirJ.sid alla lepingule inkassofirmaga. Lembitu Kitt lubas selle lepingu alusel raha sisse nõuda võlgnikult. Raha sai kätte, aga mitte Lembitu käest. Ühel järgmisel kohtumisel Sikupilli keskuses olid võlgnik, veel mingid isikud ja seal üritasid nad suulises vormis konflikti lahendada. Võlgnik keeldus maksmast. Tema isa sai raha tagasi G. O.i käest. Kellelt raha pärines, ei tea seda, aga raha 600 eurot andis tagasi G.. Inkassoteenuse eest ei maksnud, ei nõutud. Tunnistaja ütlused on kooskõlas tunnistaja D.T.i ütlustega ja teiste tõenditega, kohtul ei ole alust nende usaldusväärususes kahelda. Tema ütlustest nähtub, et G.O. ja L.Kitt „töötasid“ koos. Tunnistaja A. S. ütlustega selle kohta, et ta tunneb Nikolai Bleskovi mitu aastat. Tutvusid Kalamajas saunas. Temal /tunnistajal/ on oma mööblifirma alates 2013. Äriühing X tegi tellimusi värvimistöödele, ettevõtet juhivad A. ja ka D. T.. Koostöö lõppes skandaaliga. Ei jõudnud tellimust täita. Tööd oli palju. Selle konkreetse töö kohta ei olnud dokumenti vormistatud. Sai ettemaksu 600 eurot, suuliselt leppisid kokku tähtaja. Kohtusid sel teemal, ta keeldus ettemakset tagastamast, kuna kavatses tellimuse täita. A. ütles, et siis teised inimesed hakkavad rääkima. Võtsid detailid ja läksid isaga ära. Tema ei võtnud seda tõsiselt. Pärast seda kohtumist võttis võlateemal ühendust Lembitu Kitt, helistas, palus kohtumist ja läbirääkimisi. Leppisid kohtumise kohaks restorani Basiilik. Seal olid A., A., veel keegi, keda ta ei tunne. Arutati võlga, kellel on õigus ja kellel mitte. Tema kirjutas paberile enda kulud ja leidis, et võlg on 250 eurot. Rääkisid ja andsid teineteisele mõtlemisaega. Lembitu Kitt ei otsustanud midagi sellel kohtumisel. Ta uuris L.Kitt kohta ka oma tuttavatelt, nt Kolja Bleskovi käest, kuna nad on sõbrad Facebookis, seetõttu kohtuski Koljaga. Internetist leidis, et L.Kitt oli karistatud ja teenis Afganistanis. Varasematest ütlustest avaldatud lõik: Samuti üritasin Lembitu kohta teavet hankida oma tuttavate kaudu ja keegi ütles mulle, ma ei mäleta enam kes, et Lembitu olevat O kuritegeliku grupeeringu liige. Kinnitab, et jõudis sellise informatsioonini. Bleskovilt uuris, kas L.Kitt töötab koos O.ga. Bleskov vastas jaatavalt. Nikolai Bleskov käis ka kohtumisel, kus seda võlateemat arutati. Need toimusid restoranis Basiilik ja teine Kristiine Keskuses. Teisel kohtumisel andis ta raha üle. Lembitu Kitt on helistanud ka seoses selle võlaga ja need telefonikõned polnud alati meeldivad.Ta helistas joobes olekus. Teisel kohtumisel, andis ta 250 eurot L.Kitti kätte. Dokumenti selle kohta ei vormistatud. Tunnistaja ütlustes ei ole alust kahelda, need on eluliselt usutavad ja kooskõlas teiste tõenditega. Nendest ütlustest nähtub, et L.Kitt „töötas“ koos G.O.iga, nähtub ka L.Kitt ́i nn tööstiil ja meetodid.

Kannatanu A. V.i ütlustega muuhulgas ütlusi selle kohta, et pärast seda, kui S.T. vahi alt vabastati, siis suvel, 2017 määrati tema esindaja kaudu temaga kohtumine ja selle kohtumise määras Lembitu Kitt. Kohtumine leidis aset Kristiine Keskuses, lubati firmale raha tagastada, et pärast raha tagastamist minnakse kokkuleppemenetlusele ja saavad siis minimimaalse karistuse. Vestlus oli tema ja S.T.i vahel, L.Kitt sel kohtumisel ettepanekuid ei teinud. Sellel kohtumisel kinnitas S.T., et ta need rahalised vahendid sai, raha sai ka Valentin Uzlov ja raha peavad nad tagastama kahekesi. Sel ajal oli V.Uzlov vahi all ja kõik kokkulepped tema asemel pidi sõlmima Uzlovi isa. Midagi ei hüvitatud ja järgmisel kohtumisel, kus viibisid ka T. ja L.Kitt, I.P., öeldi, et ülevalt võeti vastu otsus, et midagi ei hüvitata, „kuna te ei ole võimelised seda kriminaalasja lõpetama“. L.Kitt teatas, et tema inkassofirma hakkab V.ilt võlgu nõudma. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et S.T. kinnitas, et B ́i raha said endale nii tema kui ka Valentin Uzlov, algselt üritati selle võlgnevuse tagastamise lubaduse abil mõJ.da kriminaalmenetluse kulgu, kui see ei õnnestunud, siis kahju ei hüvitatud ja L.Kitt hakkas hoopis A.V.ilt olematut võlga nõudma. Selle taga oli G.O.i kuritegelik ühendus, kes asjade käigu üle vastavalt alluvusele otsuseid vastu võttis ja vastavalt tegutses. Sinna ühendusse panustas aktiivselt ka L.Kitt ühenduse liikmena. Tunnistaja ütlused on kooskõlas teiste tõenditega, on eluliselt usutavad, loogilised ja neis puudub kohtul vähimgi alus kahelda. Tunnistaja J. I. ütlustega selle kohta, et 2017 aastal, umbes märtsi alguses võttis temaga ühendust keegi I. Tallinnast, ta teatas, et OÜ M pangakontole laekus kuriteo tulemusel suur summa, peaaegu 100 000 eurot ja et firmaomanikuna peab ta selle tagastama. Tunnistaja rääkis, et tema kohta tehti isegi Facebookis kuulutus, kus Lembitu Kitt tegi ähvardavaid tekste. Sai alles siis teada, et on mingi jama tekitatud. Kellegi katuserahad olid need, kellelegi oli katust Venemaal või Moskvas tehtud, nii sai M.Jüriselt teada (kohtu märkus: hiljem ütles tunnistaja, et ei mäleta, kust seda kuulis). Katuse alla minemise kohta teab, et kellelegi oli töö tehtud ja saadi raha selle eest. Mingid vene numbrimärkidega autod käisid maja ees. Tema kutsus politsei ja toast välja ei läinud, kuna tema poole oli juba ähvardusi loobitud, siis ei julgenud minna kuskile. Tunnistaja ja kannatanu ütlused viitavad selgelt sellele, et tegemist ei olnud ühe tavalise kelmuse episoodiga, vaid et kelmus on pigem toime pandud kurtegeliku ühenduse huvides. Järgnevalt annab kohus tervikliku ülevaate sellest, mida L.Kitt kohtuistungil rääkis. Kuna L.Kitt ́i jutt on üsna seotud, on seda keeruline episoodide kaupa liigendada ja kohus kasutab neid siinkohal avaldatud ütlusi tõendamaks L.Kitt ́i süüd ka teistes episoodides. Lembitu Kitt andis kohtus ütlusi selle kohta, et ettepaneku tegeleda võlgniku J. I.ega tegi I. P. 2016 aastal. Tegi volituse, kirjas oli ainult J. I.e nimi ja firma ja firma, kellele võlgu ollakse. Tema helistas ainult J. I.ele 2016 või 2017 aasta jaanuar. J.I. ütles, et tema ei ole midagi võlgu. Hiljem ta enam telefoni vastu ei võtnud. Teavitas J. I. kui võlgnikust Facebookis. Kirjutas vist, et siin jälle üks järjekordne kelmirajakas, kes ei maksa oma võlgasid ära. Ei ole kordagi J.I.t ähvardanud. Lõpetas selle võlgnevusega tegelemise, kuna I. P ütles niiviisi, et Lembitu, et polegi mõtet rohkem tegeleda, kuna ta andis asjale ametliku käigu. Pole kunagi kuritegelikku ühendusse kuulunud. Pole andnud kellelegi korraldusi kuritegude toimepanemiseks. G. O.i teab 90.-ndatest. Nikolai Bleskovi tunneb 8-9 aastat seoses spordiga. Margo Jürist ja Valentin Uzlovi ei tunne. M. N.t tunneb 20 aastat. A.V.it teab seoses I. M.ga. R.K. teab ca 15 aastat. Enne vahistamist oli OÜ I Kitt juhatuse liige. Sai kokku klientidega, võttis nende käest võlanõude dokumendid, vaatas läbi ja kui nõustus selle võlanõude ette võtmisega, siis sai kokku ja tegi esinduslepingu. Osutas inkassoteenuseid. Inkasso Kitt OÜ asutas 2017 aprill. Et

algatataks inkassomenetlus võlanõude sissenõudmiseks, tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad võlgnevust. On teeninud sõjaväes. 1979 aprill läks teenima Nõukogude armeesse, õhudessantvägedesse, 2 kuud oli Nõukogude Liidus ja 1979 juulis viidi salastatud operatsiooni raames Afganistani. Seal teenis kuni 8.08.1980. G. O. on toonud talle kaks-kolm klienti. G.O. oli temale võlgu suure summa raha, G.O.ile pole tema mingeid tasusid maksnud. G.O. ei ole talle kunagi korraldusi andnud. Kui neil oli 90-tel aastatel see kokkusaamine, siis G. hakkas õpetama seal, et kuule et teate äri tuleb teha ja nii tuleb teha, siis Fatjanov ütles, et kuule sa pole meile mingi Papa, et sa tuled meid õpetama, sellest jäigi hüüdnimi „Papa“ O.ile. G. O.i sünnipäeval käis 2018.a. Tema ei ole kuulnud, et G.O. oma sünnipäeval rääkis nagu oleks Lembitu Kitt liitunud nende kollektiiviga. 2015.aastal G. O. tegi kaebuse tema kohta Kaitsepolitseisse. Seal ta käis ja temale anti mõista, et ta hoiaks sellest kalast natuke kaugemale. R.T.ga oli esimest korda kohtumine, kui ta oli N.Bleskoviga Kristiine Keskuses. R.T. helistas ja tahtis kokku saada. Seal võttis R.T. püstoli välja, lubas N.Belskovi ära tappa.Turva tuli kohale, politsei tuli kohale. R.T. viidi politseijaoskonda, õhtul ta oli ilusti väljas ja siis helistati talle õhtul ja ähvardati. R.T. oli G.O.i sõber 90-test. V. S. teab seoses sellega, et ta on tuttav G. R.ga. Tänu O.i asja läksid päris tõsiselt riidu, V. S. helistas käskis O.N.e asja ära unustada. Tema ütles, et rääkigu G., kuna G. oli kursis. G. O. tegeleb võlgadega ju 90ndatest volituse alusel. On tema konkurent. A. R.t teab, teab G.Ž.it, kunagi oli tal klient F.U., kes pöördus tema poole, kuna G.Ž. oli jätnud ehituse tegemata. S. P.i teab tänu sellele, et S. P. käis trennis kunagi, teab nägupidi teda. Samuti teab nägupidi R. D.t. E. L.i teab. Olles alkoholijoobes, on helistanud neile, kes on temale retsid peale saatnud. Ütles M. N., et mina saan oma rahad niikuinii kätte, M. N.muudkui lubas ja lubas. Prokuröri taoltusel avaldati L.Kitt ́i varasemad ütlused: Mingi hetk G. helistas mulle ja ütles, et mul on inkassofirma ja tal oleks vaja inimest, kes suhtleks eesti keelt kõnelevate klientidega, kuna mul oli inkassofirma, siis ta pakkus mulle koostööd, tal ei olnud tuttavat, kes oleks eesti keelt osanud, summad mis ta pakkus mulle, olid väga väikesed, ma ütlesin enamustest pakkumistest ära, kuna summad olid nii väikesed, nii me olemegi koostööd teinud, G. on pakkunud minu firmale erinevaid koostöö asju ja ma olen paberid üle vaadanud, mis G. on mulle üle andnud. Analüüsisin võlgnikke ja klienti, ning arutasin oma poistega, kas võtta seda teemat töösse. Koostööst ei ole midagi välja tulnud. L.Kitt selgitas: „Oma poiste“ all peab silmas neid, kes temaga töötavad, Afganistani sõjaveteranid, 1990 aastatest. Pole kusagil öelnud, et on „okunveskie“, G.O. oli tema jaoks nagu iga teine inimene. On G.O.i käest saanud raha, ta on temale ära maksnud erinevate võlgnike raha, mille eest ta laua taha tuli, võlgnikud pole toonud ja tema tõi nende eest raha ära ja tema andis selle raha oma kliendile üle, kõik on fikseeritud. G.O.ile raha üle ei ole tema kunagi andnud. G. O. ei pöördunud tema poole seoses sellega, et ta aitaks S. T.i vaid pöördus selle küsimusega, et kas tal on võimalik teda kokku viia I. P.ga. Varasematest ütlustest avaldatud lõik: Tunnen S.T.i seetõttu, et G. pöördus minu poole ja küsis, kas on isikuid, kes saaks S.i aidata. L.Kitt selgitas: Ta pöörduski tema poole, et kas ta saaks kokku I. P.ga. G. teadis, et I. P tegeleb selle asjaga, selle võlgnevusega, tema viis nad Kristiines kokku. Sellepärast, et G. O. teadis, et ta tunneb I. P.it. Sellepärast, et I. P, kui S. istus vanglas kinni, oli saatnud uurija R. rääkima S.iga vanglas. I. P ütles temale 2017. aasta alguses, et selle võlgnevusega on seotud S.T.. S. ütles V.ile, et ta on nõus sellest rahast ära maksma pool summat. G. O. ütles kohe, et tema ei kavatse seda raha maksta, tema ei tea sellest asjast üldse midagi. Ei näinud mingisugust kirjavahetust või mingisuguseid lepinguid või pabereid seoses JokWood OÜ-ga. Pole kunagi pabereid näinud, ainult niipalju nägi, et volituse peal oli mingi firmanimi.

Sel hetkel, kui ta pöördus J. I. poole, te ei teadnud kes on T.. J. I. ütles niiviisi, et tema ei tea sellest üldse mitte midagi. I. P ütles, et G. ja S. on võlgu selle raha, G. ütles kohe, et tema ei tea sellest üldse midagi. Kui hakkas V.ilt küsima võlgnevust, siis osa dokumente oli olemas, ta tahtis, et G. tooks Venemaalt veel dokumente, aga V. lubas ise tuua. G. andis selle teema talle, sest G. oli temale võlgu. G. lihtsalt andis paberid. See pole koostöö. Kui G. oleks ära maksnud 50 000, oleks läinud Venemaale, nemad oleks oma protsendi teinud firmale. Ta ei ole temaga koostööd teinud, ta on temale ainult kolm teemat andnud. Niipalju teab, et G. O. maksis ära selle raha. Tegelikult see raha peaks minema tema (L.Kitt ́i) kliendile Moskvasse. N.Bleskov ei ole tema töötaja, ta oli stažöör ja siis kui temal tekkisid probleemid nende retsidega, kes teda ähvardasid, oli ihukaitsja. M. N.on varastanud kümneid miljoneid, ta on üdini varas. Kui on võlgnevus fikseeritud dokumentide näol, on võlgniku asi ümber lükata, et võlgnevust ei ole. Peab esitama dokumendid. Prokurör küsis: Kas te väidate hetkel seda, et pärast seda, kui kohus oli otsustanud, et ei ole õiguslikku alust sellel, et siis te mitte ühtegi korda ei võtnud enam ühendust M.N. lähedastega? Süüdistatav L.Kitt vastas: Emaga ega ta naisega pole võtnud kordagi ühendust, kui mu mälu mind ei peta, ei võtnud, peale seda kohtuotsust pole kordagi võtnud vist, või võtsin korra, minu arust ei võtnud, aga see ei omanud ka tähtsust, ema oli nagunii võlgu. 2018 aastast, kui see kohus toimus, pole rohkem tülitanud neid. T. N.ei palunud kordagi lõpetada enda tülitamist. Tema soovis , et T.N. naabrid saaks teada, kes nende naabrid on. Võlgnikke on ta ähvardanud ainult sel puhul, kui on teda ja tema peret ähvardatud. „ Need ei ole kannatanud, need on võlgnikud, need on kitsed, kelmirajakad, need ei ole kannatanud, nemad on mind ähvardanud, kas ma pean siis vait olema.“ R.K. episoodiga seoses olid olemas tšekid, mis tõendasid seda, et R.K. oli varastanud kelleltki raha. Nendel tšekkidel olid summad, mis ta oli kätte saanud. R.K. tõendas, et need summad on õiged ja ta on võlgu koos emaga selle. Kinnitab, et klientide toodud dokumendid vaadati üle J.stide poolt, kuid keeldub neid nimetamast nimeliselt. Lihtsalt poisid ütlesid talle ära selle paari päeva jooksul, et Lembitu kõik on õige. Tema on täheldanud, et kui eestlasega räägid eesti keeles, et maksa võlgnevus ära, siis paljud ignoreerivad, aga kui keegi ütleb sulle vene keeles paar head sõna, siis millegipärast võlgnik võtab rohkem mõistuse pähe. Tegeleb ka aegunud võlgade sissenõudmisega. Neil on kaks põhiJ.sti, kes on Tallinnas ja need on ka kõik endised Afganistanis teeninud mehed. Volituse alusel töötavad. Nad on mujal firmas tööl ise ja tema annab neile vahel ülesandeid. Tasub kokkuleppe alusel. Volitusel on kirjas, et palun uurida tausta, informatsiooni võlgniku kohta, muud pole seal midagi kirjas. Saavad kokku, kirJ.vad omakäeliselt volituse. Et mina, see ja see volitan isikut tegelema selle ja selle võla väljanõudmisega ja informatsiooni saamisega selle inimese kohta. Kui on vaja koos temaga kuskile minna, võib ta vahel kaasa ka võtta. Ta istub siis tema kõrval, volitus taskus. Tal on olemas isikute kohta terve arhiiv, see on salajases kohas. L.Kitt ́il on iga suhte ja iga võlanõudmise kohta igal juhul oma selgitused, kahjuks ei ole need selgitused kooskõlas teiste tõenditega ja nende selgituste usaldusväärsuses on kohtul põhjust kahelda. On ilmne, et L.Kitt üritab vastutsusest vabaneda, kirjeldades kuidas ta ajas tegelikult vaid oma firma asju ehk nõudis võlgu sisse neilt, kes ka tegelikult võlgu olid, kuidas kindlasti eelnevalt kontrolliti äärmise põhjalikkusega võladokumente jne. L.Kitt ́i ütlused on paljasõnalised, oma töö kohta oleks võinud näiteks kohtusse kutsuda tunnistajad, kes oleksid tema ütlusi näiteks dokumentide kontrollimise kohta ja töömeetodite kohta kinnitanud. L.Kitt seda ei teinud, ka ei soostunud ta oma „kaastöötajaid“, kes volituste alusel dokumente kontrollisid, nimetama.

L.Kitt ́i tulused ei ole kohtu hinnagul usaldusväärsed ja need tuleb tõendikogumist välja jätta vähemalt selles osas, kus need ei haaku teiste tõenditega. Jälitustoimingu protokollist nr 11, 13.03.2019 (4.kd, tl 98- 166) nähtub alljärgnev: 23.10.2017 helistab L.Kitt A.V.ile ja lepib kokku kohtumise Kristiine keskuses. Peale seda helistab L.Kitt kahel korral S.T.ile ja kutsub ka tema sinna. Kell 14.04 helistab S.T. L.Kitt ́ile ja ütleb, et tema istub väljas ja et L.Kitt temale helistaks ja kutsuks teda vestlema. L.Kitt helistab talle tagasi kell 14.44 ja kutsub teda öeldes, et „ta läks minema“. Kell 14.53 helistab L.Kitt G.O.ile ja kutsub ka teda Kristiine keskusse,kuna oleks vaja rääkida. 24.10.2017 helistab L.Kitt A. S.le kell 17.31 ja annab teda, et sai „temaga“ eile kokku, uurib, kas oleks võimalik leida inimene, kes tuleks ja selgitaks olukorda, kuna tema räägib üht ja teine teist, et tegelikult läks firmale raha ja et polegi midagi võlgu. A.S. selgitab asju enda vaatenurgast, et tema näitas G.le lepingut, tegelikult oli kolm lepingut. L.Kitt tunnistab, et temal neid lepinguid ei ole ja S. ütleb, et kui G. tuleb, siis ta annab temale need. 26.10.2017 helistab L.Kitt A.V.ile ja lepib kokku kohutmise. Samal päeval helistab L.Kitt S.T.ile ja teatab, et ta saab kokku „papam“iga, lepivad kokku, et kohtuvad Statolis. Helsitab ka G.O.ile, et kokku saada järgmisel päeval. 31.10.2017 helistab L.Kitt A.V.ile ja küsib, kas temalt mingusgust teistsugust vastust ei tule, saanud teada, et ei tule, soovib head talve ja edu. 01.11.2017 helistab L.Kitt V. S.le ja uurib, kus on S. . S. soovitab helistada G.le, et las G. võtab ühendust temaga (S.). L.Kitt helistabki G. O.ile ja uurib, kuidas S. kätte saada. O. ütleb, et ta sõitis Valgevenesse. L.Kitt on häiritud, et see S. temale isegi ei helistanud ja ärasõidust ei rääkinud. Kinnitavad mõlemad, et järgmisel päeval saavad kokku. 14.11.2017 helistab G.O. L.Kitt ́ile ja ütleb, et L.Kitt peab helistama Ptereburgi, et on vaja veel mingeid täiendavaid dokumente ja mingit raha. Käsib L.Kitt ́i järgmisel päeval vastus ka temale anda. 15.11.2017 helistab L.Kitt A.S.ile ja teatab, et tal on vaja pabereid Tartu eestlase kohta. Et temal seda paberit ei ole, sai temaga kokku ja tema eitas võlga „Mina istun nagu loll laua taga, aga mul ei ole mitte mingeid pabereid“, ütleb L.Kitt. On aru saada, et L.Kitt ei tea isegi seda, mis summadest tegelikult jutt käib ja palub ikka leping temale saata. Ütleb ka, et on vaja natuike raha maksta veel ja summaks nimetab kaks tuhat viis. Seejärel helistab G.O. L.Kitt ́ile ja uurib, kuidas vestlus läks. 20.11.2017 helistab L.Kitt V.S.le. Avaldab nördimust, et venelased ei ole e-mailile eestlase lepingut saatnud. 20.11.2017 helistab L.Kitt A. S.ile ja küsib, kas too pole midagi eestlase kohta saatnud, et tema peab homme temaga kohtuma, aga pole pabereid. A.S. ütleb, et ei ole raske saata, aga peab need leidma veel. Kitt palub uuesti, et talle paberid saadetaks. Hiljem suheldakse veel ja L.Kitt ütleb, et kuna G. sõidab kolmapäeval sinna, siis polegi vaja midagi saata, A.S. ütleb, et saatis kõik ära, et seal on kuhi kirjavahetust. Ja on allkirjastatud lepingu projekt. L.Kitt lubab minna pabereid lugema. 21.11.2017 helistab L.Kitt G.O.ile ja G.O. uurib, kas L.Kitt helistas Peterburi. L.Kitt on vihane, et isik, kellele ta helistas, oli purjus, saatis küll paberid ja ütleb G.O.ile ka seda, et „ta peab meile raha saatma“. G.O. lubab järgmisel päeval sinna sõita ja kokku saada inimesega, palub L.Kitti helistada ja öelda, et G. tuleb Peterburi homme. Samal õhtul helistab L.Kitt A.S.ile ja teatabki G. O.i saabumisest ning uurib, kas seal on....kus raha anda. Ütleb, et nemad tegid V.ile ettepaneku, mis teda ka huvitab. 29.11.2017 räägivad omavahel L.Kitt ja A.S.. Viimane avaldab, et temale räägitakse, et „teid tahetakse ära osta“. L.Kitt uurib, kas ta on „x“ kohtunud ehk kas ta on G.ga kohtunud. S. vastab, et G. on juba ära sõitnud. 12.12.2017 helistab G.O. L.Kitt ́ile ja ütleb, et tahab temale natuke raha tagasi anda.

Samal päeval vestlevad N. G. ja L.Kitt omavahel. L.Kitt teatab, et G. helistas temale ja nimetas teda „ülemuseks“ ja ütles, et tal on raha temale anda. L.Kitt naljatab, et :“ Ma pidin ütlema telefoni teel „obtšaki“ raha vist, nüüd maksad raha mulle“. Võib siis järeldada, et tavapärane on, et Lembitu Kitt maksab „obtšakki“ G. O.ile. Protokollist nähtuvalt suhtlevad O.-Kitt-S. omavahel korduvalt V.i teemal. 29.12.2017 kohtub G.O. V. M.ga x restoranis, hiljem liitub nendega L.Kitt, G.O. andis L.Kitt ́ile raha ( ühe 500 eurose ja kaks 50 eurost) ja sosistas aeg-ajalt L.Kitt ́ile kõrva. Sellest kohtumisest ja „millegi saamisest“ teavitab L.Kitt ka N.G. telefoni teel. 11.03.2018 helistab L.Kitt A.V.ile ja küsib, kas viimasel oleks aega temaga kohtuda kümneks minutiks. „Ma ju, kuradi, ise ka loll, raisk. Sind on ju ka petetud,kurat, raisk.“, Räägib, et tal on plaan, kuidas saab seoses Piiteriga seal ära öelda, sest nemad tegid V.ile ka pettust 90 tuhande euroga seoses. V. ütleb, et selle küsimusega tegeleb I.. Lembitu Kitt ütleb, et temal ei ole I.uga midagi rääkida, et vaja on rääkida V.i endaga.

lähtub L.Kitt alati sellest, et nõudjad on tegelikult „nemad“, kes siis mittemaksmisel ka vastavalt reageerivad. Asitõendi vaatlusprotokollist 04.06.2019 (7. kd, tl 38-43) nähtub, et L.Kiti elukohast leiti märkmeid viidetega A.V.i ja V.Uzloviga seotud firmadele ja nende firmade asukohtadele. Asitõendi vaatlusprotokollist 04.06.2019 (18.kd, tl 51- 53) nähtub, et G.O.i elukohast võetud telefoniraamatus on V.S., I.M., L.Kitt ́i, S. T.i ja A. R. telefoninumbrid, seega G.O. suhtles ise vahetult ainult „vanematega“, kes vahetult temale allusid. Ka teistes kuriteoepisoodides annab L.Kitt kannatanutele ja tunnistajatele korduvalt mõista, et ta ajab asju G.O.iga, et G.O. on kõikide teemadega kursis. Räägib, et on vaja O.iga kohtuda jne. Jälitusprotokollist nr 2, 13.03.2019 (6.kd, tl 107-125) nähtub, et kõned L.Kiti ja V.R. vahel kinnitavad seotust G.O.iga. V.R. teeb ise L.Kitile ettepaneku rääkida G. O.ga, kuid L.Kitt ütleb, et O. on juba kursis. Jälitustoimingu protokollist (7.kd, tl 61) nähtub, et kõnes I.M. räägib L.Kitt, et saab kokku G.O.iga. Asitõendi vaatlusprotokollist 27.09.2017 (7.kd, tl 137 ) nähtub, et 12.06.2017 kõnes M.N.ga nimetab L.Kitt G. O.i, ütleb, et see on tema hea sõber juba üle 10 aasta. „Ta on minu tuttv, ta on minu hea tuttav, ta peab kursis olema, millega ma asju siin ajan.“, ütleb L.Kitt ja veel ütleb ta : „Sa mõtled, et me niisama „obtšakita“ siin asju ajame, meil on ju omad huvid ka R. ja selle V.iga....äri teha“, „mul tuleb poole viiest kokkusaamine G.ga, mis ma ütlen talle, mis ma ütlen“. L.Kitt ütles veel: „ G. O., tema on hea sõber lihtsalt. Ma ajan koos temaga asju. Ütlen G.le, näed et nüüd on noorterl aeg“. L.Kitt selgitab M.N., et ta rääkis temast G. O.ile ka ja lisab: „Sa tead väga hästi, kes G. O. on, räägitakse ja mendid teavad ka väga hästi – sellest nähtub, et L.Kitt kinnitab ise, et ajab asju G. O.iga, peab temale ühiskassasse raha maksma ja peab temale ka aru andma. Kannatanu M.N.on samuti kinnitanud kohtuistungil, et L.Kitt on rääkinud, et ta töötab „x“. Hiljem sai kannatu aimu, et „x“ on G. O.. L.Kitt on rääkinud ka seda, et peab maksma „obtšakki“. Kannnatanu ütlusi kinnitab muuhulgas eelmises tõendis kajastuv. Jälitustoimigu protokollist 21.01.2019 nr 15 (6.kd, tl 129 - 155) nähtub, et 13.06.2018 helistab L.Kitt A. K.ile, uurib, kus aadressil too on ja lubab komme tuua. Samal päeval helistab R.K.le, et viimane peaks tõendama, et on raha andnud A.ele üle. Samal päeval helistab L.Kitt V. S.le, kellel soovitab mingit juttu rääkida G.le hoopis ja et temal ei ole V.S.ga midagi rääkida. (nähutb seotus ka V.S.ga, ühe kuritegeliku ühenduse liikmega) Samal päeval helistab L.Kitt N.Bleskovile, kellele teatab, et „S“ helistas, V.. Ja et rääkis A.ega, kellele lubas komme viia. Ja et S-le ütles, et too peaks rääkima G.ga. N.Bleskov kuulab ja midagi erilist ei ütle peale selle, et „Vadik ei saa lõpuni aru, et ei hakka ju inimesi ilamaaegu tüütama, on ju õige?“ Samal päeval helistab L.Kitt S. O.ale (G. O.i abikaasa) ja uurib, millal meie „papotška“ tuleb Peterburist tagasi.

18.06.2018 helistab L.Kitt G.O.ile, lepitakse kokku, et G.O. helistab tagasi ja saavad kokku. Teises kõnes lepitakse kokku kohtumine bussijaamas. 20.06.2018 helistab L.Kitt G.O.ile. Räägitakse isikutest kasutades ainult ühte tähte („V“ ja „S“), kes on kelle poolel, kellegi võlgadest. L.Kitt uurib, mida ta tegema peab, G.O. vastab, et „tee nii nagu vajalikuks pead“. 24.06.2018 helistab L.Kitt A. K.ile mitmel korral, küsib raha ja lubab ta lõhki kiskuda. K. vastab, et ta ei ole midagi võlgu. „sina võtsid raha, mis pidi kuuluma minule,“ ütleb L.Kitt. „afgaani poisid tulevad küsima sinu käest“....“tahad sa tuttavaks saada poistega vä“....lubab lõuga anda jne. Samas räägib sellest, mida ta kõike teha tahaks aga talle öeldi, et ära puutu ja et ütleja on juba Peterburgist tagasi. Samal päeval helistab L.Kitt N.Bleskovile korduvalt, esmalt palvega helistada A.ele (lubab nr saata ja saadabki) ja öelda „nii nagu on ette nähtud“. N.Bleskov küsimusi ei esita. Teises kõnes palub N.Bleskovil öelda, et „sa lasid meid üle“ ja ütleb:“Konkreetselt räägi. Sa ju tead, kuidas rääkida“. N.Belskov helistab varsti tagasi ja teatab, et A.K. ei võta telefonikõnet vastu. L.Kitt annab teada, et ta ütles A.K.ile, et kohe hakkab tema sõber temale helistama. N.Bleskov lubab uuesti helistada. N.Bleskov teatab kõnes L.Kitile, et ta sai isikuga ühendust, selgitas temale, et ta töötab koos Lembituga ja et A.K. on valesti käitunud, aga nemad on normaalsed inimesed ja ei hakka teda ilmaaegu tülitama, aga kui nad juba tülitavad, tähendab on põhjus, aga soovis ilusat päeva ja häid pühi ja soovitas helistada Lembitule, et määrata kokkusaamine , et rahulikult istuda ja lahendada küsimus. 14.08.2018 on telefonikõne V.S. ja G.O.i vahel. Muuhulgas uurib G.O., kas V.S. saab kokku Lembituga. Ülaltoodud jälitusprotokoll tõendab ilmekalt, millisel viisil L.Kitt võlgade nõudmisega tegeles ja kelle suuniseid kuulda võttis. L.Kitt nõudis võlga A.K. ́ilt, kuid kuna A.K. oli koos V.S.ga, siis tekkis L.Kiti ja V.S. vahel omamoodi konflikt. O. lubas probleemi ära klaarida. Ehk „x“ lubas isalikult oma hoolealuste probleemid lahendada. Kohus nõustub siinkohal prokuratuuri seisukohaga, et ilmselt oli A.K. Kuritegeliku ühendusega seotud ka ise, seepärast andis kohtuistungil varasemaga võrreldes vastuolulisi ütlusi, pisendas enda rolli A. A.ilt võla nõudmisega seoses ja ei andnud kohtuistungil tõepäraseid ütlusi, aga tema ütluste juurde tuleb kohus tagasi R.K. puudutavas episoodis. Kohus ei nõustu prokuratuuriga selles, et antud jälitsuprotokoll näitab L.Kiti ja N.Belskovi ühist ja kooskõlastatud seotust võlgade nõudmisel. Pigem vastupidi. L.Kitt avaldab N.Bleskovile oma kõnedes kõvasti survet, et too ikka räägiks nii nagu peab, enne seda veel ütleb K.ile , et kohe helistab tema sõber talle. Ta käsib N.Bleskovil A.K.ile öelda, et „sa lasid meid üle“, kuid N.Bleskov seda ei tee, pigem kustus A.K.i üles helistama Lembitule , et kokku saada ja asju rahulikult arutada. Pikemalt käsitleb kohus seda teemat N.Bleskovi süüdistuse juures. Jälitustoimingu protokollist nr 1 , 13.03.2019 (9.kd, tl 38-146) nähtub, et 21.04.2018 selgitas L.Kitt R.K.le, et tema hea sõber on G. O., kes ajab oma asja ja raha tuleb, et kui K. tegelevad „noored“, siis peab L.Kitt maksma neile 20 eurot tunnis. Seega kinnitab L.Kitt siinkohal ise oma seotust kuritegeliku ühendusega. Äratundmiseks esitamise protokoll (5.kd, tl 171- 177) – 19.12.2017 tunneb anonüümne tunnistaja J. S. ära fototabelitel G. Ž.i kui G. O.i grupeeringu brigadiri, R. D. kui R.i, kes tegelb O.i grupeeringus narkootilitse ainete käitlemisega ja allub S. T.ile, A. R. kui T, kes on O.i

kuritegelikus ühenduses brigadir, S. K. kui S., kelle hüüdnimi on P ja kes tegeleb kelmustega ja varaste Soome saatmisega ning allub ühenduses Tolikule ning S. P.i kui S., kelle hüüdnimi on X ja kes on O. kuritegelikus ühenduses brigadir. Seega, anonüümne tunnistaja ei nimeta ainult nimesid, vaid teab isikuid ka nägupidi. Ehk paneb nimed ja näod eksimatult kokku, mis teevad tema ütlused kindlasti veelgi usaldusväärsemaks. Jälitustoimingu protokollist nr 22 (5.kd, tl 162-165) nähtub, et 31.03.2018 XXX asuvasse Rimi parkimisalale sõitis autoga G.O., tema kõrval istus J.F.. Söögikohas X istus G.O. lauda, kus juba ootasid T.J., K. J. ja V. S.. G.O. kätles kõikidega. Veidi hiljem istusid G.O. ja T.J. teise lauda, kust mõne aja pärast istusid taas esimesse lauda tagasi. Söögikohast lahkuti erinevatel hetkedel. Protokollis on kajastatud stenogrammi kõnefail. G.O. ütleb T. J.le, et too on sümpaatne kutt ja et :“...mina saan talle lihtsalt öelda:“Me oleme kokku leppinud, T. hakkab minuga töötama““, samuti ütleb T. J.le, et: „Mina sinu asjadesse ei sekku, aga kui teenid midagi, noh, seal ühisesse 10 protsenti“. G.O. kinnitab, et ühiskassa on olemas. Seega nähtub protokollist, kuidas toimus uute liikmete värbamine ja millised kohustused olid grupeeringu liikmel seoses ühiskassaga. Jälitustoimingu protokollist nr 4 ( 9.kd, tl 1-30) nähtub, kuidas G.O. arutab O.L.iga T.J. värbamist grupeeringusse. 11.08.2018 kohtuti Rocca al Mare keskuses, osalesid G.O.. O.L. ja V.S.. Räägitakse suhetest teiste grupeeringutega, ühiskassasse raha maksmisest ja sellest, mis juhtus, kui raha ei makstud. Jälitustoimingu protokollist nr 21 (10.kd, tl 118-134) nähtub, kuidas A. P. iseloomustab G. O.i öeldes, et G. talle väga meeldib, et G. on iseseisev ja tal on jube sõjaväekord, kui tema omadest on keegi süüdi, siis kutsutakse kakskümmend meest kohale ja süüdlane ka ja siis võõraste ees antakse talle „jubedam grik kätte“, et teised kardaksid. Jube terror on see. Assar Paulus sellist stiili iseenesest heaks ei kiida, kuid möönab, et igal pool on omad traditsioonid. Seega nähtub sellest protokollist, missugune oli G.O.i juhtimisstiil grupeeringus ja milliseid meetodeid kasutas ta selleks, et oma alluvaid korrale kutsuda ja kuidas kehtestada oma hirmuvalitsust. Jälitustoimingu protokollist nr 14 (10.kd, tl 150-162) nähtub, kuidas G.O. vestleb A.R.ga . G.O. ütleb A.R.le, et võib teda rõõmustada, kuna nende sõber saab varsti välja, aga sõber kulutas seal nii palju tervist ja selle eest „ma veel annan neile vastu pead kõikide nende tegude eest“, kõnes lepitakse kokku ka kohtumine. Samas jälitusprotokollis on ka kõne L.Kiti ja A.R. vahel, kus arutatakse omavahel, palju keegi on A.R.le vanglasse raha maksnud, L.Kitt avaldab nördimust, et maksti vähe. 11.04.2018 A.R. helistab L.Kitt ́ile ja uurib, millal „vanakesel“ sünnipäev on, L.Kitt ütleb talle ja teatab, et kohtub temaga Saunamaalilmas nagu alati. 20.04.2018 vahendab L.Kitt A.R.le G.O.i soovi, et A.R. helistaks temale. A.R. teebki seda ja selles vestluses pakub G.O. temale tööd. Seega nähtub, et L.Kitt oli väga aktiivne G.O.i ja tema grupi liikmetega suhtleja. Isegi telefonikõnesid vahendas nagu oleks ta G.O.i sekretär. Jälitustomingu protokolli nr 17 29.01.2019 (11.kd ,tl 1-28) – G.O.i asukohas on G.O.i pealt kuulatud. 17.04.2018 peetakse G.O.i sünnipäeva. Kohal viibib ka L.Kitt. G.O. räägib seal erinevate inimestega. Teeb mitmeid avaldusi ühtekuulumise kohta ja meenutab, kui vanalt keegi nendega liitus. Vestleb inimestega töömeetoditest. Näiteks vestluses V. S.ga ütleb G.O. Suetinile, et kui see, kes raha ära ei anna, see saab lihtsalt kolki...ja käib siis ringi lõhkise peaga...arutab, et võib-olla on vaja Bleskov ette võtta. Parem üldse ära kägistada. O. ütleb, et

ta teab, kellel on Bleskovi number, see on Bleskovi sõber Lembitu, kes arvab, et Bleskov on hea inimene. G.O. räägib O. S.ga, ütleb, et palus I.it kellelegi helistada, sest tema enda telefoni kuulatakse pealt. Arutavad seda, et A. K. sai suurema osa ja J. K. väiksema. Meenutavad koos, et kui oleks aasta 93 või 94, siis satuks see teistesse kätesse ja mingit Olympicut oleks olemas, oleks tükkideks rebitud. Lembitu Kitt annab telefoni üle Bleskovile ja vestlevad N.Bleskov ja G.O.. O. kutsub Bleskovi Saunamaailma. O. ütleb toosti, ütleb, et enamasti on kõik kohaolijad vanad seltsimehed.Muuhulgas ütleb: „Nüüd on meie kollektiiviga liitunud uued inimesed. Lembitu.“ Küsib teistelt, et Makuškin on vist ka „meie inimene“, mille peale keegi ütleb, et vist on ja naerdakse. A. P. peab kõnet, ütleb, et tähistatakse nede sõbra, venna sünnipäeva. „Me kõik oleme siin koos kas tema lähedased sõbrad või kasvandikud, kolleegid, kaasvõitlejad“, ütleb ta. G.O. teeb ettepaneku juua pits N. T.i mälestuseks. Ütleb kellelegi, et kui tollel mingid probleemid on seal, siis võib temale alati helistada ja et tulevad 10-30 , isegi 40 inimest. Vestluses L.Kitiga ütleb, et Pärnus on nende brigaad, kes lahendab küsimusi. Arutavad omavahel V.i ja kellegi V. küsimust. Et keegi nüüd jooksis nende juurde abi paluma. G. O. ütleb, et tunneb V.it hästi. G.O. räägib, kuidas ta nõustus kellegi vennatütre „au“ raha eest kaitsma, kuid see vajadus langes ära. Räägib suhetest Malinovskiga, räägib, kellele peksa sai antud jne. Sellest protokollist nähtub ilmekalt grupi identiteedi määratlus, ühtekuuluvustunde väljendamine, tehakse isegi viiteid grupeeringu ajaloole. Jälitustoimingu protokollist nr 18 (11.kd, tl 28-91) nähtub, et G.O. räägib L.Kitt ́ile, et tema eeskujuks on P., kes oli Sankt-Peterburi „Järelvaataja“, kellele inimesed ütlesid, et „Me hakkame sulle iga aastal miljon dollarit andma selle eest, et sa hakkad jälgima neid narkovoogusid linnas“, aga P. vastas, et tema usub jumalasse ja ei hakka sellega tegelema. Samuti räägib L.Kitt G.O.ile „Tatarinist“, kes jäi narkoga vahele ja kellel on ka oma hea brigaad, kes peksti vaeseomaks, kuid tubli mees ei andnud kedagi välja. G.O. lisab, et nähtavasti ta kellegagi töötab nagunii, et ta „on kas „Solikamski“ omadega või S. K. omadega. Seega on G.O. ja L.Kitt kursis ka teiste Eestist väljaspool asuvate grupeeringute tegevusega. Jälitustoimingu protokollist nr 7 (9.kd, tl 147- 175) nähtub, et G.Okuneb selgitab, mida tegi, et aidata S.T.il vanglast vabaneda, selleks palkas ta kannatanule advokaadi ja kannatanut sunniti minema prokuratuuri ja kirjutama avaldust, et temal ei ole kannatanuna süüdlase vastu mingeid pretensioone. Nii nähtub kannatanu G.K.i kaebusest (17.kd, tl 48 -51) 15.03.2017 oli konflikt S.T.i ja G.K.i vahel. Puuduvad nõudmised T.i vastu. T. ei ole temalt vabadust võtnud. G.K. esindaja A. R. oli varem kaitsnud G.O.i grupeeringu liikmeid. Seega mõjutas G.O. tegelikult temale alluvate inimeste käekäiku järgides ja kinnistades niinimetatud kirJ.mata reegleid grupeeringus. O. kuritegelikus grupeeringus oli ülesannete täitmine igal juhul tagatud, sõltumata sellest, kas keegi liikmetest oli ära (nt vanglas ). Seda kinnitavad tunnistajate A. S. ja J. I. kohtuistungil antud ütlused. J. I. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta oli B OÜ omanik ja tegevjuht alates 1997. Võlgnikke oli palju, suurim 3S Estonia, mida juhtis V. T.. Võlg tekkis 2007 või 2008. Püüdis võlga tagasi saada mitmel moel, aga ei saanud. Siis saunaõhtul Saunamaalilmas kohtus ta A. S.iga, kes on tema tuttav, sellest võlast oli jutt ja siis A.S. mõne aja pärast helistas, et helistatakse ja võetakse ühendust, et siis rääkigu oma probleemist. Keegi helistas ja siis ta rääkis sellele meesterahvale loo ära, vene keelt kõneles ja siis pakkus, et Ülemiste parklas kokku saada. Tema läks sinna kokkusaamisele. Helistaja oli kohal, tuli üksi autoga. Mees oli 30-40 a vahel, nime

ei mäleta, võis olla G.. Tema andis üle võlanõude ja dokumendid ja lubati aidata. Ütles, et küsib selle eest raha ja hakkab sellega tegelema. 3000 euri vaja maksta ja et võlast saab 50 protsenti tagasi. Anti mõtlemisaega tingimuste osas ja siis helistas ta ise temale või vastupidi, järgmine kohtumine viis raha ära ja rohkem teda ei näinud. Teine kohtumine oli ca 2 nädala pärast. See mees rääkis vene keeles ja lubas ise ühendust võtta. Pärast teist kohtumist oli 2-3 korda kõnesid, isiklikult teda rohkem ei näinud. Mõne aja pärast pandi ta vangi nagu pärast kuulis. Siis oli pikk paus 2-3 aastat, A. S. ütles, et kui tuleb see mees vangist välja, siis tegeleb asjaga edasi. A.S.i kaudu kohtus ta keskturul G. O.iga. G. O.i kohta kuulis, et oli mingi jõugu pealik. A. ütles, et see on kõige tähtsam inimene, siis ta hakkas juba aimama, et see pole päris inkassofirma, vaid et see teine G. on siis tema alluv või midagi. Pärast kohtumist võttis temaga ühendust Lembitu Kitt, tuli tema juurde kontorisse ja lubas tegeleda võlanõudmisega. L. Kitt ütles, et nüüd hakkab tema tegelema selle vangisistuja asemel. Seega nähtub antud tunnistaja ütlustest muuhulgas see, et kui keegi grupeeringu liikmetest sattus vanglasse, siis leiti temale asendaja, kes probleemidega siis edasi tegeles. A. S. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta tunneb G.O.i, elasid ühes majas, nägid iga päev. 1992.a ta hakkas tööle saunas, siis G.O. oli koos temaga saunas leiliruumis ja siis selgus, et neil on ühine hobi, et G.O. ka kogub münte ja G.O. palus aidata teda müntide kogumisel. Müntide eest maksis G.O. sularahas. Tal oli müntide tasumisel teatud taktika. Vahepeal maksis ühe eest, hiljem teise eest. Tema sai aru, et G.O. palus abi santehnika ja elektri alal. Tema võttis osa rahast nagu võla saldona. Helistas, küsis, kas oma raha tahad saada, siis tule tee see asi korda, saad raha. Praktiliselt iga kord jäi võlgu müntide eest. Võlgnevuse summaks on jäänud 1280 eurot. Lisa A.S.i ülekuulamise protokollile (kd 16, tl 15-16) Tunnistaja kinnitab, et sel dokumendil on tema allkiri ja see dokument on tema enda koostatud. Sellest dokumendist nähtub rahaline arvestus, kust on näha, kui paljub raha on kätte saadud ja et võlgnevus on 1280 eurot. J.I. alguses pöördus kõigi poole, et isik nimega Villu on talle raha võlgu. Uuris, kas kellelgi on tuttavaid, et see raha (32 000) kätte saada. Ühel G. O.iga toimunud kohtumisel uuris ta, kas G.O. teab kedagi, kellel on inkasso, et tegeleks võla tagasi nõudmisega. G. O. vastas, et ta selle asjaga ei tegele. Aga küsib poiste käest, et äkki keegi tegeleb, ei täpsustanud, milliste poiste käest. Teatud aja pärast G. O. ütles, et on olemas isik, kes üritab J.i aidata. G. O. nimetas teda G. Ž.iks. G. Ž. helistas J.ile ja ütles, et abistab. J. küsis temalt poole aasta pärast, et küsiks O.i käest, kus Ž. on, ta on maksnud ettemaksu 3000, aga Ž.it ega raha pole. Pärast küsimist O. ütles, et Ž. unustas rahavõtmise ja et ta ütles talle, et tagastagu raha või tegelgu asjaga. 2-3 päeva pärast oli Ž. arreteeritud. G.O. määras rääkimiseks erinevaid kohti. Mängiti jalgpalli erinevatel staadionitel. Kohad olid erinevad. G.O. näitas temale G.Ž.it. Pärast jalgpalli inimesed vestlesid. Kordamööda astusid G.O.i juurde, rääkisid oma probleemidest. 5-6 inimest, kõik rääkisid eraldi. Üldiselt rääkis G.O. kõikidega eraldi. Pidevalt käis kohal tema raamatupidaja Jura. Neil oli firma x. Tegelesid finantside ja maksudega. Teisi teab ainult nägupidi. Tema ütles G. O.ile, et J.I. tahab kokku saada. G.O. pikalt erinevatel ettekäänetel keeldus, aga mingil hetkel ütles, et hästi. Kohtumine oli Kui J.I. tuli kohale, tutvustas teda G.O.ile ja ise lahkus. Pärast ütles J., et G.O. lubas abi. J.I. ütles, et talle helistas isik, kes nimetas ennast Lembituks (viitab kohtusaalis L.Kitile). Näitas võlga kinnitavaid dokumente, sõlmiti leping. G.O. kirjeldas Lembitut, ütles, et hea poiss, „X.“ Teenis Afganistanis. A. S.i ütlustest nähtub muuhulgas ka see, kuidas G.O. oma alluvatega suhtles. Igaühega rääkis eraldi, kordamööda pääseti G.O.i kui pealiku jutule. Tunnistaja V. A. rääkis kohtus ühenduse ülesehitusest, liikmete ülesannetest ja grupeeringust üldisemalt. Ta andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta töötas 2011.aastal oma autopesulas pesijana Magasini 31.Temale teadaolevalt on Tallinnas sel ajal tegutsenud kuritegelikke

ühendusi ja nad on temaga palju kontakteerunud. Kontakti võttis G. Ž. ,kes oli alati kellegagi koos, mõnda neist tundis, mõnda mitte. Enamasti oli A.ga koos. Nad tutvustasid ennast kui „G. O.i omad“. G. enamasti rääkis, tema oli nii-öelda liider. Sellel kohtumisel pakkusid nad kaitset, et kui mingid probleemid tekivad, jätab maksmata keegi, siis võib nende poole pöörduda ja nad lahendavad selle küsimuse. Pakkumine oli sõbralik ja siis leppis ta nendega vabatahtlikult teatud tingimustel kokku. Ta lubas neile, et teeb nendele teenuste osas allahindluse 20 %. Seda hüve said kasutada G. või tema poolt saadetud kliendid, A.. Temal oli seda teenust vaja, kui talle oldi raha võlgu auto eest.Tema helistas siis G.le ja rääkis, et inimene ei taha raha auto eest tagastada ja ta ei saa ka autot kasutada. G. hakkas seda küsimust lahendama. Läksid kahekesi Linnahalli juurde, sinna tulid veel G. tuttavad S. ja S. (P.). S. oli suur ja pikk. Nägi välja umbes 40-aastane, võibolla natuke noorem, juusteta. Rääkisid vene keeles.Äratundmiseks esitamise protokollist fototabelit tunneb ta ära S. T.i. Seal kohtumisel nad vestlesid, P.-i hüüdnimi oli X. G., S., S. ja veel kaks isikut olid seal, kes ilmselt esindasid isiku huve, kes raha ei tahtnud tagastada. G. väitis, et Poromoni poisid. G. ütles talle, et on natuke vaja oodata, siis helistas ja ütles, et toob raha. Saigi raha, G. tuli autopesulasse ja tõi samal päeval, aga sai ca 700 eurot vähem. G. ütles, et võttis tasu oma teenuste eest. Oma kulutatud aja eest ja selle eest,et küsimus on lahendatud. Ta ütles, et on vaja anda nendele poistele, kes aitasid. G.ga oli juttu sellest, et rahast osa läheb poistele teenuste eest ja osa läheb „obtšakki“. Äratundmiseks esitamise protokoll (17.kd tl 16-20) – tunnistaja V. A.ile esitati äratundmiseks isikud fototabelitel. Tunnistaja tundis ära S.T.i kui isiku, kes tuli koos S. P.iga kokkusaamisele Linnahalli juurde, mille kohta andis ütlusi 9.05.2019 a ülekuulamise ajal. Tunnistaja V. L. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et I. N. on tema tuttav lapsepõlvest. Töötasid nii, et ta aitas teda (tunnistajat). I. N. on temale teadaolevalt töötanud Tallinna loomaaias mingil objektil. Tunnistaja leidis talle selle töö läbi kuulutuse okidoki portaalist. Ta töötas ja tasu jäi talle maksmata lihtsalt. I. N. tol ajal umbes 16-17 aastat vana. Nädal kaks töötas ja tasu selle eest ei saanud, täpselt ei mäleta. Tema siis otsustas välja selgitada, milles on probleem ja kohtuda tööandjaga. Kohtumine oli Loomaaias kas 11.00 hommikul või 12.00. Tema pöördus töödejuhataja V.i poole, kuid tema vastas, et kes sa selline oled, kas sul on probleeme, siis ta ütles, et praegu ma helistan tõsistele inimestele ja nemad räägivad sinuga. V. oli turske, vanuse poolest umbes 50 aastane. Ehk et tema esimene vastus oli, et helistab kellelegi teisele ja probleemi lahendab keegi teine. Telefonis küsiti, et kes sa selline oled, kellega töötad, kas olid mingid probleemid. Tema ütles, et temal pole mingeid probleeme, siis öeldi, et „me praegu tuleme kohale ja hakkame sinuga teistmoodi rääkima“. Kõne polnud sõbralik ja oli vene keeles. V. seisis kõrval kõne ajal. Hirm oli küll, kuna ei teadnud, kes tuleb ja mis ähvardused on, sest ütlesid, et tulevad inimesed ja hakkavad klaarima ja selgusele jõudma. V.ilt lihtsalt tundis huvi, mis isikud tulevad ja mis isikutega on tegemist. Pärast vestlust umbes minuti pärast tuli esimene auto, siis autost väljus suur treenitud noormees nimega A., kes ütles, et tuleb veel inimesi, umbes 4-5 minuti pärast saabus veel auto, kus oli veel kaks isikut, üks kõhnem ja pikem, teine lühem, aga turske. Umbes 30 aastased. Küsisid, et kes sa selline oled, kellega töötad, mida tahad, nad kolmekesi hakkasid teda ründama, üks võttis välja noa, üks lõi näkku, see toimus kõik väga kiiresti. Nad ei üritanud selgitada probleemi, kohe tulid ähvardused ja löögid. Kui tuli teine sõiduk, siis mees nimega G. lõi teda näkku, prillid kukkusid maha, siis võtsid välja noa ja asetasid selle kõhupiirkonda. /prokuröri näidatud fototabelilt tunneb ära A. R. ja G. Š./. Nuga oli G. käes. Ta ütles, et „kas sa ei taha, et me lõikaks sind surnuks“. Nad ütlesid, et nüüd hakkad töötama koos meiega, V.iga sul rohkem probleeme pole, iga kuu oled meile raha

võlgu. Peale sellist rünnakut ja pärast sellist avaldust tundis tema valu ja hirmu. Silm oli katki löödud. Nad esitlesid end kui O.i omad, et neil on seltskond, et kui tekivad probleemid, siis nemad need lahendavad, aga nüüd oled iga kuu võlgu. Edasi nad ütlesid, et kohe tuleb maksta 30 eurot, tema ütles, et tal pole raha kaasas, siis kästi minna pangaautomaati ja telefon neile jätta. Istusid autosse, see isik, kes tuli koos G.ga, istus tagaistmele, telefon võeti tema käest ära, sõitsid Swedbank ́i automaadi juurde (Saku Suurhalli juures oleva Statoili pangaautomaadi juurde). Tema läks enda autoga. I. jäi maha, ei sõitnud kaasa ja temal ei olnud võimalik abi kustuda talle. Tema võttis raha välja, siis sõitsid loomaaeda ja ta andis ära raha, siis öeldi, et igal kuul teatud kuupäevaks hakkad raha maksma. Telefoni sai pärast raha maksmist tagasi. Igakuise tasumise osas pidi olema nii, et ta hakkab helistama, lepib kokku kohtumises A.ga. Esimesel korral ei maksnud, siis pidi helistama, aga ei helistanud, järgmisel päeval A. helistas, see oli 11. kuupäeval ja uuris, et kas ta unustas ära. Kohtusid ja ta andis 30 eurot. Tema uuris, kellega on tegemist ja sai teada, et tegemist ei ole heade inimestega, et on bandiidid. Siis polekski maksnud, kui oleks heade inimestega tegu olnud. Ka edaspidi toimusid kohtumised ainult A.ga. Mõnikord ei maksnud sularahas, tegi ülekande B. J. kontole, võis maksta ka korraga rohkem kui 30 eurot karistuseks selle eest, kui polnud tähtaegselt maksnud. Summa määras A..Tema isikut ei teadnud. Umbes 600-700 eurot maksis kokku ca 2 aasta jooksul. Siis lõpetas maksmise ja vahetas telefoninumbri. Politsei poole ei pöördunud, kuna esiteks kartis probleeme ja summa ei olnud niivõrd suur. A. väljendas temale, et kui tal peaks olema probleeme, siis võib tema poole pöörduda ja siis lahendavad probleemi. I. N. oma töötasu ei saanud. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka tunnistaja I. N.. Tunnistajate ütlustest nähtub ilmekalt G.O.i grupi liikmete niinimetatud tööstiil ja viis, kuidas grupeeringule raha teeniti. Äratundmiseks esitamise protokollist (16.kd, tl 25 - 30) nähtub, et tunnistaja V. L.ile on esitatud äratundmiseks kahel fototabelil olevad isikud. Tunnistaja on ära tunnud temale tuttava Toliku, kes tuli loomaaeda koos G.ga ja veel ühe noormehega. Temale maksis ta iga kuu 30 eurot. Esimesed 3-4 kuud andis raha otse T.le Õismäe kandis. Teisel fototabelil tunneb ära G., kes koos T.ga loomaaeda tuli, kes ähvardas teda noaga ja ütles, et „nad on O. omad ja ma võin iga kell nende poole pöörduda“. Äratuntuteks osutusid A. R. ja G. Ž.. SEB vastus päringule (5,kd, tl 182 -190) , Vaatlusprotokoll 31.05.2019 (5.kd, tl 191-) Nähtub, et V. L. on teostanud J. B. arvele kokku 6 ülekannet summas 380 eurot perioodil 01.01.2014 kuni 31.12.2014. Protokollist nähtuv kinnitab tunnistaja ütlusi. Tunnistaja A. V. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 10 a tagasi tegeles rahvusvahelise transpordiga. Venemaa partneritega tekkis probleeme. Temale jäi võlgu transpordifirma, kokku oli võlg ligi pool miljonit eurot. Võlgu jäid Moskva partnerid. Käis Moskvas mitu korda, aga tulu ei olnud sellest ja siis pöördus G. ja Lembitu poole, et ehk nemad leiavad lahenduse. Läbi sõprade jõudis nendeni. Lembituga ja G.ga kohtus ka 2-3 korda Olümpias ja Rocca al Mares. Initsiatiiv tuli tema poolt, sest temal oli huvi edasi liikuda asjaga. Esimesel korral kohtumisel olid väike G., suur G. ja teised korrad oli Lembitu ka ilmse väikse G.. Suur G. on O. G.. Kohtumisel andis oma mure ja info edasi. Nad lubasid mõelda (suur ja väike G.). 60-40 oli tingimus, et nemad saavad 60 sellest saadavast summast, temale jääb 40. Arvab, et Suur G. oli rohkem otsustaja. Tunnistajale kohtus esitatud fototableil tundis tunnistaja ära G. Ž.i kui isiku, keda ta nimetas väikeseks G. . L.Kitt hakkas tegelema võlgnevuse probleemiga siis, kui G.Ž. ära kadus. Sellegi tunnistaja ütlustest saab järeldada, et L.Kitt kuulus G.O.i kuritegelikku ühendusse ning aitas sellesse igati rahaliselt panustada.

Äratundmiseks esitamise protokoll (18.kd, tl 175 - 177) – tunnistaja A. V.le esitati äratundmiseks fototabelil olevad isikud. Äratuntuks osutus G. Ž.. A. K. ütlustest nähtub, et temal tekkis konfliktsituatsioon kriminaalmaailma esindajatega, kes nimetasid end O. omadeks. Temale helistas keegi sellest grupist ja ütles, et tema firma angaaris asuvad temale kuuluvad majakesed või saunad vms. Tema vajas selleks mingit dokumentaalset tõendit, mida ei esitatud, järgmised telefonikõned muutusid ähvardavateks, lubati ära tappa ja lubati, et ta hakkab end oma verega pesema. Regulaarselt sooviti kohtuda. Kolme-nelja päeva jooksul tuli 2 kõnet päevas. Kõned lakkasid peale tema KAPO-sse pöördumist. Tunnistajate ütustest nähtub, millised oli G.O.i grupeeringu tööstiil ja -meetodid. Võlanõudmisel dokumente ei esitatud, ähvardati, survestati. G.O.i grupeering pidas end üleval ühiskassa ehk „obtšaki“ abil. G.O.i käes oli kogu raha. Sellele viitab näiteks jälitusprotokollis nr 18 (11.kd, tl 28-91) kõnedes kajastuv (nt G.O.i kõne G., kus G.O. räägib ühisest rahast, mille keegi endale võttis ja sellest, et kutid on noored ja häbenesid temale öelda, aga et tema peab rahade üle arvestust. Samuti viitavad sellele tunnistajate Salaka ja Selyodka kohtuistungil antud ütlused, samuti juba viidatud kõne L.Kitti ja A.R. vahel, kus L.Kitt avaldab nördimust, et A.R.le vanglas oleku ajal nii vähe raha saadeti. Samast protokollist nähtub ka, keda G.O. enda eeskujudeks peab, rääkis rahadest, mis narkovoogude jälgimise eest saadud on, iseloomustas N.T.i jne. G.O. avaldab siin ka muret seoses organiseeritud kuritegevuse teemalise seadusega, ütleb, et tema ise ei kohtu kellegagi ja kuskile ei roni, käib hoopis I.iga tennist mängimas. Asitõendi vaatlusprotokoll 22.03.2019 (18.kd, tl 31 - 50) vaadeldakse G.O.i elukohast leitud vihikut ja ruudulist paberit. Vihikus ja paberilehel on isikute nimed koos summadega ning erinevad arvutused, iga arvutustehte juures on seletav tekst. Näha on ühel lehel näiteks, et 10 protsenti tuleb tasuda obtšakki. Eelpool on välja toodud, mida rääksid kohtus anaonüümsed tunnistajad nn katusepakkumisest. Selle kohta on esitatud kohtule tõendeid spordiklubi X-ga seoses. Prokurör ütles eeltoodud tõendite kohta nii : 1990.ndatel, kui Eesti taasiseseisvus, siis politsei ei olnud veel nii tugev, selleks, et ärimehed saaksid oma ärisid kaitsta, osteti kuritegelikult ühenduselt kaitset. Üheks näiteks on Olympic Casino, seda äri aitasid ärimeestel A. K.l ja J.K. kaitsta O. kuritegeliku ühenduse liikmed. Aastatel 2017-2018, kui kuritegelikul ühendusel olid rahalised raskused, siis pöördusid nad uuesti ärimeeste poole, kui nad said teda, et nad on Olympic Casino maha müünud ja tuletasid end meelde. (vt 29.01.2017 jälitusprotokollinr 17). Täpsemalt toimus rahastamine nii, et O. kuritegeliku ühenduse liikmed oöördusid A. K. poole, rahastatai läbi sponsorlepingute. Prokuröri poolt öelduga nõustub kohus täielikult ja seda kinnitavad alljärgnevad tõendid: Jälitustoimingu protokollist nr 3 (6.kd, tl 156- 174) nähtub, et 17.04.2018 vestlevad omavahel telefonisti O. S. ja G. O.. O. räägib, kuidas ta palus I.it „neile helistada“, sest tema enda telefoni kuulatakse pealt. „Neil“ olevat rahalisi raskusi ja seepärast plaanib O. helistada uuesti kuu aja pärast või juuni alguses. Arutavad, et A. K. sai suurema osa ja J. K. väiksema osa müügist. Arutlevad ka selle üle, et kui praegu oleks 90-nendad aastad, siis satuks see asi teistesse kätesse

ja „teda oleks tükkideks rebitud“ ja „mingit Olympicut“ poleks olemas“. (Jälitusprotokollis nr 17 (11.kd, tl 1-27) on sisuliselt täpselt seesma kõne). Seega on eelolevast tõendist näha, et ei A. K. ega J. K. ei olnud sponsorluse algatajaks vaid vastupidi. G.O.ile sai kasiino müük ja saadud raha teatavaks ja ta otsustas selle arvelt oma grupeeringu rahalisi probleeme lahendada. Sponsorluse vormilise külje eest kanti hoolt, sõlmiti lepingud jne, et kõik paistaks korrektne. Lisaks nähtub selles protokollis kajastuvast, et G.O. soovib suhelda konspireeritult nagu see oligi tavaline ühenduse omavahelistes suhetes, aimab, et tema telefonikõnesid kuulatakse pealt. Sponsorleping 10.08.2018 (17.kd, tl 34-35) – leping on sõlmitud A. K. ja Spordiklubi X, mida esindas A. Z., vahel. Leping kehtis kaks aastat. Lepingu kohaselt toetab A. K. 80 000 euroga spordiklubi X. Sponsorleping 08.08.2018 (17 kd , tl 36 -37) – leping on sõlmitud J. K. ja Spordiklubi X vahel (esindab A. Z.). Leping kehtib kaks aastat ja selle lepingu kohaselt toetab J. K. SK X 40 000 euroga. Vaatlusprotokollist 29.05.2019.a. (tl 17.kd, tl 40 -43) nähtub, et vaadeldud on panga SEB ja Acros Finants OÜ vastuseid. AS SEB poolt edastatud vastusega on tuvastatud, et J. K. on 17.08.2018 teostanud ülekande SK X arvelduskontole summas 40 000 eurot selgitusega „Spordiklubi toetus“ ning A. K. on samale kontole 21.08.2018 teinud ülekande summas 80 000 selgitusega „Toetus“. SK X pearaamatus on nimetatud summad kajastatud. Sk X arvelduskontol algsaldo seisuga 17.08.2018 ehk enne J.K.ilt ülekande laekumist oli 253, 10 eurot ja lõppsaldo seisuga 16.11.2018 kokku summas 991, 44 eurot. SK X arvelduskontol alates 17.08.2018 A. Z.le laenu andmist ei nähtu. Tunnistaja A. K. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et J. K. on tema pikaaegne äripartner ja ammune tuttav. 1993 alustas kasiinoäri. G. O. on teretuttav, käis trennis ka, seal nägi ka. G.O. tema äri vastu huvi ei tundud, on kohtunud J. K.iga, G.O. andis talle mingi raamatu, juhukohtumisi võis olla. Kuna G.O. pidas spordisaali noortele inimestele, siis ilmselt tal oli autoriteeti. Kasiinoäris polnud selliseid probleeme, et oleks vaja läinud G.O.i abi kuidagi. Temal oli mingi kokkupuude nende konsultantidega. Olid mingid ähvardused tema tütre osas, need on olnud häirivad, sellega seoses on pöördunud kaitsepolitsei poole. Tema toetas sponsorluse korras spordiklubi X, kuna äripartneriga läks hästi, tahtis toetada noori sportlasi lihtsalt, oli kuulnud, et klubil ei lähe eriti hästi. Seost ähvarduste ja lepingu vahel ei ole. Tema soov toetada tuli tema poolt, leidis, et see oleks ilus samm toetada. Seoses vastuoluga ütlustes avaldati A.K. varasemad ütlused: Kuna minu pere suhtes on varasemalt olnud reaalseid ähvardusi, minu tütre suhtes ja minu suhtes, siis need kõlakad häirisid mind niivõrd, et otsustasin juba eos oma pere heaolu nii-öelda kindlustada. Seda vastuolu tunnistaja kommenteerida sisuliselt ei osanud, jäi ikkagi selle juurde, et toetamise initsiatiiv tuli temalt endalt, kuid ta tundis, et sellest toetusest võiks olla abi ka tema pere heaolule, kuna: „...need inimesed võibolla ei ole ainult sportlased, aga tegelevad ka muude asjadega ja seda oli ju kuskilt kuulda. Ja loomulikult, et me oleksime täiesti kindlad, et sealt mingisuguseid probleeme ei tuleks, siis ma tahtsin spordiklubi toetada, ma toonitan, et see oli minu isiklik ja sügavalt sisemine soov.“ Tunnistaja J. K. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et koos A. K.ga on ta tegelenud kasiinoäriga Olympic Casinos. Selles kasiinos käis ka G.O.. G.O. ei olnud eriline mängur, tal oli seal tuttavaid. 1990.ndatel oli G.O. autoriteetne isik, tal oli sidemeid. Oli distsipliiniga inimene ja tal oli teatav võim. Oli teatud määral kasulik, et ta seal kasiinos käis, kuidagi

distsiplineeris teisi inimesi. Tunnistaja ütles, et kui G.O. oleks tahtnud, siis oleks G.O. ka nende probleeme lahendada saanud, aga selliseid probleeme ei tekkinud. Spordiklubi teotamise initsiatiiv tuli A. K.lt. A.K. ettepanekul said nad kokku, A.K. ütles, et tahab rääkida, aga see pole telefonijutt. Kohtumisel oli A.K. hajevil ja ärevil, temani oli jõudnud mingi kuulujutt, mingi arusaamatu asi. Et tahetakse midagi halba. See jutt oli ebaveenev, aga tunnistaja pakkus siis välja, et võiks sponsorlust pakkuda, siis oli A.K. rahul.A.K. mõtles halba tegijate all G. O.i ja tema inimesi. Tunnistajal oli teadmine, et G.O. on teotatava spordiklubiga seotud. Nii tema kui A.K. maksid kui eraisikud. Kohtuistungil avaldati tunnistaja varasemad ütlused seoses vastuoluga :„A. rääkis mulle ju ka, et raha tahetakse meilt, see tähendab temalt ja minult, kuna me mõlemad ju saime Olympicu müügist kasu, oleks juttu olnud, et raha tahetakse konkreetselt temalt või konkreetselt just minult, siis oleksime vastavalt ka käitunud“. Tunnistaja kommenteeris seda lõiku nii:“ Minult pole keegi raha küsinud ja minu teada ka A.ilt mitte.“ Nad kohtusid A. T. lepingu sõlmimise asjus Olümpias (tunneb teda 80.ndate aastate algusest spordiklubist). Sponsorluse ettepanek tuligi heas mõttes A.K. poolt, mitte G.O.ilt ja A.T. oli sobivaim isik seda vahendama, kuna on aus inimene. G.O. suhtus asjasse hästi ja see toetus võeti rõõmuga vastu, ilmselt A. K. kuulis seda A.T. käest. Hiljem pole seda spordiklubi toetanud ega ka teisi. Spordiklubi esindajat A. Z.it ei tunne. Kohtu hinnagul tuleb tunnistajate ütlustesse suhtuda teatava kriitikaga selles osas, kelle initsiatiivil spordiklubi sponsoreeriti. On üsna ilmne, et kumbki tunnistajatest sellest eriti rääkida ei soovi ehk jätavad nii mõndagi rääkimata kas siis hirmust või soovist vältida grupeeringuga konflikte. Kohtu hinnagul on tõendatud, et raha nõudis A. K.lt G.O., mitte ei olnud sponsorleping sõlmitud A.K. ja J.K.i suurest soovist toetada sporti. Spordiklubi toetati seega kokku 120 000 euroga ja seega osteti endale kindlustunne, et O.i grupeeringu poolt ei ole enam oodata mingisuguseid probleeme. Sponsorlust vahendas A. T., kes tundis spordiklubi X juhatajat A. Z.it. Tunnistaja A.T. oma ütlustega seda ka kinnitas, lisades, et A.K.le kingiti kell A.Z.i initsiatiivil. Kella ostis tema (tunnistaja). Seda kella ta kätte ei saanud, sest tema pidid Kristiine keskusest selle kella võtma, aga kuna ta sõitis ära, siis ise ei saanud minna ja ta palus G.O.i, et tema annaks selle kella üle. 19.02.2019 läbiotsimise protokollist (18.kd, tl 7-29) nähtuvalt leiti G,O.i kodust läbiotsimise käigus käekell Estonia 1918, mille tagaküljele on graveeritud nimi „A. K.“. Asjaolu, et spordiklubi toetamisest olid teadlikud lisaks G.O.ile ka V.S. ja I.M., O.S. nähtub ka jälitusprotokollist nr 3 (6.kd, tl 156- 174). 23.07.2018 helistab V.S. G.O.ile, kus teatab, et ka G.O. tunneb ühte inimest, kellel on reaalne spordiklubi, et temaga võiks rääkida. O. vastab, et kuna tegemist on puhta aferistiga, siis praegu pole vaja veel temaga rääkida ja temaga asju ajada. 30.10.2018 helistab I.M. G.O.ile ja mainib Z.it (S.). 12.11.2018 helistab G.O. O. S.ile, O. S. ütleb, et S. peaks täna tulema ja ta näeb teda trennis järgmisel päeval jne. Tunnistaja A. Z. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta on spordiklubi X treener alates 1990.ndast aastast, tema ise asutas selle klubi. Klubil on pangakonto, raamatupidamisfirmaga on leping, klubil on sularaha, šeif on kontoris, sellele pääseb juurde tema. On olnud sponsoreid, näiteks A. K. ja J. K. toetasid 120 000 euroga 3 aastat tagasi. Tema juurde tuli A. T. ja ütles, et on olemas inimesed, kes tahaksid toetada. Tema kirjutas siis omalt poolt lepingule alla ja sponsorid teiselt poolt. Kes lepingud koostas, ei mäleta. A. T. vahendas neid lepinguid alla kirjutamiseks. Tema võttis sealt rahast sularahana 30 000 laenuks, mille pärast maksis tagasi. Spordikulbi tahtis sponsoreid ka kingitusega tänada, aga nad olid kusagil välismaal ära. A. K.le pidid kella kinkima. Tunneb O. S.i läbi spordi. Annab nende klubis treeninguid ka. Aga nad on koos ka väljaspool trenne, saavad kokku. A. T. käis klubis trennis. Tunneb G. O.i ca 30 aastat,

seoses spordiga. Spordiklubiga X G.O. seotud ei ole, kuigi on seal paar korda käinud. Omavahel rahalisi suhteid ei ole. On ilmne, et ülaltoodud tõenditest nähtuvalt oli O.i grupeeringul varasemaid nii-öelda teeneid kaitse pakkumisega seoses Olympic Casino ees. Nüüd olid tekkinud O.i grupeeringul rahalised raskused (mida kinnitavad juba varasemadlt kirjeldatud tõendid) ja saanud teabe, et kasiino on müüdud, planeerisid nad oma grupeeringu rahastamise läbi spordiklubi sponsorlepingute. Sponsorlepingutega seoses ütlusi andnud tunnistajad küll kinnitavad lepingute sõlmimist, kuid ei ava tõelisi tagamaid, kelle initsiatiivl need lepingud sündisid, osa neist ei pruukinud seda küll teada, kuid kindlasti teadsid seda tunnistajad A.K. ja J.K.. See ilmneb vastuoludest A.K. kohtus ja kohtueelsel antud ütlustest, mistõttu tema ütlused selle kohta, et sponsorleping sündis tema siirast soovist tpetada sporti, ei ole usaldusväärsed ning ei haaku need ütlused ka teiste tõenditega. On ilmne, et G.O. ei lubanud A.K. ja J.K.i kohe „tükkideks rebida“ kui raha ei tule, nagu seda oleks keeldumise korral tehtud 90.ndatel, kuid selge on see, et initsiatiiv tuli G.O.i poolt ja keeldumise korral oleks midagi ka ette võetud. A.K. oli J.K.i seletuse kohaselt siiski väga häiritud või hirmul, mis kinnitab seda, et siirast soovist toetada noorte sporti pole põhjust rääkida. Jälitustoimingu protokollist 11.06.2019 (15.kd tl 1-248) nähtub, et pealt on kuulatud G.O.i, G.Ž.i ja A.R. telefonikõnesid ja sõnumeid ajavahemikus 20.06.2013 – 17.07.2013. See kinnitab , et katuseraha koguti ja raha tuli anda üle G. O.ile. Nähtub ka, et reeglite rikkujaid karistati rahatrahviga. Ühenduses tuli suhelda konspireeritult, sellest annab selget aimu jälitusprotokollides kajastuv, kus räägitakse sageli umbmääraselt, kasutatakse nimede asemel esitähti, mööndakse, et telefonikõnesid kuulatakse pealt ning sageli öeldakse, et „see pole telefonijutt“. Kokku saadi jalgpallimängudel, treeningutel, Saunamaailmas ja erinevates söögikohtades, G.O. andis sageli korraldusi helistada kellegi vahendusel. Vangalsse sattunule maksti toetust. Nt maksti ühiskassast toetust S. T.ile tema elukaaslase K. J.a vahendusel, See nähtub Tallinna Vangla vastuskirjast 23.04.2019 (8.kd, tl 85 – 91). Vanglas oleku ajal toetas A.R.t teine kuritegeliku ühenduse liige E. L. D. L.i vahendusel jne. Harju Maakohtu 23.09.2015 otsusega (19.kd, tl 42-45) on A. R. süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses. Asitõendi vaatlusprotokoll 15.01.2014 (19.kd, tl 107 -118 ) – on vaadeldud mobiiltelefoni Apple iPhone, mis on ära võetud kuritegeliku ühenduse liikme G. Ž.i valdusest, tema kontaktide hulgas on mitmeid nii Eesti kui välismaa kuritegelkike ringkondadega seotud isikuid, sh ka G,O.i ühenduse liikmete kontakte. Räägib seal sõnumite teel, et kuhu mingid rahad kanda, käsib korduvalt maksta D. Ž.i nimele. Asitõendi vaatlusprotkollist 05.06.2019 (18.kd, tl 109-112) nähtub, et L.Kitt ́il olid tema kasutuses olevas telefonis G.O.i, I.M., S.T.i, V.S., G.Ž.i ja A. R. kasutuses olevad telefoninumbrid. Ž. oli seejuures tähistatud kui O.i alluv.Telefonist leiti sõnum, kus L.Kitt tuletab meelde kellelegi R. S.le, et G.le on vaja raha ära viia . Seega oli L.Kitt väga hästi kursis sellga, kes O.ile vahetult allusid ja oli kursis ka ühiskassa temaatikaga.

Jälitustoimingu protokollist nr 5 (6.kd, tl 175- 241) et ühenduse liige I. M. vahendab konflikti R.T.i ja L.Kitt ́i vahel (relvaga vehkimine Kristiine Keskuses) G.O. le. Saadakse kokku ja kuulatakse ära R.T. ja seejärel L.Kitt. V.S. ja L.Kitt ́i konflikti seoses R. K. ja A. K.iga lahendas samuti G.O. . A. R. suhtlus G.O.iga kajastub samuti kirjalikes tõendites, eelkõige jälitusprotokollides kajastuvas ( nt. protokoll nr 14, 19). Küll pakub G.O. A.R.le mingit uut laadi tööd, küll küsib L.Kitt ́ilt G.O.i palvel andmeid firma kohta, küll kogub katuseraha, suhtleb S.T.iga ja annab talle teada, kuidas asjad sujuvad, suhtleb tõenäoliselt teise grupeeringuga ja nimetab end „O “. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (19.kd, tl 92 –95 ) – siit nähtub S-T.i ja G. O. omavaheline suhtlus ajavahemikul 12.09.2016 kuni 28.02.2019. Ajavahemikul 20.07.2017 (siis vabanes S.T. vanglast) kuni 28.02.2019 suheldi omavahel 44 korda. (Vastavad load on toimikus tl 67-91). Kuritegeliku ühenduse huvides pandi toime erinevaid kuritegusid, mida tõendab nt varasem kohtuotsus V.S. ja V.Uzlovi suhtes. X restorani hõivamine toimus samuti kurtegeliku ühenduse tegevuse tulemusena. Mindi kohale, suleti uksed ja vahetati lukud, selle kohta on ütlusi andnud tunnistajad E.B., D.Š.ja I.S.. Asitõendi vaatlusprotokoll (19.kd, tl 35 -41 ) vaadeldi xxx läbiotsimisel ära võetud dokumente. Esimene dokument on Kokkulepe, mis on sõlmitud 18.05.2016 S.T.i, V. S. ja D. Š.vahel X OÜ juhtimise ja kausmi jaotamise kohta. Teine dokument on protokoll 23.03.2016 selle kohta, et sõlmitakse frantsiisileping (osalesid A.B., S.T. ja V-S.). Vaatlusprotokollis on kolm dokumenti, kuid kohtule kolmandat (rendilepingut) esitatud ei ole, on esitatud kaks kokkulepet ja protokoll. Tunnistaja E. B. iseloomustas L.Kitt ́i kui isikut, kes tegeleb väljapressimistega ja kirjeldas tema tööstiili varasemate kokkupuudete pinnalt isikutega, kel oli tegemist L.Kitt ́i nõudmistega. Tunnistaja kirjeldab, kuidas L.Kitt saatis inimestele sõnumeid, jälitas neid ja lubas nendega füüsiliselt arveid klaarida. Sellest rääkis temale näiteks E. L., kes ütles, et nad kõik ähvardavad teda, tema kartis neid vene mehi ja Lembitu Kitti tõsiselt, ta ütles, et ei saa enam oma kaupluses tööd teha, et nad tulevad keset päeva sisse, sõimavad, lubavad kauba ära võtta, ähvardavad. Ükskõik, millal tema Kristiine Keskuses ka ei käinud, siis L.Kitt istus seal erinevate vene meestega ja vahel oli kuulda, et ta seal karjub. Nikolai Bleskov ja Lembitu Kitt tunnevad teineteist, Vähemalt üks kord olid nad kahekesi Kristiine Keskuses. Mingi mees oli veel seal ja L.Kitt karjus seal selle mehe peale. See mees, kelle peale karjuti, oli vait. Nikolai Bleskov istus kõrval, kuulas pealt, aga nad olid silmnähtavalt üks punt. Olid kahekesi, et koos järjekordset ohvrit töödelda, temale kui kõrvaltvaatajale jäi selline mulje. Et N.Bleskov ka oleks midagi öelnud või selles vestluses osalenud, ei kuulnud, ta oli sel hetkel küll vait. L.Kitt on teda ähvardanud räigelt kunagi. Ähvardamine oli seotud sellega, et seal Kristiine Keskuses ta pöördus L.Kitt poole nõudega lõpetada E.L.-lt raha väljapressimine, siis hakkas ta ähvardama, mille järel tema tegi politseisse avalduse. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et L.Kitt ́i tööstiil on varemgi olnud agressiivne. Tunnistaja andis üksikasjalikke ütlusi ka selle kohta, kuidas võeti üle restoran x. Kuna nimetatud episood on antud kriminaalasjas seotud peaasjalikult V.Uzloviga, siis kohus sellele hetkel rohkem ei peatu. Jälitustoimingu protokollist nr 12 (10.kd, tl 76- 117) nähtub, et L.Kitt ütleb telefonis, et peab rääkima G.O.iga S. probleemist, ütleb S.ile:“Las Papake tegeleb selle asjaga“. Uurib I.M.lt,

millal „Papake“ tuleb, et tal on üks teema ja tal on teda vaja. A.V. räägib L.Kitt probleemidest kuritegelikus ringkonnas, teistest liikmetest ja sellest, et L.Kitt nõuab võlgu O.i grupeeringu jaoks. Seega, probleeme lahendatakse ikka koos G.O.iga, tema juhiste kohaselt, aga seotud ollakse ka teiste liikmetega. Jälitustoimingute protokollist nr 13 (10.kd, tl 135-149) nähtub samuti, et L.Kitt kandis hoolt selle eest, et G.O. oleks tema tegemistega kursis, G.O.iga räägiti ka väga isiklikel teemadel. Vestluses E.L.ga ütleb L.Kitt, et G. võib olla hõivatud, et siis helistagu E.L. pigem temale. Omavahelises vestluses räägib G.O. L.Kitt ́ile oma haigest hambast. E.L.le ütleb G.O., et lahendab kõik küsimused L.Kitt ́iga ise ja et L.Kitt on „natuke närvihaige noormees“. Jälitustoimingu protokollist 14.06.2019 (13.kd, tl 1-175a) nähtub, et pealt on kuulatud G.O.i ja G. Ž.i telefonikõnesid ja sõnumeid ajavahemikus 19.07.2013 kuni 15.08.2013 25.07.2013 on G.O. helistanud L.Kitile. L.Kitt ütleb, et on vaja G.O.iga rääkida, aga see pole telefonijutt. L.Kiti kõrval on ka J. P., kes kurdab, et „mina nagu oleksin sulle seal ette kandnud, et noor röökis, mina olen G. O...#. – seega L.Kitt annab telefoni edasi J.P.ile. Probleem on siis selles, et J.P. oleks justkui rääkinud, et keegi „noortest“ on kusagil öelnud, et tema on G.O. ja sellest oleks justkui J.P. G.O.ile ette kandnud ja tegelikult pole ta seda teinud. G.O. rahustab, ütleb, et tegeleda tuleks äriga ja kutsub J.P.i trenni. L.Kitt selles kõnes rohkem ei räägi. Räägitakse erinevate isikutega, palju on probleeme isikutega, kes raha peaksid maksma, omavahel selgiatakse, mida keegi peaks tegema, kus omavahel kokku võiks saada, nimesid ei ninetata ja üldiselt on telefonikõned sellised, et ega aru ei saa, kellest ja mis probleemist jutt käib. Kuid on aru saada, et erinevad isikud annavad G.O.ile aru, G. Otsustab asja edasise käigu ja kokku lepitakse mitmeid kohtumisi. L.Kitt selles vahemikus G.O.ile helistanud ei ole. Vaatlusprotokollist (17.kd, tl 85- 101) nähtub, et vaadeldud on mitmeid dokumente, mis puudutavad G. O.i varalist seisundit. Vaatlusega on tuvastatud, et G.O.il esineb elatustaseme erinevus kogu vaadeldud perioodil. G.O.i legaalsed tulud perioodil 01.01.2011-20.02.2019 olid kokku 143 500,85 eurot ning varade seisu muutus ja väljaminekud kokku summas 847 350,28 eurot. Eeltoodust nähtub, et isikul ei jätkunud vaadeldaval perioodil legaalseid vahendeid vara soetamiseks, varade suurendamiseks ning kulutuste tegemiseks. Esineb elatustaseme erinevus kokku summas 703 849,43 eurot. Vaatlusprotokollist (17.kd, tl 102- 103) nähtub, et G.O.i maksustatav tulu oli 2018.aastal 1100 eurot. Alates aastast 2013 on see pidevalt vähenenud. Vaatlusprotokollist (17.kd, tl 104-105) nähtub, et tuvastatud on, et J. F. on temale kuuluvatelt arvelduskontodelt perioodil 01.01.2013 – 19.11.2018 teinud erinevates summades ülekandeid G.O.ile, S.O.le ja A. C. ́ile. Näieks aastal 2018 G. O.ile summas 205,61 eurot, S. O.le summas 436,86 eurot. Vaatlusprotokollist (17.kd, tl 106) nähtub, et XXX kinnistu turuväärtus 25.01.2019 seisuga oli 226 000 eurot. Registriosa kandest (tl 107) nähtub, et antud kinnistu kuulub G. O.ile. Edasised dokumendid puudutavad G.O.i vara (17.kd 108- 197). Nimetatud dokumendid annavad kinnitust sellest, et G.O. teenis raha peaasjalikult kuritegeliku ühenduse tegevusest.

Kohtule on esitatud ka hulk dokumente, mis puudutavad restorani X. Neist tõendeist nähtub, millised õiguslikud suhted valitsesid OÜ-s X ning et on põhjendatud aravta, et restoran võeti üle stiilis, mida tunnistajad kohtule on kirjeldanud (E.B., I,.S., D.Š.). Kohtule on esitatud äriruumi üürileping (16.kd, tl 31 – 37) – nähtub, et F AS (esindajad A. K. ja M. S.) ja X OÜ (esindajad A. B. ja I. S.) on sõlminud 03.08.2015 lepingu, mille kohaselt lepingu objektiks on äriruumid aadressil xxx. Leping on sõlmitud tähtajaga 7 aastat. Lepingul on lisad, kus on märgitud plaanidel, millised ruumid kelle kasutuses on. A. B. 28.01.2016 kiri I. S.le (16.kd, tl 38- 39 ) – saatja palub üle anda dokumendid ja esemed, mis on seotud OÜ K majandustegevusega. 08.02.2016 F AS kiri K juhatuse liikmetetele (kd 16, tl 42- 43) – nähtub, et F AS tetab, et nende firmal puuduvad lepingulised suhted kirja saajaga ja paluvad neile raha tulevikus enam mitte üle kanda, tagastavad raha. A.B. teavitab sellest V. S. kui advokaati. V. S. kiri 17.02.2016 (16.kd, tl 44 -45 ) – nähtub, et saatja on esitanud pretensiooni OÜ F, kus teatab, et väited lepingulise suhte puudumise kohta ei ole usutavad, seda tõendab sõlmitud üürileping ja tasutud arved. Soovitakse üürilepingu täitmist jätkata. Kirjavahetus jätkub (tl 46 – 48), seal vaieldakse valduse seaduslikkuse üle. Arved ja maksekorraldused, (16.kd, tl 72-91) millest nähtub, et K OÜ on tasunud F AS Eestile alates 07.09.2015 – 05.02.2016 regulaarselt summasid, viimane makse on tagastatud kui ebaõige ja alusetu (mida see tegelikult ei olnud). Äriregistri väljavõtted (16.kd, tl 92 -106) – nähtub, et X OÜ tegutses 03.03.2014 – 31.01.2017. Juhatuse liikmed R. S. ja M. T.. K Oü tegustes 20.07.2015 kuni 22.05.2018. Juhatuse liikmed A. B., O. M. ja I. S.. J OÜ (xxx) tegutses alates 16.05.2016, juhatuse liikmed S. T. ja V. S.. K OÜ alustas tegevust 07.03.2016, juhatuse liikmed S. T., D. Š. ja volitaud kuni 16.01.2018 liige K. J.. Oü B tegutses alates 06.12.2016 (aadressiks märgitud mh ka xxx alates 06.12.2016), juhatuse liige Valentin Uzlov. OÜ F tegevuse algus 01.06.2017. Kohtutoimikus (kd 16) on mitmeid dokumente õiguslikest vaidlustest, mille tulemusena kohus 12.10.2016 määras ( 16 kd, tl 117 118) , et kinnitatakse kompromiss, mille kohaselt M. T. ja J. T. loobuvad hagist K OÜ Pankrotis) vastu osanike üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes. ( I.S.i asmele oli saanud juhatuse liikmesk O. M.). Kohtumäärusega 10.10.2016 (16.kd, tl 124-125) kinnitati kompromiss, millega K Oü (pankrotis) loobus hagist I. S. vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohtumäärusega 17.10.2016 (16.kd, tl 137) kinnitati kompromiss, mille kohaselt MJ Toitlustus loobus hagist K OÜ vastu omandi ja valduse kaitse nõudes. Läbiotsimisprotokollist 19.02.2019 (19.kd, tl 5 - 26) – nähtub, et otsiti läbi S. T.i elukohat XXX 18.02.2019 läbiotsimismääruse alusel. Ära võeti erinevaid dokumente, telefone SIMkaarte ja nende ümbriseid, sülearvuti jms. Läbiotsimisprotokoll 19.02.2019 (19 .kd, tl 27 - 34) – nähtub, et otsisti läbi K OÜ ruumid ja võeti ära mitmeid andmekandjaid. Asitõendi vaatlusprotokollist (19.kd, tl 35 - 41) – nähtub, et on vaadeldud S.T.i poolt kasutatavates ruumides äravõetud dokumente kokku 11-l lehel. Sealhulgas on Frantsiisileping (tl 39) mille on allkirjastanud A.B., V.S. ja S.T..; kokkulepe 18.05.2016 (tl 40), millega jagatakse K OÜ kasumit D.Š., S. T.i ja V. S. vahel; Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (19.kd , tl 92- 95) nähtub, et ajavahemikus 20.07.2017 kuni 28.02.2019 on S.T.i kasutuses olnud abonent suhelnud G.O.i kasutuses oleva abonendiga kokku 44 korda.

Jälitusprotokollist nr 5, 13.03.2019 6.kd, (tl 175 – 241) nähtub alljärgnev: 15.10.2018 helistab L.Kitt G.O.ile ja ütleb, et keegi võttis püstoli ja tema pidas noormehe kinni. (jutt käib konfliktist R. T.iga). Samal päeval helistab L.Kitt R. T.ile ja ropendavad vastastikku. L.Kitt heidab ette, et R.T. lubas Kristiines N.Belskovile, et lööb ta kasti. Helistab ka N.Bleskovile, kus arutatakse Kristiine keskuses juhtunut. L.Kitt helistab veel N.Bleskovile, kurdab, et R.T. helsitab temale, N.Bleskov lubab temaga rääkida ja helistab siis L.Kitile tagasi öeldes, et palus Lembitule helistamise lõpetada, ütleb, et R.T. oli ebaadekvaatne ja soovitab L.Kitil telefoni enam mitte vastu võtta. Pealt on kuulatud G.O.i ja R.T.i vahelist vestlust 17.10.2018, selles vestluses räägib G.O., et ta annab Lembitule tööd, „no mitte ei anna tööd, vaid kuidas sulle öelda“, ütleb ta. Et ta on andnud Lembitule nõu N.Bleskoviga mitte suhelda, kuna Bleskov on usalduse varas, on kavalam kui Lembitu ja kasutab Lembitut ära. „Paitab Lembitul pead, aga Lembitule see meeldib“. See sõprus ei tee midagi head ja Bleskov teenib Lembitu kaudu. Arutavad, et võib minna P ́iga rääkima asjadest, kuna P sekkus (peetakse silmas kannatanu esindajat P.it). 17.10.2018 helistab L.Kitt G.O.ile ja nad lepivad kokku kohtumise. Videofaililt nähtub, kuidas nad kohtuvad, O. patustab L.Kitti seljale ja sosistab temale midagi kõrva. L.Kitt jäljendab kakluse võtteid ja paneb mitu korda oma käed O.i õlgadele, O. seletab midagi Kitile ja Kitt noogutab. 18.10.2018 helistab I. M. L.Kitile sooviga Kristiines juhtunu kohta intervjuu saada. L.Kitt seletab, et see isik on inimestega koos ja sealt paluti hoopis nii, et keegi mingit videot ei saaks ja ta ei soovi seda lugu avalikustada. Kitt räägib , et uuris ka H. kohta, aga pole teada,kus ta on. /üsna ilmne on, et pärast seda, kui R.T. oli kohtunud G.O.iga, sai L.Kitt korralduse see asi maha vaikida/ Jälitusprotokollist nr 18, 07.05.2019 (11.kd, tl 28-91) nähtub, et L.Kitt ja G .O. vestlevad oamavahel 01.10.2018, L.Kitt annab G.O.ile kellegi T. numbri, kellele siis O. lubab ise helistada, kuna T. peab ennast seaduslikuks vargaks. Jälitusprotokollist nr 19 ( 11.kd, tl 92 – 164) nähtub, et A.R. kogub katuseraha, tegutses koos S.T.iga, kellele andis aru rahaasjadest, räägitakse erinevatest kokkusaamistest. A.R. iseloomustab end kõnedes teistele isikutele kui „O.ski“, ähvardas vägivallaga, kuna keegi oli narkootikume müünud lastele. A.R. arutab E.L. ́iga, et kellegi suhtes on vaja vägivalda kasutada ehk peksa anda, kõnedes räägitakse teistest kruitegeliku ühenduse liikmetest ja nende tegutsemisest. Jälitustoimingu protokollist nr 8, 13.03.2019 (10.kd, tl 1.64) nähtub, et D.T. ja A.T. nõudsid A.S.ilt võlgnevuse tasumist summas 600 eurot. D.T. ristküsitlusel ka tunnistas ja selgitas, et ta pöördus võlgnevuse kättesaamiseks G,O.i poole. G.O. soovitas pöörduda L.Kitt ́i poole, kusjuures G.O. seletas, et teenuse eest tasu ei võeta, kuna temal ja Lembitul on omad arveldused. Jälitustoimingu protokoll nr 17 29.01.2019 (11.kd, tl 1-28) - asukohakuulamiselt nähtub, et omavahel vestelvad G.O., S. ja V. S.. G.O. ütleb S.le, et „las ta annab tagasi kasvõi selle raha, mis lubas. Muidu lihtsalt saab kolki, vigastatakse teda selle kuuesaja euro pärast...“ Vaatamata kõigele keeldus A.S. maksmast, L.Kitt lubas seepeale minna S.i kotrosisse ja kõik ära lõhkuda., teda laimata jne.

Jälitustoimingu protokollist nr 21 (10.kd, tl 118- 134) nähtub, kuidas Assar paulus iseloomustas G.O.i juhtimisstiili öeldes, et G. O.il on „jube sõjaväekord“, teatab, et talle G. väga meeldib, kuna G. on siuke vägev iseseisev, tema on O.i semljakidel käinud „Keegi süüdi on tema omadest, siis kutsutakse kakskümmend meest kohale, kutsutakse süüdlane, oma inimene kohale ja siis võõraste ees antakse talle jubedab grik kätte, et teised kardaksid“, ütles A.P. telefonikõnes J. K.le. A.P. on isik, kes on aastal 2016 mõistetud süüdi kuritegeliku ühenduse juhtimises. Jälitustoimingu protokoll nr 14 (10.kd, tl 150 – 162) nähtub omavaheline suhtlus L.Kiti, G.O.i ja A.R. vahel. O. avaldab soovi A.R. enda juurde tööle võtta. A.R. uurib L.Kittilt andmeid firma kohta, kuna seda olevat palunud teha G.O. ehk „Papa O.“. Ühlasi teavitab O. A.R.le, et S.T. on vanglast välja saanud. Jälitustoimingu protokoll nr 16 (10.kd, tl 163 – 184) vestelevad omavahel G.O. ja I.M. ja G.O. heidab I.M.le ette liigset alkoholitarbimist. Jälitustoimingu protokollist 11.06.2019 ( 15.kd, tl 1- 248) nähtub, et Peterburist tulid eestisse „asju ajama“ ka Vene Föderastiooni kuritegeliku maailma juhtfiguurid. Ning et neid võõrustas G.O., samuti A,R.. Enda eeskujudest selles vallas on G.O. rääkinud ka teistest tõenditest nähtuvalt (jälitusprotokoll nr 18 näiteks, 11.kd, tl 28- 90). Jälitustoimngu protokoll 19.06.2019 (14.kd, tl 1-246) – nähtub, et V.P. ja G-Ž.i omavaheline suhtlus. V.P. on vanglast vabanenud ja G.Ž. teatab, et V.P. on võlgu. Jälitustoimingute protokollist 28.03.2017 (12.kd, tl 1-40) nähtub, et ühenduse juhtimisstiil onli halastamatu, nähtub, et V.P. karistas A.S.it, kuna viimane tegi politseiga koostööd. Sellel karistusoperatsioonil viibisd nii O ühenduse kui Kemerovo ühenduse liikmed. Isiku läbivaatuse protokoll 14.07.2016 – nähtub, et A.S.il esinesid näol mitmed marrastused, nägu oli paistes, kõrva taga verevalum, marrastused seljal, kalela verevalum ja silmas verevalum (8.kd, tl 92 -95) Asitõendi vaatlusprotokoll (8.kd, tl 97 -111 ) – nhtub, et vaadeldud on musta jakki ja musta tsärki, on võetud puuteproovid, mis on pakendatud. Jakil tuvastati verekahtlane helendus töötlemisel. T-särgil olid verekahtlased määrdumised. SA PERH haigusloost (8.kd, tl 115-122 ) - A.S.i haiguse anamneesist nähtuvalt tuldi talle 12.07.2016 kallale, valu paremas küünarvarres, alalõua piirkonnas, nina peal ja vasaku silma all haav, hemaT.. 13.07.2016 on patsient erakorraliselt viidud neuroloogiaosakonda, kus opereeriti teda luumurdude tõttu. Ekspertiisiaktis nr 16E-PõI0183 25.11.2016 antud arvamusest (8.kd, tl 124- 132) nähtub, millised tervisekahustused on A.S.il tuvastatud, et tegemist on tömbile traumale iseloomulike tervisekahjustustega, mis võisid olla tekitatud 12.07.2016. Pea piirkonna vigastusd võisid ja parema küünarluu murd võisid olla tekitatud löökidest kõvade tömpide esemetega (nt rusikate, kängitsetud jalgadega ja /või muu sarnase esemega.Ei saa välistada küünarluu murdu kukkumisel. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, paranevad 4 nädala piires. Ekspertiisi maksumus 84 eurot (tl 132) Läbiotsimisprotokoll 20.02.2019 (18.kd, tl 66 - 71) – otsisti läbi G.O.i hoiulaegas nr 2037 AS-is Swedbank . Leiti 370 münti (osade dokumendiga), 100 000 eurot. Asitõendi vaatlsuprotokoll 05.06.2019 (18.kd , tl 109- 112)- vaadeldud on L.Kitt ́i elukohast võetud mobiiltelefoni Nokia 6230i koopiafaili- näha on, et kontaktide hulgas on G. O. (G.O.), G. O kodus (G. O.), G. I. (kasutaja oli I. M.), G. Raamatupidaja (lepingu omanik J. F.), G. O.

(O. S.), S. O. P. (lepingu omanik K, kasutas S. T.), V. S (kasutas V. S.), Kunst Nikolai Bleskov (kasutaja N.Bleskov), G. T. (kasutaja A. R.), G. O.i alluv (kasutaja G. Ž.), lisaks H.H.i kontaktid, M.N.ja R.K. kontaktid. Asitõendi vaatlusprotokoll 05.06.2019 (18 kd, tl 156 - 158)- vaadeldud on V.S. sõidukist võetud mobiiltelefoni koopiafaili . Mobiiltelefonis olevad kontaktid: G. O (lepingu omanik G. O.), G. kodu (G.O.), S. (kasutaja S. T.), on seal ka R. D.e tl nr, samuti L.Kitt ́i nr, A. R., E.L. ́i nr. Ülaltoodud tõendid kinnitavad kuritegeliku ühenduse olemasolu, nende tööstiili, omavahelist tihedat suhtlust. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (18.kd, tl 159-171 ) – nähtub, et Lembitu Kitt peeti kinni 19.02.2019, nähtub, millised esemed ära võeti. Väljavõte andmebaasist PIKO G.O.i piiriületuste kohta ajavahemikul 18.01.201722.01.2019 (18.kd, tl 174 ) G.K.i kaebus (17.kd, tl 48 -51) 15.03.2017, nähtub, et oli konflikt S.T.i ja G.K.i vahel. Puuduvad nõudmised T.i vastu. T. ei ole temalt vabadust võtnud. Jälitustoimingu protokollist nr 7 nähtub, et G.O. räägib sellest, et palkas kannatanule advokaadi, sundis teda minema prokuratuuri ja avaldama seal, et tüli tegelikult oli olmelist laadi ja et kannatanul mingeid pretensioone tegelikult S.T.i vastu ei ole. Kaebusest kriminaalasjas ( 17.kd, tl 48) nähtub, et kannatanu volitatud esindaja A.R on esitanud kaebuse ja kirjeldanud, et kannatanu G.K. on mitmeid kordi soovinud anda täiendavaid ütlusi ja palub võimaldada talle ütluste andmine. PPA vastuskirjast ( 17.kd, tl (17.kd, tl 63) nähtub, et A.R. väited selle kohta, et kannatanu on soovinud täiendavaid ütlusi anda, ei vasta tõele. Kohus nõustub prokuröriga selles, et need tõendid räägivad sellest, et kuritegeliku ühenduse palgal oli juriste, ks teistes kriminaalasjades mõjutasid kannatanuid selliselt, et et saavutada ühenduse liikmetele soodne kriminaalõiguslik otsustus. Jurist A.R. kaitses V.S. (17.kd, tl 5354) Jälitustoimingu protokollist nr 10 (10.kd, tl 68-75) nähtuvalt ütleb L.Kitt N. G.le, et talle helistas G. ja nimetas teda enda ülemuseks ja räägib sellest, et G.l on talle mingi raha anda. L.Kitt naljatab, et „Ma pidin ütlema telefoni teel „obtšaki“ raha vist, nüüd maksad sina mulle“ (sama kõne on juba eelpool nimetatud, kuid teises tõendiallikas). Samast protokollist nähtub, kuidas L.Kutt identifitseerib end ise pätina, räägib oma „poistest“, kes temast lugu peavad ja kes võlgnikega tegelevad, kiitleb, et kellegi arvates võiks teda panna selle surnud Kolja asemele, kes ära suri, kuna tal aju töötab, räägib sellest, et neil brigaadis on üks vanem mees, räägib, et ta on pättidega koos. Õpetab kedagi, kuidas teha firma ja kuidas isik võib hakata „üle laskmisega“ ja tünga tegemisega tegelema, et kui siis isik temale maksab tünga tegemisest 50 protsenti, siis tema maksab „obtšakki“, nii et isik saab hakata elama ja tema hakkab elama.

Ühes kõnes teisele isikule ütleb L.Kitt:“ Meil on üks meeskond, ma olen ju pätt, kuula, ma olen ju pätt, ma olen allmaailmas ju, ma olen maffia ju“. Teises kõnes:“ Kuule oota, raibe, kuule, ma räägin sulle. Minule vaadatakse näkku ju, ma olen „starši“, ma olen „vanem“ inimestele. Poisid vaatavad mulle näkku ja ütlevad Lembitu noh, et oli jutt ju....“ Seega L.Kitt on ise end esitlenud kui kuritegeliku ühenduse liiget, kui „vanemat“, kelle noored alt üles vaatavad. Grupeeringu erinevatest liikmetest on rääkinud anaonüümsed tunnistajad Salaka ja Selyodka ning nende ütlusi kinnitavad ka kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud kirjalikud tõendid. Kohus ei pea vajalikuks hakata ükshaaval kirjeldama kõikide kuritegelikku ühendusse kuulunud ja antud kriminaalasjas algselt kohtu alla antud isikute ülesandeid ja rolli kuritegelikus ühenduses. Vaatamata sellele, et nad on nõustunud minema kokkuleppemenetlusse, ei tähenda see, et nende süüküsimus ongi jäänud lahendamata. Vastupidi, nende süüküsimus on lahendatud, sest kohtul on kohustus ka kokkuleppemenetluses kontrollida, kas isik, kes kokkuleppemenetlusega nõustus, on toime pannud talle süüksarvatava teo, kas see tegu on kvalifitseeritav kuriteona ja kas isiku käitumises ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid jne. Nagu eelpool on nimetatud, on kõik isikud, kes enam käesolevas ajsa kohtu all ei ole, süüdi mõistetud neiele inkrimineeritud kuritegudes, nende suhtes tehtud kohtuotsused on jõustunud. Need kohtuotsused on tõendiks selle kohta, et O.i kuritegelik ühendus oli olemas, G.O. oli selle juht ja sellesse organisatsiooni kuulusid isikud, kes algselt käesolevas asjas kohtu all olid. Prokurör on nimetatud tõenditele viidanud kohtuistungil. Kohus on nimetatud fakti kontrollinud Kohtute infosüsteemist ja ei pidanud vajalikuks eelnimetatud otsuseid kriminaalasja materjalide juurde eraldi võtta. Kohus ei pea vajalikuks käesolevasse otsusesse ka neile esitatud süüdistust kopeerida, kuna ka see on nähtav kohtule algselt esiatud süüdistusaktist. Kohus nõustub prokuröriga selles, et on tõendatud , et G.O. lõi kindla struktuuri ja psüivate isikutevahelise tööülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille raames pandi toime esimese ja teise astme kuritegusid. Reeglitele mitteallumise korral ühenduse liikmeid karistati, et oleks tagatud kord ja distsipliin. Kuritegeliku käitumisega tagati ühiskassas vahendite olemasolu, mille abil sai ühendust finantseerida (abistada vangis olnuid, mõJ.da kannatanuid jne). Tõendatud on erinevate tõenditega, et ka Lembitu Kitt kuulus kuritegelikku ühendusse, oli seal „vanema“ staatuses, st allus ainult G.O.ile. G.O.i kuritegeliku ühenduse hvuides on ta toime pannud kuritegusid (väljapressimine, ahistav jälitamine). L.Kitt on ise end korduvalt identifitseerinud kui ühenduse liiget ja rääkinud sellest, kuidas ta kuritegeliku ühenduse kassasse peab nn obtšakki tasuma või siis „noortele“ nende tegemiste eest maksma. Ta andis G.O.ile pidevalt oma tegevusest ülevaateid ja kuulas G.O.i korraldusi (muuhulgas ka kedagi rahule jätta). L.Kitt ́i ütlused selle kohta, et tema sai G.O.ilt lihtsalt mõned tööotsad, kus oli vaja võlgadega tegelda, ei ole tõesed. Tõendid kriminaalasjas kinnitavad, et L.Kitt suhtles G.O.iga väga tihedalt, helistades ja kokku saades. Tavalise võla sissenõudjana inkassoteenuse raames puudunuks tal selleks igasugune põhjendus või põhjus. L.Kitt ei räägi oma kõnedes ainult konkreetsetest võlgadest vaid tegeleb mitmete erinevate probleemide arutamisega G.O.iga. Suhtlemisel G.O.iga on ta alati aupaklik ja väljapeetud, mitte kunagi joobes, nii nähtub jälitusprotokollides kajastuvast (kohtuistungil sai neid kõnesid ka kuulatud). Kohtuistungil L.Kitt G.O.isse enam nii austusväärselt ei suhtunud.

Samas niinimetatud võlgnikega telefonitsi suheldes oli L.Kitt üsna sageli ilmselges alkoholijoobes nagu see selgesti kohtuistungil vahetult salvestistelt kuuldust taJ.v oli. L.Kiti kaitsja leidis, et L.Kiti kuulumine kuritegelikku ühendusse pole tõendatud järgmistel põhjendustel: Anonüümne tunnistaja „Selyodka“ ei maininud kordagi L.Kiti nime. Kui kõik kuritegeliku ühenduse väidetavad liikmed läksid prokuratuuriga vaikival nõusolekul kokkuleppele, siis ei ole eluliselt usutav, et üks grupi liige (L.Kitt) käituks vastupidiselt. Alkoholijoobes töötamine oli kuritegelikus ühenduses mitteaktsepteeritav, ometi on taJ.v telefonivestlustest, et L.Kitt on helistanud võlgnikele alkoholijoobes olles. Anonüümse tunnistaja „Salaka“ ütlused on ebausaldusväärsed põhjusel, et need pole eluliselt usutavad. Tunnistaja väidete kohaselt kuulub L.Kitt kuritegelikku ühendusse alates aastast 2000, kuid politsei dokumentidest nähtub, et aastal 2017 ei teatud veel L.Kiti kuulumisest ühendusse. Pole tõendatud, et L.Kitt oleks teinud makseid ühiskassasse või et temalt oleks neid makseid nõutud. Vastuseks kaitsja väidetele märgib kohus järgmist: Kuritegelikku ühendusse kuulumine ei välista seda, et üks või teine ühenduse liige otsustab olukorras, kus kaalul on temalt vabaduse võtmine, oma saatuse üle iseseisvalt. Arvestades L.Kitile iseloomulikku äärmiselt enesekindlat käitumisjoont, piiritut uhkust iseenda saavutuste üle ja suurt austust esmajoones iseenda vastu, ei ole mitte midagi imekspandavat selles, et ta otustas prokuratuuriga kokkuleppele mitte mingil juhul minna ja nii-öelda „võidelda lõpuni“. L.Kitt ei ole enam noores eas, kus teda oleks ühenduse juhil või selle liikmetel kergem mõjutada. Seega, on täiesti eluliselt usutav, et vaatamata sellele, et L.Kitt oli kuritegeliku ühenduse liige, otsustas ta oma saatuse iseseisvalt. Pealegi, G.O. on juba eakas ja terviseprobleemidega mees, keda L.Kitil ilmselt ei olnud ka mingisugust põhjust karta. Mis puutub sellesse, et alkoholi tarvitamist ei tolereeritud kuritegelikus ühenduses, siis on ilmne, et alkoholijoobes L.Kitt G.O.i juurde ei ilmunudki, jõi kodus ja alkoholist julgust saaanuna või reaalsustaju kaotanuna ta oma niinimetatud võlgnikke telefonikõnedega pommitama rohkem hakkaski. Mitmetelt kõnesalvestistelt on üheselt aru saada, et võlgade tasumist nõudev, ropendav ja räuskav L.Kitt on joobes. Anonüümse tunnistaja „Salaka“ ütlused on eluliselt täiesti usutavad. Eluliselt mitteusutavateks ei muutuks nad isegi siis, kui tunnistaja oleks väitnud, et L.Kitt kuulus kuritegelikku ühendusse juba aastal 2017, kuigi politseile ei olnud tema kuulumine sinna veel teada. Ega kuritegeliku ühenduse liikmeskonda vastuvõtmist ja sealt väljaarvamist Avalikes Teadaannetes ei kajastatagi. Makseid ühiskassasse ei tehta samuti maksekorraldusega, kuhu on märgitud selgituseks „kuirtgeliku ühenduse ühiskassa“. On üsna tõenäoline, et selliseid makseid tehakse sularahas. L.Kitt on ise mitmeid kordi viidanud sellele, kuidas tal ühiskassasse makseid on vaja teha. Suhtlus G.O.iga ei olnud juhuslikku laadi, see nähtub paljudest tõenditest. Suhtlus oli pidev. Erinevate kannatute ütlustest nähtub, et L.Kitt on ähvardanud võla mittetasumise korral „poistega“, kes hakkavad asjaga tegelema ja seejuures selgelt teada anndu, et siis enam nalja ei mõisteta. Kohus siinkohal neid ütlusi eraldi välja ei too, kuid selline viitamine tuleb välja allpool väljapressimiste episoodide juures analüüsitavatest tõenditest üheselt. Näiteks kinnitas kohtuistungil kannatu M. N., et L.Kitt alati uhkustas, et ta on seal poistega, kuskil kõrval lauas on poisid, kes jälgivad ja see pidi seal poistega kokkusaamise koht olema. Ütles, et ta töötab koos Kalaga, kogu aeg kasutas seda nime, hiljem sai ta teada, et see on O.-i hüüdnimi. L.Kitt ütles, et nad teevad paljusid asju koos. L.Kitt esitas temale M. K. ja V.R.ga sõlmitud lepingut ja ütles, et saadavast summast 40 protsenti läheb tema inimestele. Rääkis ka ühiskassast, et 10 % peab alati ära andma, kasutas sellist sõna nagu „obtšak“. Pole mingit alust arvata, et M.N. selle kõik ise välja mõtles.

Läbiotsimismääruse 18.02.2019 alusel (7.kd, tl 20-25) on toimetatud läbiotsimine L.Kiti elukohas, abiruumides ja sõidukis. Läbiotsimisprotokollist (tl 26-34 , 7.kd) nähtub, et äravõetud esemete hulgas olid mitmed kriminaalasjas tähtsust omavad ja mida on vaadeldud. Asitõendi vaatlusprotokollidest (7.kd, tl 35-44) nähtub, et on vaadeldud L.Kiti elukohast äravõetud erinevaid dokumente. Märkmetes on viiteid B OÜ-le, Valntin Uzlovile, Restoranile X. Märmetes on „Venemaa teema“, selle all viited I. V. K. ́le ja A. V.ile, B OÜ-le, M.-L. N.,, T. N.. Märgitud on nenedega seose olevad telefoninumbrid ja firmad ning asukohad. L.Kitt pani kuritegelikku ühendusee kuulumise toime kavatsetult. Ta soovis ühendusse kuuluda, soovis sellesse panustada rahaliselt ja pidas vajalikuks selle ühingu toimimiseks kuritegusid toime panna. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et L.Kitt ́i süü kuulumises kuritegelikku ühendusse on tõendamist leidnud. Ta tuleb temale esitatud süüdistuses süüdi mõista ja karistada. Kohus leiab, et V.Uzlovi süü temale inkrimineeritud KarS § 255 lg 1 järgi ei ole tõendamist leidnud ja ta tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Prokuratuuri hinnagul näitab V.Uzlovi seotust S.T.iga ja luritegeliku ühenduse huvides varavastaste kuritegude toimepanemist B OÜ suhtes kelmuse toimepanemise episoodi kohta esitatud tõendid. Lisaks sellele tunnistaja „Salaka“ ütlused ja jälitustoimingu protokollis 28.03.2017 kajastuv, millest nähtub, et R.D. kasutas A.S.i niinimetatud karistamise operatsiooni käigus V.Uzlovile kuuluvat sõidukit. Vaidlust ei ole selles, et V.Uzlov on süüdi mõistetud Harju MK otsusega 01.02.2018, mille kohaselt on V.Uzlov pannud toime kuriteo koos S.T.i ja V.S.ga (G.K. suhtes). Kohtuotsus 01.02.2018 (18.kd, tl 113-117 ), süüdi on mõistetud Valentin Uzlov KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja § 121 lg 1, 136 lg 1 (G.K.i peksmine ja temalt vabaduse võtmine) järgi ja S. T. KarS § 121 lg 1 (G.K.i peksmine), § 120 lg 1 ja § 136 lg 1 (G.K.ilt vabaduse võtmine) järgi. Kohtumäärus (18.kd, tl 118-119 ) – määrus, millega lõpetati menetlus V. S. suhtes oportuniteediga kannatanu G.K.i peksmise ja temalt vabaduse võtmise asjas. Kohtu hinnangul ei saa neis tõendeis kajastuvatest asjaoludest teha automaatselt järeldust, et V.Uzlov kuulus kuritegelikku ühendusse. S.T. sinna tõesti kuulus, kuid see ei tähenda, et kõik temaga koos kuritegusid toime pannud isikud sinna samuti kuulusid. Kohtupraktikas on üsna tavaline, et ühed ja samad inimesed panevad grupis toime mitmeid kuritegusid erinevatel aegadel. Ka Riigikohus on korduvalt sedastanud, et kuritegelikku ühendust tuleb eristada tavalisest isikute grupist, kes koos kuritegusid toime panevad. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et V.Uzlov oleks saanud korraldusi S.T.ilt, et ta oleks osalenud niinimetatud „strelkadel“ ehk ühenduse kokkusaamistel, et ta oleks olnud aruandekohustuslik S.T.i ees. Pole esitatud tõendeid ka selle kohta, et V.Uzlov oleks toetanud vanglas olevaid ühenduse liikmeid või et teda ennast oleksid vangistuse ajal toetanud kuritegeliku ühenduse liikmed. Tallinna Vngla vastuskirjast 23.04.2019 nähtuvalt toetas teda vanglas oleku ajal tema isa. Viimane asjaolu küll kuidagi kuritegelikku ühendusse kuulumist ei kinnita, pigem vastupidi. Mis puutub restorani X niinimetatud ülevõtmisse, siis ka selle kohta esitatud tõendid (eespool juba kirjeldatud) ei kinnita väljaspool mõistlikku kahtlust seda, et V.Uzlov oli kuritegeliku ühenduse liige.

Mitte ükski neist ei puuduta V.Uzlovit. V.Uzlovi seotust xxx äripindadega näitavad küll Äriregistri väljavõtted (16.kd, tl 92 -106) – nähtub, et OÜ B tegutses alates 06.12.2016 (aadressiks märgitud mh ka Kakumäe tee 42 alates 06.12.2016), juhatuse liige Valentin Uzlov. Kuid sellest ei saa kohtu hinnagul järeldada kuritegelikku ühendusse kuulumist või mittekuulumist. Antud asjaolu võib pigem kinnitada seda, et V.Uzlov oli ilmselt S.T.ile üsna hea tuttav. Lisaks on kohtule esitatud kaitsja poolt tõendid selle kohta, et V.Uzlov osutas nimetatud aadressiloma firmaga turvateenust. Tunnistaja E. B. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta on ühe korra , see on 27.01.2016.aastal, viibinud aadressil xxx. Ta kirjeldab, mis juhtus selles restoranis sellel kuupäeval üksikasjalikult: Kohus toob välja mõned oluslisemad ütlused. Tunnistaja kinnitas, et restorani juures olnud S. ja K. mõlemad rääkisid. K. oli rohkem närvis oma vara pärast, kuna ta ütles, et temal tahetakse kinnistu käest ära võtta. Nad tõsiselt kartsid. Nad nimetasid kolme meest, Š., S., T., kes ähvardasid. S.T. oli silmnähtavalt häiritud sellest, et ta sinna ukse taha tuli ja nõudis K., siis ta hakkas sõimama teda, lubas teda Männiku karjääri viia, ära tükeldada, ütles, et „sa lits tead küll, et me saame teada, kus sa elad“ jne. Kui T. nägi politseinikke, siis ta hakkas ülbitsema, käratas politseinikule nii, et kes sa siin selline üldse oled ja mida tahad, T. ütles, et tõenda et oled politseinik, see vestlus teemal, kas politseinik B. peab tõendama, et ta on eesti politseinik, see kestis üsna kaua. Lahendus oli karjumise peale see, et B. otsustas ühel hetkel sinna ruumi sisse minna. Tuli ka välja ja ütles, et ta kontrollis üle, et tema vaatas üle lepingud, et nad võivad siin olla, tegemist olla turvafirmaga B. PPA-s ta nägi lepingut ja järelevalvemenetluse käigus vastati temale, et tegelikult oli B leping sõlmitud füüsilise isiku kaitseks ja see füüsiline isik oli A. B.. Kohapeal jäi temale selline mulje, et T. oli nagu juht ja nemad kaitsevad teda, et nad on üks punt, ainult nende eeskõneleja on T.. S. ja K. rääkisid, et enne seda sündmust oli T. määranud, et S. ja Š. hakkavad seal restoranis tööle, üks neist mängis turvameest, teine siis vormistati S. sõnul administraatoriks. Seega tunnistaja E.B. ei räägi sõnakestki V.Uzlovist. Tunnistaja E.L. on öelnud seda, et restorani x tulid pealke teda ka V.Uzlov ja tema isa, kes olid turvatöötajate riietuses ja neil olid kaasas relvad. Pärast seda, kui oli selle x hõivamine T.i poolt ja pärast seda, hakkas S. T.iga nendel kohtumistel või „strelkadel“ kaasa hakkas sõitma R. D.. Valentin Uzlovi kohta ei oska sama öelda, on temaga kohtunud mõned korrad, V.Uzlov osutas turvateenust T.i le, see ei olnud temale allumine. Avaldati tunnistaja varasemad ütlused: Valentin Uzlov allus kuritegelikuks ühenduses otseselt S. T.ile ja peale restorani X jõulist hõivamist hakkas T. väga tihti võtma Valentin Uzlovi kaasa erinevatele kohtumistele, so „strelkadele“ just seetõttu kuna viimasel oli firma, kes osutas valve- ja turvateenuseid ja isiklikult Valentin Uzlovil oli ka relvaluba ja tal võis olla ametlikult tulirelv kaasas. . Tunnistaja ütles varasemate ütöuste selgituseks, et tema konkreetselt nendel ei osalenud, see on kuulujuttude järgi, et võttis ta kaasa, konkreetselt kas on käinud strelkadel, seda ta ei oska öelda. Tunnistaja edastas kohtule kuulujutu, mitte kindlat teadmist. Kuulujutt ei ole aga kohtu jaoks tõend. Tunnistaja I. S. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 2015 aastal oli tema töökoht restoranis X Kakumäel. Tunnistaja kirjeldas selles restoranis asetleidnud konflikti ehk restorani nö ülevõtmise protsessi. B. pidas vajalikuks mitte säästa ettevõtte raha ja anda restoranile mitu täiesti ebavajalikku abilist, üks neist oli S. T., teine oli V. S., nad olid esitletud kui tema abilised,

see oli tema jaoks ootamatu, kuna meedia põhjal oli hästi teadlik, kes need isikud tegelikkuses on. B. andis talle üle nimetatud isikute ID-kaardid, nimetas ametikohad, kus nad hakkavad kohustusi täitma ja palus vormistada tööle tänasest päevast. Üks neist oli müügijuhi abi, teine garderoobi töötaja, kui õigesti mäletab, kõik see nägi välja naeruväärne ja kummaline. Kui keegi küsis ka mingeid selgitusi, et miks peab neid tööle vormistama, siis uued töötajad reageerisid äärmiselt negatiivselt, väga jämedas vormis, ütlesid, et keegi pole sulle veel sõnaõigust andnud. Need isikud olid ülbed, naeratasid, aga samas olid meelestatud väga otsustavalt, kogu see situatsioon nägi välja veider. B., T. ja S. olid kontoriruumis olid nad sees kolmekesi, aga restoranis olid neil kaasas veel mingid abilised, neid oli 5 kuni 8 isikut umbes. Kõik noormehed olid küllalt noored, kuni 30 aastased, tegemist oli ilmselt uute töötajate füüsilise abiga, juhuks kui olukord oleks just meie poolt kontrolli alt väljunud. Need isikud käitusid restoranis käitusid ülbelt. Seal oli järjekindel kett, ees oli L., B., sealt need vastavalt korraldused jõudsid S. ja T.ni, kõik noored kes seal olid, suhtlesid vahetult S. T.iga. Need isikud viibisid restoranis pidevalt, sellest päevast alates üldse ei lahkunud sealt, täheldas seda, et saalis viibisid kaks turvameest täisvarustuses, rinnasildil oli kirjas B, nad viibisid ruumides ööpäevaringselt, nendega suhtlemine oli keelatud. Neil olid gaasiballoonid, relv, käerauad, maskid, kuulivest, see nägi väga tõsine välja. Kohtule esitati Äratundmiseks esitamise protokoll 19.03.2019 (17.kd 80-84) – tunnistaja I. S.ile on esitatud fototabelite järgi hulk isikuid. Tunnistaja tunneb ära Valentin Uzlovi kui isiku, kes on väga sarnane ühele „noortest“ ja kes on väga sarnane oma „soengu“ ja näojoonte poolest sellele. Selle isikuga suhtlesid S. T. ja V. S. suhtlesid rohkem kui teiste „noortega“. Tema nime tunnistaja ei tea. Antud isik ilmus esmakordselt X restorani siis, kui sinna tulid nn tööle S. T. ja V.S. koos A.B.ga. Samuti see isik tuli restorani ka siis, kui M.T. esindaja E. kutsus kohale politsei. Samuti tunneb ära teisel fototableil V.Uzlovi kui isiku, kes on väga sarnane ühe firma „B“ turvatöötajaga, kes kandis vormiriietust. Temaga suhtkesid T. ja S. isiklikult. Tema nime tunnistaja ei tea. Seega teab tunnistaja vaid seda, et V.Uzlov oli konflikti ajal restoranis kohal ja teiste kaastöötajate jutu järgi oli ta turvafirma omanik. Kõike seda ei ole eitanud ka V.Uzlov ise. Äratundmiseks esitamise protokoll nimetab tunnistaja äratuntud isikut ühena „noortest“, kuid see ei kinnita seda, et V.Uzlov tegelikult ka üks kuritegeliku ühenduse „noortest“ tegelikult ka oli. Mida tunnistaja üldse „noorte“ all mõtles, see jääbki selgusetuks. Kohtus ta seda sõna enam ei kasutanud. Tunnistaja D.Š. andis kohtuistungil tülusi selle kohta, et aastal 2015 töötas ta restoranis X direktorina. Seal asteleidnud konflikti ajal oli palgatud turvafirma OÜ B valvama objekti. Turvafirma esindja oli Valentin Uzlov, kohapeal käis ka Uzlovi isa. Firma turvas seda ettevõttet ca 2-3 nädalat.Kohapeal oli alati pks turvamees, mõnikord, kui käis vahetus, oli neid ka rohkem.Nad lõpetasid turvateenuse osutamise, kuna xxx hakkas tegutsema teine firma.Tunnisaja ütles:“ V.Uzlov viibis objektil Kakumäel turvafirma B valvamise ajal küllalt tihti, igapäevaselt. Rääkis turvameestega, temaga enamasti ohutusega seotud teemadel, arutasid, kus peavad turvatöötajad asuma ja kuhu peab liikuma. Turvameestel oli kutseriietus nagu turvameestel, isegi kuulivest oli olemas, rinnasildid. Kõrvalt vaadates oli aru saada, et tegemist on turvafirma töötajatega. Seega rääkis tunnistaja tegelikult vaid sellest, et V.Uzlov osutas firmas turvateenust ja vestles seal ka turvateenuse osutamise teemadel. Midagi enamat tunnistaja ütlustest järeldada ei saa. Tunnistaja N.A. on rääkinud sellest, et temale tundus, et V.Uzlov sai korraldusi S.T.ilt kui leidis aset „Pomidori“ keldrisse kinni panemine.

Süüdistatav Valentin Uzlov andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt G. O.i ta ei tunne, tema loodud kuritegeliku ühenduse liige ei ole olnud. Pole end sellise ühenduse liikmena kunagi kellelegi tutvustanud. S.T.i ta tunneb ja temaga sidus teda vaid äritegevus (pakkus turvateenust S.T.i restoranile). Arvab, et kohtus 2016 oktoobris S. T.iga loetud korrad äriküsimustes. S.T. pidas ärisuhteid sellesama X või K OÜ kaudu, see on sama firma, kes pakkus restoraniteenuseid Kakumäel. B Security ülesanne oli objekti valve ja ühe juhatuse liikme isiku kaitse (A. B.). Ta ei ütleks, et see on tavapärane, et äripartenrid tal kodus ka käivad, aga S. oli väga aktiivne, initsiatiivikas ja lihtsalt ta käis kodus pakkumas. Ta näiteks lubas talle ühe projekti kohta, et ta mõtleb ja siis ta helistas ja kui ta ei võtnud vastu, siis ta võis tulla tema juurde küsima otsuste kohta. T. on tema kodus viibinud alla 5 korra. V.S. isiklikult ei tunne, aga ta on olnud seal restoranis ja siis ta on tervitanud teda kui inimest, keda seal mitu korda näinud. E. L.i võib-olla on ka näinud, aga meeles ei ole. K. H.i nimi ei ütle temale midagi. L.Kitiga pole kohtunud, xxx ei ole mingite konfliktide lahendamises osalenud. Süüdistatava nendes ütlustes ei ole kohtu hinnagul alust kahelda, kuna tema ütlusi kinnitavad ka teised asjas esitatud tõendid. Vastusest nõudekirjale (8.kd tl 85) nähtub, et Valentin Uzlov ei ole teinud rahalisi ülekandeid teistele kinnipeetavatele ega vahistatutele. Kohtule on esitatud ka mitmed dokumendid, mis kinnitavad süüdistatava ütlusi turvateenuse osutamise osas. Väljavõte MKM tegevusloast (20.kd, tl 11) – nähtub, et B Security OÜ-le on antud tegevusluba 24.11.2014 turvateenuste osutamiseks. Mehitatud valve leping (20.kd, tl 12 ) – nähtub, et leping on sõlmitud B Security OÜ (Valentin Uzlov) ja X OÜ (A. B.) vahel 20.01.2016.aastal tellija (X OÜ) vara valveks ja kaitseks. Leping on sõlmitud kuni 20.02.2016.a. Arve (20.kd, tl 16 ) – nähtub et eelnimetatud lepingu alusel on maksja X teenuse eest tasuma kohustatud tähtajaks 31.01.2016 1320 eurot. Leping isikliku kaitse teenuse osutamiseks (20.kd, tl 17 ) – nähtub, et leping on sõlmitud B Securitu Oü ja A. B. vahel 19.01.2016 isiklikuks kaitseks. Leping on sõlmitud 3-ks kuuks. A. B. avaldus 27.01.2016 PPA-le (20.kd, tl 160) – isik kirjeldab, kuidas teine OÜ X juhatuse liige I. S. ignoreeris teda kui teist juhatuse liiget, lubas visata partneri ärist välja ja üürilepingu ise lõpetada, üürilepingu lõpetaski. S.i tegevuse tõttu oli ta sunnitud palkama turvafirma. 27.01.2016 alustasid jurist E. B., I. S. ja A. K. koos turvafirmaga G4S ruumide hõivamist. Kohale kutsuti nende poolt ka politsei. Konflikti kajastab ka politsei ettekanne 27.01.2016 (20.kd, tl 22-23) – nähtub, et sündmuskohal (ruumides sees) viibisid teiste hulgas Valentin Uzlov ja S. T.. Agressiivseks konflikti osapooleks oli Eve B., kes esitas ebaseaduslikke nõudmisi isikute väljatõstmiseks, ropendas , dikteeris politseiametnikele, mida nad peaksid tegema jne. Käsundusleping 01.09.2015 (20.kd, tl 24- 28) – nähtub, et lepingu on sõlminud B Securyti Oü kui lepingu täitja ja klinet x A. V.i isikus rahaliste vahendite inkasseerimiseks 01.09.2015 ajavahemikus 14.30 kuni 17.00.

Selle lepinguga koos on kohtule esitatud ka A.V.i passi koopia (20.kd, tl 29) ja Kliendi vara päritolu selgitus (20.kd , tl 30 ). Üleandmise-vastuvõtmise aktid (20.kd tl 31-32), mille on allkirjastanud Valentin Uzlov ja A. V.. Taolisi lepinguid , arveid ja akte on esitatud kohtule mitmeid, neist nähtub, et V.Uzlovi firma osutas A.V.i firmale inkasseerimise teenust. (vt nt 20.kd, tl 119-123 jne). Kokkuvõtvalt ei ole kohtu hinnagul tõendatud V.Uzlovi kuulumine G.O.i kuritegelikku ühendusse. On fakt, et V.Uzlov on toime pannud üksikkuritegusid koos S.T.iga ja et G.O.i kuritegelikku ühendusse kuulus S.T., kuid sellest ei saa teha automaatselt järeldust, et sinna kuulus ka V.Uzlov. Vähemalt on kohtu arvates piisavalt alust selles kahelda. V.Uzlov ei läbi jälitusprotokollides kajastuvat, puudub igasugune informatsioon tema aktiivse suhtluse kohta teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega peale S.T.i, tema osalemise kohta nn „strelkadel“ või grupeeringu ühisüritustel, tema panuste kohta „obtšakki“ jne. Kaitsja leiab, et süüdistuse puhul on V.Uzlovilt ära võetud õigus võrdsele kohtlemisele. Kui V.Uzlovi üle kuulati, siis oli kahtlustus ainult kelmuses, kuulumises kuritegelikku ühendusse mitte ja selles osas ei olnud V.Uzlovi ka üle kuulatud KrMS § 33 tähenduses ja kahtlustuse sisu selgitatud. Leiab, et süüdistuse esitamine ilma kahtlustuseta pole ilmselt lubatud. Kohus tuletab meelde siinkohal Riigikohtu seisukohta (RK 3-1-1-62-13), kus Riigikohus on leidnud, et isikut tuleb käsitada kahtlustatavana näiteks ka siis, kui on esitatud tema vara arestimise taotlus, milles on sedastatud kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginev põhjendatud kahtlus, et isik on toime pannud kuriteo. Selline taotlus vastab kolleegiumi hinnangul menetlustoimingule allutamise mõistele KrMS § 33 lg 1 tähenduses. V.Uzlovi suhtes kohaldati elukohast lahkumise keeldu, mis on samuti menetluslik otsustus, mida saab rakendada vaid isiku puhul, kes on kriminaalasjas kahtlustatav, seega tuli teda ka käsitada kahtlustatavana KrMS § 33 lg 1 teise alternatiivi tähenduses. Elukohast lahkumise keeldu kohaldati Uzlovi suhtes 10.06.2019. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga selles, et „Pomidoriga“ seotud episoodis ei ole V.Uzlovile mingit süüdistust siin esitatud, tema rolli ja osalemist selles pole tõendatud. Menetlus toimub süüdistusakti alusel, seal pole V.Uzlovile selles konfliktis osalemist ette heidetud. 2.2 L.Kitt ́i ja N.Bleskovi süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1,2 ja 4 järgi Väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-88-03, p 9) olukorras, kus see nõue ei tugine seaduslikule alusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-54-16, p 26; RKKK 119-7945). Väljapressimise subjektiivne külg eeldab tahtlust objektiivse koosseisu kõigi asjaolude suhtes, sh peab tuvastama, et toimepanija tegutses varalise kasu üleandmise nõude ebaseaduslikkuse suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, st ta pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et varalise kasu üleandmise nõudel puudub õiguslik alus. Kui teo toimepanija ei pea võimalikuks ega mööna, et nõudel puudub seaduslik alus, siis ei pane ta tegu toime tahtlikult koosseisueksimuse (KarS § 17 lg 1) tõttu. Eelöeldu aga ei tähenda, et lähtuda tuleb esitatava nõude seaduslikkusest seni, kuni pole tõendatud vastupidine. Koosseisueksimusest kõnealuse objektiivse teokoosseisu tunnuse suhtes saab rääkida üksnes juhul, kui toimepanijal oli selge ettekujutus kannatanule esitatava nõude olemasolust ja selle õiguslikust alusest. Väljapressimise subjektiivse külje eitamiseks peab kohus seega tuvastama,

et toimepanijal oli mh ka objektiivse kõrvalseisja ex ante vaatepunktist tõsiselt võetav ja usutav alus arvata, et ta tegutseb olemasoleva ja ka õiguskorra poolt tunnustatava nõude maksmapanekuks. Prokuratuur ei pea alati suutma tõendada, et iga toimepanija teadmiste kohaselt väljapressimist toime pannes (st nt ähvardades või vägivalla kasutamisel) ei olnud esitatud nõudel õiguslikku alust. Tegemist on aga nn negatiivse asjaoluga, mille tõendamist üldjuhul kohtumenetluse poolelt selle ebaproportsionaalsuse või võimatuse tõttu nõuda ei saa (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-58-16, p 43 ja 18. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-46-10, p 8.4 koos edasiste viidetega). Väljapressimise toimepanija teadmist nõude seadusliku aluse olemasolust või puudumisest tuleb hinnata lähtuvalt terviklikust tõendikogumist, samuti arvestades, milline on tuvastatud asjaolude põhjal väljajoonistuv objektiivne teopilt. Asjakohane on võtta arvesse sedagi, kas väidetava võlausaldaja ja võlgniku tausta ning nende teadaolevat elustandardit silmas pidades oli teo toimepanijal, kes neid asjaolusid teadis, alust uskuda tuhandetesse eurodesse ulatuva võla olemasolu. Kui väljapressimises süüdistatav väidab, et ta ei olnud nõude seadusliku aluse puudumisest teadlik, on tegemist aktiivse kaitseväitega, mida peab isik üldjuhul ka ise tõendama või vähemasti looma menetlejale reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-10-16, p 37 koos edasiste viidetega). Teisisõnu peab isik suutma usutavalt selgitada, miks oli tema arvates tegemist õiguslikul alusel nõudega, mis otsustati panna maksma ebaseaduslikul viisil. Kui kaitseväidet mõistlikus ulatuses ei tõendata - või enamgi veel, sellist kaitseväidet isegi mitte ei esitata -, ei ole tegemist kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsusega nr 3-1-1-47-07, p 22). Kohtupraktikas on rõhutatud, et kriminaalmenetlusõiguse rikkumine on seegi, kui isiku süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid. Nagu eespool selgitatud, siis ei vastuta isik väljapressimise eest üksnes juhul, kui kohus tuvastab, et toimepanijal oli tõsiselt võetav ja usutav alus arvata, et mõnel KarS §s 214 kirjeldatud viisil esitatud nõue põhineb seaduslikul alusel. Riigikohus on märkinud, et ei ole mingit tähtsust, milliseid keelendeid kasutades ähvardus kannatanule edastatakse, oluline on eeskätt see, kuidas kannatanu ähvardust tajub, kas ta peab süüdlase käitumise tõttu oma vara ohustatuks. Samas lahendis osundas kriminaalkolleegium sellelegi, et asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (3-1-1-103-12 p-d 10.1, 10.2).

2.2.1 A.V.ilt väljapressimise episood Kohtu hinnagul ei olnud L.Kitt ́il mingisugust alust arvata, et tema võlanõude puhul A.V.i suhtes oli tegemist nõudega õiguslikul alusel. Esiteks, puudusid juba siis, kui L.Kitt A.V.ilt võlga küsima hakkas, tal elementaarsedki alusdokumendid.

Alljärgevatest tõenditest nähtub, et lepinguliste suhete osas kohaldatakse Vene Föderatsiooni seadusandlust ning vaidluste korral lahendab vaidlused Sankt-Peterburi Arbitraažikohus. Laenuandja omab õigust loovutada oma Lepingu kohased õigused teistele krediididorganisatsioonidele ilma Laenusaaja nõusolekuta. Lembitu Kitt ́i firma näol ei olnud tegemist krediidiorganisatsiooniga, kellele laenuandja oma õigusi saanuks loovutada, mõistagi ei olnud tegemist ka Arbitraažikohtuga. Kohus nõustub tätielikult prokuratuuri seisukohaga selles, et nimetatud laenulepingute puhul ei ole üldse mingitki võimalust, et nende lepinguliste suhete puhul saaks vaidluse korral kohaldada Eestis kehtivat õigust. Laenuleping (20.kd, tl 151-158, tõlge lepingust ) - sõlmitud A. S.i ja A. V.i vahel 20.01.201120.01.2011 on sõlmitud laenuleping sõlmitud A. V.i ja A. S.i vahel. Selle kohaselt annab A.S. laenu A.V.ile summas 300 000 eurot. Tähtajaga kuni 04.02.2016. Lepingust on üheselt arusaadav, et kohaldatakse lepinguliste suhete osas Vene Fõderatsiooni seadusandlust. Ja vaidluste korral lahendab vaidlused Sankt-Peterburi linna arbitraažikohus. Laenuleping nr 18 28.02.2011 (20 kd, tl 166-173 , tõlge lepingust) – 28.02.2011 sõlmitud leping N. S. kui laenuandja ja A. V.i kui laenusaaja vahel. Laenusumma on 100 000 eurot. Tähtaeg tagastamiseks on 28.08.2016. Laen antakse veokite ja järelhaagiste soetamiseks. Laenusumma määratakse kindlaks laenusaajale esitatavast ostuarvest lähtuvalt. p. 7.1.7 Laenuandja omab õigust loovutada oma Lepingu kohased õigused teistele krediididorganisatsioonidele ilma Laenusaaja nõusolekuta. Märgitud on, et laenulepinguga seotud vaidlused lahendatakse Vene Fõderatsiooni seaduste sätete kohaselt Sankt-Ptereburi arbitraažikohtus. Laenuleping nr 19 15.07.2011 (20.kd, tl 181-188) - A. P. kui laenuandja ja A. V. kui laenusaaja. Summa 180 000. Tagasimakse tähtaeg 31.12.2016. Laen antakse veokite ja järelhaagiste soetamiseks. Laenusumma määratakse kindlaks laenusaajale esitatavast ostuarvest lähtuvalt , või lähtuvalt liisigfirma arvest esimese sissemakse kohta. p. 7.1.7 Laenuandja omab õigust loovutada oma Lepingu kohased õigused teistele krediididorganisatsioonidele ilma Laenusaaja nõusolekuta. Loovutusest tuleb laenusaajat viivitamatult teavitada. Märgitud on, et laenulepinguga seotud vaidlused lahendatakse Vene Fõderatsiooni seaduste sätete kohaselt Sankt-Ptereburi arbitraažikohtus. Nõudeõiguse loovutamise leping nr 17, 25.08.2017 (20.kd, tl 189 – 193) – Vene Föderatsiooni kodanik A. S. kui Loovutaja ja Lembitu Kitt kui Loovutuse saaja vaheline leping. Loovutaja loovutab õigused (nõuded) eelpool nimetatud laenulepingute nr 17,18 ja 19 suhtes. Loovutuse saaja ehk Lembitu Kitt peab loovutatud õiguste eest maksma Loovutajale 450 000 eurot mitte hiljem kui 12 kuu möödudes lepingu allkirjastamisest. Käesoleva lepingu p 9 kohaselt loetakse leping sõlmituks alates Poolte sellele allakirJ.mise momendist ning leping kehtib kuni Poolte poolt nende kohustuste täieliku täitmiseni Selle kohta, kas L.Kitt nõudeõiguse loovutamise eest loovutajale 450 000 ka maksis, ei ole kohtule ühtegi tõendit esitatud. Tl 190 nähtuvalt ei ole Pooled seda lepingut allkirjastanud. L.Kitt ́i allkiri sellel lepingul puudub. Seega ei saa seda lepingut lugeda üldse sõlmitukski. L.Kitt on kohtule väitnud, et temale esitatud dokumendid vaatasid üle vandeadvokaadid ja J.stid. Ilmselgelt see nii ei olnud. Mingi allkiri on lepingu ühel lehel (tl 189), kelle allkiri see on, ei ole aru saada. A.S.il puudus õigus nõudeõigust loovutada ilma A.V.i nõusolekuta, sest L.Kitt ega tema firma ei ole krediidiorganisatsioon.

Seega, L.Kitt ́il polnud vähimatki seaduslikku alust A.V.ilt võlga nõuda, sellest pidi aru saama ka L.Kitt ise ja see, et nõue ei tugine seaduslikule alusele, on ilmne ka objektiivsele kõrvaltvaatajale. Esindusleping rahalise kohustuse tätimisel ( 20.kd, tl 6-8) – sellest dokumendist nähtub, et lepingu täitjaks on X OÜ ja Volitaja on S. A.. Võlgnik on V. A. (märgitud on ka A.V.i elukoht) Punktis 1 on „lepingus sätestatud isikud“, p-s 2 „Volitaja nõude olemus“. Kirjas on, et Volitajal on nõudeõigus „V. A. 401 000 EUR“ ja p-s 8, et Täitja kasutab antud lepingu täitmisel kõiki seaduses ettenähtud vahendeid oma äranägemise järgi. P-s 9.1 on kirjas, et leping lõpeb Täitja poolt käesolevas lepingus sätestatud kohustuste täitmisega. Mis kohustused Täitjal on, seda aga lepingus üldse kirjas ei O.i. P-s 14 on kirjas, et leping jõustub selle allakirjutamise päevast. ). Lepingust nähtub, et see on sõlmitud 2017.aastal, aga mis kuupäeval, seda ei nähtu. Seega, ka see lepingu puhul ei ole võimalik tuvastada selle kehtimahakkamise aega ega ka selles ei ole kirjas ka „täitja“ tegevused, mida ta üldse teha võib ega ka kohustused, mis talle selle lepinguga on pandud. Vägisi jääb eelnimetatud kahe lepingu puhul mulje, et need on sõlmitud tagantjärele ja kiirustades, selleks, et oleks lihtsalt mingi paber, mida nõude alusena kannatanule ette anda. Kannatanu A.V. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et pärast kahte varasemat kohtumist oli veel üks kohtumine Lembitu Kitt ́iga, Lembitu Kitt helistas ja tema läks kohtumisele, seal olid L.Kitt ja veel üks isik, keda ta ei tunne. Lembitu ütles, et tema inkassofirma sõlmis lepingu võla tagastamiseks A.V.ilt ja tellija aadressilt Venemaa poolt. Väidetav võlgnevus oli see, et investorid kandsid rahalised vahendid üle tema pangakontole Peterburis, pärast seda need rahalised vahendid saadeti siia Eesti ettevõtte pangakontole, kõik toimus läbi panga ülekannete, nende vahendite arvelt soetati sõidukid, kahjuks äri nurjus ja 2013 aastal firma pandi kinni. Kõigis lepingutes figureeris tema kui selle firma juhataja nimi. Pandiks olid pangalt liisingu korras soetatud sõidukid. Rahalised vahendid laekusid uue äriühingu BLT Trans nimele ja selle äriühingu omanikeks olid venemaa investorid. Temal isiklikult mingeid võlakohustusi investorite ees ei olnud. Kohtumisel Lembitu Kitt näitas lepingut tema äriühingu kohta, mingi inkassofirma oli, tellijaks oli märgitud A. S., selle lepingu koopia oli halva kvaliteediga, praktiliselt midagi välja lugeda ei saanud. Vastas Lembitu Kitt ́ile, et temal on lepingu originaalid, mis on tema juures hoiul ja neis on kõik selgelt kirjas. Lembitu Kitt näitas, et leping oli sõlmitud tellija S.i ja Lembitu Kitt inkassofirma kui täitja vahel. Lepingus oli kirjas, et võlgnik on A. V. ja võla üldsumma on summa 320 000 eurot. Võla aluseks olevaid alusdokumente L.Kitt ei näidanud. Ta ütles Lembitule, et sellist võlga ei ole, mingeid võlgnevusi ei tunnista, et temal on olemas dokumendid, mis kinnitavad kõiki toimunud ülekandeid pangas, kust on näha kellele ja mille alusel. Lembitu ütles veel, et „tunnista see võlg omaks ja 95 000 arvame sellest maha, siis sul tuleb vähem tagastada“ Teine kohtumisel olnud isik isik ütles, et „nõustu, et tegemist on hea variandiga“. Esimesel kohtumisel oli L.Kitt ́i reaktsioon oli rahulik, nad leppisid omavahel kokku selles, et ta toob dokumendid. Mõne päeva pärast helistas Lembit, et soovib kohtuda, sellel kohtumisel olid ühelt poolt Lembitu Kitt ja see meesterahvas, siis tema ise ja I.P. Tema (A.V.) esitas dokumendid siis. Kohtumisel oli juttu sellest, et G. tõi need dokumendid Peterburist. Sügisel 2017 sai temale selgeks, et M OÜ poolt esinesid O.i grupeeringu liikmed, oli saadud info selle kohta, et O. käib tihti Peterburis ja on tuttav seal erinevate äri- ja muude struktuuridega. L.Kitt ́ist tekkis selline mulje, et Lembitu on kellegi teise tahteavalduse täitja, seepärast O.i perekonnanimi ei kõlanud konkreetselt, aga kõigil kohtumistel kõlas, et mitte mina Lembitu ainsuses, vaid meie, meie äriühing, meie sõbrad.

Umbes nädal või kaks nädalat hiljem oli telefonikõne Lembitult, kõne sisuks oli, et kas mõtlesid selle peale, kas hakkad raha tagastama, et me ei jäta sind rahule ja mõistlikum on rahulikult kokku leppida ja tegi ettepaneku veel üheks kohtumiseks. See oli kolmas kohtumine tema ja Lembitu vahel, seal kohtumisel osales I.P ja see meesterahvas. Viimane kohtumine oli 2017 septembrikuu keskel või lõpus ja järgmine kohtumine Lembituga leidis aset märtsis 2018. 20.03.2018 umbes kella 12.30 paiku lõunasel ajal koputati tema kodu uksele. Lävepakul seisis Lembitu, tuli koridori ja hakkas liikuma maja sisemuse poole, tema peatas ta ja nad väljusid majast. Tema oma aadressi ei ole Lembitule avaldanud. Lembitu hakkas kohe agressiivses vormis välja ütlema, et kus on raha, mida investorid on andnud, et sa ehitasid selle raha arvelt selle maja ja sina tagastad meile raha. Ta ütles, et me ei jäta sind rahule, siia tulevad inimesed, ükskõik mis asi võib juhtuda, tema sõnadest eesti keeles sai aru osaliselt, osaliselt mitte, Lembitu oli agressiivse hoiakuga. Sel momendil võis tema juba põhjendatult eeldada, et Lembitu Kitt ja S. T. on kõik omavahel seotud ja omakorda seotud ka G.O.iga, ehk ta võis eeldada tema sõnade „meie“ taga, seisab mitte üksnes tema isiklikult vaid grupp isikuid nimega „O.i grupeering“. Tema tundis ohtu kindlasti, esiteks 2017 sügisel novembri lõpus oli tema abikaasal insult koos infarktiga ja ükskõik milline mure, üleelamised olid vastunäidustatud, pluss oma elukogemuse põhjal on tema korduvalt äri käigus kokku puutunud erinevate inimestega, on teadlik asjaolust, et leidub inimesi, kes on võimelised tekitama nii varalist, kui ka füüsilist kahju. Lembitu sõimas erinevate sõnadega, saatis SMS-i, mida tema tõlgendas valmidusena võtta tema (A.V.i) suhtes tarvitusele teatud tegevused, pärast toimus mitu kõnet Lembituga, kus ta rääkis, et tulevad kohale inimesed. Öeldi, et tulevad inimesed, kes on nii-öelda valves, et nad korraldavad temale närvilise elu. Tema oletas, et tulevad inimesed füüsiliselt kohale ja nad võivad korraldada kuidagi vara kahjustamist, see võib mõJ.da ka tema abikaasa tervist. Lembitu esitles ennast kui inimest, kes on jõuline, ei karda, on vapper, et ta teenis Afganistanis nõukogude ajal, sai haavata, tal on aumärgid, ei karda midagi, ei karda füüsilist valu ega verd. Seda, et ta teenis Afganistanis rääkis Lembit ise. Lembitu ei pruukinud teada lepingutega seotud üksikasju ja nüansse, aga ta oli lihtsalt kui täitja. Ta ei võinud teada üksikasju, mis puudutasid suhtlust Venemaa investorite ja tema Eesti äriühingu vahel ja enda poolt võib tema üheselt käsitleda seda enda survestamisena, kus nõue oli raha 320 000 eurot tagastada, see on üheselt seotud M OÜ-ga ja see on seotud S. T.i ja teiste isikute soovimatusega raha tagastada. Seega, kannatanu tundis end ohustatuna, kuna L.Kitt oli agressiivne, ähvardas mingite „inimestega“, kes korraldavad temale närvilise elu ja andis mõista, et juhtuda võib temaga ükskõik, mis. Üritas temale ootamatult ka koju sisse marssida, tehes vihje, et A.V. aja on ehitatud investorite raha eest. L.Kitt esitles end inimesena, kes ei karda midagi, on teeninud Afganistanis, sooviga suurendada kannatanus hirmu. Kohtu hinnagul oli A.V.ilt igati alust karta nii oma tervise kui vara pärast. L.Kitt ́i ähvardused muutis tõsiseltvõetavaks tema sõjaväelase taust, mida ta nimetamata ei jätnud, selgitused, et kui võlga ei maksa, siis ta ei aja võla sissenõudmise asja mitte sugugi üksi ja et mingil juhul teda rahule ei jäeta. A.V. mõistis, et L.Kitt on seotud G. O.i kuritegeliku ühendusega ja see ilmselgelt süvendas kannatanus hirmutunnet. Asitõendi vaatlusprotokollist (4.kd, tl 60 - 71) nähtuvalt on vaadeldud A.V.i poolt 12.04.2019 saadetud elektronkirja konteineritega. Esimeses konteineris on fail , kus on salvestatud A.V.i ja L.Kitt ́i omavaheline vestlus. Selles vestluses ütleb L.Kitt, et nemad võivad tänaval seista. Ja lubab tulla sinna poistega malet mängima. Sõimab V.it kitseks ja sokuks. Teine konteiner sisaldab samuti vestlust A.V.i ja L.Kitt ́i vahel. Kõne sisust on aru saada, et L.Kitt on pakkunud A.V.i arvates A.V.ile sellist diili, et V. loobuks oma nõuetest S. T.i ja tema sõprade vastu ja see

summa läheks hoopis Peterburi omadele kustutamiseks. L.Kitt eitab seda ja ütleb: “Ma lihtsalt ütlesin sulle, et teha see ettepanek, aga mingi raha pead sa maksma niikuinii. Ma lihtsalt ütlen ju, teen oma ettepaneku. Fakt on see, et raha oled saanud, see on ju fakt. Ma saan aru, et sa räägid, et raha on saanud firma, et sinul pole sellega pistmist. Aga selline jutt ei käi. Mingi raha pead sa maksma.“ A.V. küsib, mille eest, L.Kitt ütleb:“Tee oma ettepanek“. A.V. selgitab, et raha sai firma ja tema isiklikult ei ole midagi saanud, et raha läks liisingute maksmiseks ja firma kuulub S.le, S.le ja P.ile ja soovitab lõppkokkuvõttes pöörduda kohtusse. L.Kitti see jutt ei huvita, ta vihjab A.V.ile, et tollel on nii vägev majake ja et temal ei ole V.iga enam midagi rääkida ja et nemad saavad selle raha kätte. L.Kitt on saatnud ka sõnumi, kus küsib, kuidas V. kavatseb tasuma hakata. Seega ei huvitanud L.Kitt ́i mitte mingisugused kannatanu vastuväiteid, mida ta ei võtnud vaevaks ka kontrollida. Näha on, et pakutakse „diili“, et päästa kriminaalasjast S.T.i jt. Jälitustoimigu protokollist nr 11 (4.kd, tl 98-166) – nähtub samuti, et L.Kitt nõudis raha A.V.ilt temale omasel viisil. Juttu on sellest, et eestlase kohta peab olema mingi paberid, A.S. ütleb, et mingi kirjavahetus on ja leping ka leitakse Kittile „kuidas ma temalt raha nõuan, kui pabereid pole“, ütleb Kitt. S. räägib, et saatis kuhja kirjavahetusest, et lepingu projekt oli Saša poolt allkirjastatud „aga et see estlane on võlgu, kas selle kohta on paberid?“ Kitt lubab minna ja temale saadetud pabereid lugeda. Selline vestlus leidis aset 24.10.2017. (Seega polnud vähemalt 24.10.2017 võlanõude aluseks olevaid dokumente L.Kitt ́il tegelikult olemas, kuid nõudmisega ta juba tegeles). O. lubab Peterburi minna ja S.iga rääkida. Kitt arvab, et S. peab raha maksma. Kitt helistab S.ile ja ütleb, et G.O. tuleb sinna, kas raha on anda nimetab kedagi PAPAKS /kontekstist aru saada, et G.O.i/. O. helistab Kittile ja ütleb, et tahab temale natuke raha anda. Sellest protokollist nähtub, et võlgnevuse küsimust arutavad omavahel G.O., L.Kitt ja A.S.. G.O. ütleb, et kõike ei taha telefoni teel rääkida. Samuti avaldab L.Kitt kõnes A.V.iga, et viimaselt tegelikult varastati raha ja et teda on tegelikult petetud ja ei ole arusaadav, mida nad veel A.V.ilt tahavad saada. Et tema peab nüüd A.V.i „puhtaks pesema“. Seda, et A.V. ei ole tegelikult võlgu, ütleb ta ka I.P.le. L. Kitt räägib N.G.le, kuidas V. heitis talle ette, et tema koju mindi, et ta pole kellelegi võlgu et 400 tuhandest pole sentigi tagasi maksnud, teeb rahapesu tegelikult. Et nüüd on ta Kristiines, peab inimestega kokku saama. L.Kitt saatis peale kõnet A.V.iga viimasele sünumeid selle kohta, et ta ootab vastust, kuidas saab tasuda ja ähvardab kabet mängima minna maja juurde („meie“-vormis). Lembitu Kitt andis ütlusi selle kohta, et A. V.ilt võlgnevuse tasumist sisse nõudma volitas teda härra S., kes elab Venemaal. Selle kohta sõlmiti ka kirjalik leping. S. saatis temale mõned dokumendid, sealt nähtus, et võlgnik on A. V. ja firma. Kui võlgnik oleks midagi tasunud, siis tulnuks sisse nõutud võlasumma üle anda S.ile. S. pidi tema firmale maksma protsendi sellest. A.V.ilt võlga nõudes ei kasutanud tema suhtes vägivalda. Ei ähvardanud V.i võla tasumise nõudmisel tema vabaduse piiramisega, tema suhtes häbistavate andmete avaldamisega või tema vara hävitamise või rikkumisega. Käis V.i juues kodus ka, muuhulgas rääkisid I. M.st, kuna I. M.ga ka tema tegeles mõned aastad tagasi. Uuris ta käest, et mis rahade eest maja omale ehitanud on, väga võimas ehitus oli, ütles, et ilus maja. Lisaks A.S.ile ja I.P.-le keegi veel pöördus tema firma poole seoses V.i võlgnevusega G. O.. Tema pöördus seoses sellega, et härra S., kes pidi Venemaal olema, pidi hea tuttav olema. G. O. ütles, et tema tunneb inimest, pidi minema Peterburgi, siis tema ütles, et kui Ptereburgi läheb, siis toogu ka mõned dokumendid, mis puudu olid, ära S.i käest.

Seoses V.i võlgnevusega puutus kokku ka S. T.iga, sai kokku seoses selle V.i asjaga J. I.ega kuni I. P ütles temale, et lõpetame selle asja ära, et on antud politseisse. Siis ta helistas koheselt S. T.-le, kutsus S.T.i Sõle tänava Mc Donaldsisse Seal ütles talle, et probleemid majas. T. hakkas ütlema, et tema ei tea üldse midagi. Järgmine kokkusaamine oli septembris kui kutsus laua taha V. ja S. . Tema sai aru, et I. P ütles, et tegelikult selle võlgnevuse taga on T.. Tema siis soovis kokku saada T.iga ja küsida, kas see on tõene. Ta on muidugi öelnud T.ile, et tahab kätte saada seda raha ja V.i nõusolekul oleks selle raha saatnud, V. oleks selle raha saatnud sinna Venemaale, millest oleks tema firma teeninud protsendi. Jäi kokkulepe, et T. maksab ära 40 000 sellest rahast ja G. pidi ära maksma 50 000. G.ga sai veel kokku, G. hakkas muidugi seal ütlema, et tema ei ole midagi võlgu ja tema ei hakka maksma ja G. oli veel hiljem kellelegi veel öelnud seda, et Lembitu oli tulnud sinna, tuli nõudma mingit 50 000 euri tema käest. S. T. oli siis nõus oma osa ära maksma ja siis S. tõi oma auto müügiks. Aga ei maksnud modagi, kuna advokaat soovitas mitte mnaksta. Nii rääkis talle T.. I. P ütles korduvalt, et soovitab V. rahule jätta. L.Kitt ́i ütlused ei ole tõepärased ja on kantud soovist pääseda karistuseta, seetõttu üritab ta kohtu jaoks juba esitatud tõendite pinnalt leida igale kohtumisele ja visiidile põhjendusi nagu ka teiste isikute seotusele A.V.ilt võla nõudmisega seoses. Fakt on see, et kui A.V.ilt võlga sisse nõudma volitanuks teda A.S., siis tulnuks tal ainult nendes piirides ka tegutseda, aga nagu juba eespool öeldud, siis tegelikult ei olnud tal A.V.ilt võla sissenõudmiseks vähimatki seaduslikku alust. L.Kitt ́i eesmärgiks oli ühtlasi survestada A.V.it loobuma nõudest S.T.i ja V.Uzlovi vastu. Kohtuistungil esitas kaitsja erinevaid kassa väljamineku ordereid, mis tõendavad justkui A.V.i poolt laenulepingute alusel raha saamist. A.V. ei eitagi, et ta on laenulepingud ja orderid allkirjastanud, kuid oma selgituse selle kohta, et tema eraisikuna ei ole mingeid vahendeid saanud ja raha võttis ta vastu kui firma juhataja, on ta kohtule ka andnud. Eespool viidatud laenulepingutelt on näha ka tegelik laenu eesmärk ja ärilised eesmärgid nähtuvad tegelikult ka kassa orderitelt. Kohus ei pea sellel küsimusel aga vajalikuks pikemalt peatuda, sest L.Kitt ́il puudus seasduslik alus A.V.ilt võlga nõuda nagu kohus eelpool juba märkis. See, milleks raha tegelikult kulutati ja et L.Kitt oli sellest teadlik, nähtub ka ülalviidatud jälitustoimingu porotokollis nr 11 kajastuvast A.V.i ja L.Kitt ́i omavahelisest vestlusest. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et A.V.ilt kui eraisikult puudunuks igal juhul õigus võlgnevust nõuda ka ka siis, kui lepinguga seotud vaidluste lahendamise kord olnuks teistsugune ehk selline, mis oleks lubanud L.Kitt ́il võlgnevust nõuda Eesti seadustest lähtuvalt. L.Kitt ́il oli kogemus võlgade sissenõudmise vallas, inkassofirma juhina pidanuks temal olema selge ettekujutus sellest, missugused peavad olema nõude alusdokumendid, erilise hoolsusega tulnuks temal suhtuda kannatanu poolt esitatavatesse vastuväidetesse, kuid L.Kitt jättis need tähelepanuta. Seega, L.Kitt ́i ei huvitanud A.V.i puhul see, kas ta ka tegelikult võlgu oli, teda ei huvitanud lepingute sisu ega see, kas tal on alust võlgu nõuda, teda huvitas vaid see, et A.V. raha maksaks. L.Kitt pani kuriteo toime kavatsetult. 2.2.2.R. K. ́ilt väljapressimise episood Kaannatanu R. K. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta töötas A OÜ autojuhina, hiljem hakkas võlgadega tegelema. O. N.e on A OÜ omanik. Tööle asus 2016 või 2017. Ema N. K. töötas seal ka. O. N.e tahtis, et tema tegeleks võlgnikega. O.N.e tegi konkreetse volituse A. A., st E OÜ kohta temale. A. A. ei tasunud arveid O.N.ele. Kogusumma oli 62 või 64 tuhat eurot. Volikirjas oli, et N.e volitab teda kohtuma võlgnikega ja sõlmima kokkuleppeid ja et tasumine toimub ülekandega firma arvele. Võttis ühendust A. A.iga, aga kuna temale ei vastatud, kohtus

läbi A. K.i. Tema esimene kokkupuude A.K.iga oli siis, kui tema töötas ITK Haiglas, siis nõudis A.K. temalt mingit võlga, teda survestati ja lubati laimata. A.K. oli koos mingi kiilaka S.ga, kes väidetavalt oli ka mingi autoriteet vms / fotolt tundis kohtus ära nr 2 S. T.i äratundmiseks esitamise protokollist 29.03.2019/ A.K. tegi juttu ka kellestki S.st, kes oli vanem meesterahvas, nägi ühe korra teda /tundis ära V. S. kui S./. A.K. suutis organiseerida kohtumise A.A.aga E OÜ kontoris keldrikorrusel. Seal oli tema, K., A. ja I, kes oli tema jaoks võõras inimene, ta oli koos K.ga. Itausta ta ei teadnud siis, hiljem sai teda, et on mingi linnuvabriku endine suur autoriteet vms. Kohtumisel lepiti kokku, et võlaga hakkab tegelema A.K.. Sellele andis heakskiidu telefoni teel ka O.N. . Tema ise ei saanud sel kohtumisel mingit raha. Siis läks ta varsti N. firmast minema. A.K. mingi hetk tahtis, et tema kirjutaks mingitele andmetele alla, mingid kassatsekid vms, tema arvas, et nende alusel kantaksegi raha O.N.le üle. Esimest dokumenti nägi esimesel kohtumisel seal keldris ja tema allkirjastas need. L.Kitt võttis mingi hetk peale keldrikohtumist ühendust ja soovis kohtuda Kristiines. Kohtusid mingis söögikohas. Kitt oli koos Bleskoviga koos. Kitt hakkas rääkima, et tema on võlgu 64 tuhat, mis A. A. peaks maksma O.ile, A.i võlast sai justkui tema võlg. Kitt näitas seda allkirjastatud tšekki tookord, kassa väljavõte või raport vms. Tema seletas, et tema ei ole keegi selles asjas, et tegeleb sellega K.. Hakati suruma, et tema on süüdi, peab asja korda ajama, et maksa ära. Esimesel kohtumisel tehti selgeks, et pole võimalust, isegi ei kuulatud, öeldi, et sina oled süüdi ja kõik. Oli Kittiga mitu kohtumist, enamus neist Kristiines, Bleskov puudus kahelt kohtumiselt, üldjuhul oli alati kaasas. Ikka nõuti, et maksa, oled süüdi, teeme maksegraafiku, rohkem selline survestamine (tulevad ukse taha, saadavad kellegi külla, tulevad maja juurde ja mängivad malet ja kabet. Kitt rääkis, et ei karda surma ega kedagi tappa, et on sõjaväes olnud jne). Tema kartis ja võttis ähvardusi tõsiselt, sest et tehti väga hästi selgeks, et neid tulebki võtta tõsiselt, temale tundus see usutav, siis tulid juba avalikud laimamised. Kitt hakkas laimama avalikult FB-s , võttis ühendust tema koostööpartneritega transpordivaldkonnas, et tema on kõigile võlgu, halb inimene jne, siis temaga lõpetati ka koostöölepingud. Ähvardas ka elukaaslast, tema ärisid jne. Kitt tegi postitusi, kus oli kirjas, et tema on võlgu justkui. Tehti selgeks, et ta ei väärigi elu üldse. Lõpuks pöördus politsei poole. Teda sunniti alla kirjutama O. N. kontoris Kitti ja Bleksovi juuresolekul võlakirjale. A. A. maksis tema teda A.le ja I.le. Usub, et S sai ka osa sellest. Emale saatis ka meili A. nimelt (A.A.2 vms), et sellega on korras, et ta ei muretseks nii palju, ema oli väga mures kogu selle teema pärast, Kitt oli temaga ka juba ühendust võtnud. Täpset kirja sisu ei mäleta. Selle kirja andis politseile ka. Võib-olla saatis selle kirja ka Lembitule. Närvisüsteem on mõJ.da saanud, koostööpartneritega suhteid mõjutas ka see ja mõjutab. Kohus leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, kuna need on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Äratundmiseks esitamise protokoll 05.04.2019.a (9.kd tl 31-33). Sellest nähtub, et O. N. ́le on esitatud äratundmiseks 3 isikut. O. N. tunneb ära A. K. ́i kui isiku, A.e, kellest ta on oma ülekuulamisel rääkinud. „Tema on see isik, kelle R. K. endaga kaasa võttis seoses A. A. võla nõudmisega“, selgitab O.N.. Jälitustoimingu protokoll nr 1 13.03.2019 (9.kd, tl 38 - 146 ) – nähtub, et pealt on kuulatud L.Kiti telefonikõnesid. Protokollist nähtub, et 01.12.2017 helistab L.Kitt R. K.le. Selgitab, et R.K. kirjutas võlapaberitele alla, ähvardab, et võib „siukest sitta elus keerama hakata...sa lihtsalt poed peitu, kui tahad veel elada...ma rikun su äri, kõik su tegevused rikun ära....“. R. K. vastuväiteid ta ei kuula.

19.01.2018 helistab L.Kitt uuesti mitmeid kordi. R. K. küsib, kas L.Kitt nõuab temalt raha „selle O. võltspaberi alusel“. R.K. selgitab, et temal on mingi paber A.ilt, L.Kitt ütleb, et teda see ei huvita. R.K. teatab, et ta ei lase mingit võõrast võlga enda kraesse keerata. L.Kitt viitab võlakirjale, kus on all R.K. allkiri, N.Bleskovi allkiri ja O. allkiri. L.Kitt teatab lõpuks, et ta on Afgaanis dušmane tapnud. R.K. ütleb, et raha ta ei maksa, mille peale L.Kitt lubab asja venelaste kätte anda. Ütleb:“Pane oma sitane mulk kinni, esmaspäevaks 10 tonni, ma raisk tõmban su ribadeks...“, „ma niuksutan sulle nii, et sa hakkad niuksuma mul...“. R.K. saadab mitmeid sõnumeid, aga L.Kitt teatab, et need sõnumid teda ei huvita. Kui R.K. ütleb, et ta ei maksa midagi, siis L.Kitt lubab anda talle lõuga ja lõualuud puruks peksta, samas ütleb, et „ sa oled ju rumal inimene ju, sa kirjutad valmis võlakirja, kus sa oled nõus, et sa maksad ära varastatud raha 60 tuhat euri, sinu kirjutatud paber ju“ . Sellest võib järeldada, et L.Kitt teab, et R.K. ei ole tegelikult võlgu, aga ta L.Kitt ́i arvates on lihtsalt loll, kuna paberi kirjutas ja nüüd tuleb see raha ikkagi tasuda. E. K. (elas R.K. koos) ka helistab L.Kitile ja teatab, et K. ei ole ju tegelikult võlgu. Kitt lubab kõikidel, kes K. äri teevad, kraanid kinni keerata. L.Kitt lubab võlgnikule poisid ukse taha panna, kabet mängima. 21.01.2018 L.Kitt helistab R.K.le ja muuhulgas räägib sellest, et ta teenis kunagi „eriüksuses spetsnaazist VDV-s, seal õpetati niukseid lööke, et tu,tu,tu...-----ma paneksin sulle kaks lööki ja sina oleksid käpuli maas, paluksid jumalat, et Lembitu, ära rohkem löö, kuJ. ette, meil, tead sa mismoodi Afgaanis võtsime dušmanid maha....“ (eadsi kirjeldab detailselt dušmanite mahavõtmist , kõri lõhkilõikamist, vere voolamist, „pärast vaatasin seda uroodi, kes seal kukkus maha, veri tuli klaks, klaks, klaks....“ L.Kitt läheb selles kõnes oma kirjeldustega ja enesekiitusega nii hoogu, et unustab vahepeal ära, et K.lt, kes on tema mõistes „kitserajakas ja urood“, on vaja võlga nõuda. Vestluse lõpus tuleb see talle siiski meelde. 30.01.2018 L.Kitt helistab R.K.le – lubab „molli anda“ ja nimetab R.K. „urodiks“, ütleb: „ma püüan su raisa nii kinni kurat, et sa ahhuieitad raisk, ma ütlesin, et ma nullin su raisa elu kurat...“ Selle kuupäeva vestlusest nähtub, et R.K. on pakkunud L.Kitile välja variandi, et R.K. maksab iga kuu 300-400 eurot. 03.03.2018 lubab L.Kitt R.K.le lõuga anda, kõri kinni võtta. Kohtu hinnagul on juba välja toodud R.K. ja L.Kitti vaheliste vestluste olemus ja sisu piisava põhjalikkusega, järgmised kõned ei ole oma sisult või maneerilt oluliselt erinevad. Kõne 21.04.2018, selles ütleb L.Kitt N.Bleskovi kohta R.K.le: „ omal ajal 90-ndatel ta oli ju Permi grupeeringus“ ja kordab seda mitu korda lisades, et N.Belskov on 16 aastat kinni istunud ja võtab asja kokku sõnadega:“ meie ei ole mitte väiksed poisid, keda sa siin kuradi nullid“, „ma olen tohutult elu läbi elanud ja nüüd sina mingi väike päkapikk tuled mind, mind mõnitama ja Koljat mõnitama“, „ aga nüüd tuled sina mind Kitti Lembitut, Kolja Bleskovi tuled keppima, meil on ju tohutult sidemeid, tohutud sidemed on Koljal, ta on endine Permi grupeeringu üks tegija------sa pane meie taust sisse kõigepealt, sa hakka uurima, kes me oleme...-----meil on muud ka teha kui sinusugust urodi paika panna...-------ma võtan ükspäev kätte ja ütlen poistele, noortele, poisid tehke temaga mistahes, keegi ei tea, keegi ei tea, mina nendega otse ei suhtle, meil on olemas teised suhtlemised“. 20.04.2018 helistab L.Kitt N.Bleskovile. N.Bleskov annab teada, et keegi helistas temale, tema vastas, et ei taha rääkida. Ühtlasi avaldab N.Bleskov, et „ Need asjad, mida me sinuga koos teeme..Teised ei pea teadma, mida me tegema peame, me teame sinuga ise, mida me teeme ja

kuidas...------Me oleme sinuga intelligentsed inimesed, seepärast me anname alati nendele värdjatele võimaluse...----aga see inimene näitas täna täielikult...ma ütlesin talle: mul pole enam sinuga midagi rääkida“. 21.04.2018 vestelvad L.Kitt ja N.Bleskov, L.Kitt uurib, et kuidas lood on, kas raha juba tuli, N.Bleskov arvab, et igal juhul peab kellegi kohtumisele kutsuma ja juttu ajama ning kurdab, et see keegi „isegi ei helistanud tagasi“ 21.04.2018 helistab L.Kitt ka N.Bleskovile ja räägib , mida ta tema kohta R.K.le rääkis. N.Bleskov arvab, et esmapäeval peaks isikuga rääkima ja kohtuma temaga. 21.04.2018 L.Kitt ́i kõnest R.K.le nähtub ka see, et L.Kitt tegi koos N.Bleskoviga inkassofirma, et ta võttis ta oma firmasse tööle ja nad tahavad lihtsalt, et õiglus oleks olemas ja et inimesed saaksid oma raha kätte. Mõtlesid, et hakkavad koos asja ajama. Korduvalt uurib L.Kitt R.K.lt, kas too ikka uuris N.Belskovi kohta, kellega tegemist on ja teatab, et tegelikult on tema veel kõvem mees kui Kolja, kuid ei tema ega Kolja ei taha kellegagi riielda. „Mul on hea sõber G. O. ja ma ütlesin G.le ka, et G. kuule davai teeme nii, et mina ajan oma asja ja sina ajad oma asja..------maksan inimestele, kes seda teemat teevad, näiteks, kui sinuga hakkavad mingid noored tegelema, mina maksan neile 20 eurot tunnis...“, ütleb L.Kitt R.K.le. R.K. kinnitab kõnede ajal läbivalt, et ta ei ole midagi võlgu. Muuhulgas nähtub kõnest ka see, et L.Kitt peaks maksma grupeeringu noortele „teemaga“ tegelemise eest. Telefonivestluses A. P.ga 30.07.2018 ütleb L.Kitt, et „Tegelikult R. ei ole mitte midagi võlgu raisk, me lihtsalt sundisime tal sinna paberitele alla kirjutama“ ja „meie, meie panime ta alla kirjutama, mina ja kuradi see K.“ ja järgmises vestluses samal päeval kinnitab, et R. ei ole üldse milleski süüdi, mingit raha ta ei ole saanud, paber on allkirjastatud nende nõudmisel ja K. võttis selle võlanõude enda peale, kui nemad Koljaga istusid laua taga ja panid ta paberitele alla kirjutama, paberil on tema, K. ja O. allkirjad ka. Summa oli 60 000 eurot. Seega kinnitab L.Kitt, et R.K. tegelikult ei O.i midagi võlgu. Äratundmiseks esitamise protokoll (9.kd, tl 34 - 35) – sellest nähtib, et tunnistajale A. A. on esitatud äratundmiseks mitmed fototabelid ja nendelt tabelitelt tunneb tunnistaja ära isikud , kelle nimed on: A., I.- hüüdnimega IKI. R. K. avaldus koos lisadega politseile (8.kd, tl 1-14) – nähtub, et 19.01.2018 on R.K. teatanud, et L.Kitt tegeleb igapäevaselt ähvardustega kahjustades majanduslikult ja ähvardades pereliikmeid. Lisast 23.04.2018 R.K. ülekuulamise protokolli juurde (tl 2 - 6, 8.kd) nähtub, et R.K. on allkirjastanud 08.12.2016 kohustuse, millega kohustub tagastama laenu (summad on segaselt kirjutatud), lisatud on kuvatõmmised sotsiaalmeedia postitustest, kus on näha, et L.Kitt on üles laadinud R.K. fotod ja selle alla kirjutanud, et tegemist on petturi ja kelmiga, kes varastas ehitajate rahad ja kui keegi teab, kus see „tont“ töötab, andku teada. N. K. on sellele reageerinud ja palunud laimamise ja helistamise lõpetada. Seepeale laadis L.Kitt üles ka N.K. foto ja ütles, et tema on organiseerinud kõik oma poja R. K. kelmused. Kassa dokumendid R.K. ülekuulamise juures lisadena (8.kd, lk 8-14) ja asitõendi vaatlusprotokoll (8.kd, tl 33- 34) – need on allkirjastatud dokumendid (kassa orderid) erinevates summades. Eksperdiarvamusest ekspertiisiaktis 19E-DK0040 , 23.05.2019 (8.kd, tl 57-59) nähtub, et ekspertiisiks esitatud 12.09.2016 kassa väljamineku orderid nr 24, 25, 26 ja 16.09.2016 kassa väljamineku orderid nr 27,28,29 on tõenäoliselt allkirjastanud R. K..

Nagu kannatanu kohtus selgitas, siis ta allkirjastas need dokumendid, kuna arvas, et nende alusel tehakse O. N.le ülekanded. Tema juuresolekul mingeid ülekandeid ei tehtud ja kellelegi sularaha üleandmist ta ka ei näinud. Kuid ta kuulis väljas olles, et A. ja I. rääkisid rahast, millest järeldas, et naid said ümbrikuga raha (ümbrik oli meestel käes). Asitõendi vaatlusprotokoll 24.04.2018 (8.kd, tl 15-17) on vaadeldud R.K. poolt ülekuulamise käigus üle antud faile, mis on salvestatud ühele CD plaadile. Sellest nähtub, et R.K. ja L.Kitt räägivad telefoni teel omavahel. Sisuks L.Kiti poolt võla nõudmine, ähvardus elu ära nullida. Lubadus, et kannatanu „perse on varsti tules“ ja lubadus „molli anda“. Volitus (8.kd, tl 18) – nähtub, et O. N.e on volitanud N. K. sõlmima lepinguid ja raha vastu võtma tema kui firmade UAB Revalis, Poola. Revel sp.z.o.o, X OÜ. A OÜ, X OÜ ja X OÜ juhatuse liikme nimel ja kontaktisikuks on R. K.. Volitus kehtib 3 kuud , allkirjastatud 06.09.2016. Tunnistaja N. K. kinnitas, et O.Numre volitas teda tegelema E OÜ võlgnevusega. Pärast ta sellest teemast taandus ja sellega hakkas tegelema R.K., kes käis ka elektrifirmas kohal. Raha hakkas nõudma R.K.lt L.Kitt, kes saatis ka temale kirju sotsiaalmeedias. Tunnistaja ütlustes ei ole alust kahelda, sest need on kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. Lisa 14.03.2018 N. K. ülekuulamise juurde (8.kd, tl 19 - 25) – nähtub, et L.Kitt on kirjutanud kirju N.K.le sotsiaalmeedias, kus ütleb, et R.K. on juba aasta aega neile näkku sülitanud, tema töö on varaste püüdmine ja sõimab. N.K. ütleb, et kõik inimesed, keda L.Kitt tüütab ja kellelet raha nõuab, pöörduvad politseisse, et L.Kitt nõuab raha valedelt inimestelt. L.Kitt võtab uuesti ühendust ja ütleb, et kui poeg ei maksa, siis nõuab ta raha N.K.lt. Seepeale soovitab N.K. pöörduda L.Kitil arsti poole. Järgmises lisas (8.kd, tl 20-21, 25-26) nähtub, et A. A. on kinnitanud e-kirjas, et R. ei ole temalt (E OÜ-lt) raha saanud. Kõik toimus läbi A.e, kelle O. N.e oli pannud esindajaks, kes sai raha kahes osas. Kas see raha ka O. N.eni jõudis, seda tema ei tea. Kokku saadi raha 35 000 eurot. Tunnistaja O. N. andis kohtus ütlusi selle kohta, et A. A. firma jäi temale võlgu, sest tema oskustöölised töötasid seal ja ta ei maksnud. A. A.. N. K. töötas tema juures ja poeg oli tema abiline R. K.. N. ütles, et ehk saab aidata. N. K.le kirjutas volituse selleks, et suhtleks võlglasega, et küsida raha tagasi. R. K. tema ei volitanud selleks, et võlga nõuda. R.K. 1 kord sai kokku, ta kutsus A.e kohale ja ütles, et see on tema abiline. Tundis kohtus ka fotodelt ära A. K.i. R.K. üldsõnaliselt kiitis, et K. on hea tegija, et tema läheb appi. Hiljem Lembitu Kitt tõi dokumente, kus oli näha, et K. sai raha. Tegi Kittiga koostöölepingu, et Kitt tegeleb tema võla sissenõudmisega. Kitt tõi temale sissetuleku-väljamineku orderid, kus oli K. allkiri. Näha oli, et K. sai A.alt sularahas raha, jutt oli 60 tuhandest. Tema kutsus siis K. enda juurde kontorisse ja kui K. tuli, siis andis paberi, et ta kirjutaks, et ta on temale võlgu. Seal kohtumise juures olid ka Kitt ja Nikolai Bleskov, aga nad olid rohkem statisti osas ja jutuajamisest osa ei võtnud. Ainult tema suhtles K.. On ilmne, et O.N.e tegi järelduse, et R.K. raha sai, ennatlikult, kuulamata või uskumata R.K. selgitusi. O.N.et huvitas vaid raha kättesaamine. Lisa O.N. 05.04.2019 ülekuulamise juurde: Kokkulepe (8.kd , tl 32) – R. K. kohustub tasuma esimese makse summast 60000 eurot 10.09.2017. Allkirju on sellel kokkuleppel neli, nimesid juures ei ole.

Nimetatud kokkuleppe kohta selgitas kannatanu R.K. kohtuistungil, et teda sundisid selle dokumendile alla kirJ.ma L.Kitt ja N.Bleskov. Sama kinnitas L.Kitt ka ise oma telefonikõnes A.P.ile, millist eelpool on juba kajastatud. Milles selline sundimine täpsemalt seisnes, seda R.K. ei täpsustanud. Tunnistaja A. A. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et E OÜ võlga aitas O.N. nõuda mingi naisterahvas, mingi N., said kokku, rääkisid arve sisust ja sellest, miks see nende arvates ei ole proportsioonis ja siis ka tema ei olnud kompromissiga nõus, siis lubasid inkasso poole pöörduda. N.le oli nõus maksimum pool võlast tagastama. Vormistasid selle kohta dokumendi, alla kirjutasid R. K. ja tema ja J. või emb-kumb neist. Kohtumisel oli R. ja A., töökaaslane ja tema ja seal oli ka mingisugune vend veel neil kaasas ja tema firma poolt I.. A. oli keskmist kasvu ca 180 cm , tugevama kehaehitusega, max 40-aastane. Politseis esitati fototabel. Tunnistaja osutas nr 1 ehk A.K. ́ile. See teine kes kaasas oli neil, oli ka alla 2 meetri, tugevam, lühikesed juuksed. Kohtumise lõpptulemus oli see, et esimene osamakse tehti kuni 5000 võis olla. Maksis selle välja sularahas ja hästi ei meenu, aga raha läks siis R. kätte. Raha andis kes, ei mäleta, tema või J. (tema paarimees firmas). Andis selle makse selsamal kohtumisel, üleandmise kohta dokument, kus kirjas summa ja kuupäev ja allkirjad. Allkirjastas tema ja N. esindaja R.. N.le vahetult või tema esindajatele peale seda mõnde korrad veel sularaha andnud. Üks kord on meeles, kus oli siis A. ja temale sai antud vbl 2000 kanti kuni 5000. A. oli vist üksi, täpselt ei mäleta. Dokumendi ka vormistas vist, päris kindel ei ole. O.N.e esindajatele veel raha sai antud 1 kord veel, täpselt ei meenu, mitte üle 5000, kellele , ei mäleta, ja siis inimesed kadusid ära järsku. Üks kord TTÜ juures Pirosmanis kohtus koos A. ja I.ga (I.)- musta peaga, kõhnem , alla 60 (politseis tundis ära), tunneb nr 3 kohtus, tunnistaja osutas I. S-ile. Kolmas kohtumine – ei mäleta. Võis olla ka paarimees. Ta arvab, et need summad jõudsid N.ni, sest pärast neid kohtumisi N. enam ei tülitanud, oli vist ka meilivahetus, et kas kõik on korras ja vastati, et ok. Numrega oli see meilivahetus. Kokku andis N. esindajatele sularahas poolest pool ja siis veel pool, ca 15 tuhat kuni 20 000. Lembitu Kitt andis selle episoodi kohta ütlusi selle kohta, et teda volitas R. K.lt võlgnevuse tasumist sisse nõudma O. N.. Algselt oli üldse nõue 2016 aastal, mingi firma oli võlgu alguses, siis selle firma suhtes oli leping tehtud, siis ma helistasin sellele firmale. Helistas A. A.ile, ta ütles, et nemad on oma rahad ammu ära maksnud ja siis võttis temaga ühendust A. K. ja sai A. K.iga kokku. A.K. ütles, et kogu raha sai üle antud R. K.le ja esitas ka kõik need tšekid, kus on R. K. alla kirjutanud, et ta selle raha on kätte saanud. Siis koheselt 2017 aasta jaanuaris helistas koheselt R. K.le. R. K. tunnistas võlgnevust. Võlasumma oleks tulnud üle anda O. N.le. R.K. ainult lubas, ja tema eest käisid ka esindajad laua taga. R.K. suhtes pole kasutanud vägivalda, pole ähvardanud teda. Kõned läksid teravaks ainult siis, kui R.K. saatis inimesed laua taha. R.K. tuli O.N.e juurde, tema oli N.Bleskoviga ka seal. R.K. kirjutas seal samas dokumentidele alla. Nemad alla kirjutama ei survestanud. Dokumendid selle kohta, et K. oli saanud selle raha andis A. K.. R.K. rääkis seda, et tegelikult seda kõike peaks tema ema käest küsima, kuna ema tasus kätte O. N.le. Ta suhtles ka N. K. telefoni teel ja Facebookis. N.K. ütles, et ta ei tea mitte midagi. R.K. lubas, tõi erinevaid ettepanekuid, kuidas hakata võlga tasuma. Kuna A. P. hakkas ka K.lt võlga nõudma, siis tema ütles P.le, et R.K. ei ole mitte sentigi võlgu, et ta tema teemasse ei roniks. Seoses K. võlgnevusega tulid tema juurde kolm inimest, ütlesid, et R.K. on neile väga vajalik inimene ja paluks R.K. rahule jätta. Järgmine kord tulid kolm meest, esimene mees ütles, et jäta rahule, et teavad, kus tema tütar elab. 2017 või 2018 helistas V. S., et jäta O. N. rahule. Sellest rääkis ka G.le, et ei topiks oma nina tema teemadesse. O.L. pöördus ka tema poole seoses sellega, et R. K. oli ka temale võlgu. L. volitas teda selle küsimusega tegelema.

Nagu L.Kitt ́i puhul ikka, leiab ta igale oma liigutusele, mis tõenditele tänu on avalikuks saanud, mingisuguse põhjenduse või põhjuse, mis ei ole kohtu hinnagul aga tõsiseltvõetavad üksnes juba seetõttu, et need ei leia kinnitust teiste tõenditega. Tunnistaja A. K. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta tunneb R. K.-i, ta oli heale tuttavale O. L.ile võlgu raha selle eest, et ta võttis kütuse kaardi, võttis kütuse ära ja läks minema. Tema otsis R.K. üles xxx, ta oli tööl seal. Ta lubas kohtumisel võla ära maksta O.L.ile, aga ei maksnud reaalselt vist. R.K. on toonud töölisi tema tuttava firmasse, sain need ema elukaaslaselt O. S. ́ilt tema teada. R.K. on pöördunud tema poole seoses mingi elektrifirmaga, A. äkki. Sellel elektrifirmal oli võlgnevus R.i ema elukaaslase firma ees, mingi 30 000. Tal oli see mõte, et saaks teisele O.ile R.i võla tagasi maksta. Seoses elektrifirma võlgnevusega toimus ka kokkusaamisi, ka tema osales seal, see oli elektrifirma kontoris Endla tänavas. Osalesid tema, elektrifirma omanik, R.K. ja veel üks kodanik. Kokkusaamisel elektrifirma juht tunnistas seda võlgnevust. Tema arvates ta tegi kõik väljamaksed ära sularahas, mille andis R.i kätte, kusjuures temale ta sellest midagi ei andnud, ta pidi minema bossiga rääkima ja ära klaarima, ta pidi raha kõigepealt ära viima, siis ta tasus temale ära ja siis nägi R.it lõpuks uue Mercedesega sõitmas. Nägi teda bussijaamas, rääkis juttu kellegagi, küsis R.ilt, et kas tal läheb hästi, ta ütles, et tal läheb väga hästi. Seal kokkusaamisel oli arvatavasti nii, et R. sai raha ja R. allkirjastas, et on raha vastu võtnud. Tema isiklikult ei ole R.K.lt küsinud allkirju mingitele dokumentidele. R. K. tahtis kindlasti sularaha saada, kuna sularahanõue oli firmaomaniku poolt väidetavalt. Firma kontoris oli rohkem kui üks kokkusaamine, kui ta õigesti mäletab. Teistel kokkusaamistel osales ka. kui oli raha üleandmine, sama variant oli, elektrifirma andis R.ile raha. Kindlasti R. allkirjastas ka mingeid dokumente.Täpseid summasid ei mäleta enam, teab, et selle asjaga oli korras, kõik rahad said antud R.ile. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga selles, et A.K.i ütlused ei ole usaldusväärsed ja need tuleb tõendikogumist välja jätta. Tema ütlustes esinesid korduvad vastuolud tema poolt varasemalt antud ütlustega, milliseid vastuolude tõttu kohtuistungil ka avaldati. Oma ütlustes, mida tunnistaja andis kohtus, püüdis ta pisendada ka oma suhtlust S.T.i ja V.S.ga. Tunnistaja ütlused ei ole kooskõlas ei kannatanu R.K. ega ka tunnistaja A.A.i ütlustega. Esindusleping rahalise kohustuse tätimisel (8.kd, tl 36 - 38 ) – Lepingu kuupev on 25.08.2017. Täitjaks on X OÜ, keda esindab Lembitu Kitt, Volitajad on A OÜ, O. N. isikus ja võlgnikuks R. K.. Volitajal on nõudeõigus 60 000 eurot seoses raha vargusega ja aluseks on võlakiri, kokkulepe. P 8.1 on kirjas, et Täitja kasutab antud lepingu täitmisel kõiki seaduses ettenähtud vahendeid oma äranägemise järgi. Leping lõpeb täitja poolt kohustuse täitmisega ja volitaja kohustub tasuma võlgniku igast laekunud summast 30 protsenti täitjale. Antud lepingu viimasle lehele on käsikirjaliselt kirjutatud R.K. ema N.K. andmed, aadress, telefoninr. Esindusleping rahalise kohustuse täitmisel 08.12.2016 – siin volitab O. N. võlgnevust kätte saama V OÜ-d , keda esindab L,Kitt . Võlgnikuna teiste seas ka E OÜ (täpselt ei saagi aru, kellet kui palju nõutakse). Süüdistatav Nikolai Bleskov andis ütlusi selle kohta, et R.K. on kohtunud Kristiine keskuses üsna tihti, ta ise helistas ja ta andis kogu aeg lubadusi ja määras kohtumisi seal. Tema oli lihtsalt Lembitu kõrval ja esitas küsimusi, kuna nägi, et inimene kippus petma. Pakkus talle, et parem on teha nii nagu vaja, kohtuda inimesega ja leppida graafikus kokku, kuidas võlg tagastada. Alusdokumendiks oli paber, kus oli kirjas, et peab ära andma 60 000. Ta nägi seda dokumenti.

O. N. andis selle paberi, R.K. kunagi töötas tema juures. Inimene oli kirjutanud sellele paberile oma nime, isikukoodi, et „olen võlgu 60 000“ ja allkiri. R.K. muudkui lubas tasuda, aga ei teinud seda. Üldiselt oli jutt rahulik, vahel olid kõrgendatud toonil rääkimised, aga mingeid skandaale ega kaklusi ei olnud. L.Kitiga kohtusid alati Kristiine Keskuses kohvikus, L.Kitt helistas temale ja siis tema läks kohale. Kunagi midagi eelnevalt rohkem ei arutanud. R.K. oli ükskord Kristiines täiesti ebaadekvaatne ja palus endaga enam mitte suhelda. Siis läks mingi aeg mööda ise helistas temale (N.Bleskovile), et kohtuda, aga ei tulnud kohale. Nendes N.Bleskovi ütlustes ei ole kohtul alust sisuliselt kahelda. Kogu selle niinimetatud võlgnevuse tekkelugu on lühidalt järgmine: Üks äriühing oli seotud A. A. ́iga. Sellel äriühingul oli võlgnevus A OÜ ees summs 60 000 eurot. Äriühingus hakkasid selle võlgnevusega tegelema N. K. ja R. K.. Viimane omakorda pöördus A. K. ́i poole, et saada abi võla kättesaamiseks firmale. A. A. pidi kokkulepete kohaselt teatud summa tasuma, nagu nähtub esitatud tõenditest, dokumenteeriti neid asju tegelikust olukorrast erinevalt. Kui R.K. oli allkirjastanud teatud pabereid, siis hakati R.K. kui eraisikut survestama L.Kitt ́i poolt, et R.K. hakkaks raha maksma. Kui R.K. kategooriliselt võlga eitas, kinnitades, et tema ei ole mingit raha saanud, vaid raha sai A.K., siis L.Kitt ei jätnud teda rahule vaid hakkas teda ähvardama. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga selles, et isikuliste tõendite põhjal ei O.i tegelikult selge, kes O.N.e ettevõtet esindanud isikutest millal, kus ja kui palju sai A. A.alt sularaha, kuid tõendite kogumi põhjalt saab järeldada, et A. A.i firmalt võlgnevuse küsimisel oli tähtsaim roll tunnisataja A. K.l ja et R.K. võis saada vaid esimesel kohtumisel sularaha 5000 eurot nagu kinnitas A. A.. Samas ei olnud A. A. neis asjus päris kindel, ütles korduvalt, et täpselt ei mäleta ja tegi kohtu hinnagul ka mitmeid oletusi selle kohta, kes raha andis, kellele ja kus see aset võis leida jne. R.K. on eitanud üldse raha saamist. Tunnistaja A.A. kinnitusel ta rohkem R.K. sel teemal ei kohtunudki ja sisuliselt ei tähendanud kassaorderite allkirjastamine ilmtingimata seda, et raha ka kohe üle anti. Enamuse rahast pidi saama A.K. ja kogu nõutud summat keeldus A.A. tasumast. Jälitusprotokollist nr 15 (6.kd, tl 129-155) nähtuvalt võib järeldada, et A.K. nõudis vaadeldaval perioodil võlgu koos kuritegelikku ühendusse kuulunud V.S. ja S.T.iga. Vaieldakse, kas R.K. võttis üle A.K.ilt saadud raha. L.Kitt ütleb R.K.le, et too tõendagu seda, et andis raha A.K.ile ja mingu nõudku temalt raha. Tekib ka vaidlus V.S. ja L.Kitti vahel, kuna L.Kitt nõudis A.K.ilt võlgu (A.K. oma ütlustes seda võlanõudmist eitas, ütles, et valesti on tema ütlused kirja pandud). L.Kitt saatis V.S. vestlema G.O.iga, kes oli rahul sellega, et tülitsevad „omad“, et siis on võimalik asju klaarida. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et L.Kitt ́i võlanõudmine R.K.lt oli seotud kuritegeliku ühenduse tegevusega. Kokkuvõtvalt ei ole tõendamist leidnud, et kannatanu R.K. oleks tegelikult saanud A. A.ilt võlgnevuse katteks sularaha, mida ta siis O.N.le ei edastanud. Seda ei kinnita kannatanu, seda ei kinnita tunnistaja A.A. ja sisuliselt ei kinnita seda ka kohtule esitatud kassaorderid. Kokkulepe, mille kannatanu allkirjastas O.N. juures, ei sündinud vabatahtlikult. Seda on kinnitanud kannatanu R.K., seda on tunnistanud L.Kitt oma kõnedes teistele isikutele. O. N.e ütlused selle kohta, et kokkuleppe teemal rääkis ainult tema R.K. ja et L.Kitt ja N.Bleskov viibisid juures justkui „statistide“ rollis, ei ole tõsiseltvõetav ega eluliselt usutav. Kõrvalistel isikutel polnuks mingit põhjust sellele kokkuleppele oma allkirju anda, ometi nähtub kokkuleppest, et kokkuleppe on allkirjastanud neli inimest. R.K. esitas L.Kitt ́i nõudmistele

alati ka vastuväited, kuid nagu tavaliselt, L.Kitt ́i mingid vastuväited ei huvitanud. L.Kitt ́il ei olnud mingit alust arvata, et tema poolt R.K.le esitatud võlanõue tugineb seaduslikule alusel. Raha mittesaamise korral ähvardas L.Kitt R.K. muuhulgas ka füüsilise vägivallaga ja tegi selgeks, et on alust karta ähvarduste täideviimist, kõikvõimalike halbade asjade juhtumist. Taoline vaimne terror kestis mitu aastat ja kannatanu pani isegi käe oma elu külge, kuna ei suutnud seda enam taluda. Seda kinnitas kannatanu. L.Kitt pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tema käsutuses olid küll kassa väljamineku-sissetuleku orderid, mis olid allkirjastatud R.K. poolt, R.K. oli esitanud temale vastuväiteid, mida L.Kitt ei vaevunud kontrollima ja kokkuvõttes kinnitas ta ka ise, et R.K. tegelikult ei O.i võlgu, vaatamata sellele ähvardas ta R.K., et sundida teda tasuma. L.Kitt möönis, et võlanõudel ei ole tegelikult alust. Kohus leiab, et L.Kitt ́i süü on täielikult tõendamist leidnud, kuid kuriteo pani ta toime üksinda. Kohus leiab, et N.Bleskov tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Vastavalt Riigikohtu praktikas omaksvõetule tähendab isikute grupp kuriteo kaastäideviimist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused kriminaalasjas nr 3-1-1-83-01 - RT III 2001, 25,

ja kriminaalasjas nr 3-1-1-106-01 RT III 2001, 28, 307). Kaastäideviimist on Riigikohtu kriminaalkolleegium sisustanud materiaal-objektiivse teooriaga, mille kohaselt on täideviija isik, kes tegu valitseb, kes saab seda enda tahtele vastavalt pidurdada ja juhtida, muutudes sellega koosseisupärase teo keskseks figuuriks. (Kaas)täideviimine seisneb objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kogumis, mis näitab, kelle teod moodustavad kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel ja kelle tahe tegu juhib (valitseb) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-01) Käesoleval juhul on süüdistus esitatud L.Kitt ́ile ja N.Bleskovile muuhulgas KarS § 214 lg 2 p 2 järgi, st neid mõlemaid on käsitatud väljapressimise täideviijana, kus mõlemad realiseerisid väljapressimise objektiivsesse külge kuuluva teo. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb KarS § 21 lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline. Olulise panusena ähvarduse täideviimisel on kohtupraktikas aktsepteeritud ka olukorda, kus üks süüdistatav võimendab oma kohalolekuga teise poolt esitatud nõudmiste ja ähvarduste sisu, aktiviseerides kannatanus hirmu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. märtsi 2001. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-01, p 8). Kohtule esitatud tõendite pinnalt ei saa kohtu arvates teha järeldust, et N.Belskov ja L.Kitt tegutsesid R.K.lt oletatava võlgnevuse nõudmisel kooskõlastatult ja ühtse teoplaani alusel ning et ka N.Bleskov valitses tegu ja eeldas, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub ka temast. Kannatanu R.K. on öelnud, et igal tema kohtumisel N.Bleskov üldse ei viibinudki. N.Bleskov ei ole R.K. ähvardanud ja puuduvad tõendid ka selle kohta, et ta olnuks teadlik L.Kitti poolt R.K. suhtes tehtud ähvarduste sisust. N.Bleskov ise ei otsustanud midagi, käis L.Kitt ́iga kaasas tema kutsel. L.Kitt kasutas ära N.Bleskovi tausta (varasem vangistus) ja rääkis omal initsiatiivil, et N.Bleskovi näol pole tegemist mingi poisikesega, kasutas oma nõudmistel „meie“-vormi. Tõsi, kannatanus võis hirmu tekitada see, et võlanõudmisel ei viibinud L.Kitt alati üksi ja on ilmne, et L.Kitt lootis sellega, et temal oli kaasas N.Bleskov, oma tõsiseltvõetavust suurendada. Kuid kohtu hinnagul ei saa väita, et ka N.Bleskov valitses tegu. Pole ka tõendeid selle kohta, et N.Bleskov vähemalt möönis, et nõudel pole seaduslikku alust. N.Bleskov ei ole eitanud, et ta

mõnikord võlgnikele ka selgitas, et oma võlad tuleb ära tasuda, võis isegi kõvemat häält teha, kuid see asjaolu üksi ei tee temast väljapressijat. Igal juhul jääb kohtule kahtlus, et N.Bleskov ei teadnud võlgnevuse nõudmise alusetusest ja L.Kitti ähvarduste sisust kannatanule või et need heaks kiitis. Seda veendumust kinnitavad kohtule ka teistes väljapressimise episoodides esitatud tõendid (millest edaspidi kohus ka kirjutab), millistest nähtub, et N.Bleskov käis sageli L.Kitt ́iga erinevatel kohtumistel kaasas, kuid tema roll oli pigem sündmuste käiku rahustada, mitte eskaleerida ega kannatanuid hirmutada. Mitmetel kohtumistel ta üldse ei viibinudki, seega ei pruukinud ta viimaste sündmuste arenguga üldse kursiski olla. Asjaolu, et kannatanu tajus teda tegutsevana koos L.Kitt ́iga, ei oma tähtsust. Ilmselt oligi see L.Kitt ́i eesmärk, kuid pole tuvastatav, et see olnuks ka N.Bleskovi eesmärk, et tema juuresolek oleks suurendanud L.Kitt ́i tõsiseltvõetavust. Igal juhul kinnitab seda, et N.Bleskovil ei olnud L.Kitt ́iga ühtset teoplaani ka see, et kuritegeliku ühenduse juht G.O. oli üsna häiritud sllest, et L.Kitt on oma tegevusse kaasanud N.Bleskovi, kes ilmselt G.O.i arvates pigem takistas L.Kitt ́il tõhusalt võlgu välja nõuda. Isikut ei saa süüdi tunnistada kaastäideviimises pelgalt selle asjaolu tõttu, et ta on viibinud teo toimepanijaga koos sündmuskohal samas ruumis. Pole alust ka väita, et N.Bleskov oleks aru saanud, et nõue ei tugine seaduslikule alusele. Kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõttega in dubio pro reo tuleb kuriteo grupilist toimepanemist puudutavad kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-10-11, p 26). 2.3 M. N. ́lt väljapressimise episood Kannatanu M.N.ütlustest nähtub, et L.Kitt ́i tunneb detsembrist 2016, kui ta hakkas erinevaid summasid temalt nõudma. V.R. ja M.K. olid huvitatud investeerimisest. E Holding sai spetsiaalselt loodud selle jaoks, et arendada Sillamäel LNG terminali. Lepingulised suhted olid X, mille juhatuse liige oli temanin gtema ema T. N.. Wisewater International OÜ oli osanik E OÜ-s, M (v:R. firma) ostis osaluse E Holding-s. X OÜ ja M vahel laenusuhteid ei olnud. Läbirääkimised olid seotud sellega, et V. R. soovis osalust ja osaluse ostmise üks tingimus oli saada juhatuse liikmeks, hiljem nad juhatuse liikmed koos M. K.ga olidki. Juunis leppisid nad kokku, et annab 10 000 eurot X OÜ-le ja temale, kui X OÜ esindajale. Sõlmisid lepingu, mille samal päeval tagasi kutsusid, kuna tekkis veendumus, et V. R. pettis need allkirjad käenduse tarvis välja, et tegelikult tal ei olnud algusest peale mingit rahamaksmise kavatsust. Kuna peale allkirjade saamist (ise ta oma allkirja ei andnud) kadus täiesti ära, temaga oli peale allkirjade andmist võimatu ühendust saada. Allkirjad sai tühistatud digiallkirjaga. Saatis samale meilile, mida V.R. kasutas lepingu projekti saatmisel. Korraga ilmus välja V. R. firma nõue selle kohta, et käendustele vastavalt tuleb maksta raha. Nõue oli esitatud kannatanu abikaasa M. N.vastu. Tema arve oli arestitud 75 000 euro ulatuses. V.R. ütles, et ta on selle arestimise taga, et maksku kannatanu raha ära. V.R. esitas kohtusse hagi, hagi alus oli see, et V. R. väitis, et on laenu andnud ja tahab seda laenu tagasi saada. Augustis või septembris ühel istungil tulid saali Lembitu Kitt ja N.Bleskov ja istusid saali, kohtunik küsis, kes nad on , siis nad ütlesid oma nimed ja seda, et nemad esindavad V. R.. Kõik V. R. hagid jäeti rahuldamata, p.30 vist ütles, et M. N.l ei ole mingeid võlgnevusi V. R. ja M ees. Pärast seda, kui oli 2016 detsembri lõpus saanud teada, et hagi on esitatud tema abikaasa vastu sai V.R.ga kahel või kolmel korral kokku ka Rocca al Mare Rahva Raamatu kohvikus. V. R. nõudis raha, ütles, et kui raha ei maksa, siis hakkavad sellega tegelema inimesed, kellega isegi tema ei taha kokku saada. Esimene kokkupuude Lembitu Kitt-ga vahetult oli J.uaris 2017. Lembitu Kitt hakkas raha nõudma. Ta ütles, et on V. R.ga kokku leppinud, hiljem mais näitas mingit lepingut ka. Ta kogu aeg helistas, saatis sõnumeid, siis hakkas käima koduukse taga.

L.Kitt ütles, et peale raha teda miski muu ei huvita. Erinevad summad olid, mida nõudis 75 000, 39 000, siis oli 15 000, pärast oli veel vähem. L.Kiti kõned olid väga vaenulikud ja ähvardavad. Et maksa ära raisk, et ei jäta sind rahule, rääkis mitmuses, kasutas sõimu. Rääkis kogu aeg, et tal on poisid, kellega ta koos tegutseb, poisid käivad valvamas maja taga, teavad täpselt mida kannatanu teeb, et vaatas värava tagant binokliga. Rääkis oma Afganistani sõpradest, kellega ta koos teeninud on ja poisid kes tema ülesandeid täidavad. Kasutas venekeelseid väljendeid „ värdjas“, „kits“, kirjeldas pikalt, kuidas ta Afganistanis laibakotte tassis, vorm oli verine. Ütles, et telliskivi kukub pähe, tema ootaski reaalselt kallaletungi kellegi poolt. Telefonikõned tekitasid hirmu. L.Kitt võttis ühendust ka tema emaga, naabritega, et mõjutada teda raha maksma. Lapsed ei julgenud üksi toas magadagi, nad olid vanemate juures, kartsid kooli minna, koolist tulla, kui L.Kitt oli maja ees, siis nad mitmel korral ei saanud koju, jäid ka tundidesse hI.ks, kuna ootasid millal Kitt ära läheb ja alles siis oli neil võimalus koolist koju tulla või kooli minna. Tema kohtus L.Kitt ́iga korduvalt seoses selle raha nõudmisega. Kohtusid esimest korda Kristiine Keskuses. L.Kitt alati uhkustas, et ta on seal poistega, kuskil kõrval lauas on poisid, kes jälgivad ja see pidi seal poistega kokkusaamise koht olema. Ütles, et ta töötab koos Kalaga, kogu aeg kasutas seda nime, hiljem sai ta teada, et see on O.-i hüüdnimi. L.Kitt ütles, et nad teevad paljusid asju koos. L.Kitt esitas temale M. K. ja V.R.-ga sõlmitud lepingut ja ütles, et saadavast summast 40 protsenti läheb tema inimestele. Rääkis ka ühiskassast, et 10 % peab alati ära andma, kasutas sellist sõna nagu „obtšak“. L.Kitt ütles, et pooleli ei jäta asja, et tema viib asja lõpuni. See tähendas seda, et kas lüüakse pea lõhki telliskiviga, või kirvega, korduvalt ütles ka, et panevad löögid makku ja kõhtu. Ütles, et teda kohus ei huvita, tema on ise kohus. Kokkusaamistel alati tajus L.Kiti sellist valmisolekut, et see löök kõhtu oleks kergelt tulnud, tajus reaalse füüsilise ründe võimalust. L.Kitt ́iga kokku saama läks ta põhjusel, et see oli ainus võimalus teda oma kodust eemalt hoida. Algul oli mõte leida üksteise mõistmine, aga L.Kitile arutelud kunagi ei meeldinud, need läksid üle äkkvihaks, kus ta ütles, et „maksa ära raha raisk!“. Kristiine Keskus on avalik koht, seal ta reaalselt kallale ei oleks saanud tulla. Korduvalt helistas politseisse, kui hakkas tekkima veendumus, et mõistlikku lahendust ei ole ja oodata on ainult terrorit. Patrull tuli ja fikseeris olukorra. 15.09 kell 12.30, tuli L.Kitt xxx värava taha, hakkas ähvardama ja raha välja pressima. Kitt ́i poolt M.N. saadetud sõnumist 07.03.2018 nähtub, et ....sõnumi sisu on see, et : „ kas sa tont arvad, et jätame sind rahule, minu telefon oli Tallinnas, meil olid muud teemad, kitserajakas kuidas elad, ha, ha, kas võlga kavatsed maksma hakata, no, no“. Kannatanu selgitas, et see sõnum tekitas jälle sellist tunnet, et kuigi kohtuotsusega oli tuvastatud, et ta ei ole V. R.le ja tema firmale võlgu, siis järgmisel kuul L.Kitt hoolimata sellest jätkas väljapressimist. Ta sai siis aru, et L.Kitt ́i kohtuotsus ei huvita, ta jätkab ikkagi, kuni see raha pole tal käes. 23.05.2018 oli Swedbank-i ees kokkusaamine, kus L.Kitt oli koos Bleskoviga Swedbank-i ees. Kannatanul oli eesmärk L.Kitt oma kodust eemale hoida, seepärast sai kokku. Nad olid Liivalaia tänaval Swedbank peaukse ees, külgboksis on võimalik autosid peatada, L.Kitt peatas seal auto ja jälgis teda binokliga. Bleskov jäi autosse, Kitt tuli autost välja, ütles, et maksa raha ära. Tema sisenes panka uuesti, Kitt tuli pangasaali järgi ja jätkas seal karjudes raha nõudmist. L.Kitt ise uhkustas, et poisid jälgivad, et ta maksab poistele 10 eurot tunnis, et jälgida kõiki mu liikumisi. Tema tajus jälgimist. Ükskord L.Kitt ütles, et „ sa pakid asju, et sõidad ära või“, seda sai ainult jälgimise teel näha ja palja silmaga oli seda võimatu näha. Swedbank ́i juurst läksid nad tema maja ette, täpselt jalgvärva juurde. L. Kitt parkis auto ja nad panid pagasniku peale malelaua ja hakkasid seal malet mängima. See male mängimine toimus täpselt sellel ajal, kui üks lastest koolist koju tuli ja ta ei julgenudki koju tulla. L.Kitt ütles, et

nad sealt enne ära ei lähe, kui raha on makstud. Laps kord helistas, et mingid onud mängivad seal malet, et ei julge koju tulla. Kohtuotsusest rääkis ta kogu aeg L.Kitt ́ile. L.Kitt ́i see ei huvitanud. L.Kitt on tema kodu juurde korduvalt lendlehti kleepinud, lõpuks jaanuaris pani sea pea värava külge. Lendlehtedel olid kannatanu ja tema abikaasa , teda sõimati kelmiks, tema jaoks oli see psühholoogiline terror. See plakatiperiood kestis mingi kuu aega. L.Kitt käis pidevalt kontrollimas, kui ta nägi, et need on maha võetud, siis ilmusid need uuesti sinna. Katrin Lust helistas ja ütles, et kohtumine toimub Vabaduse platsil 18.juunil selles kohvikus, kus on malelauad, kutsus sinna. Kannatanu arvas, et minemata ei saa jätta, et muidu ei tea jälle, mida kokku räägitakse ja läks kohale. Kitt ja Bleskov mängisid malet, tema läks sinna juurde, siis L.Kitt tõusis püsti ja hakkas jälle raha nõudma, mingil hetkel see eskaleerus. Mäletab selgelt seda hetke, kui Kitt võttis tal õlgadest kinni ja paiskas sinna kohviku klaaside vastu, kuhu ta kukkus istuli. Kaotas korraks teadvusegi. L.Kitt nagu haaras kätest ja küünte ja pöialdega hakkas tema käelabasid muljuma. Need vigastused said fikseeritud. Pool minutit oli maas, siis tõusis üles, siis astus Bleskov vahele. Ta tõmbas Kitt-i eemale. Tema teadis, et Bleskov on igasuguste maadluste rahvusvaheline meister, sets nad ise rääkisid seda eelnevatel kokkusaamistel. Kannatanu leiab, et L.Kitt-i poolt oli see teadlikult tehtud samm, et kutsuda Bleskov konkreetsesse rolli, et ta tajuks, et nad ei ole üksi. Kui L.Kitt kuulutas kogu aeg, kellega koos töötab, siis Bleskov seda otseselt välja ei öelnud, aga ta ütles, et kui nemad ära kaovad, siis tuleb keegi teine, see oli ainus tema selline lause. Nikolai Bleskov on isiklikult temale helistanud mõned korrad. On öelnud, et tuleb ära maksta, et see on mõistlik lahendus. On mõista andnud, et ta koos Kitt-ga töötab ja ega enne rahule ei jäeta, kui on ära makstud. Tema vist ütleski, et nagunii tuleb keegi, kes selle raha välja nõuab. Kui K.L. ja L.Kitt seal saateid tegid, siis K.L. helistas, et Kitt saatis talle tehtud video, kus ta oli sea pea jalgvärava külge pannud. Kiirustas koju seda kohe vaatama, nägigi, et on terastraadiga ümber jalgvärava sõlmitud ja tabalukk pandud. See võis olla jaanuaris. Seal oli ka tekst, et söö ennast lõhki või midagi taolist. Kuna kogu aeg lubati pea lõhki lüüa ja kuna seal oli sea pea poolenisti lõhki löödud aia küljes, siis tema jaoks oli see konkreetne ähvardus. L.Kitt sõitis temale järgi, üks jälitamine oli niivõrd intensiivne ta isegi helistas hädaabisse ja patrull tuli ja pidas ta kinni. Tema suhtes on välja kuulutatud füüsilise isiku pankrot 03.03.2015, korduvalt juhtis Lembitu Kitt tähelepanu sellele. R., K. ja Kitt, Bleskov teadsid sellest algusest peale, seda teadis M. K. augustis 2015 ja V.R. teadis novembris 2015. Neile ta selgitas, et kuna pankrotiseadus keelab juhatuse liikmeks olemist, siis oligi ettepanek, et nemad asuvad juhatuse liikmeks. M.K. ise ei ole kunagi ühtegi legaalset nõuet esitanud. Kohus leiab, et kannatu ütlustes ei ole üldiselt alust kahelda, sest need on kooskõlas teiste kohtule esitatud tõenditega. Kannatanu M.N. puhul tuleb märkida aga seda, et on ilmne, et ta tundis teatavat hirmu ka ise L.Kitt ́i ähvarduste järel, kuid pigem hirmutas L.Kitt ́i tegevus M.N. seetõttu, et see hirmutas ka tema pereliikmeid ning ta kartis nende tuvalisuse pärast. M.N.l on kalduvus manipuleerida, seda on kinnitanud mitmed tunnistajad, on kalduvus ka liialdada. Näiteks avaldas M.N.kohtule, et saate salvestusel aset leidnud konfliktis kaotas ta kukkudes rüseluse tagajärjel isegi teadvuse. Mitte ükski kohalviibinud tunnistajatest seda aga ei kinnitanud. See, et M.N. lausa paaniliselt L.Kitt ́i ei kartnud, on järeldatav sellest, et ta ka ise võttis korduvalt L.Kitt ́iga ühendust, ilmus kohtumistele jne. Kohus ei pea usutavaks seda, et neile kohtumistele ilmus ta üksnes seetõttu, et L.Kitt oma kodust eemale hoida. Pigem on usutav see, et ta uskus end suutvat L.Kitt ́ile selgeks teha oma seisukohti ja sellega L.Kitt ́i käitumist pidurada. Nii nagu ta suutis veenda näiteks V.R. ikka ja jälle talle raha üle kandma. On aga ilmselge, et M.N. kartis oma pere turvalisuse pärast ja see hirm oli põhjendatud.

Asitõendi vaatlusprotokollis 07.06.2019 vaadeldakse L.Kiti elukohast äravõetud erinevaid pabereid ja fotosid. (7.kd, tl 92 -101): Volitus kuupäevaga 17.02.2017, millest nähtub, et M OÜ V. R. isikus volitab L.Kitti vastu võtma M poolt ajvahamikul oktoober 2015 kuni märts 2016 M. N. laenatud rahasummat 75 000 eurot. V.R. on selle volituse allkirjastanud 11.10.2017; Väärib tähelepanu, et V.R. volitab vaid raha vastu võtma, mitte võla sissenõudmisega tegelema. Esindusleping kuupäevaga 17.02.2017, mille kohaselt lepingu täitjaks on OÜ X, keda esindab A. K., volitajaks on V. R. ja võlgnikeks M. N., M.-L. N. ja T. N., nõue tuleneb laenulepingust M.N.ja M Oü vahel 19.07.2016. Käsikirjas on lepingule kirjutatud, et volitaja on ise pöördunud nõude kätte saamiseks kohtusse, on andnud sisse hagi nõude tagamiseks. OÜ X volitatud isikuks on L.Kitt; Laenuleping kuupäevaga 19.07.2016 on sõlmitud M OÜ kui laenuandja ja M. N. kui laenusaaja vahel. Summa on 75 000. Lepingul on märge, et allkirjastatud digitaalselt. Laenuleping kuupäevaga 19.07.2016 on sõlmitud samade isikute vahel, mis eelmine. Kuid laenusumaaks on siin 10 000 eurot, mis on laenusaajale üle antud täiendava laenuna. Lepingul märge, et allkirjastatud digitaalselt. Käendusleping nr 1 – laenuandja on M OÜ, keda esindab V. R., käendajaks märgitud T. N.. Selle lepingu kohaselt käendas T.N. kahte eelnevalt siinkohal näidatud laenulepingut. Allkirjad lepingul puuduvad. Käendusleping nr 2 – siin on M OÜ M.N. antud ja eelpool näidatud laenude käendajaks M.L. N.. Lepingul allkirjad puuduvad. 18 must-valget fotot M.N.st tekstiga „ SIIN ELAB KELMIRAJAKAS M. N.! KEKMITAB RAHVALT RAHA. KELLEL ON INFOT SELLE KELMI KOHTA HELISTAGE TELEFONILE XXX Lembitu Kitt. 1 must-valge foto M.-L. N.st; 2 must-valget fotot M. N.st ja M.-L. N. tekstiga : „SAAGE TUTTAVAKS!!! SIIN KELMIUD JA VARGAD N.D! PEAVARS M. N., TEMALE ALLUVAD NAINE – M.-L. N. JA M.I EMA – T. N.. KELM T. N. ELAB XXX. EESTI RAHAVS, HOIDKE EEMALE

NENDEST PETTURITEST!!!!!!;

3 2 valget paberit, milledele on korduva tekstiga kirJ.tud tekst :“SIIN ELAM KELMIRAJAKAS M. N.! KELMITAB RAHVALT RAHA, KELLEL ON INFOT SELLE KELMI KOHTA HELISTAGE TELEFONILE xxx LEMBITU KITT“; 4 1 valge paber, millele on musta värviga trükitud: „SAAGE TUTTAVAKS!!!SIIN KELMID JA VARGAD N.D! PEAVARAS M. N., TEMALE ALLUVAD , NAINE – M.L. N. JA M.I EMA – T. N.. KELM T. N. ELAB XXX RAHVAS, HOIDKE EEMALE

NENDEST PETTURITEST!!!!!

L.Kitt ́i poolt äravõetud dokumentidest nähtub muuhulgas see, et L.Kitt hakkas M.N.lt võlga nõudma hiljemalt veebruarist 2017, kuna selleks volitas OÜ-d X V.R.. M.N.kirjavahetusest uurijaga ( 7.kd, tl 102-104) nähtuvad M.N. mured seoses sellega, et L.Kitt ähvardab tema peret, mingit kehtivat laenulepingut ei ole olemas, kuid raha nõudmine kestab. Vastusest päringule (7.kd, tl 108) nähtub, et M.N.on helsitanud numbrile 112 15.09.2017 alates kella 12:34:32 korduvalt; Politsei ettekandest 24.05.2018 ( 7.kd, tl 111) nähtub, et M. N. tegi väljakutse oma elukohta. Info kohaselt olid tema kodu värava taga mehed, kes teda pidevalt ähvardavad ning lubasid ära tappa , kui võlga ei maksa. Kui politsei saabus sündmuskohale, siis nägid nad (kell 16.17), kuidas 2 isikut mängisid malet sõiduauto Mercedes Benz pagasiluugil. Nendeks osutusid

Lembitu Kitt ja Nikolai Bleskov. Sündmuskohal rikkumist ei tuvastatud, füüsilist vägivalda polnud. M.N.kirjutas ähvardamise kohta avalduse. Lisa 17.02.2017 sõlmitud Rahaliste kohustuste täitmise lepingule (7.kd, tl 112). Volitus tektiga : „Hr L.Kitt on volitatud vastu võtma minu poolt ajavahemikul 27/08/2015 kuni 23/12/2015 Hr. M. N. laenatud raha kogusummas 60 000 eurot. M.K. allkiri, kuupäevaga 11.10.2017. Ka selle lepingu puhul väärib tähelepanu see, et on volitatud raha vastu võtma, mitte võlgnevust sisse nõudma. M.N.on esitanud enda ülekuulamise juurde 31.03.2018 foto, millelt nähtub, et kaks meest seisavad sõiduauto taga ja mingi maja juures on maas paberileht. Foto, millel on M.N. ja selle all tekst, et ta on „kelmirajakas“ ja kelle on infot, peaks pöörduma L.Kiti poole( 7.kd, tl 113120). M.N.on esitanud ülekuulamise juurde ka fotod enda vigastuste kohta, näha on fotodelt mõned punakad laigud ja kriimud. Isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelilt (7 kd, tl 122-123) nähtub, et 15.06.2018 tuvastati M.N. vasaku käe käelaba käeseljal naha kriimustus/marrastus, parema käe randmel 2 kriimustust, käelaba seljal kriimustus/marrastus. Kohtu hinnagul on need kriimustused nii tillukesed, et selliseid kriimustusi võib saada täiesti vabalt ka igapäevases elus ilma, et keegi oleks vägivalda kasutanud. Need kriimustused võis kannatu rüseluse käigus kohvikus ka saada, kuid et need oleksid tekitatud L.Kiti poolt tahtlikult, seda kohtu hinnagul väita ei saa. M.N.ülekuulamise (18.08.2018) juurde lisatud fotodelt ( 7.kd, tl 124- 129) nähtub, et M.N.on fotografeerinud L.Kiti autot, kuid kohtu hinnagul võib olla tegemist ükskõik kelle sõidukiga, sõidukist tehtud fotod on halva kvaliteediga, sõiduki reg nr ei ole näha. Küll on näha pilt väravast, mille on traadiga kinnitatud sea pea ja selle juures M .N.foto koos tekstiga. Seapea kinnitamist M.N.väravale ei ole eitanud oma ütlustes ka L.Kitt. On ilmne, et sellise „leiu“ avastamine oma koduväravalt tekitab hirmu ja lust arvata, et sündmused võivad eskaleeruda ohtlikus suunas. See on ilmne ka objektiivsele kõrvaltvaatajale. M.N.on saatnud uurijale ka e-kirja, kus ta kirjeldab raskusi seapea värvalt eemaldamise kohta ja lisanud ka fotosid (tl 132-133). Mingit vaidlust selle üle, et sea pea kinnitas M.N. koduväravale L.Kitt, tegelikult ei ole. Vaatlusprotokollist ja Asitõendi vaatlusprotokollist 27.09.2017 (7.kd, tl 137 - 179) nähtub, et vaadeldud on L.Kiti ja M.N.vaheliste kõnesalvestuste helifaile,mis on saadud M.N. kasutuses olnud telefonist. Üks kõne leiab aset 14.04.2017. L.Kitt käsib M.N. raha maksta Maalikule. Kui M.N. ütleb, et selles asjas käib hetkel kohtuvaidlus, siis L.Kitt teatab, et teda ei huvita mingi Eesti Vabariigi kohus ja et tema ise ongi kohus. Ähvaradab M.N. solvamise eest lõuga anda ja hakata pommitama M.N.naist, kuna tema andis käenduse. 12.06.2017 kõnes nimetab L.Kitt G. O.i, ütleb, et see on tema hea sõber juba üle 10 aasta. „Ta on minu tuttva, ta on minu hea tuttav, ta peab kursis olema, millega ma asju siin ajan.“, ütleb L.Kitt ja veel ütleb ta : „Sa mõtled, et me niisama „obtšakita“ siin asju ajame, meil on ju omad hvuid ka R. ja selle V.ga....äri teha“, „mul tuleb poole viiest kokkusaamine G.ga, mis ma ütlen talle, mis ma ütlen“. L.Kitt ütles veel: „ G. O., tema on hea sõber lihtsalt. Ma ajan koos temaga asju. Ütlen G.le, näed et nüüd on noorterl aeg“. L.Kitt selgitab M.N.e, et ta rääkis temast G. O.ile ka ja lisab: „Sa tead väga hästi, kes G. O. on, räägitakse ja mendid teavad ka väga hästi.

Sellest kõnest nähtub, et L.Kitt kinnitab ise, et ajab asju G. O.iga, peab temale ühiskassasse raha maksma ja peab temale ka aru andma. M.N. selgitas kohtuistungil, miks ta andis lubadusi kohtuda notari juures , sai L.Kittiga korduvalt kokku jne. Ta põhjendas seda sellega, et tal oli hirm, ta tahtis aega võita ja soovis vältida oma kodu juurde ilmumist ja perekonna tüütamist. SMS sõnumitest nähtub, kuidas 14.04.2017 – 22.07.2017) L.Kitt nimetab M.N.t vene keeles värdjaks, nõuab raha erinevates summades, ähvardab, et kui ei maksa, siis „tuleme kabet kõnniteele mängima“. SMS-sse on L.Kitt saatnud ühes päevas mitmeid, ega nende sisu midagi uut ei O.i, sõimlemine ja ähvardused jätkuvad. L.Kitt räägib, kuidas ta on tapnud Afganistanis dušmaneid (21.04.2017 sõnumis). Ähvardab teavitada naabreid sellest, millised petturid N. on (28.04.2017). M.N. palub L.Kitil rahule jätta tema ema. L.Kitt vastab, et teda ei huvita, sest ema on käendaja ja varastas rahad. 09.07.2017 sõnumis ütleb L.Kitt: „Sinu ema käest küsime homme, kui ta poodi läheb, kus on varastatud raha!“ Tunnistaja V. R. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Evrazgas Holdingu osakuid müüs temale M.N.aastal 2016. M.N. pidid olema gaasiterminali ehitamiseks investorid olemas, hiljem selgus, et ei olnudki mingeid investoreid. Tema tasus 75 tuhat eurot M.N. osaluse eest Ei arvele, nad vormistasid selle kohta notariaalse lepingu. Osapoolteks olid E, keda esindas M. N. ema T. N. ja M. Allkirjastasid lepingu tema ja M.N.ema. Tema roll selles ettevõttes oli olla väikeinvestor , oli ka juhatuses. Juhatuses veel K., M.. M. N.esindas ettevõtet volituse alusel, ema volitas teda. M.N. oli selleks ajaks ärikeeld, sest olid tekkinud võlgnevused ca 30-40 inimesele. 2017 aasta alguses sai ta teada, et M.N. oli pankrotis. Selle notari lepingu vormistasid nad ringi laenulepinguks, millele anti ka käendus. Kohus otsustas, et müüdi osakuid ja laenuleping ei päde, L.Kitt oli vist ka kohtus, lihtsalt kuulas. Ta palkas L.Kitti inkassofirma 2017.aastal. L.Kitt andis ülevaadet kogu aeg, et millal M.N.nõus ära maksma. L.Kitt rääkis, et on käinud kodus M.N.ga suhtlemas tema kodus, sest M.N.mingi hetk ei vastanud telefonile, ei olnud kättesaadav, et temaga rääkida. Kas L.Kitt tegutses mitmekesi või ei, ei tea, arvab, et üksi. M. K. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta andis M.N. korduvalt võlgu, Tagasi laene ei maksnud. V.R. oli ka andnud M.N. väidetavalt 74 tuhat eurot laenu, M.N.seda tagasi ei maksnud ja siis V.R. pöördus kohtusse nõudega. Tema käis ka kohtus ja L.Kitt oli vist ka seal. V.R. vaidluse kaotas, kuna kohus arvas, et tegemist oli investeerimisriskiga. Mõlemad tegid L.Kitiga lepingu, et kui raha tagasi saavad, siis L.Kitt saab mingisuguse protsendi. Sisuliselt lõppes teenuse osutamine siis, kui L.Kitt vahi alla võeti. N.lubas maksta, et kohtuvad ja mingil hetkel oli L.Kitil vaja volitust, et ta on volitatud vastu võtma raha. Tema andis volituse. L.Kitt rääkis, et on osalenud Afganistani sõjas. L.Kiti malemängimisest oli ka juttu, ta on ka avalikult rääkinud, et võlgniku ukse ette paneb malelaua, võlgnik tuleb välja ja siis küsib raha tagasi. Kas ta seda meetodit kasutas, seda tunnistaja ei tea. M.N. ei pidanud kinni mitte ühestki kokkuleppest, käitus ärimaailmas vastuvõetamatult. Tunnistaja K. T. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema töötab vandeadvokaadina Maria Mägi advokaadibüroos, lisaks võimaldab vandeadvokaadi kutse tegutseda ka pankrotihaldurina. Tema oli M. N.pankrotihaldur. M. N. pankrot kuulutati välja 2014 märts või 2015 märts. See oli M. N. kui füüsilise isiku pankrot, võlausaldajate avalduste alusel. Kui kohus M. N.pankroti välja kuulutas, siis oli selles menetluses aega võlausaldajatel nõudeid esitada 2 kuud. M.N. pankrotimenetlus on lõppenud ja võlausaldajatel jäi M. N.lt raha saamata pankrotimenetluses 4,9 miljonit eurot. Kokku oli 33 võlausaldajat. M.N.l oli palju erinevaid ettevõtmisi, ehk suur osa kulus ebaõnnestunud ärilistesse ettevõtmistesse, seda kas need

ettevõtmised olid algselt loodud ebaõnnestuma vähemalt määruse pinnalt siin kokkuvõttes tuvastatud ei ole, see on spekulatsioon. Tunnistajad V.R. ja M.K. pankrotimenetluses ei osalenud. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et nii V.R. kui M.K. sõlmisid M.N.ga tehinguid ajal, mil M.N.l kui eraisikul oli pankrotist tulenev käsutuskeeld, millest tunnistajad teadlikud olid. Taolised tehingud on kehtetud tulenevalt PankrS § 36 lg-test 1 ja 6 ning TsÜS §-dest 84 lg-st 1 ja 88 lg-st 1. Tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Tunnistaja A. N. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta on kokku puutunud Lembitu Kittiga kas aastal 2017 või 2018 seoses projektiga Võlakütid. Tema oli antud saate režissöör ja ka monteerija, mingeid võtteid käis ka ise filmimas. Võlakütid oli dokumentaalprojekt, kuna toona programmijuhi hoob oli see, et kui teha saadet, siis ikkagi päris inimestest. Lembitu Kitt oli üheks võlgade sissenõudjaks. M. N. ja H. H.i nimi käis läbi , seal oli ka mingisugune võlg. H. H.-st juttu oli palju, ta oli ka ühes saates tema meelest, kasutasid siis Eesti Ekspressist võetud pilti. H. töö juures oli nii, et H. ise vist kohal ei olnud, ta põgenes Kitt-i eest ära. Võis olla nii, et H. partner tuli uksele ja Kitt temaga rääkis. Kas seoses H. H. võlgnevusega toimusid ka mingid võtted J.R. kodu juures, seda ei oska öelda. M. N.ga puutus kokku Vabaduse Väljaku kohvikus, filmiti siis M. N. ja L.Kitt-i kohtumist kohvikus. M. N. oli kohvikus päris sõnakas, hakkas L.Kitt-i maha tegema, nagu tüli norima. Seal oli selline avatud suhtlus, natuke kõrgemate detsibellidega. Lembitu Kitt näitas M.N. ka mingeid dokumente, see sama dokument oligi aluseks, et M. N. oli kellelegi võlgu ja L.Kitt-l oli paberil selle võlakäik kirjas. M. N.vist rebis need dokumendid L.Kiti käest ära või puruks, see dokument oli ühel hetkel N. käes. Tekkis rüselus, kuna N. hakkas selle sama paberiga lehvitama, , siis Kitt tõukas ta endast eemale, siis N.natuke seal taganes. Pärast võtet rääkis juttu ja ei kurtnud füüsilist valu. Peale seda tõukamist võte jätkus. Üks võte oli seoses M.N.ga, kus käidi kas tema elukohas või sugulase juures, aga oli mingi võte, kus Kitt käis malet mängimas maja juures, tema käis seda maja juures filmimas. Selles saates oli ka võlanõudja A. P., seal oli kaks nii-öelda punti, oli A.P. ja siis Kitt ja Bleskov nagu tandem. Koos käisid võtetel, N.Bleskov oli seal, kus N.kohvikustseen oli ja siis sellel malemängimisel ka. Ta oli Kitt-ga koos, koos käisid N.t otsimas ja seda H.-i. Selle paberiga, mis Kitil käes oli, ta ise ei tutvunud. Kitt rääkis N., et maksa ära, et siin on kirjas, N. ütles, et ei, see on vale. Kohus ei nõustu prokuratuuriga, et tunnistaja ütlused tuleb tervikuna tõendikogumist välja jätta. Tunnistaja kirjeldab seda, mida ta ise vahetult nägi ja tajus. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda, sest need on kooskõlas ka teiste tõenditega. Tunnistaja K. L.andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta tunneb L.Kitti ja N.Bleskovi läbi oma töö. See oli mõned aastad tagasi, tekkis idee teha saadet Võlakütid. Asja mõte oli ikkagi teha dokumentalistikat, see oli täiesti dokumentalistika. Rääkis sellest, kuidas saadet ette valmistati ja saatega seoses puutus kokku ka H.H.i, M.N.ga. Telefoni teel ka J. R.ga. Saatesse ei valitud kindlasti mitte ainult suvalise jutu põhjal, vaid oli vaja kas kohtuotsust või muid kirjalikke tõendeid, mis näitaks, et tõepoolest inimene võlgu on. I.M. tegeleb toimikute läbivaatamise ja tõendite kontrollimisega, seda ka Kuuuurija saates ja täpselt nii oli ka Võlaküttides ja tal polnud põhjust tema töös kahelda. Võtted, kus osalesid M.N., L.Kitt ja N.Bleskov, siis kohtumispaigaks oli endine Kuku klubi, tänane Wiiralti kohvik. M. N. hilines, Lembitu oli sellest üsna häiritud. M.N.l oli prantsuse

leegioni barett peas, must nahktagi, äkki käes mingid paberid, täpselt ei mäleta. Loomulikult oli M.N. jaoks see kohtumine ebameeldiv, ilmselt oli õhus mingi pinge, ta astus ka Kittile vastu oma väidetega, et ta ei ole võlgu, aga see oli ka kõik, mingil hetkel oli tulisem vaidlus ka, oli tõuklemine, mis üsna kiiresti lõppes. Hiljem M. N. küsis tema käest, et õlg sai haiget, et kas ta peaks minema politseisse ütlusi andma või avalduse tegema Kitt-i vastu. Mäletab, et mõlemad olid üsna ärritunud seisus, aga seda, kuidas see täpselt toimus, seda ei mäleta. M.N. kindlasti esitas vastuväiteid võlgnevuse kohta. Aga tema oli kohtunud võlausaldajaga ja neil oli ka muu dokumentatsioon, mille I. M. läbi töötas. Mäletab, et ühel võttel oli ta (tunnistaja) kohal, kus Lembitu ja Nikolai mängisid N. maja ees malet. M. seal ei osalenud, ta helistas, et näed nad on maja ees, ta ütles, et ta on ise ka siin, et kas sa tahaksid välja tulla, ta ütles, et kodu juures filmida ei taha, et teeme mujal. Wiiralti kohtvikus tõuklemise järel kindlasti M. N.ei kaotanud teadvust, see oleks selgelt meelde jäänud. Nii traagilist hetke seal kindlasti ei olnud. Kohus ei nõustu sellega, et K.L. ütlused tuleks tõendikogumist välja jätta, kuna neis on palju oletusi ja teistelt isikutelt kuuldut. K.L. räägib siiski ka intsidendist Wiiralti kohvikus, mida ta ise vahetult nägi ja tajus, samuti L.Kitt ́i ja N.Bleskovi malemängimisest M.N. maja juures. Tunnistaja ütluste usaldusvääruses ei ole alust üldiselt kahelda. Mis dokumentatsiooni I.M. enne saadet läbi töötas, seda tegelikult K.L. ei tea, see on tõesti oletus. Tunnistaja I.M. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Lembitu Kitti tunneb ta seoses Võlaküttide saatega ja Nikolai Bleskovi samamoodi. Tema oli selle saate toimetaja ja kaastootja. Eelkõige oli see dokumentaalsaade, aga kindlasti oli seal ka lavastuslikke momente, mida tahes tahtmata igas dokumentaalfilmis on. Osalejad (A.P., L.Kitt, N.Bleskov) valisid nad koos Katrin Lustiga. Ta kontrollis kõik need võlasuhted üle, mitte ainult seda võlasuhet ei kontrollinud, aga ka seda, et sellel oleks ka avalik huvi, osad võlasuhted olid sellised, mille suhtes oli küll kohtuotsus, aga kas isiku tõttu polnud avalikku huvi. Kontrollimise osas neid nõustas Q büroo ja õigusteaduste doktor A. N., kuna tegemist on konfliktse saatega, siis programmi direktor R. K. kontrollis neid ja ka kadunud TV3 direktor P. L.. Suhtles võlgnevuste teemal ka M.N.ga ja H.H.iga isiklikult. H. H.i justkui ei saadud kätte, Kitt ja Bleskov ei saanud teda kätte, siis nad läksid neile teadaolevasse tema töökohta. Aga oli ka olukordi, kus justkui otsiti seda võlgnikku, need olid lavastuslikud, neil kaameramees läks kaasa, sõitsid autoga kuskil. Võtted olid Vabaduse väljakul Kuku klubis, toimusid võtted ka M. N. kodu juures Kristiines Tulbi tänaval. Kohvikus toimus rüselemine Lembitu Kitt ́i ja N.vahel ja vahele läks Nikolai Bleskov, siis ta ise läks ka ja ütles, et lõpetage see ära. See oli nii, et Lembitu Kitt esitas dokumendi või paberi, millega ta kinnitas nii-öelda N.võlgnevust, siis N. rebis selle tükkideks tema käest, tema hinnangul ta käitus provokatiivselt. M. N.l oli tema meelest käes vihmavari ja tema arvates nii-öelda üritas võidelda sellega. Üks võte toimus M. N. kodu juures, nad teadsid, et N.t kodus ei ole, aga tegid sellise lavastusliku olukorra, kus L.Kitt tuli oma Mercedesega, laotasid pagasniku peale malelaua, vaibakese ja asusid Bleskoviga seal malet mängima. Nad lihtsalt palusid kirjeldada L.Kitt-l sellist töömeetodit, et mängib võlgnike maja ees malet, et mis sellse justkui halba on. A. A.ga puutus kokku seoses H.ga, kui uuris H. nii-öelda kalaäri J. T.ga. Võttis A. ühendust, kes rääkis sellise loo, et tema tegelebki kalaäriga, tema juurde tuli H., kes ütles, et ta elab Dubais ja tal on võimalik teha ülisuurt kalaäri, aga tal on ka Eestis üks selline nii-öelda väiksemaid partiisid ostev klient, ehk J. T. ja siis läbi A. kontaktide Norras ostetigi seda kala ja hiljem A. rääkis, et H. pettis ka teda. Male mängimine oli pigem nagu tema idee, et ükskord sellest lehes kirjutati ja tema siis arutas L.Kitiga, et kas saaks selliseolukorra taastada. Läksi M.N.maja juurde, kaameramees A.N. valis õige rakursi, valguse, valis õige koha välja, L.Kitt ei valinud seda kohta. Ekspressi loos oli kirjeldatud seda male mängimist, see tundus talle värvika ja kena detailina saate aspektist

vaadatuna. Malelaud oli L.Kitt-i Mercedese pagasnikus. Varasemas Eesti Ekspressi artiklis oli kirjas, et L.Kitt läheb võlgniku ukse taha ja et teda oodates mängib aega surnuks lüües malet. N.ütles, et tema seda L.Kitt ja Bleskovi ei karda, et kõik need jutud, et L.Kitt on eriüksuses olnud, see ajab teda lausa naerma. Ta tuli kohvikusse kohale Prantsuse võõrleegioni baretis, kuivõrd L.Kitt käib helesinise dessantväelase baretiga, et M.N. pani siis punase Prantsuse võõrleegioni bareti ja käes oli vihmavari. Tegelikult alustas tõuklemist N., kõigepealt üritas ärritada Lembitu Kitti kogu oma tegevusega. N. hakkas L.Kitilt rebima käest paberit ja selle rebimise käigus ( Kitt ei andnud seda ära) rebenes puruks see dokument, mis justkui kinnitas seda võlasuhet ja siis Kitt tõukas ta eemale. N. tõukles kindlasti vastu ja virutas talle vihmavarjuga. Selle lükkamise M.N. ei kukkunud mitte maha vaid tooli peale või aknalaua ääre peale. Teadvust ta kindlasti ei kaotanud. Ta tõusis kohe püsti ja vehkles vihmavarjuga edasi. Kohus ei nõustu sellega, et I.M. ütlused tuleb tervikuna tõendikogumist kõrvale jätta, tunnistaja on rääkinud muuhulgas siiski ka sellest, mida ta ise vahetult tajus või nägi. Tunnistaja ütlustes ei ole alust kahelda, need on kooskõlas teiste tunnistajate ütlustega. Kohus ei kahtle ka selles, et M.N. ütles tunnistajale, et ta tegelikult L.Kitt ́i ei karda. Kannatanu võis nii öelda mitmel põhjusel. Näiteks soovist, et tema väljaütlemise sisu jõuab ka L.Kitt ́ile ja võib-olla jätab too ta siis rahule, kui aru saab, et teda ei kardeta. Kannatanu võis nii öelda ka seetõttu, et tal oli raske oma hirmu tunnistada. Kannatanu on andnud põhjalikke ütlusi selle kohta, kuidas L.Kitt ́i käitumine ja ähvardused teda ja tema perekonda mõJ.sid tegelikult ja nendes ütlustes ei ole kohtul alust kahelda. Lembitu Kitt andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et M. N.lt võlgnevuse tasumist sisse nõudma volitasid teda V. R. ja M. K.. Sõlmiti ka kirjalikud lepingud. Nad esitasid talle võlga tõendavad dokumendid. Tegemist oli M. N.võlgnevustega, seal oli veel käenduslepingud, kus käendajaks olid M. N., see on siis M. N.elukaaslane ja T. N.. Kui M. N.oleks tasunud midagi,oleks võlasumma tulnud üle anda V. R.le ja M. K.le. M. N.ga võttis ühendust, ta tuli koheselt laua taha ja ütles, et ta on võlgnevust nõus tasuma, aga et V. R.le te eriti ei tahaks maksta, sest V. R.ga nad on riius, aga M. K. võla tasuks kohe ära. M. N.ga nad käisid kolm korda notaris, tema ja V. R.. M. N. igakord tuli, ütles, et täna ikka ei saa veel pabereid kirjutada, et pole tal kõiki dokumente olemas. M. N.lt võlga nõudes tema suhtes vägivalda ei ole mitte kunagi kasutanud, on temaga kümneid kordi saanud Kristiines kokku, tema maja ees, kui nad seal malet mängisid. M. N. vabaduse piiramisega või tema suhtes häbistavate andmete avaldamisega või tema vara hävitamisega ei ole ähvardanud. Talle anti mõista, et ta ei tohiks M. N.lt võlgasid sisse nõuda. Saadeti erinevaid sõnumeid, kõik olid ähvardused. Teda ähvaradati, autot püüti rikkuda M.N.käsul. Mingi noormees passis tema maja juures M.N. käsul. M.N.oli Itaalias, siis tema helistas M.N., kes andis telefoni edasi kellelegi ja siis kästi M.N.rahule jätta või muidu lubati hakata tütart vägistama ja ema keppima. G. O.i ja M. N.tunnevad üksteist juba paarkümmend aastat. G. ütles 2017 aastal, et M. N.l praegu raha pole, tema vastas, et kui M. N. raha ära ei maksa, siis maksb tema ja siis pärast kuulis, et G. oli M. N.ga ühendust võtnud 2017 aastal koheselt peale esimest kokkusaamist. Seoses M. N.võlgnevusega pöördus ka T. N.poole, kuna ka tema oli vastutav ka selle võla eest, mis M. K.le ja V. R.le võlgu oldi. Ta ei ole teda kordagi ähvardanud, teda häirinud. Pildid pani trepikotta, kus T. N.elas ja see aeg, kui ta pani neid üles, siis näitas naabrile ka neid lendlehti. Järgmise lendlehe panin M. N. selle Mooni tänava värava külge. M. N. kodu juures seal Mooni tänaval käisid malet mängimas kaks või kolm korda. M. N.oli kodus ja kutsus politseipatrulli välja. Politsei läks minema. Ei ole häirinud ka M. N. lapsi ega kodu binokliga jälginud. Swedbank maja juurde kutsus teda M.N., et ta pidi pangas olema, ta pidi vaatama, kas ta on raha peale tulnud, mis ta saaks siis ära maksta. Ei maksnud, lõhkus auto peegli, istus oma autosse ja läks sealt minema. Ükskord sõitis ta M.N.maja eest läbi ja, aga siis tal olid aknad

kõik avatud, tuba oli valgustatud ja oli näha, kuidas M. N.tassib mingit kohvrit Siis ta helistas M. N., ja küsis, et kas hakkab reisile minema. Binokli sai ta 2018 13.detsemberil kingituseks. Pani seapea M. N.värava külge, kuna M. N.räägib kogu aeg, et tal ei ole süüa, et tal on pere näljas. See oli mõeldud nii-öelda telesaate elavdamiseks. Võtted olid ka Vabaduse väljakul kohvikus, kus olid ka M. N.ja N.Bleskov. M.N. hilines kolmveerand tundi.Tal oli barett peas, mingi nui oli käes. Kui ta tõusis sealt püsti, siis M. N. lõi selle teravikuga talle korduvalt kõhu piirkonda , võttis lepingu tema käest, käristas lepingu katki, kortsutas ära, viskas minema ja siis ta lükkas teda õrnalt ja M.N. kukkus selle diivani peale seal. V. R. kõne talle, kus V. R. küsib, et äkki nad tahavad G.ga läbi rääkida, on seotud sellega, et V. R. tunneb ka G. . Tema rääkis G.le praktiliselt kohe, kui esimest korda V. R.ga kokku sai, et kui M. N.raha ära ei maksa, siis maksad sina need rahad ära. L.Kitt ́i ütluste usaldusväärsuses on kohtul põhjust kahleda osaliselt. Nagu ikka, räägib ta kohtule sellest, mis on esitatud tõendite põhjal avalikuks tulnud (ja selles osas ongi tema ütlused usaldusväärsed) ja millele ei ole võimalik vastu vaielda, kuid L.Kitt püüab igale oma teole leida õigustuse ning seletuse, mis vähegi loogilisena välja paistaks ning pisendab oma tegusid. Nikolai Belskov andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta teenib elatist enda loomingu müügiga. Tunneb L.Kitti ammusest ajast seoses sporditegemisega. L.Kitiga tema praktiliselt koostööd ei teinud. Kui L.Kitti ähvardati, siis ta palus endaga kaasa tulla kohtumistele. Palus abi enda turvamiseks. Käisid koos erinevates kohtades. Paar-kolm korda nädalas vahel, siis kui L.Kitt helistas. Käesolevast kriminaalasjast sai teada nii, et teda kutsus uurija enda juurde, see oli veebruaris 2019 aastal. Küsiti, kuidas tunneb Lembitu Kitt-i, öeldi et teda (N.Bleskovi) ka kahtlustatakse, et tema koos L.Kitiga üritas M. N.lt mingit raha ära võtta. Tema selgitas, et M.N.ja R.K. on võlglased. Uurija ütles veel, et teda kahtlustatakse väljapressimises ja ebaseaduslikus jälitamises. M. N.ga sai tihti kokku, kuna oli koos tihti Lembituga. Mingist binoklist pole kedagi vaadanud. Nemad otsisid ükskord Lembitu Kitiga mingit maja, kuna Lembitul oli üks inimene, kes tahtis maja osta. Selleks binoklid ongi, et nendega vaadata. Uurija ütles, et N.ütles, et vaadati läbi binokli M. N. maja. Ta on osalenud saates Võlakütid koos L.Kitiga. See oli nende töö kohta videomaterjal. On kohtunud M.N.ga, algul tundus, et ta on korralik inimene, aga pärast see kõik arenes ja sai aru, et pole aus inimene ja pole korralik. Inimesed olid pöördunud L.Kiti poole abi saamiseks, olid olemas volikirjad ja lepingud. M.N.ga on kohtunud Kristiine Keskuses ja veel ühes baaris Vabaduse väljakul, kohvikus Kuku, see oli varem Viiralti nimega kohvik. Selles kohvikus oli TV võttegrupp. M.N.tuli kohale, käis jutuajamine, M.N. oli ka kuidagi veidi ebaadekvaatne, pärast tekkis tüli sellest, et Lembitu näitas talle mingit paberit, mis oli M. N.kohta, mis oli just M.i kohta, aga M. rebis talt selle käest ära ja hakkas seda katki tegema ja Lembitu lükkas M.N.t siis eemale. Tema sekkus ja ütles, et rahunege maha. M. käitus valesti, hakkas solvama, oli tunne, et ta tuli selleks, et provotseerida. Ta käitus väga üllatuslikult jämedalt. Tema sekkus konflikti, kuna kartis, et mingisugused ebameeldivused tulevad, rahustas neid seal. Kas pärast kohtumisi oli, seda ei mäleta. M. N.pole temale öelnud, et ta ei soovi temaga suhelda ja pole palunud mitte helistada enam temale. M.N.ise helistas talle ükskord kell 12 öösel, et läbirääkimisi pidada ja kohtuda. Ütles, et „Nikolai sa oled adekvaatne inimene, et tahan sinuga kohtuda ja läbi rääkida, et Lembituga pole võimalik rääkida ta kogu aeg riidleb“. Tema ütles talle ära, et ei kohtu temaga. Tema on M.N. öelnud, et täiskasvanud inimesena peaks ta oma küsimuse ära lahendama. Kohtumistel võlgnikega rääkis vene keeles rääkis ainult tema, tegi ettepaneku teha graafikud, vaikselt tasuda need võlad, lihtsalt selgitas neile. M.N.ga rääkis siis, kui tundus, et Lembitu Kiti

ja M.N.vaheline jutt läks käest ära, Lembitu oli äkiline, kui võlgnik hakkas lolli mängima. Tema ütles M.N., et „N. sa oled jurist, haritud inimene ja miks käitud nii nagu ei saaks aru, millest jutt on, koosta graafik ja maksa“. Kui nad mängisid M.N. kodu lähedal malet, siis tuli politsei ja kõigepealt küsis, et mida teete siin, Lembitu Kitt näitas dokumente, esitles ennast, seletas, mis põhjusel seal viibivad. Siis helistati M.N. ja M.N. tuli välja, siis küsiti temalt ka, milles probleem on, ta ütles, et näed istuvad ja mängivad siin malet. Politseinikud palusid M.N.l istuda nende autosse et kirjutaks seletuskirja. Politsei lõpuks ütles, et otsigu nad teine koht, kus malet mängida. Lembitu ütles, et vahet pole, kus me mängime, siis politsei ütles, et ärgu nad pahandust tehku, istusid autosse ja lahkusid. Idee seal malet mängida tuli Lembitu Kitilt. Mängisid seal mitu korda ja politsei käis ka mitu korda, ühel korral neist oli võttemeeskond ka kohal. Ta ei ole kunagi töötanud Lembitu Kitt firmas, lihtsalt osutas teenet niisama, kuna sõber palus abi. Ta oleks saanud vältida näiteks mingisuguseid füüsilisi konflikte. Oli nagu turvamees ja autojuht, viibis lihtsalt sündmuste juures. Ei ole ise nende võlanõuetega tegelenud, millega Lembitu Kitt tegeles, aga võis öelda, et kui te võtsite raha, siis peate selle ka tagastama, seda on täielik õigus rääkida, aga see polnud tema poolt läbirääkimine. Viibis juures selleks, et kaitsta Lembitut, et füüsilist midagi ei tehtaks talle. Võlgnikele on helistanud Lembitu palvel, et paluda tulla kohtumisele. Kohtumistel tutvustas Lembitu Kitt teda kui Nikolaid. Pole kunagi kuulnud, et muuhulgas tutvustab teda inimestele kui kunagise kuritegeliku ühendusega seotud isikut ja isikut, kes tegeleb võitluskunstidega. Ta käis kohtuistungil M. N.ga seoses, et kuulda ja tutvuda, milles probleem on. Mingi inimene oli seal, kellele ta võlgu oli. On koos L.Kitt-ga käinud H. H. ́i töökohas. Ei ole tema ega Lembitu Kitt kasutanud H. H.iga seotud aadresside juures või läheduses binoklit. Avaldati N.Bleskovi varasemad ütlused. N.Belskov on kohtueelsel uurimisel öelnud: „ Eraviisilist jälitustegevust pole me Kitt-ga teinud, Kitt palus mul lihtsalt kaasa sõita H.-i elukoha juurde öeldes, et läheme vaatame, kus H. elab. Sõitsime sinna Kitt-i autoga mitte minu autoga. Kohapeal jalutasime kahekesi Kitt-ga ringi ja Kitt vaatas binoklist eemalolevaid hooneid.“ N.Bleskov selgitas, et L.Kitt vaatas maja, mida tema tuttav tahtis osta. N.Belskov selgitas, et kui ta on öelnud, et on teatud inimesed, kes lahendavad asju nii nagu vaja, siis võibolla pidas ta silmas politseinikke, tal on ka tuttavaid seal. Teab, et ta G.O. tegeles ka kunagi spordiga, tegeles äriga, kokkusaamisi temaga ei olnud, tundis teda nii nagu teda ennastki tuntakse, kuna elavad samas linnas. Lembitu Kitt ajas ise oma asju, tal on oma firma, tegi oma tööd, O. oli teretuttav. Tema juuresolekul Lembitu Kitt midagi enda sõjaväelase karjäärist võlgnikele ei rääkinud, kuid ta teab et l.Kitil on sõjaväelase karjäär. Pole kunagi tegelnud ühiskassaga. Temal on enda sissetulek ja talle sellest piisab. Ei ole saanud Lembitu Kitt ́i ega ka O.i käest rahalisi vahendeid. Kord oli juhus Kristiine Keskuses, kus R. T.i kui võlgniku osas pöörduti L.Kitti firma poole ja siis R.T. võttis välja relva, lubas maha tappa ja maha matta, nad võtsid relva ära ja siis tulid turvamehed ja politsei. R. K. tunnistas oma võlgnevust kohtumistel. O.N. näitas ka allkirja selle kohta. M.N. kord tunnistas ja kord ei tunnistanud võlgu, lubas maksta , aga ei maksnud. Vabaduse Väljaku kohvikus nimetas M.N. Lembitut värdjaks, teda kaabakaks. Kui M. N. kohvikusse tuli, siis nemad Lembituga mängisid malet. H. H.-i otsisid restoranis ja töökohas. Seal kedagi ei häirinud, Lembitu vist midagi küsis, mingit agressiooni ei olnud. Erinevate Juriiidiliste dokumentidega tal kogemust ei ole, temal on spordialane kõrgharidus. Kohut hinnagul on N.Bleskovi ütlused usaldusväärsed, sets need on kooskülas teiste asjas kogutid tõenditega ning eluliselt usutavad. Lääne-Harju PJ ettekanne (kd 16, tl 1) – nähtub, et 15.10.2018 oli kaklus Kristiine keskuse söögikoha juures. Üks isikutest oli võtnud välja relva, kedagi otseselt ei sihtinud. Kaks meest hakkasid temaga rüselema ja püüdsid relva ära võtta. Relvaga (stardipüstol) isik oli R. T., teised

kaks Lembitu Kitt ja Nikolai Bleskov. R.T.i sõnul need kaks meest ävardavad teda. R.T. oli ise N.Belskovile helistanud ja kokkusaamise kokku leppinud. L.Kitt ja N.Belskov ütlesid, et R.T. oli helistanud, et N.Bleskovilt maale osta. Kõigi kohalolnute sõnul otsest relvaga ähvardamist ei olnud ja ka kellegi poole ei olnud suunatud relva. Kellelgi ohtu ei olnud. L.Kitt ja N.Bleskov mingeid pretensioone ei esitanud ja avaldust kirJ.da ei soovinud. L.Kitt mainis vaid, et „me veel tegeleme temaga“. Seega on N.Bleskovi ütlused kooskõlas eelnimetatud ettekandest nähtuvaga.

Pankrotihaldur Urmas Ustav on teinud kuriteokaebuse M. N. kohta (6.kd, tl 1-8). Selles kaebuses heidetakse M.N. ette, et ta laenude võtmisest ei teavitanud pankrotihaldurit ja muuhulgas ka seda, et ta ekistas teadlikult M OÜ seaduslikku esindajat V. R. laenu saamiseks oluliste asjaolude osas, luues V. R.le ilmselt võltsitud dokumentide ning valeväidetega ebaõige ettekujutuse LNG projektist kui tulusast investeeringust, sh esitas ebaõigeid andmeid väidetavate investorite kohta, kes tegelikkuses projektiga sseotud ei olnud ega tundnudki huvi projektis osalemise vastu. See kuriteokaebus iseenesest midagi käesolevas kriminaalasjas ei tõenda, kuid tähelepanu väärib see, et M.N. ei olnud ka kõrgelt kvalifitseeritud juristi arvates oma ärisuhetes korrektne. Ajutise halduri aruanne ja arvamus võlgniku maksejüuetuse tekkimise põhjuste kohta (aruande esitas K. T. ja võlgnikuks on M,N.. Siit nähtub, et võlgnik ise enda maksejõuetust ei tunnista ja leiab, et laekumiste arvelt on ta suuteline võlgnevused tasuma. Ettepanek on välja kuulutada võlgniku pankot (dok kannab kuupäeva 17.01.2015) (6.kd, tl 10 - 14) M. N.(pankrotis) nõuete kaitsmise protokollid. Sellest dokumendist nähtub, et nõudeid ei ole V.R. ega teised kriminaalasja läbivad isikud esitanud (6.kd, tl 20- 35). Maksekorraldus 27.08.2015, Q OÜ on maksnud E OÜ-le 9888.- eurot laenuna. Lisas laenulepingule (tl 38) kirjas, et 10.12.2015 on M.N.üle võtnud laenu summas 18 888.- eurot , allkirjastanud M.K. ja M.N.. Tagasimakse tähtaeg on 31.12.2015 (6.kd, tl 37). Laenuleping L OÜ ja M.N.vahel kuupäevaga 23.09.2015. Laenusumma 1500.eurot.Tähtaeg 31.12.2015. Alla kirjutanud M.K. ja M.N.(6.kd, tl 38-39). Maksekorraldustest, nähtub, et L OÜ on maksnud M.N. erinevaid summasid laenuna. Materjalide juures on vastavad (6.kd, tl 40-56). Laenulepingute lisa, millega pikendati kõikide lepingute tähtaega kuni 15.02.2016 (alla kirjutasid M.K. ja M.N.) (6.kd, tl 55) M.N.on 28.03.2016 kinnitanud laenukohustust summas 35 888.- eurot L OÜ ees (6.kd, tl 56) M.K. on L OÜ-lt laenud üle võtnud summas 24 000 eurot. 28.03.2016 (allkirjastanud M.K. ja M.N.) (6.kd, tl 57) Dokumendid, milles räägitakse KNG terminalist, partnerite koostööst jane, st et mingid jutuajamised ja koostööettepanekud ikkagi olid, päris tühja juttu M.N.ei ajanud, aga see ei ole antud kriminaalasjas oluline (6.kd, tl 59-70). Teatis M.N.avalduse alusel V.R. suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta 16.01.2017, kuna puudub kelmuse kuriteokoosseis ja M.N.ja M vahel esinevad võlaõiguslikud suhted (6.kd, tl 71-73)

Laenuleping 19.07.2016, millest nähtub, et M OÜ on M. N. ajavahemikus oktoober 2015 kuni märts 2016 andnud laenu kogusummas 75 000 krooni. Tähtajaks on 30.08.2016, laenusaaja on kinnitanud, et tema soovil kanti laenusummad X OÜ arveldusarvele ja laenusaajal oli õigus seda arvet käsutada ning ta kasutas laenusummat Sillamäe Sadamasse loodava LNG terminali projekti raames. Lepingu on allkirjastanud V.R. ja M.N.(6.kd, tl 73) Käendusleping M kui laenuandja ja T. N. kui käendaja vahel 19.07.2016 (ehk samast päevast, mis eelmine leping), kus T.N. käendab eelnevat laenu summas 85 000. Allkirju sellelt dokumendilt ei nähtu, on kinnitatud menetleja poolt, et väljatrükk on õige. Alla peaksid olema kirjutanud V.R. ja T.N.. (6.kd, tl 74-76). Käendusleping , kus käendajaks on Mai-Liis N.. (siin ka allkirju tegelikult pole, peaksid olema alla kirjutanud V.R. ja M.-L.N.), kinnitus on , et väljatrükk on õige (6.kd, tl 77-79). Laenuleping 19.07.2016, nähtub, et laenu annb M M.N. summas 10 000 eurot. Makstakse laenusaaja soovil X Oü arvele. (alla kirjutanud V.R. ja M.N.) (6.kd, tl 80). M.N. kuriteokaebus V.R. kohta 04.01.2017. M.N.kinnitab siin, et käenduslepingud allkirjastati 20.07.2016, samal õhtul allkirjad tühistati. Kaebab, et V.R. lubas 10 000 eurot laenu, võttes allkirjad käenduslepingutele, siis kadus ära ja hakkas nõudma 75 000 eurot, mis tegelikult oli makstud M OÜ poolt X OÜ-le notariallselt sõlmitud E Holding OÜ eest (6.kd, tl 81-84). Kohus leiab, et nendest tõenditest võib teha järelduse, et antud kriminaalasjast läbi käinud inimesed (kannatanud ja tunnistajad), kes tegelesid äriga, ei ole suutnud või mingil põhjusel soovinud vormistada oma tehinguid korrektselt, tegid tehinguid, mille sisuks olid tegelikult hoopis muud asjaolud ning ei ole mingi ime, et üks või teine lepingupool tundis end lõppkokkuvõtteks petetuna ning oma äriasju nii-öelda sirgeks ajada ongi sellistel juhtumitel väga keeruline. Kohus ei taha anda hinnangut sellele, kas üks või teine äriline otsus oli põhjendatud või perspektiivikas, kuid fakt on see, et kannatanud ja tunnistajad ise ka ei olnud oma ärilistes suhetes kuigi korrektsed. V.R. näiteks laenas ikka ja jälle M.N. raha, kuigi tagaS.seid M.N.ei teinud. V.R. kirjutas M.N. (6.kd tl 86) 19.07.2019: „Veelkord (viimast korda( usun sind ja annan raha juurde, see on nüüd absoluutselt viimane kord, mil ma sellesse projekti raha panen, rohkem ära pöördu selles küsimuses.“ Ülaltoodud tõendid kinnitavad ka kannatanu ütlusi selle kohta, milliseid lepinguid, millal ja kelle vahel sõlmiti. M.N. on kirjutanud V.R.le, et nüüd on käenduslepingutel allkirjad all ja palub etha ära 10 000 eurone kanne (6.kd, tl 86-87). On üsna ilmne, et kuna V.R. mõistis, et M.N.lt raha kätte saada on keeruline, siis lubades maksta 10 tuhat eurot laenu, sai ta M.N. sinnamaale, et viimane palus käendajateks oma ema ja abikaasa. V.R. pöördus nüüd kohtusse ja hakkas raha nõudma sisse M. -L. N.lt (6.kd, tl 91). Harju Maakohtu 03.03.2015.a kohtumääruses kajastuvaga (6.kd, tl 15-19) on tõendatud, et on välja kuulutatud M.N. pankrot 03.03.2015.

Vastavalt Harju Maakohtu 08.12.2014.a kohtumäärusele oli M. N.l keelatud ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta käsutada vara. Tsiivilkohtumenetluses toimusid kohtuistungid, millest võtsid osa V.R., M. K., V.R. äriühingu esindaja, kannatanu ning septembris 2017 olid ühel istungil olid kohal ka L. Kitt ja N. Bleskov. Kohtu eelistungi protokollist 07.09.2016 (tl 92-94) nähtub, et M OÜ hageb M.L. N.lt 75 000 eurot. M.-L. N. esindab kohtus M. N.. Nimetaud hagi jäeti rahuldamata (6.kd, tl 94- 102) . Kohus leidis 23.02.2018, et M.N.l oli õigustus taganeda mõlemast 19.06.2016 laenulepingust (kohtu arvates on kuupäevaga eksitud, peaks olema juuli). Kohus toob välja sellel et need laenulepingud on vastuolulised, sisaldavad tegelikkusele mittevastavaid sätteid. Kohus järeldas, et tegelikult oli 74 500 eurot kantud M.N. osaühingu osa müügilepingute alusel ja M.N. puudus vähimgi põhjus teise laenulepingu sõlmimiseks ja M.N. allkirjastas selle lepingu ilmselt raskete asjaolude kokkusattumise tõttu ning oli õigustatud lepingutest taganema. Lõppkokkuvõttes leidis kohus, et : „Hagejal puuduvad mistahes alusel nõuded M.N.vastu. Seega ei saa hageja esitada VÕS § 145 järgi käenduslepingu alusel nõuet kostja vastu.“ Ehk siis – hiljemalt 23.02.2018 otsuse jõustumisest ei olnud enam mingit alust M.N.lt nende lepingute alusel raha nõuda. M.N. on saatnud kirja 21.05.2018 (6.kd, tl 106) M. K.le ja küsinud, kas Lembitu Kitt on tema esindaja, teatab, et tema tülitamine pankrotiväliselt on seaduserikkumine. Annab teada, et juba augustist 2015 on M.N. pankrotis. Teavitab, et tema on alati tegutsenud X OÜ esindajana käsunduslepingu alusel, seoses oma ülesannete tätimisega sooviks kohtuda M.K.ga, et asjaolusid selgitada. Seega oli M.K. teadlik M.N. pankrotist. Jälitustoimingu protokollist 13.03.2019 nr 2 (tl 107 – 125, 6.kd) nähtub, et 12.10.2017 helsitab V.R. L.Kitile. Tunneb muret, et mis siis saab , kui „see paks limukas“ kohtus võidab. Järelikult ei ole ka ise võlanõude õiguslikus aluses eriti veendunud. 13.10.2017 helistab V.R. L.Kitile. Selles vestluses tunnistab L.Kitt, et M.N. on teda palunud rohkem lendlehti mitte panna, et ema käib iga poole tunni tagant öösel vaatamas, kas mingi leht on jälle pandud ukse taha. 16.10.2017 helistab L.Kitt M.N.. Ütleb, et kui praegu olemas ei ole (raha mõeldakse kontekstist nähtuna), siis paneb lendlehed uuesti käima. Samal kuupäeval saadab L.Kitt SMS-e kus ähvardab, et lendlehed tulevad. On näha, et kannatanu M.N.on ka ise L.Kitiga ühendust võtnud, see nähtub ka teistest tõenditest, kannatanu selgitas kohtule, et ta püüdis omapoolse suhtlusega vältida seda, et L.Kitt tülitaks tema lähedasi, ilmuks tema kodu juurde jne. 18.11.2017 saadab L.Kitt mitmeid sõnumeid M.N. ja J. N. (M.N. õde). Viimasele teatab, et asi läheb ajakirjandusse, et kuidas saab nii olla, et ühe katuse all elab perekond kelme ja politseinik. Vestlused M.N.ga jätkuvad lühikeste ajavahemike järel. Teema on ikka sama, küsitakse raha, ähvardatakse ajakirjandusega, lendlehtedega, show käimapanemisega. 10.01.2018 helistab V.R. Lembitu Kitile. L.Kitt ütleb, et tal oli G.ga kokkusaamine. On aru saada vestluse sisust, et V.R. teatab, et oli kohtus ja veebruaris öeldakse otsus. „G. teab seda situatsiooni meil siin juba, ta on ka kursis“, ütleb L.Kitt. 17.04.2018 helistab V.R. L.Kitile ja uurib, kas „väikese paksu limukaga“ töötatakse edasi veel. L.Kitt teatab, et sai paar päeva tagasi temaga kokku ja ta andis mingi kohtupaberi, millest on

näha, et V.R. nõue M.N. naise vastu on lõpetatud ja et ta tahtis seda paberit V.R.le näidata. Räägib, et tuli just G. sünnipäevalt. V.R. kinnitab, et ta on kohtulahendiga kursis ja leiab, et edasi kaevata ei ole mõtet ja et legaalsel teel temaga (M.N.ga) ei saa rääkida üldse. L.Kitt ütleb:“...sain täna poistega kokku ka sel teemal siin teiste inimestega, kes on ka huvitatud teemast, kuidas sealt veel rahad kätte saada.“ Sellest vestlusest nähtub selgelt, et L.Kitti tõepoolest mingi kohus ei huvita, tema nõuab raha edasi vaatamata sellele, et kohus on öelnud, et alust selleks ei ole. 23.05.2018 helsitab L.Kitt M.N. ja ütleb, et doktor Lembitu Kitt hakkab teda homsest ravitsema ja juba teab, mis tabL.e tuleks võtta. 13.08.2018 saadab L.Kitt sõnumi M.N., ütleb, et käis ukse taga ja teda ei ole, kuigi lubas ju maletama tulla. 17.08.2018 saadab sõnumi selle kohta, et tema ravimisega peab tõsiselt tegelema hakkama. 21.08.2018 saadab sõnumi :“Ilus Opel sinul , KELMITAJA!“ 21.08.2018 helistab Lembitu Kitt Nikolai Bleskovile. Räägib, kuidas ta pärast trenni tuli N.juurde, nägi, et seal seisab Opel, võttis binokli ja vaatas, kuidas M.N. istus sellesse autosse. „Mina panin ju jälituse, kurat, ja tema peatub seal, kus tema ema elab“, ütleb L.Kitt N.Bleskovile. „Numbri kohta on mul kõik olemas...Opel Insignia on temal“, teatab L.Kitt. lepivad kokku kohtumise ja L.Kitt ütleb, et kuna kannatanu tema autot teab, siis ta jätab enda oma kontorisse. 21.08.2018 saadab L.Kitt sõnumi M.N., kus teatab, et teda rahule ei jäta. M.N.avaldusest 15.09.2017 (6.kd, tl 126) nähtub, et L.Kitt tuli tema värava taha xxx, hakkas ähvardama ja välja pressima, lubas „lõuga anda“ ja teha midagi hullematki, kui vaja. Käib ähvardamas ja välja pressimas ka õelt J. N.lt ja emalt T.N.lt. Tunneb reaalset ohtu tervisele. Naine ja lapsed ei julge elumajast väljuda. Politsei ettekandest 18.09.2017 (6.kd, tl 127) nähtub, et politsei sai väljakutse xxx maja juurde 15.09.2017. M.N.ütles, et ähvardaja oli L.Kitt, kes üritas temale kallale tulla, näitas oma telefonist lühikest videoliku, kus kannatu oli küsinud, kas Lembitu annab talle lõuga. Lembitu vastas, et kui M. soovib, siis annab, aga selleks peab M. tulema teisele poole aeda. Helistamise peale tuli juba sündmuskohalt lahkunud L.Kitt kohale, selgitas, et M.N.on inimestele võlgu, tema ise töötab inkassofirmas ja nõuab võlgu sisse. Seadust enda arvates rikkunud ei ole, muidu poleks kohale tagasi tulnudki. Mõlemad osapooled rääkisid, et esitatud on tsiviilhagi seoses teemaga. M.N. avaldusest (6.kd, tl 128) nähtub, et 23.05.2018 ilmus tema koju L.Kitt koos teise kamba kaaslasega. Tunneb ohtu elule ja tervisele. Kohtuotsus on jõustunud ja tema võlgu ei ole, L.Kitt ütles, et teda Eesti kohus ei huvita, lubas poistega tulla, kui ei maksa. Tunnistaja V. O. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta ei tunne ei L.Kitti ega N.Bleskovi. M. N.t tunneb 98.-99. aastast seoses tööga tema õigusbüroos. Ca 4-5 aastat tagasi ostis osaluse E ́i, kuna pakuti investeerimisvõimalust. Info tuli M.ilt. M.N.l juriidilist rolli ei olnud, tal oli eraisiku pankrotimenetlus peal. Juhatuses olid M.K. ja V.R.. Asjad ei kulgenud nii nagu plaanitud. M.N.ja V.R. vahel oli mingi laenuteema, tõlgendasid kumbki omamoodi neid asju, üks nõudis ühte ja teine teist. Tema sai L.Kittilt telefonikõne ja portsu igasuguseid sõnumeid. Sõnumid tulid reede õhtul, kui „punn oli maha keeratud“ , igasugust sousti tuli sealt inetus keeles, tema pani bloki peale. Esimene kõne oli sõbralik. Hiljem lubati ukse taha tulla, olid ähvardused kodu ja pere aadressil. Ebameeldiv kogemus oli. Kui neid sõnumeid täna loeks, siis tõuseks vererõhk ka praegu. Tema

piiriks sai see, kui Kitt saatis talle tema kodu aadressi. L.Kitt suhtles temaga üksi. M. N.l käis samasugune suhtlus Kittiga. Tunnistaja V.O. ütlustest võib teha selgelt järelduse, et L.Kitt oli valmis raha nõudma ükskõik kellelt, tal ei olnud seaduslikku alust vajagi, sest selle kindlakstegemine ei olnud tema soov mitte kunagi. Peamiselt vehkis L.Kitt niinimetatud võlglaste ees oma volitustega võla sissenõudmiseks, ja isegi neid ei suutnud ta korrektselt vormistada (ometi olid tal tema ütluste kohaselt mitmed vandeadvokaadid, kes tema pabereid läbi vaatasid). Kohus nõustub prokuröriga selles, et on tegu olukorraga, kus vastavalt VÕS § 29 lg-te ja 1 ja 5 järgi pole võimalik jaatada laenusuhet. Tegemist oli ebaõnnestunud investeeringuga ja nõuded M.N. vastu ei olnud laenulepingu alusel õigustatud. M.K. ja V.R. loobusid igasugustest õigusriigile kohastest õiguskaitsevahenditest enda nõuete maksmapanekul. Nad ei esitanud nõudeid tunnustatuks saamiseks pankrotimenetluses. Nõudeid oli neil aega esitati kuni 2018 aastani, mistõttu ei ole eluliselt usutav V. R. väide, et nõuete esitamisega jäädi hI.ks. Kuna tunnistajatel oli selge arusaam tehtud investeeringute ebaõnnestumisest, püüdsid nad teadlikult seaduslike võimaluste väliselt saada abi L. Kittilt, kelle õiguskorra poolt aktsepteerimatute töömeetoditega nad olid ilmselgelt kursis. Nii M.K. kui V.R. olid mõlemad kursis ka sellega, et M.N. on pankrotis, seda kinnitasid mõlemad tunnistajad. V.R. teadis hästi, et ta ostis M.N. firmasse osaluse, mida ei saa käsitada laenu andmisena. Antud juhul ei ole aga oluline, kas V.R., kes volitas L.Kitt ́i väidetava võla sissenõudmisega tegelema, oli ise teadlik sellest, et nõudel tegelikult õiguslik alus puudus. Oluline on tuvastada, kas seda mõistis ka L.Kitt. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et L. Kitt oli teadlik nõutavate võlgade õigusliku aluse puudumisest, ta nõudis M. N.lt valimatult erinevates summades võlgade tasumist, mis ei seostunud isegi sellega, milleks volitasid teda M. K. ja V. R.. Samuti andis L. Kitt vaatamata kannatanu vastuväidetele mõista, et teda ei huvita käimasolev tsiviilkohtumenetlus ning teda motiveerivad raha saama ka muud tema ning poistega seotud asjaolud, mis ei seondu väidetavate võlausaldajatega. Aimduse nõuete õigusliku aluse puudumisest pidi L. Kitt saama ka tsiviilasja kohtuistungilt. Vastavalt kohtule esitatud eelistungi protokollile (tsiviilasjas 2-1618294) toimus istung 07.09.2017.a. Seda toetab jälitustoimingu protokoll nr 2, millest nähtuvalt avaldas L. Kitt N. Bleskovile pärast istungit panna asja ,,tõsisemalt töösse’’. Kohus leiab samuti nagu prokuratuurgi, et antud kuriteoepisoodi puhul on olemas küllaldaselt tõendeid selle kohta, et L.Kitt tegutses sõlgnevuse nõudmisel kuritegeliku ühenduse huvides. See ilmneb M.N. ütlustest, kelle sõnul L.Kitt kinnitas, et töötab koos K ehk G.O.ga. L.Kitt teatas kannatanule ka seda, et ta peab obtšakki maksma. Kannatnu ütlusi kinnitavab 27.09.2017 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv ning jälitusprotokollis nr 2 kajastuv. L.Kiti kaitsja väitis, et seaduse teksti kohaselt peab väljapressimise koosseisu täitmiseks olema toimunud vägivalla reaalne kasutamine, mitte selle võimaliku kasutamisega ähvardamine. Kohus leiab, et kaitsja on tähelepanuta jätnud asjaolu, et vägivallaga ähvardamine on samuti vägivald, nimelt psüühiline vägivald. Sel juhul ähvardatakse tapmisega või tervisekahjustuste tekitamisega (vt KarS § 214 kommentaarid 2021, p 10). N.Bleskov mingit füüsilise ohu tunnet kannatanu M.N. ei tekitanud nagu kannatanu kohtuistungil selgitas, vastupidi, ta nimetas, et N.Bleskov oli see, kes ta vähemalt ära kuulas ja arutles asjade üle ning kokkusaamistel pigem rahustas L.Kitti. Kohus leiab, et N.Bleskovi osas

ei ole esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et ta oleks kannatanuid ähvardanud, olnud teadlik L.Kiti ähvardustest või nendega nõustunud ehk neid heaks kiitnud. Samuti ei ole tõendatud, et L.Kitt ́il ja N.Bleskovil olnuks ühine teoplaan võlgnevuse kättesaamiseks M.N.lt, N.Bleskov viibis sageli M.N.ga kohtumiste juures ja pelgalt seepärast ei saa teda süüdi mõista väljapressimises. Malemäng M.N. maja läheduses ei ole ka iseenesest karistatav, saate Võlakütid tegijad, kes antud kriminaalasjas tunnistusi andsid, kasutasid sedasorti malemängu oma saate elavdamiseks, selle kohta on nad kohtus ütlusi ka andnud. Mitmel korral oli N.Bleskovi ja L.Kitti viibimine erinevates kohtades seoses M.N.ga tingitud just saate salvestamisest. Prokuratuuri hinnagul oli N.Bleskovi ülesanne oma kohalolekuga suurendada nõudmisega kaasnenud ähvarduste tõsiseltvõetavust. Kohus nõustub sellega, et see võis olla L.Kitt ́i soov ja nägemus, kuid see ei olnud N.Bleskovi enda soov ega nägemus. N.Bleskov on kohtule selgitanud, et tema käis L.Kitt ́iga kaasas viimase kutsel, et vältida sündmuste eskaleerumist (rünnet L.Kitt ́i vastu näiteks vms), ta võis võlgnikule kohtumisel ka öelda, et võlad tuleb varem või hiljem ikka ära maksta, kui võlgu ollakse. Kohtu hinnagul selline käitumine automaatselt väljapressimise koosseisu ei täida. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et N.Bleskovi teopanus ei ole ka selle episoodi juures sedavõrd oluline, et täidaks süüteokoosseisu. Kuriteo toimepanemisest isikute grupis rääkis kohus juba eelmise episoodi juures ja see käib ka antud episoodi kohta, kohus seda korrata ei pea vajalikuks.

2.3 H. H.ilt väljapressimise episood Prokurör esitas kohtule Prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (7.kd, tl 12-13) 01.03.2018, millest nähtub, et kriminaalmenetlus on lõpetatud muuhulgas H. H.i suhtes ja R. K. suhtes kuriteo toimepannud isiku tuvastamtause tõttu. Tegemist on endise nimega X OÜ avalduse alusel alustatud menetlusega. Kohtu hinnangul asjaolu iseenesest, et H.H. ́i suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust, ei tähenda seda, et temale tsiviilõiguslikult võlanõuet ei saa esitada. Kannatanu H. H. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, esimene kokkupuude L.Kitt-ga oli 2016 vist. Ta helistas ja hakkas raha nõudma. Tema küsis dokumente, mis alusel ta nõuab, Kitt vastas, et midagi esitama ei pea. 300 000 eurot oli see nõue ja väidetavalt L.Kitt ́i sõbranna kalaäris kaotas selle ja tema (kannatanu) on süüdi selles. Tema vana tuttav V. K. soovis teenust saada ja ütles, et kannavad oma ettevõtte pealt raha ja tahavad seda Eestisse tagasi saada. Kuna tema elas siis Dubais, siis see oli võimalik ja nii ta tegi. Selle eest oli protsent kokku lepitud. Kui tema poole pöörduti, siis ei näinud ta lepingulise suhte aluseks olevaid dokumente. Kes olid lepingu osapooled ei teadnud, nad ütlesid, et kannavad raha selliselt ettevõttelt, see on nende firma, palusid edasi kanda, anti järgmised kontod, tuldi vahepeal sulale järgi, tal polnud õrna aimugi kellestki J.st, nii nagu kokku lepiti, nii raha tuli ja kõik. Teenustasu sai selle pealt. See ei olnud tavapärane tegevus, aga paljud kasutavad seda, sest Emiraatides ei ole maksukohustust. Ta ei ole läbi L.Kiti mitte kunagi näinud lepinguid, mis olid selle võlasuhte aluseks. Temale tundus, et L.Kitt ei ole absoluutselt õigustatud sellist nõuet esitama, kuna sellel ei olnud alust. Tema palus korduvalt Lembitu Kitilt korduvalt dokumente, et mille alusel ta raha nõuab, aga see jäigi ainult sooviks, L.Kitt ütles, et ei pea midagi tõendama ega esitama. Nikolai Bleskovi käest dokumente ei küsinud, aga temaga jutt pikk ei olnud. J. T. ei ole kunagi isiklikult tema poole pöördunud. V.K. jt isikute õigust teha X nimel tehinguid ta ei kontrollinud.

Peale L.Kitt-i ei ole keegi teine pöördunud tema poole antud võlgnevusega. L.Kitt soovis temaga kokku saada, aga seda tema ilmselgelt ei soovinud. Tema enda mäletamist mööda L.Kitile ei helistanud. Kui ta küsis L.Kitt ́ilt nõudega seotud dokumente, siis ootas ta selliseid dokumente, mis kinnitaksid, mis alusel seda raha küsitakse, mingid volitused ja nõude alus. Lembitu Kitt helistas temale nädalas mitmeid kordi.Telefonikõnede sisuks oli vaimne terror. Et kui raha ei maksa, siis tulevad tal kodanikud ja hakkavad temaga füüsiliselt tegelema. See oli otsene ähvardus ja elu sisuliselt oli ikkagi väga häiritud. L.Kitt teadis, mis autodega ta sõidab, kus töötab, kus ta elab. Rääkis, et tal on filmi peal, kuidas ta ühte ja teise autosse istub, mis vastasid ka tõele, autovärvid, automark, siis juba kontoris käis, kus tal on kaamerad üleval. Naabritele veel ütles, et kui saab kätte, siis lööb maha. Töökoha kaameratest oli näha, et ta käis sisuliselt iga päev seal koos Bleskoviga. Bleskov oli ka oma visiitkaardi jätnud töö juurde Laagris ukse vahele. Töökaaslased olid häiritud sellest, et käivad kaks inimest ja ähvardavad. Kõige rängemad kõned olid aastavahetusel, kui tema koos perega oli, siis lubas nüri noaga pea maha võtta, et kui kätte saab, siis lööb maha. Kogu pere oli hirmul, L.Kitt käis naise vanemate juures filmimas, helistas J. R.le, kes on tema naise kasuisa. Helistas 2018 või 2017. L.Kitt tegi vaimset terrorit, helistas kõigile tema tuttavatele, lubas lasteaeda lapsele K.sselli tegema minna. Kõik olid väga häiritud, kartsid, et mis võib juhtuma hakata, otseses mõttes olid ähvardused läbi lillede. Temal lubati korduvalt nüri noaga pea maha lõigata, näpud ka , kui kätte saadakse, siis oma jalgadel enam liikuma ei saa, füüsilised ähvardused olid. Tema lindistas kõiki kõnesid. Lähedased ka kartsid väga, lapsega ei tahetud enam õues käia, liikuda niisama ringi, iga auto, mis kuskil seisatus maja lähedal, tekitas hirmu. Elu oli väga häiritud. Ta arvas, et L.Kitt ja N.Bleskov võivad temale füüsiliselt haiget teha, oli 100 protsenti kindel selles, sest L.Kitt ähvardas, et tal kohe poisid tulevad, teevad ja korraldavad. Vahepeal ei tahtnud tööl käia, kodust ei tahtnud välja tulla, last oli hirm lasteaeda viia, jne. Elukaaslane tundis hirmu, et nii ei saa enam edasi elada, ta pole kunagi selliste asjadega kokku puutunud, et keegi otseselt ähvardab. Tema palus L.Kitt-i korduvalt lõpetada selline tegevus. Kitt ainult naeris selle peale. See kõik kokku kestis aastaid selle hetkeni, kuni ta vahi alla võeti. Pärast seda, kui Lembitu Kitt kinni peeti pole temale enam selle nõudega seoses mingisuguseid pretensioone esitatud. N.Bleskoviga on rääkinud üks või kaks korda. Jutu sisu oli ikka üks ja sama asi, et raha on vaja kätte saada neil. Isiklikult N.Bleskov-ga ei mäleta et oleks kohtunud, kuid N.Bleskov helistas talle, ütles , et ta on Nikolai Bleskov, ühe korra andis tema toru edasi ühele töötajale, kes ütles talle, et H.t ei ole siin ja sellega jutt lõppes. N.Bleskov helistas paar koda, aga mis küsimuses, seda ta vist ei jõudnudki öelda. Kui helistas teist korda, siis rääkis temaga, kas end tutvustas, ei mäleta enam. Kindlasti helistas raha küsimuses, aga jutu sisu täpselt ei mäleta, ei mäleta, kas ähvardus oli või mitte, aga raha teema oli.Ta ei mäleta, mis talle vastas, aga suhteliselt kiiresti lõpetas kõne ära. Kas Nikolai tolles teises telefonikõnes ennast seostas ka kuidagi Lembitu Kitt ́iga, ei tule meelde praegu. L.Kitt ja N.Bleskov käisid koos, kaameratelt oli näha, igal pool olid kahekesi koos. Sellest tegi järelduse, et tegemist on sama nõudega, mitte kahe erineva nõudega. Ta pani Lembitu Kitt ́ile bloki peale kõikidele tema numbritele, siis nad helistasid Bleskovi numbri pealt. Tema muutis enda liiklemistrajektoori, et mitte kohtuda, ei läinud hommikuti välja nagu tavapäraselt, õhtul koju ei tulnud tavapäraselt, kõik elu oli häiritud. Informeeris töökaaslasi, et kui sellised seltsimehed tulevad, siis ütleks, et ta ei tööta siin. Lasteaia kasvatajaid hoiatas ka , et selline väljapressija on , kes võib tulla lasteaeda, palus pojal silm peal hoida. Tööl naabrid tulid ise rääkima, et L.Kitt oli öelnud, et ta on võlgu ja kui ükskord kätte saab, siis lööb maha.

Tunnistaja J. R. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et H. H. on tema abikaasa tütre elukaaslane. Lembitu Kitti teab sellega seoses, et ta on käinud asjasse mittepuutuvate isikute juures seoses H. H. seoses ja küsinud mingisuguseid võlgu. L.Kitt pöördus tema poole telefoni teel, et ta mõJ.ks H. H. mingeid võlgu tagasi maksma, mille kohta temal puudus igasugune teadmine. Vastas talle, et see ei puutu temasse, ta ei tegele sellega, et pöördugu otse H. H. poole. Lembitu Kitt ́i poolt oli üks kõne, võib-olla kaks. Arvab, et rääkis sellest oma abikaasale. Temale teadaolevalt on L.Kitt käinud ka tema kodu juures teda otsimas, talle on öeldud, et ta on käinud eravaldustes ilma luba küsimata, ta on häirinud naabreid. Temale on öeldud, et seal oli mitu inimest, kellest üks filmis, seda ütlesid temale naabrid. Saatest „Võlakütid“ helistas üks naisterahvas, kellele ta ütles seda sama, et see teema ei puuduta teda, pöördugu nende inimeste poole, kes on sellega seotud. Naabrid, kes elavad samal tänaval, olid sellest väga häiritud ja tundsid ennast väga ebamugavalt. Neil on olemas sildid, et see on eravaldus, seal on tõkkepuu, kõigile kes sisenevad territooriumile, neile on arusaadav, et nad sisenevad eraterritooriumile. Naabrid pöördusid siis otse tema poole selle infoga, et keegi seal filmib. Temale tundus, et L.Kitt ́le ei piisanud sellest selgitusest, et tema ei ole sellega kuidagi seotud, kuna ta helistas mitu korda ja igakord sai sama vastuse. Tunnistaja E. V. (virtuaalistungil) andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et temale helistas J. R., kes ei viibinud Eestis ja muu jutu käigus ütles, et Lembitu Kitt käis otsimas kusagil, kas tema juures või seal asulas tema tuttavat, kelle nimi on H. H.ja see inimene, kes otsimas käis oli Lembitu Kitt. Tema soovitas, et kui H. H. tunneb ennast kuidagi häirituna, siis tuleb helistada 112 ja küsida politsei või vastavate instantside abi. 05.02.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvad 01.01.2019.a toimunud telefonikõned, millised kinnitavad kannatanu väiteid varalise kasu nõudmise kohta, ähvardused. Sel päeval tegi L.Kitt kokku 10 kõnet. Nendes kajastuvad nii jätkuv raha nõudmine kui ka seda saatvad ähvardused nagu näiteks: ,,mina sind rahule ei jäta, uuel aastal uue hooga’’; ,,mul on igal pool silmad peal’’; ,,ma ütlen ausalt kuule ja H., mulle meeldib, sinusuguseid mehi tappa raisk; ,,maksa ära 250 või 300 000, suva 350 000’’; ,,mina sind nii kui nii nullin ära, üks päev sõidad mersuga, teine päev sõidad mürsuga“; ,,kui ma su kätte saan, siis annan lõuga...“; ,,H., mind tegelikult ei huvita, kas sa maksad raha ära või mitte, ma ütlen sulle üht, ma teenisin kunagi õhudessantväe eriüksuses Afgaanis, ma kurat rääkisin sulle, urodile, tõmbasid inimestel kõrisid maha’’; ,,maksa ära oma probleemid, aga mind ei huvita rohkem, tegelikult ma võtaks su pea maha raisk, ma vihkan sind.’’ Ülejäänud kõned on sarnase sisuga. Asitõendi vaatlusprotokollist (7.kd, tl 14-19) nähtub, et vaadeldud on H. H.i poolt 10.01.2019 kannatanuna ülekuulamise käigus politseile üle antud mälupulgale salvestatud helifaile. Vaatluse käigus on helisalvestisest tehtud stenogrammid. Nähtub, et L.Kitt helistas H.H.ile 10l korral 01.01.2019. nendest failidest nähtub, et L.Kitt on teatanud H.H.ile, et tema teda rahule ei jäta, käsib lahendada J.ga probleemid ära. Ütleb, et „mulle meeldib sinusuguseid mehi tappa“, lubab kannatanu „ära nullida“, lubab „lõuga anda“, „ära taguda“ ehk ähvardab H.H.i. 19.02.2019.a läbiotsimise protokollist koos fototabelitega ja plaadiga (7.kd, tl 26-34) nähtub, et otsiti läbi L. Kitti kasutuses olnud sõiduk ning viimase elukoht. Lembitu Kitti autost leiti binokkel ning 8 A4 formaadis pilti, millel on kuJ.tud H. H.i.

13.03.2019.a jälitustoimingu protokollist nr 6 (7.kd, tl 61-91) nähtub, et L.Kitt küsib I.M. ́ilt H.H.i telefoninumbrit, kuid I.M.el seda ei ole. L.Kitt helistab J.R.le ja ütleb, et ta näeb, et H. on J.R. kõrval, et vaatab binoklist praegu. J. R ütleb korduvalt, et see on bluff. L.Kitt ́i ja N.Bleskovi omavahelises kõnes räägitakse sellest, et tuleb minna Tabasallu lihtsalt H.H.i ootama, N.Bleskov mureteseb, et äkki kutsutakse jälle politsei kohale. L.Kitt ütleb, et nad lihtsalt istuvad ja ootavad. Ja et istuvad N.Bleskovi autoga, kuna „tema oma nad tunnevad“. I. M.le rääkis L. Kitt põhjalikult 30.06.2018.a toimunud telefonikõnedes sellest, kuidas tuleks H. H. pildistada, kui ta seal on, et muud ei saagi teha, kuna see on J.R. kodu ja ta ajaks neid sealt minema, aga vaja on teada saada, kuhu H. läheb. Kõnes 01.07.2018.a I. M.ga andis L.Kitt esimesele teada sellest, et on seal kohal ja et tal on binokkel kaasas. Kõnes 05.10.2018.a suhtlesid omavahel H. H. ja L. Kitt, milles kannatanu küsis süüdistatavalt võlanõude aluseks olevaid dokumente ning mille peale L. Kitt vastas, ta lihtsalt tahabki kuulata, mis on kannatanu ettepanek. Kannatanu ütles, et raha tuleb küsida V. ehk V. K. käest, millele vastas L. Kitt, et see teda ei huvita. Kui kannatanu keeldus nõude tasumisest (tehes seda väga selgesõnaliselt), vastas selle süüdistatav, et oled meie täieliku kontrolli all ja kui kuskil jälle tööle lähed, paneme kraanid kinni. Seejuures rääkis L. Kitt kannatanule enda Afgaani poistest, lubades nad kannatanule kaela saata, kui ta ei maksa J.le 300 000 eurot. 07.05.2019 jälitustoimingu protokollist nr 18 (11.kd tl 28-91) nähtub, kõnedes G. O.i ja A. S.i vahel O. kirjeldab Lembitu Kitt ́i ning Nikolai Bleskovi koostööd. Kokkuvõtlikult rääkis G.O. A.S.ile, et Lembitu ja Bleskov töötavad koos ning Bleskov käib Lembituga kaasas hirmutamiseks. Sellist olukorda kirjeldas G.O. nii nagu tema seda mõistis või kuidas tema sellest arvas, mis ei tähenda aga seda, et see nii ka oli. Ka N.Bleskov tundis end häirituna, kui väideti, et ta oli L.Kitil kaasas kannatanutes hirmu süvendamiseks ning ütles kohtus: „Kas ma olen välimuselt mingi hernehirmutis, et kui inimesed mind näevad, sii hakkavad kohe kartma?“. Kohtu hinnagnul ei ole mitte millegagi ümber lükatud N.Bleskovi väited selle kohta, et ta käis L.Kitiga kaasas hoopis L.Kiti turvamise eesmärgil, mitte kellegi hirmutamiseks. Miks L.Kitt tegelikult N.Bleskovi endaga kohtumistele kaasa kutsus, seda teab tegelikult ainult L.Kitt ise (pole välistatud, et hirmutamise juttu rääkis ta ka G.O.ile, kui viimane uuris, miks ta Bleskoviga koos käib. Teatavasti G.O.le L.Kitt ́i ja N.Bleskovi koos tegutsemine ei meeldinud). Asitõendi vaatlusprotokollist 07.06.2019 (7.kd, tl 44- 60) nähtub, et vaadeldud on mitmeid L.Kiti elukohast äravõetud dokumente: Esindusleping kuupäevaga 24.08.2015. See on sõlmitud OÜ X ja X OÜ vahel, kes on volitanud OÜ X võlgnikult välja nõudma 274 672,54 eurot. Võlgnikuks on T . Poolte andmetest nhtub, et OÜ X volitatud esindajaks on Lembitu Kitt. Leping lõpeb täitja poolt lepingus sötestatud kohustuste täitmisega. Lepingu on allkirjastanud J. T. ja Lembitu Kitt. Organisatsiooni huvide esindamise volikiri kannab kuupäeva 01.09.2015 – sellega volitatakse OÜ X ja Lembitu Kitt ́i esindama X OÜ ja X huve (Nõudeõiguse loovutamise lepingust nähtub, et JT X on loovutanud nõudeõiguse firmale X 25.08.2015), mis on seotud võlasumma tagastamise nõudega firmalt X OÜ tasumata kauba eest. Lembitu Kitile anti üelasannete täitmiseks järgmised õigused: Pidada läbirääkimis, tesotada kõiki antud korraldusega seotud toimingud ja formaalsused. Volitusi ei saa edasi anda ja volikiri on väljastatud 12-ks kuuks ja pikendatakse poolte kokkuleppel probleemi täieliku lahendamise tähtajani ehk võla tasumiseni.

Antud kahe viimase dokumendi puhul väärib tähelepanu see, et volikiri on välja antud hiljem kui esindusleping ning volikiri kehtis sisuliselt kuni 01.09.2016. Kohtule ei ole esitatud dokumente selle kohta, et seda volitust oleks poolte kokkuleppel pikendatud. J. T. kiri H.H.ile (19. kd, tl 152-153) – J.T. teavitab 16.04.2016 kirjaga H.H.i, et on volitanud esindama enda huve seoses probleemiga Lembitu Kitt ́i, lisanud vastava dokumendid nõude loovutamise kohta. Jälitustoimingu protokollist (7.kd, tl 61-91) nähtub, et ajahavehmikus 24.06.2018 – 05.11.2018 on pealt kuulatud L.Kitti telefonikõnesid erievate isikutega, sealhulgas Nikolai Bleskovi, H. H.i, J. R., I. M. ja N. G.ga. 24.06.2018 uurib L.Kitt I. M.elt, kas viimasel pole H.H.i telefoninumbrit. Saab eitava vastuse. Samal päeval helistab L.Kitt J.R. ́le ja teatab, et ta vaatab binoklist, kuidas H. on tema kõrval, palub temale toru üle anda. Kinnitab veelkord, et poisid vaatavad binoklist hetkel, et ta on kodus. J.R. kinnitab, et nii see ei ole. On aru saada, et J.R. ei soovi, et L.Kitt temale sel teemal enam helistaks. L.Kitt saadab J.R.le veel sõnumi, et „maini H.le, et maksaks J.le mingi raha“ ja „kui probla lahendatud ei saa, paneme kella külge“. Tähelepanuväärne on see, et L.Kitt räägib mitmuses. Vestluses I. M. ja L.Kiti vahel ei ole midagi tõendusliku väärtusega. 30.06.2018 on vestlus Lembitu Kiti ja Nikolai Bleskovi vahel. L.Kitt uurib, kas Bleskovil oleks järgmisel päeval aega, et tuleks uurida, kuhu H. sõidab ja läheb. Bleskov vastab, et kui on vaja, eks siis võib minna: „sõidame, istume, vaatame“. Bleskov avaldab muret, et võib-olla kutsutakse jälle politsei kohale, L.Kitt rahustab, et nad liiguvad jalgsi ja hakkavad lihtsalt ootama. 30.06.2018 vestluses I,M. ega ütkleb L.Kitt muuhulgas seda, et „mul siiamaani poisid passivad“ Rahumäe maja juuresja et on seal passinud juba 5 tundi. Lootus oli leida H.H.. Seega kinnitab L.Kitt ka I.M.le, et ta ei tegutse üksi. L.Kiti stiilinäide inimestega suhtlemisest ja asjaajamisest: „...kui mingi R. tuleb ütlema keri perse, siis ....peaks ta kurat leidma võimaluse ta kurat ära taguda kurat onju....muidugi...pole mõtet ennast alandada mingi urodi ees raisk“. Sellest näitest näeb ilmekalt, et L.Kitil oli tegelikult ükskõik, keda survestada, ahistada oma eesmärgi nimel, vähe huvitas teda see, kas see, mis ta teeb, on seaduslik või eetiline. Muuhulgas teatab L.Kitt ühes kõnes I.M.le, et ta saab kell 12 hommikul kokku G.ga ja peale seda võtavad Kolja peale ja liiguvad edasi Kolja autoga. Järgmisel päeval kõnes Bleskovile ütleb L.Kitt, et ta saab kokku kell 12 G.ga. 02.08.2018 helistab L.Kitt H.H.i õe töökohta, räägib kõne vastuvõtjaga sellest, kuidas H.H. hävitas ühe naisterahva elu. 17.09.2018 helisatb L.Kitt J.R.le, kes ei saa aru, miks L.Kitt temale helistab. L.Kitt saadab peale kõnet veel mitu sõnumit J.R.le. 05.10.2018 helistab L.Kitt H.H.ile. H.H. uurib L.Kitilt, mis alusel ta temalt võlgu nõuab ja annab lõpuks väga selgelt mõista, et tema ei kavatse midagi maksta: „Ma räägin, et mina ei maksa ühtegi kopikat tagasi.“ Seepeale teatab L.Kitt , et „oled meie täieliku kontrolli all, nii kui kuskile jälle tööle lähed, paneme kraanid kinni, meil tuleb veel mõtteid...“, lubab „poisid kaela saata „, ütleb, et „me teeme sinuga seda, mis me heaks arvame“. H.H. iseenesest ei eita, et tema arvele raha kanti, kuid leiab, et tema ei pea seda tagasi maksma.

06.10.2018 saadab L.Kitt H.H.ile hulgaliselt sõnumeid, sõimab kannatanut ktseks ja inimese hävitajaks, lubab saatesse Võlakütid nad panna. 02.11.2018 N. G.le helistab L.Kitt ja teatab, et paljundas H.st pilte. Korduvalt lepib kokku kohtumisi N. Bleskoviga 05.11.2018 helistab L.Kitt H.H.ile ja palub teema ära maksta. Seega, vaatamata sellele, et H.H. andis L.Kitt ́ile väga selgelt teada, et tema seda võlgnevust, mida L.Kitt nõuab, ei tunnista ja tasuda ei kavatse, jätkas L.Kitt raha nõudmist, survestas H.H.iga seotud isikuid, ähvardas H.H.i selliselt, et võis järeldada, et raha mittemaksmise korral tuleb päevakorda füüsiline arveteõiendamine. Kõike seda olukorras, kus tal juba ammu kehtivat volitust nõudega tegelmiseks ei olnud, mis näitab seda, et seadusliku aluse olemasolu võlgnevuste nõude puhul teda tegelikult ei huvitanud. J. T. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et temal oli ettevõte X. L Tradinguga soovitas teha tehing A. A.. Ta esitles H. H.i kui isikut, kes on Norra ettevõttega osaluses. Tema käis Norras kohapeal ka. Head hinda pakuti ainult sel tingimusel, et tehing tehakse läbi L Tradingu ja H.H. on norralaste finantsist. L Tradingule kandis ta üle raha summas üle 270 000 euro. L Trading pidi selle raha eest tegema mitmeid kala tarneid. Kaupa ei tulnud. A. ütles, et eestlased tegid talle (tunnistajale) tünga ja lülitas telefoni välja. H.H.iga on ta suhelnud telefoni teel kahel korral, üks kord enne tehingut ja teine kord helistas H. ise, et leidis uurija üles. H. teatas temale, et ta saatis raha tagasi Tallinnas K.le. Tema pöördus L.Kiti poole ja andis talle ka dokumente võlgnevuse kohta. L.Kitt võlga kätte ei saanud. A. ütles, et ta on L Tradingu esindaja. Norra ettevõtte kiitis tehingu L Tradinguga heaks. Arvel olid firma ja H.H. ́i andmed, polnud alust mitte usaldada. Prokuröri küsimusele, miks Lembitu Kitt A.ile nõudmisis ei esitanud, kui tema arvates esindas firmat just tema, vastas tunnistaja: „A. varjas end. Lendas Emiraatidesse, siis veel kaugemale.“ Tunnistaja L. N. andis kohtuistungil ütlusi osaliselt, keeldus vastmast H.H.i episoodi puudutavale. Tunnistaja kinnitas, et L.Kitt on temale teadaolevalt helsitanud J. R.le ja rääkinud H. H. ja tema väidetavast võlgnevusest. Temale teadaolevalt on Lembitu Kitt käinud RTE Traffic OÜ territooriumil. Tegemist on kinnise territooriumiga. See on H. Hanscmidt-i töökoht. See on aia ja värava piiiratud territoorium. Territooriumil on videokaamerad. L.Kitt on seal territooriumil käinud ilma valdaja loata tema teada mitu korda ja kellegagi koos. Vist oma partneri N.Bleskoviga. Töötajad olid hirmul, kuna täiesti võõrad inimesed tulid rääkima segast juttu, otsisid H. H., käies korduvalt eraterritooriumil, tungides töökoha juurde, rääkides teiste kaastöötajatega, alusetuid süüdistusi esitades.Käisid seal H. H. töökohas teda laimamas. Töötajatele jagati ka L.Kitt ́i visiitkaarte. Tema ise on vist ühele kõnele vastanud, kunagi väga ammu, vestluse sisu ei meenu. Avaldati tunnistaja varasemad ütlused: Lembitu Kitt ütles, et ta hoiab H.l silma peal, et teada saada, milliste autodega me H.ga sõidame. Kuna H.l ei olnud sel ajaperioodil kindlat autot, mida ta kasutas, siis pidigi reaalselt Lembitu Kitt-l olema keegi, kes meid jälgis selleks, et teada, et meie kasutuses sel ajal oli valget värvi Mercedes Benz, Nissani kastiauto ja punane Mercedes Benz piruka moodi. Lisan veel, et Lembitu Kitt segas tihti selle kontoritöötajate elu, piilus akendest sisse, tülitas kliente, ühesõnaga tegi kõigi elu ebameeldivaks. Tunnistaja kinnitab varasemaid ütlusi. Tol ajaperioodil jäi mulje, et L.Kitt ja N.Bleskov jälgivad neid. Nad ilmusid igale poole erinevatesse kohtadesse välja, olid teadlikud kus nad on, jätsid kõneposti teateid. Viibisid nende elukoha läheduses. Teab, et tema vanemate elukoha juures on nad viibinud kinnisel territooriumil, tema Tabasalu kodu juures, elukoha ees on nad oma

sõidukiga Mercedesega olnud, lihtsalt viibisid autos. Tema vanemate elukohas käisid erinevate naabrite juures ukselt uksele, sisenesid kinnistele territooriumitele ja väidetavalt otsiti H. H. sealt. Mõlema elukoha territoorium on piiratud tõkkepuuga, tegu on eravalduse tänavaga, seal on ka sildid püsti, seal on ka keelumärk ees, kõik eramajad on aedadega piiratud ja lisaks tõkkepuu läbimisele, sisenesid nad ka mitmesse hoovi. Tema oli hirmul, tal just sündis väike laps, kuna telefonis oli kirjas, et lubas H. maha lüüa, see käitumine tekitas väga suurt hirmu, kuna nad igapäevaselt saabusid kuskilt. Nad häirisid kõiki nende lähedasi, alates tema perekonnast, naabritest, töökaaslased. Oli täiesti lootusetu tunne, see terror käis vähemalt poolteist aastat. Tunnistaja arvab, et on Bleskovi oma silmaga näinud oma aia taga, aga kindlalt ei tea. S. S. oli üks töökaalastest, kes oli häiritud, on temaga isiklikult rääkinud Bleskovi ja Kitt ́i . Tunnistaja on näinud L.Kitti ja N.Bleskovi koos enda eramu aia taga. See koht, kus nad olid, oli avalikuks kasutamiseks. Ebameeldivustunnet tekitasid eelkõige Lembitu Kitt kõned H. H.le ja see, et härrad tulid H. H. töökohta, kuna nad saabusid sinna korduvalt. Ebameeldivustunnet tekitas visiitide korduvus ja üldse nende külastus. Räägiti väljamõeldud võlast, nõuti H. H.lt mingit müstilist raha, mida on kellelegi võlgu, see on laimamine. Hirmutunnet tekitas nende käitumine, mitte H. H. kohta avaldatu. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ja leidis, et esines alus § 291 lg 1 p 2 järgi. Ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja, kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks. Tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Riigikohtu lahend 3-1-1-24-13 räägib siis sellest, et kuni 1. septembrini 2011 kehtinud KrMS § 291 p 2 sõnastuse kohaselt oli keelatud avaldada kohtus ja käsitleda lubatava tõendina kohtulikul uurimisel ütluste andmisest keeldunud tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui tunnistajal oli § 71 alusel õigus keelduda ütluste andmisest, kuid ta oli sellele vaatamata kohtueelses menetluses ütlusi andnud. Praegu alates 1. septembrist 2011 peab KrMS § 71 nimetatud isik ehk siis see, kellel on küll õigus keelduda ütluste andmisest arvestama sellega, et tal tuleb teha lõplik otsus ütluste andmise või sellest keeldumise kohta juba kohtueelses menetluses. Kui ta jätab kohtueelses menetluses mingil põhjusel enese mittesüüstamise privileegi kasutamata ja annab ütlusi, ei saa ta hiljem kohtus ütluste andmisest keeldumise korral enam arvestada sellega, et kohus jätab tema varem antud ütlused tõendina vastu võtmata. Kohus määras vastu võtta tunnistaja ülekuulamise protokoll, poolte kokkuleppel loetud avaldatuks täies mahus. L.N. varasematest ütlustest ( 19. kd, tl 174-178) nähtub, et L.N. räägib sellest, et L.Kitt on pöördunud tema kasuisa J.R. poole seoses võlgnevusega mingile naisterahvale, selgitas raha maksmise tagamaid, et J. T. soovis raha maksuvabalt Eestist välja kanda ja siis kandiski raha tema elukaaslase H.H.i firmale L Trdaing LTT. Raha avõeti Dubais sularahas välja ja sellele tulid järele J. sõbrad. L.Kitt on saatnud H.le ähvardava sisuga sõnumeid ja H. püüdis seetõttu L.Kitti vältida. L.Kitt käis ka H. töökohal rääkimas, et H. on pätt ja kaabakas, jättis töö juurde enda vistiitkaarte, piilus akendest sisse. 2018.a J.ipäeva paiku helistas L.Kitt J.R.le ja rääkis, kuidas ta kõiki neid näeb maja terrassil istumas, tegelikkuses nad üldse kodus ei olnudki, olid hoopis merel, Eestist väljas. L.Kitt on koos N.Bleskoviga käinud H.t ka naabrite juures otsimas. L.Kitt helistas korduvalt H.le ja ähvardas. N.Bleskov ei ole isiklikult temaga, H.ga ega tema lähedastega kontakti solnud. Tunnistajate ütlustes ei ole kohtul alust kahelda.

L.Kitt andis ütlusi selle kohta, et 2015. aastal ta helistas esimest korda Dubaisse H.Hanschimdti telefoninumbrile, Dubai numbrile ja H.H. uuris, kas on mingeid dokumente võla kohta ja ütles, et mingit raha ta ei maksa, see on üle antud K.le ja ähvardas teda. Ühele kokkulepitud kohtumisele tulid hoopis kolm aserit, kes ütlesid, et H.H. tuleb rahule jätta, muidu tekivad tõsised probleemid. K.iga kokku saanud ei ole seoses H.H.i võlgnevusega. J. R.-le esimest korda helistas 2017. aasta juunis või juulis. Küsis, kas tema tütre mees on H.H., et olukord on selline, et H.H. varastas ja hävitas tema kliendi J. T. tervise, varastas raha. J.R. ütles, et mingit raha ei saa. Ta ei ole H.H.ile kunagi helistanud, kui H. Eestis oli. J.R. kodu juures H.H. otsimas käis kaks korda. Esimest korda oli see, kui see filmimine toimus. See oli lahtine territoorium, ainult silt on seal, et kinnine territoorium. Teist korda I. M. soovis nii väga, et filmida. Mitte kedagi nad ei häirinud, lihtsalt käisid ja vaatasid maju seal koos Nikolai Bleskoviga. Filmimise ajal käisid tema töökojas. Kedagi ei häirinud, suhtlesid ukse peal, ukse peale tuli üks härrasmees, kes ütles, et jah nad on näinud H.H. seal ringi liikumas.Siis ukse pealt sai telefoninumbri, helistas, mingi naisterahvas võttis telefoni vastu. Ta oli selle firma töötaja. Seoses selle H.H. võlgnevusega H.H.i elukaaslasega L. N.ga ei mäleta, kas rääkis. See naine, kes Dubais elas, ütles, et H.H. ei ole midagi võlgu. H.H.i suhtes mingit varjatud jälitustegevust ei teostanud. Ta ei teadnudki, kust teda kätte saab ja kus ta eksisteerib. Selgituseks sellele, et kuidas tema telefonivestlus H.ga on mälupulgal, ütles L.Kitt, et see vestlus võib olla pärit varasemast ajast, st aastast 2016 alguses, peale seda, kui 2015 aasta H.H. saatis oma retsid kokkusaamisele. Ta soovis, et H.H.i lähedased, et naabrid kes seal elavad, saaksid teada, kellega on tegemist H.H. näol. See oli võlgniku mõjutusvahend, need samad naabrid ja tuttavad ütleksid, et kuule H., ära hävita inimese elu, maksa ära raha inimestele. Tal on selle jaoks tööl 3-4 inimest, kes uurivad informatsiooni, kogu tausta võlgnikust. Tal on kaks head J.sti tööl, annab paberid nende kätte omakorda, nad vaatavad üle, nad ütlevad, et kõik on õige. H.Hanshmidt ütles kohtusaalis, et ta sai raha kätte, aga andis K.le Kaitsja küsimusele, kas N.Bleskov tutvustas ennast või tema tutvustas N.Bleskovi ise H.H.i kontori lähedal, vastas L.Kitt, et neil ei O.i vaja tutvustada, neil on rinna peal töötõend, siin on kogu info, pilt, firmanimi ja siis see N.Bleskov ja L.Kitt, kõik isikukood, kogu info on selle peal. Kohus küsis: Te siin ütlesite, vastates kaitsja küsimusele, sellise lause, et meil oli mõte üldse Rahumäelt, see raha kätte saada, kellel meil? Süüdistatav: Meie firma. Kohus: Aga miks Rlt? Süüdistatav: Sest me teadsime juba siis 2017, et J. R. paneb nn katust sellele H.H.le ja kui J. R. oleks minuga suhelnud normaalselt. Kohus: Miks R. pidi teiega üldse suhtlema? Süüdistatav: Sellepärast, et J. R. oli seotud MiniCredit rahade omastamisega koos H.H.ga. Kohus: Teie nõudsite ju J. T. võlga välja, mis seos oli R. ja T. omavahel? Süüdistatav: Nad tegid koos äri, ma pakkusin J. R.le ilusti, et saame kokku, et kas maksad sina või H.H. Kohus: Kes teevad koos äri? Süüdistatav: J. R. ja H. H.. Kohus: Aga J. T.le R. võlgu ei olnud ju? Süüdistatav: No kui me hakkame seda asja nii vaatama.... Kohus: Siis ütlesite veel sellise lause, et kavatsete võlgade väljanõudmisega tegeleda ka edaspidi, et on kellelt nõuda, J. R.lt näiteks ja A. A.ilt, kellega siis A. koos äri teeb, ka H.ga või? Süüdistatav: A. A., ma ei taha sellest siin rääkida, see on juba meie informatsioon. Kohus: Aga mis puutuvad J. T. raha küsimused A. A.isse?

Süüdistatav: Inimesed, kes teevad äri võlgnikuga, tähendab neil on mingi huvi suhelda selle võlgnikuga. Kohus: Teie jutust saab siis nii aru, et teie ise otsustate tegelikult kelle käest te võlga sisse nõuate, kas nõuate nende dokumentide alusel sellelt, kes on tegelik võlgnik või ükskõik kellelt, kes temaga suhtleb? Süüdistatav: Miks? Kohus: No nii tuleb teie jutust välja? Süüdistatav: Kui varas teeb äri inimesega ja tema kasutab neid varastatud rahasid sajaprotsendilise info põhjal, siis mul on õigust ka tema käest küsida. Sellest kohtu ja süüdistatav L.Kitt ́i vahelisest vestlusest nähtub, et L.Kitt ́i absoluutselt ei huvitanudki, kes on tegelik võlglane ja kas võlanõue tugineb seaduslikule alusele. Tema usaldas oma niinimetatud siseinformatsiooni sajaprotsendiliselt ja asetades end väljapoole seadust nagu kuritegeliku ühenduse liikmele kohane, asus tegutsema, nõudis ja ähvardas. Prokurör leidis, et L. Kitt esitas nõude alusetult H. H.i kui eraisiku vastu, sest vastavalt ÄS-s sätestatud põhimõtetele vastutab kapitaliühing oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga (ÄS §-d 135 lg 3, 221 lg 3), mitte selle osanik ega aktsionär. Tõsi on, et J. T. pole H. H.iga kunagi kohtunud, mingit lepingut vahetult H. H.i osalusel ja esindusel ei sõlmitud. Seda kinnitavad ka J. T. ütlused – kala tarnimisega seotud asju ajas ta läbi A., kes jutskui esindas mitteametlikult L Tradingut. Tema esindusõigust J.T. ei kontrollinud. Leping oli sõlmitud J.T. sõnul suuliselt. Nõustuda ei saa prokuratuuriga selles osas, et võlanõude õiguslikku alust tõendab vaid kirjalik leping. Ka tehingu kohta esitatud arve on majandustehingut tõendav dokument. Ühte tehingut võivad tõendada ka mitu dokumenti (näiteks arve, maksekorraldus, pangakonto väljavõte, leping jne). Kohtule esitatud arvetest nähtub, et J.T. firma X kandis raha üle firmale L Trading. Seega on kohtu hinnagul need arved piisavaks tõendiks tehingu sõlmimise kohta. See, et L Tradingu nimel ütles H.H. kui nimetatud firma juhatuse liige, et raha on tema arvelt edasi kantud V.K.le, ei muuda tehingut juriidiliselt olematuks. J.T. tegutses heas usus, et L Trading ongi tegelik kala tarnija ja sellest, et raha lihtsalt liigub L Tradingu kaudu edasi, ei teadnud J.T. midagi. Ka asjaolu, et politsei ei suutnud tuvastada antud asjaga seoses kuritegu ega selle toimepannud isikuid, ei ole antud asjas oluline. Kokkuvõtvalt on ülaltoodud tõeditega kinnitamist leidnud, et L.Kitt pani H.H.i suhtes toime väljapressimise, ületades enda volitusi, mis J.T. oli talle andnud, veendumata nõude seaduslikus aluses, ähvardades kannatanut vägivallaga. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kui L.Kitt inkassoteenuse osutajana oli saanud kannatanult selge vastuse, et tema enda arvates ei ole kellelegi midagi võlgu, nõuet vabatahtlikult rahuldada ei kavatse, siis L.Kitt jätkas raha nõudmist ähvardustega selmet pöörduda võlanõudega kohtu poole L ́i vastu (kui tal olnuks selleks volitused). Kohus nõustub prokuröri seisukohaga. L.Kitt ei esitanud äriühingule mingeid nõudmisi, sest teda ei huvitanud, kes , kas ja kuidas juriidiliselt vastutab, see on näha ka eelpooltoodud L.Kitt ́i vastustest kohtule. Inkassoteenuse osutamine ei ole Eesti Vabariigis sisuliselt üldse seadusandlikult reguleeritud, kuid inkassoteenuse osutaja peab endale selgeks tegema vähemalt elementaarsed põhitõed võlaõigusest. Lisaks sellele kinnitas L.Kitt kohtuistungil, et temal on firma heaks töötavad advokaadid, kes kõikide nõuete seaduslikkust alati kontrollivad enne kui tema võlanõudega tegelema hakkab. Need ütlused ei kannata vähimatki kriitikat ja on ilmselgelt

lausvaled. Nende tublide seadusetundjate nimesid L.Kitt mõistagi avaldama ei soostunud, sest kohtu arvates tal neid nimesid lihtsalt ei ole esitada. Kokkuvõtvalt ei olnud L.Kitt ́il seaduslikku alust esitada nõuet H.H.i vastu, mõistagi ka mitte tema perekonnaliikmete vastu. Liiatigi ilma kehtiva volituseta. See, et L.Kitt võlanõudmise käigus kannatanut ähvardas, on tõendatud nii tunnistajate kui kannatanu ütlustega. Võlaõigusseaduse § 620 lg 1 tulenevalt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama § lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et käsundisaajana oleks Lembitu Kitt pidanud eriti hoolikalt kaaluma iga võlanõude esitamisel muuhulgas tõsiselt ka kannatanute vastuväiteid. L.Kitti ei huvitanud aga mis tahes viited kannatanu õigusele keelduda nõude täitmisest, kuigi viiteid sellele oli väga palju. Seega suhtus L.Kitt sellesse, kas võlanõudel on seaduslik alus või mitte, tegelikult ükskõikselt. Ka oli tal ükskõik, kas ta on õigustatud võlga nõudma firmalt L Trading või H.H.ilt isiklikult. Samuti on ilmne, et J. T. poolt L.Kitt ́ile antud volitus kaotas kehtivuse 01.09.2016.aastal, see on tõendatud 07.06.2019.a vaatlusprotokollis kajastuvaga, millest nähtub, et L.Kitt ́ile on antud volitus 01.09.2015.aastal kehtivusega 12 kuud. Seega käsunduslepingutähtaja saabumisel lõppesid ka L. Kitti volitused antud võlaküsimusega tegelemiseks (TsÜS § 125 lg 2 p 3). L.Kitt jätkas võla nõudmisega aga ka pärast seda. Pika kogemusega inkassoteenuse osutajana teadis L.Kitt hästi, et võlgade sissenõudmiseks on vajalik volitus võlausaldajalt. Ka kohtuistungil on L.Kitt ise osutanud temale antud volitustele korduvalt, leides, et antud volitusest tuleneski tema õigus konkreetse võlaküsimusega tegeleda. Seega, alates vähemalt alates 02.09.2016 ei olnud L.Kitt ́il alust arvata, et tal on õigus H.H.ilt võlgnevust nõuda. Arved, millele tuginesid väidetavad võlanõuded, kannavad 2014.a septembri ja oktoobri kuupäevi. L.Kitt oleks pidanud kontrollima muuhulgas ka seda, millal antud võlanõue aegub. Kohus leiab, et L.Kitt ́i puhul saaks tema võlanõude lugeda tuginenuks seaduslikule alusele (vähemalt obejktiivse vaatleja seisukohast), kui: 1) tal oleks pädevalt volitajalt kehtiv volitus võla sissenõudmiseks; 2) tal oleksid dokumendid (dokument), millest nähtuvad võla tekkimise asjaolud; 3) L.Kitt oleks kontrollinud kannatanute vastuväiteid vajaliku hoolsusega. Kõik need asjaolud peaksid esinema koos ja ei eeldaks ülemääraseid teadmisi lepinguõiguse peensustest, mida J.idilise hariduseta inkassoteenuse osutaja ei peagi kohtu hinnagul teadma. L Trading ́ul kui äriühingul olnuks alust tugineda nõude aegumisele, kuid firma vastu nõuet ei esitatudki ja seega äriühing seda ei teinud. Kohus leiab, et N.Bleskovi süü selles episoodis ei ole tõendamist leidnud. L.Kitt on rääkinud, et N.Bleskov on tema vana sõber, kelle ta kutsus kaasa endaga võlgu nõudma erinevatelt isikutelt kui turvameest. N.Bleskov oli sellega nõus ja käiski temaga sageli koos võlgnikke otsimas. N.Bleskov on seda kinnitanud. Kuid mitte ühegi tõendiga ei ole kinnitust leidnud, et N.Bleskov oleks kedagi võlgnikest ähvardanud, seda ei ole muuhulgas kinnitanud ka H.H.. Tõendamist ei ole leidnud ka see, et N.Bleskov oleks teadnud, et L.Kitt peale võla nõudmise võlgnikke ka ähvardab. Oletustele ei saa süüdimüõistvat kohtuotsust rajada. Kas N.Bleskov oli teadlik sellest, et tegelikult ei ole L.Kitt ́il alust võlgnevust nõuda H.H.ilt, sellele küsimusele saab vastata eitavalt pelgalt objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast. Mida püüdis L.Kitt tegelikult saavutada sellega, et ta kõikjale võlgnikega kohtumistele N.Bleskovi kaasa kutsus, seda võib vaid oletada. Võibki olla, et kannatanud (ka teistes episoodides) tajusid, et võlgu

nõutakse grupi poolt ja mitme isiku kohaolu võis neid hirmutadagi, kuid kohtul ei ole tõendeid selle kohta, et võlgniku hirmutamine olnuks N.Bleskovi enda soov ja tahe. Asjaolu, et L.Kitt üritas kannatanutele üldiselt sageli selgitada, et N.Bleskovi tausta kohta võiksid nad huvi tunda, ei tee N.Bleskovist veel süüdlast. N.Bleskov ise ei ole oma taustinformatsiooniga kellegi ees esinenud. Tähelepanu väärib, et isegi G.O. on ühes oma telefonikõnes sisuliselt öelnud, et pole hea, et L.Kitt N.Bleskoviga suhtleb, et N.Bleskov „paitab Lembitul pead“ ja see Lembitule meeldib ehk sellest võib välja lugeda, et N.Bleskov tegelikult segab nii-öelda „korralikku“ võlanõudmist. Mitmed kannatanud on öelnud, et N.Bleskov oli pigem see, kes olukorda sageli rahustas. Kaastäideviimisest on kohus kõnelenud eelmistes väljapressimise episoodides ja kohus ei pea seda vajalikuks korrata. N.Belskov on H.H.i episoodi kohta selgitanud, et H.i pole kohanud. Teab, et kellelegi oli raha võlgu, pettis kedagi. Mingi naise ja kalaga oli see seotud. Kuulis sellest, kuna oli pidevalt Lembituga koos, Lembitul olid paberid, mis vastasid sellele ja sealt saigi informatsiooni, et isik pettis naisterahvalt suure summa raha, naine oli pantinud korteri, palju ebameeldivusi oli tal. Olid olemas paberid, mis seda kinnitasid seda. Uudishimust natuke vaatas neid pabereid ja siis Lembitu Kitt seletas, et selline seltsimees on olemas ja seda teist ja kolmandat tegi. Et pole korralik inimene, on lurjus. Mingis restoranis käisid L.Kitiga, et vaadata, kus H. võib seal olla. H.ile tema helistanud kunagi ei ole. Kohus leiab, et N.Bleskovi ütlustes ei ole alust kahelda. On ilmne, et ta arvaski, et võlanõudel on seaduslik alus, teadis sellest L.Kitt ́i jutu järgi. N.Bleskov eesti keelt ei valda, H.H.iga isiklikult ei suhelnud, seega polnud temale teada ka kannatanu vastuväidete sisu. Kokkuvõtvalt kehtib N.Bleskovile esitatud kõikide väljapressimise süüdistuste kohta alljärgnev: N.Belskovi teopanust hinnates ei sa kuidagi jõuda järeldusele, et ta valitses oma teopanuse järgi tegu tervikuna. Ei saa eitada seda, et N.Bleskov oli veendunud, et L.Kitt ́i võlgade sissenõudmised tuginesid seaduslikule alusele. N.Bleskov ei valda eesti keelt sellises ulatuses, et eestikeelsetele laenulepingutele vms anda hinnagut selles osas, kas neist tulenev nõue on seaduslik või mitte. Kui jaatada seda, et N.Bleskovi arvates oli nõue seaduslik, siis ei ole N.Bleskovi osas kohtule esitatud ka sellisid tõendeid, mis tooksid kaasa tema süüdimõistmise mõnes teises kuriteos (nt ähvardamises). Lõppkokkuvõttes ei eita N.Bleskov , et käis kohtumistel koos L.Kitiga võlglastega. On ka ise kohtumistel vahel sõna võtnud ja selgitanud, et võlad tuleb tasuda, ähvardanud kedagi ei ole, jälitanud ka ei ole ja füüsiliselt ka pole kedagi puudutanud. Tema roll seisnes selles, et olla kaasas L.Kitil kui heal sõbral ja turvata teda ja vältida konflikte. Oli nagu turvamees ja autojuht, kes viibis sündmuste juures. N.Bleskovi ütlusi kinnitab sisuliselt ka L.Kitt, kes ütles, et iseseisvalt N.Bleskov mingil juhul klientidega ei suhelnud, kuid tema palvel paar korda helistas klientidele, et maksku need oma võlad ära, kuna tema arvates mõjub venekeelne jutt võlgnikele paremini. Ükski kannatanu ei ole välja toonud, et N.Bleskov oleks neid ähvardanud. N.Bleskov ei esitlenud end mitte ühelegi kannatanule selliselt, et oleks rääkinud enda taustast, oma mingitest erilistest füüsilistest oskustest vms. 2.4 B ́i suhtes toime pandud kelmuse episood Kannatanu B volitatud esindaja A. V. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et L.Kitt ́i teab seoses firma nõudega, mis puudutab raha tagastamist, mis omakorda oli OÜ M kontole kantud. Valentin Uzlovi teab aastast 2012-2013, ta töötas tema hea tuttava firmas. Käesoleval ajal on (tunnistaja) B OÜ firma omanik ja juhatuse liige.

B on vahendaja. Protsess on selline, et ta saab tellimuse Moskva ja Kasahstani partneritelt, kas telefoni või e-posti teel, pärast seda töötab selle kallal, kust saab neid seadmeid odavamalt ja garantiiga osta, teeb Lakosele hinnapakkumise, kooskõlastavad hinna ja tarnetingimused, sõlmivad lepingu ja pärast toimub tasumine, kas osaliselt või täies ulatuses, sõltub lepingu summast. Aastast 2012 tunneb Valentin Uzlovi, on korduvalt kohtunud ühe sõbra J. M. firmas, Valentin Uzlov oli firma B Security OÜ direktor, see osutas inkassaatorteenuseid, turvateenuseid, kaupade saatmise teenuseid. Tundis ka Valentin Uzlovi isa V. Uzlovi. Usaldas Valentin Uzlovi. Pärast seda, kui J. M. firma lõpetas tegevuse, siis suvel 2016 ja sügisel 2016 on Valentiniga kohtunud mitmel korral, rääkisd seadmete tarnetest, mobiiltelefonide tarnetest Venemaale, elektroonikaseadmete tarnetest. Valentin Uzlovil oli huvi nende tarnete vastu, et saada oma töö eest mingi komisjonitasu või siis osta kaupa, müüa maha ja saada kasum. Oli nii, et kui Valentin Uzlov leiab mingisuguseid seadmeid, mida nad vajavad ja see hind osutub konkurentsivõimeliseks, siis tema firma kooskõlastades Venemaa partneritega oli valmis maksma tema teenuste eest. Valentin Uzlov oleks vahendanud seadmeid ja tema oleks need samad seadmed vahendanud Venemaa partneritele. Sügisel 2016 sügisel sai tema suure tellimuse Venemaa partneritelt, seal tellimuses oli väga palju seadmeid, ühel kohtumisel V.Uzloviga ütles, et tunnevad huvi erinevate seadmete vastu, sealhulgas olid ka kompaktsed seadmed ja Valentin ütles, et tal on olemas kindel partner, keda ta tunneb väga ammu ja soovitab, nimetas ees-ja perekonnanime, telefoninumbri, see oli V. N.. Tema helistas Valentini juuresolekul sellele isikule, leppis kokku kohtumises, siis andsin toru üle Valentinile, ta rääkis selle isikuga ja ütles, et tegemist on A.ga, et võite kohtuda, arutada seadme ostu ja tarne tingimusi. V.N. kohta rääkis V.Uzlov, et tegemist on tema ammuse tuttavaga, et ta tunneb teda väga hästi, töötanud on aastaid temaga, on kindel ja kuna kõigi tehingute puhul, mis käsitlevad tarnet on vaja teha ettemaksu, siis valitakse usaldusväärne tarnija. Valentin ütles, et inimene tegeleb erinevate tegevusaladega ja on võimalik, et suudab meid aidata. Pärast kõnet N.ga kohtusid temaga 24.10.2016 Radisson Blu-s. Kohtumine kestis 30 minutit, ta rääkis talle firma tegevusest, oma Moskva partneritest, näitas seadmete nimekirja, mis neid huvitas ja V. N. lubas mõelda ja ühendust võtta. V. N. oli pikka kasvu, 35 aastane, ovaalse näoga, ilma vuntsideta, hallikasrohelised, pruunid silmad, juukseid peaaegu ei olnud, keskmise kehaehitusega. (Kannatanu on ära tundnud isiku fotol number 3 ja isikuks on siis S. T., 07.04.2017, äratundmiseks esitamise protokoll (7.kd, tl 1-6). V.N. esitles end kui J OÜ esindaja, ütles, et tal kaasas ei ole visiitkaarti. Tema usaldas Valentin Uzlovit ja häbenes küsida passist koopiat, planeeris seda teha hiljem konkreetse tehingu käigus. V.N. ütles, et kirjutab talle e-postile oma võimalusest. V. N. jättis kohtumisel asjatundliku mulje. Tema kontrollis registristitest firma olemasolu kohta, veendus, et selline firma on olemas. 2016 aasta lõpus helistati talle Venemaalt ja öeldi, et on väga kiiresti vaja suure tellimuse täitmiseks kaks seadet, keevituste kontrollimiseks. Ta hakkas neid internetist otsima ja ühtlasi teatas sellest V.N.le, see oli ca detsembri keskpaigas. Kogu suhtluse ajal V.N.ga olid mõned hetked, kui ta vastas samalt numbrilt. Kui V. N. ei vastanud, siis helistas Valentin Uzlovile telefoni, WhatsApp ́i ja Viber ́i teel. V.N. helistas temale tagasi ka. Valentin Uzlovi kaudu oli suhtlemine V.N.ga hõlpsam. Kui V.N. tagasi helistas, siis ütles, et nad otsivad selliseid seadmeid, nad leppisid kokku korduvas kohtumises 24.12 või 25.12 enne jõule. Kohtusid Radisson Blu ́s ja planeerisid seadmete ostu. V.N. leidis tarnijad, nimetas seadmete maksumuse, see oli 110 000 kahe seadme eest. Tema pidas seda kalliks ja siis leppisid kokku 100 000 peale. V.N. teatas, et ta ei tööta enam Jovkovwoodis, ta otsib neid seadmeid sõprade ja tuttavate käest ja kui leiab, siis ütleb millise firma nimel tuleb leping ja arve. Tema jaoks ei olnud oluline see, mis firmaga leping sõlmida.

Pärast ta ütles V.N.le , et partnerid on valmis maksma nende seadmete eest, V.N. teatas, et sõidab ära Eestist, on Riias ja Prahas, sellega seoses on palju reisimist ja tema telefon sel ajal ei tööta. Tema vastas, et võtab siis ühendust Valentini kaudu, V.N. oli sellega nõus ja teatas, et nad on valmis aasta lõpus sõlmima lepingu, et uuel aastal saada seadmed kätte. Kui ta üritas N. kätte saada, siis ei vastanud kõnedele ja alati siis helistas ta Valentinile ja siis juba V. N. helistas tagasi. Sündmused kulgesid edasi järgmiselt: 28.12.2016 rääkis mitu korda V.ga, ta ei mäleta , kas V.N. helistas talle või võtis ta temaga ühendust Valentini kaudu. Ta teatas talle, et tema partnerid sõlmisid temaga lepingu kahe seadme tarneks, teevad talle ettemaksu ja et ta on valmis temaga lepingu sõlmima. Leppisid kokku, et kohe kui on valmis tehinguks, siis saavad kokku, allkirjastavad lepingu, nemad esitavad arve ja tema tasub selle. Prokurör tutvustas tunnistajale kirjavahetust KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel esitas selle pinnalt küsimusi. Tunnistaja vastas, et see kirjavahetus puudutas oktoobrit 2016. kirjavahetuse osapoolteks olid tema ja V.N. ja kirjavahetus toimus seoses võimaliku tehinguga. 28.12.2016 maksti raha Venemaalt, tema teatas sellest V.N.le, ütlesin, et teda huvitavad kaks seadet, et on valmis 29. kuupäeval lepingu allkirjastama ja ootab arvet. 29.12.2016 laekus tema arvele raha, üritas V.N. telefoni teel kätte saada, aga ei saanud, siis helistas Valentinile ja Valentin ütles talle, et V.N. on lennukis ja lendab Prahast Riiga ja ühendust võtab kohe, kui lennuk maandub. Tema küsis korduvalt V.N. usaldusväärsuse kohta Valentin Uzlovilt ja tema vastas alati üheselt, et see on väga usaldusväärne inimene. V.N.lt tuli veel info, et tarnijana esineb M OÜ, kes pidigi arve esitama. Siis oli mingi aeg vaikus ja tema saatis e-kirja, helistas Valentinile, aga ta ei vastanud, V.N. ka ei vastanud. Oli kokku lepitud, et ta maksab pool summast, ülejäänud siis, kui seadmed on käes, aga V. N. ütles, et tuleb täissumma maksta, kuna uuel aastal hinnad muutuvad. Tema tegi ülekande Swedbank-s M OÜ arveldusarvele. V.N. kinnitas, et ta sai selle makse kätte, nad leppisid kohtumise kokku, millele V.N. ei ilmunud. Ülekande tegemise ajaks lepingul veel allkirju polnud ja selle põhjuseks oli see, et V.N. oli välismaal. Tema helistas V. Uzlovile, et ta üritaks välja selgitada, kus V. on. Valentin kohtus temaga, käisid koos V.N. aadressil, kuna V.N. autot seal ei olnud, siis läksid lahku ja Valentin ütles, et üritab välja selgitada, miks V. kohtumisele ei tulnud. 31.12 kohtusid Valentiniga, ta teatas, et infot ei ole. Peale uut aastat 02.01-03.01.2017 jaanuaris Valentin kohtus temaga mitmed korrad, ütles, et tal ei õnnestunud midagi välja selgitada. Nende kontaktide kaudu, mida Uzlov andis, ei õnnestunud V. N. tabada. Sellest, et V.N. on tegelikult S. T., sai teada politseis ülekuulamisel, kui temale esitati äratundmiseks fotod, see oli kevadel 2017. Tema pöördus politseisse jaanuaris 2017 avaldusega, kui sai teatavaks see, et V.N. enam kätte ei saa. Kõik see aeg oli Valentin Uzlov temaga kontaktis ja osutas aktiivset abi V.N. otsingutel. Kuid ta sai aru, et V.Uzlov on mingil moel seotud sellega. Suvel 2017, kas tema kaitsja või seadusliku esindaja kaudu oli määratud kohtumine S. T.iga ja selle kohtumise määras Lembitu Kitt. Nad läksid kohtumisele Kristiine keskusesse ja seal nägi L.Kitti esmakordselt. Pärast seda, kui S. T. vabastati vahi alt seoses teise asjaga, mis tal oli, siis jutt oli sellest, et tagastada rahalised vahendid firmale ja hüvitada kahju, tema poolt oli soov raha tagastada oma partneritele. Sellel kohtumisel oli jutt just sellest, et tagasi saada rahalised vahendid. Lembit Kitt sellel kohtumisel lihtsalt osales, mingeid konkreetseid ettepanekuid temalt ei mäleta, vestlus oli tema ja T.i vahel raha tagastamise osas. S. T. võttis omaks selle, et ta on need rahalised vahendid endale saanud, sai raha Valentin Uzlov ja rahalised vahendid peavad tagastama kahekesi. S. T. tegi ettepaneku esialgu müüa auto ära või registreerida ümber firma nimele ja osaliselt hüvitada kahju. Selle kohtumise ajal oli Valentin Uzlov vahi all ja S. T. ütles, et kõik kokkulepped Valentini asemel sõlmib tema isa. Jutt oli sellest, et võimalik, et müüvad maha kellegi korteri. Tema rääkis, et raha peab laekuma

tema firma arvele ja siis on ta kokkuleppemenetlusega nõus. Keegi temale midagi ei hüvitanud. Pärast seda paar nädalat hiljem oli veel üks kohtumine, seal oli ka Lembitu Kitt ja S. T., seal oli selline jutt, et üleval võeti vastu otsus, et midagi ei hüvitata. OÜ B Security osutas tema firmale B erinevaid teenuseid: turvateenuseid, inkassaatorteenuseid.Inkassaatorteenuseid seisnesid sularaha T.isel kontorisse ja raha oli mõeldud kauba eest tasumiseks. Firma ja B Security vahel oli sõlmitud kirjalik leping. Selle perioodi jooksul, kui B Security osutas B OÜ-le sularaha veoteenuseid, V.Uzlov ei olnud teda kunagi petnud ega temalt ega firmalt raha varastanud. Tarnimist vajavate seadmete nimekirja tema V.Uzlovile ei näidanud. Kohtumistel V.N.ga Valentin Uzlov ei osalenud.Ta ei mäleta täpselt, kas V.Uzlov kirjeldas, kuidas V.N. välja näeb, aga tema meelest kirjeldas, et on pikka kasvu, keskmise kehaehitusega. Seadmete tarnimine pidi toimuma hiljemalt 16.01.2017, nad pidid T. kontorisse. Kirjalike lepingute mitte sõlmimine on täiesti tavaline praktika nii Eestis, kui ka Euroopas, et lepingu võib mitte sõlmida, piisab ühest arvest, tema ostis seadmed eesti äriühingult arve alusel. Tema üritas saada ühendust firmaga M OÜ, kõigi saadaolevate telefonide kaudu äriregistrist. Kui leping on jäänud allkirjastamata, siis ta võtab ühendust firma töötajaga, inimesed on kättesaadavad, vastavad kõnedele, aga antud juhul M OÜ töötajatest ja V.N., keda pidas M OÜ esindajaks ei ole olnud ühenduses temaga. M OÜ ei olnud käibemaksukohuslane. Ta kontrollis OÜ M tausta enne seda, kui sai informatsiooni V.N. käest ja siis kui sai arve sellelt äriühingult. Kohtumistel V.Uzlov ei osalenud. Kui temale helistati Inglismaa numbrilt, siis oli temaga koos kolm inimest. Ta oli firmas X sel ajal, selle kõne juures olid selle äriühingu töötajad. N. P. ja teised selle firma töötajad, L. ja vist I.. K. R. oli ka kõne ajal juures siis, kui kõne lõppes. Avaldati:17.01.2016 minu tuttava K.R. juuresolekul mulle helistati numbrilt, mida ma nimetasin avalduses ja ennast tutvustamata üritati selgitada välja, keda ma kahtlustan kuriteos. Võimalik, ta ei mäleta enam täpselt, kas ta oli juba kõne alguses või lõpus. See kõne leidis aset teiste firma töötajate juuresolekul, kui andis 2017 ütlusi, siis ei küsitud konkreetselt nimeliselt. K.R. ütles, et ta tunneb V.Uzlovi, ta tegi tihedat koostööd firmaga, kus V.Uzlov töötas. K. R. ütles, et Valentin Uzlov tihti kasutab eritehnikat telefoninumbri ja hääle muutmiseks. X OÜ on temale tuttav firma.Temal on nõudeid V.Uzlovi vastu, mis on seotud tsiviilhagiavaldusega. Firma nimele on hüvitatud summa 95 000 eurot. Ettevõttel B on lisaks temale ka teisi osanikke ja töötajaid. Tema ei pöördunud (ka lepinguline esindaja mitte) ettevõttelt kelmitatud raha tagasi saamiseks Lembitu Kitt-i ja tema inkasso ettevõtte poole. Kohus leiab, et A.V.i ütlused on usaldusväärsed ja neis puudub kohtul alus kahelda. Tema ütlused on kooskõlas (ja neid kinnitavad) teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: Äratundmiseks esitamise protokollist (7.kd, tl 1-4) nähtub, et A. V. tunneb ära S. T.i kui isiku, kellest ta teatas B ́i avalduses 18.01.2017 ja 27.01.2017 kannatanuna ülekuulamisel ja et ta tunneb antud isikut V. N. ́i nime all. Kirjavahetusest ( 7.kd, tl 6 - 7) nähtub, et meiliaadressilt XXX on saadetud A.V. meilile kirju, kus arutatakse lepingu sõlmimisega seotud küsimusi (allkirjastamist, lepingu projekti saatmist jne). Seega kinnitab ka see kohtule esitatud kirjalik tõend kannatanu ütlusi. A.V. avaldusest (7.kd ,tl 8-11) 18.01.2017 nähtub, et A.V. palub politseilt abi M OÜ esindaja leidmiseks B ́i nimel. Avalduses selgitab avaldaja, et V. N. kui usaldusväärset inimest soovitas temale Valentin Uzlov., kuid mingeid V.N. kontakte ta ei anna ning et tema firmal on alust arvata, et need isikud panid koos kelmuse toime omastades B ́i vara. Lubasid tarnida seadmeid, kuid ei teinud seda. Avalduses kirjeldatud riimub kannatanu esindaja A.V. kohtuistungil antud ütlustega.

A.V. kiri uurijale 12.04.2017, millega ta saadab uurijale täiendavat infot B ́i asjaga seonduvalt (4.kd, tl 58 – 59) toetab samuti kannatanu ütlusi. Arve nr 1-291216 29.12.2016 (3.kd, tl 1-2 ) – nähtub, et B OÜ-le on esitatud arve M OÜ poolt summas 100 000 eurot. Kauba või teenuse nimetuseks on märgitud Leping nr RL281216-1. Tõendab kannatanu väiteid selle kohta, et ta arve sai OÜ-lt M. Maksekorraldus 29.12.2016 (3.kd, tl 3-4) – nähtub, et M Oü on saanud B OÜ-lt 95 000 eurot, selgituseks on arve 1-2191216. Tõendab kannatanu ütlusi arve osalise tasumise kohta. Leping nr RL281216-1 28.12.2016 (3,kd, tl 5-7)- A.V. on selle allkirjastanud 18.01.2017 digitaalselt. M OÜ on müüja täitevdirektor V. N. isikus, kes tegutseb volikirja alusel. Ostaja on B Oü A. V. isikus. Lepingu esemeks on 2 portatiivset tootmisaparaati ERESCO 52 MF4-CL. Müüja allkirja sellel lepingul ei ole. Tõendab kannatanu väiteid läbirääkimiste ja lepingu koostamise kohta, mida ta soovis allkirjastada. SEB vastus päringule 23.01.2017 (3.kd, tl 13 -63 ) – on väljastatud B OÜ tehingutest fotod ja videod ajavahemikul 23.11.2016 kuni 23.01.2017., kontode väljavõte ajavahemikust 01.06.2016 kuni 23.01.2017 ja kasutajate sisselogimiste IP-aadresside logid sama ajavahemiku kohta ning samad andmed M OÜ kohta. Sellest päringust nähtub, et raha kanti üle erinevate inimeste kontodele, seejärel võeti sularaha välja. Seda, et suure tõenäosusega oli sularaha väljavõtjaks M.Jüris, kinnitavad vastavad sularahaautomaatide kohta esitatud fotod. Pangakonto IP aktiivsuslogi väljavõttest võib teha järelduse, et tegelikult J.I. ühtegi pangatoimingut ise ei teinud. AS Starmani vastus infopräingule (3.kd, tl 76 - 77) ja Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist 31.01.2017 (3.kd, tl 68-69 ), Tele2 vastus nõudekirjale (3.kd, tl 72 -73) ja Kliendi andmete päring (3.kd, tl 78- 81) - nähtub kokkuvõtvalt, et OÜ M SEB internetipanka külastanud IP aadress oli ajavahemikus 04.01.2017 kuni 05.01.2017 seotud abonendiga, mille kasutajaks oli M.J. . Google Inc vastusest päringule (3.kd, tl 88-82) – nähtub, et e-posti aadress XXX registreeriti 26.10.2016. E-posti aadressi registreerimiseks kasutati kontaktandmetena Eesti abonentnumbrit +XXX. Kontole logiti sisse ja välja 29.12.2016 IP aadressilt XXX. Kontole logiti sisse 26.12.2016 IP aadressilt XXX. Telia vastus päringule (3.kd, tl 92 ) – nähtub, et IP aadressi XXX kasutati 26.10.2016 ja 29.12.2016 Tallinnas, xxx aadressilt. Nimetatud aadressil asus K OÜ ja sellele aadressile olid registreeritud nii S.T. kui ka V.Uzlovi äriühingud. Sidettevõtjalt saadud andmete protokollist 20.02.2016 (3.kd, tl 94 -95 ) nähtub, et seisuga 29.12.2016 kell 15:37:28, 15:37:46 IP aadress XXX oli seotud aadressiga XXX ja kasutajaks oli Valentin Uzlov. Läbiotsimise protokoll ja fototabelid (4.kd, tl 11-38 ) – S.T.i elukohas XXX läbiotsimisel võeti ära erinevaid esemeid, sealhulgas andmekandjaid (mälupulgad ja sülearvuti). Muuhulgas võeti ära SIM-kaardi ümbris abonentnumbriga XXX, mida kasutas S.T. suhtluseks A.V.ga, kellele ta end esitles kui V. N..

Swedbank ́i vastus 14.02.2017 (3.kd, tl 98 - 153) failid M.J., J. P. ́i, A. S. ja K. Z. sisselogimised inetrnetipanka ja sularahaautomaatide kaamerate salvestused. Neist nähtub, et M.Jüris võttis pangaülekannete järel välja sularaha, kandis raha temaga seotud teiste isikute kontodele. Danske bank ́i vastuskiri 13.02.2017 (3.kd, tl 156- 166) – Margo Jürise konto kohta tõendab, et sinn laekunud vahenid võttis M.Jüris enamasti välja sularahas. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 8.05.2017 ( 3,kd, tl 179-219) – nähtub, et abonentnumbrit XXX kasutati ajavahemikul 07.04.2016 kuni 25.08.2016 seadmes Nokia 8800 (IMEI kood xxx) ning ajavahemikul 28.08.2016 kuni 29.12.2016 kasutati samas seadmes numbrit xxx. 06.04.2016 kasutati numbrit xxx seadmes Nokia IMEI-koodiga xxx. Ajavahemikul 18.10.2016 kuni 29.12.2016 suheldi palju kordi A.V.iga numbrilt xxx, V.Uzloviga ja V. T.iga numbrilt xxx. Nähtub, et T.i number xxx, Valentin Uzlovi number XXX ja M.Jürisele omistatud numbrid xxx ja xxx suhtlesid omavahel. Kohus ei pea vajaliks täpseid suhtlusi sellest protokollist ümber kirjutada, kuid selles protokollis kajastuvast saab teha järelduse, et V.Uzlov, M.Jüris ja S.T. panid koos ja kooskõlastatult toime pettuse B ́i suhtes. Omavahel suheldi nii enne kelmuse toimepanemist, selle ajal ja ka pärast seda. Äriregistrite andmete väljatrükkidest (4.kd, tl 78-82) nähtub, et M.Jüris oli seotud ettevõttega M OÜ. Peale varakäsutust taandus M.Jüris ettevõtte tegevusest ja tema asmele asus

J. I..

Tunnistaja J. I. andis kohtus ütlusi selle kohta, et M OÜ juhatuse liikmeks sai ta ca 4 aastata tagasi ( seda kinnitavad tõendeid : Väljatrükk Äriregsitrist (4. kd , tl 78- 82) ,M OÜ otsus (4.kd , tl 83-86), millega määrati 23.05.2016 Jano I. uueks juhatuse liimeks ning vastavasisulised avaldused registriosakonnale (tl 87-88), avaldusest registriosakonnale (tl 89) nähtub, et Jano I. kutsuti juhatusest tagasi 17.03.2017. Äriregistri väljatrükk (tl 90-94)). Pangakontiole temal juurdepääsu polnud. Kohtuistungil avaldati tunnistaja varasemad ütlused: 2017 aastal, umbes märtsi alguses võttis minuga ühendust keegi I. Tallinnast, ta teatas, et OÜ M pangakontole laekus kuriteo tulemusel suur summa, peaaegu 100 000 eurot ja et ma firmaomanikuna pean selle tagastama. Tunnistaja neid ütlusi kinnitas ja rääkis, et tema kohta tehti isegi Facebookis kuulutus, kus Lembitu Kitt tegi ähvardavaid tekste. Sai alles siis teada, et on mingi jama tekitatud. Kellegi katuserahad olid need, kellelegi oli katust Venemaal või Moskvas tehtud, nii sai M.Jüriselt teada (kohtu märkus: hiljem ütles tunnistaja, et ei mäleta, kust seda kuulis). Katuse alla minemise kohta teab, et kellelegi oli töö tehtud ja saadi raha selle eest, M.Jüris võttis selle töö. Mingid vene numbrimärkidega autod käisid maja ees. Tema kutsus politsei ja toast välja ei läinud, kuna tema poole oli juba ähvardusi loobitud, siis ei julgenud minna kuskile. Tema internetipanga kasutajatunnuse alt. Tunnistaja ütlustes ei ole alust kahelda ja tema ütlused kinnitavad seda, et tema ise ühtegi pangatoimingut ise ei teinud, vaid seda tegi M.Jüris. Süüdistatav Margo Jüris andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta ei tunne V.Uzlovit, V. N., A. V. ega S. T.i. Vene keelt oskab natukene, ainult vene keelt kõneleva isikuga ei saa suheldud. Firmat B ei tea. OÜ M nimel mingeid kokkuleppeid selle firmaga pole sõlminud ega pole kedagi volitanud lepinguid sõlmima. Pole väljastanud arveid OÜ M nimel ega kedagi volitanud seda tegema. OÜ M tegeles ehitusega Soomes ja Eestis, pangakontole oli ligipääs temal ja J.I. . Mis asjaoludel tuli M OÜ kontole 95 000 eurot, selle kohta ütleb tunnistaja, et

tema koostööpartner M. S.le oli tulnud kõne, et keegi on hädas, kuna konto on kinni, et kas saaks aidata, aga sellist suurt summat nagu ei olnud. Et oli nagu sularaha vaja. Alguses oli jutt 30-40 tuhandest. Ja lubati tasuks kaks protsenti. Tema oli nõus. Tema isiklikult kellegagi ei rääkinud, M.S. rääkis. Osaliselt oli raha seifis olemas ja ca 53 000 siis võttis kontolt. Sularahana automaatidest. Raha andis M.S. kätte. 2017 aasta alguses läks tal maja põlema ja siis tulid J. I. le mingid ähvardused L.Kitti ́lt. Siis sai aru, et midagi on valesti. Sellest, et raha M.S.le andis, kohe uurijale ei rääkinud, ei tahtnud teda ohtu seada kuidagi. M.S. oli sõber, peretuttav ja koostööpartner. Nõuded on hüvitatud kannatanule, mis tema vastu olid. A.V.iga tema telefonitsi rääkinud ei ole. Sel hetkel, kui M kontole tuli see 100 000, oli tema vist omanik ja J. I. oli vist juhatuse liige. Finantsilise käekäigu eest hoolitsesid tema (M.Jüris) ja raamatupidaja. Usub, et vahenditele oli ligipääs ka J.I.. teiste abi raha kättesaamisel oli vaja, kuna endal olid limiidid täis ja niipalju ei saanud korraga võtta raha välja. Kui ta Moskvas oli, siis tema S. T.ga ei suhelnud. J. I. kas mingit aru andis selle kogu rahaga toimetamise kohta ja selle pangakaardi kasutamise kohta ja kogu selle teema kohta, seda ei mäleta, aga J. I. ükskord pöördus ja ütles, et mingi jama on, et teda taheti pagasnikusse toppida. Maja pandi põlema jaanuar või veebruar 2017 alguses, aga ta ei osanud ette kujutada, et sellest raha asjast nagu. Ja siis hakati seda raha nagu taga ajama J.lt. Lembitu Kitt vist postitas Facebooki. Siis hakkas tunduma, et midagi on kahtlane ja siis tuli juba kutse ka mingi aeg uurimisse. See polnud ähvardus, aga nõuti nagu võlga 95000 tagasi. Seda, kas ta sellest M. S.le rääkis, ei mäleta, kogu aeg nad helistasid ja ajasid äriasju. M.S. ütles vist, et tema ei saa aru, milles asi on , et raha on makstud. Kohtuistungil üle kuulatud V.Uzlov andis ütlusi selle kohta, et süüdistavatest kriminaalasjas (algses) tunneb ta vaid T. ja D.. 2016 tegeles ta äriga, üritas turvaettevõtet arendada. Firma nimi oli B Security OÜ. Tol ajal oli ainuomanik ja juhatuse liige. A.V.iga tutvustas teda ühe teise turvaettevõtte omanik J. M.. Aastast 2016 nad enam ei suhtle A.V.iga. Aga suhted olid ärilised. Tema saatis oma firma rahalised vahendid tema (Uzlovi) firmale. Seejärel ta saatis need rahalised vahendid, maha arvates selle teenustasu , finantsteenust pakkuvatesse asutustesse. Ja seejärel siis tema (Uzlovi) firma turvatöötajad, läksid sellele järgi ja viisid siis kliendile ehk D.le. Neid firmasid oli mitu, äkki 3-4, alla 5. Aga peamised olid mingisugune C. V., äkki Inglismaa oma Limited Partnerschip, siis oli B , oli mingi Aina mingisugune ka Inglismaa firma, ülejäänut nii täpselt ei mäleta. A.V. oli neis firmades kas juhatuse liige põhikirja alusel või siis volituse alusel esindas neid. Suhted olid väga rangelt dokumenteeritud, kõik teenused. See tähendab, et iga teenuse kohta oli koostatud leping, vara päritolu ankeet. Sularaha üleandmiseakt, arve, isikut tõendavate dokumentide koopiad ja võib-olla ka mõned muud, näiteks volikirjad, kõik vajalikud dokumendid. Margo Jüris ei ole temale tuttav. S.T.iga tutvustas teda 2015 aasta alguses restorani X OÜ omanik, V. L.. V.L. pakkus, et ta on nõus rentima talle välja või nende firmale Õismäe X restorani. Sel kohtumisel oli ka S. T. ja siis ta tutvustas neid omavahel ja ütles, et see S. hakkab olema Kakumäe restorani esindaja või rentnik. Esialgu nad suhtlesid restorani töö planeerimise osas, sest ta plaanisin X arendamisega tegeleda Õismäel ja hiljem ta loobus, sest sain aru, et tal ei olnud piisavalt raha selleks ja pärast S. teadis, et tal on see turvafirma ja nende firma pakkus S.i restoranile turvateenuseid. 2016 kohtus ta A.V.iga, kes soovis teenust nende firmalt. Tema vastas, et hetkel nende tegevus antud suunas on peatatud, alates suvest 2016. Andis talle 3 kontakti, kelle poole võiks pöörduda. Ühe V. numbri ma sain teise tuttava käest, S. J. käest. Teise V.i J. M. poolt ja kolmas oli V., selle sai S. T.i poolt. Isiklikult on suhelnud ainult ühe V.iga. Telefonis olid need kontaktid kirjas nii, et V. oli perekonnanime järgi kirjutatud, teine V. oli juuksevärvi järgi kirjutatud V. H. j siis V. oli kirjas nagu V. B.. V. N. nimeline isik ei ole temale tuttav ja ta ei ole kunagi osalenud läbirääkimistel ja kohtumisel A. V.i ja inimeste vahel, kelle kontaktid olid V.ile üle andnud. V. ei ole tema abi palunud selles küsimuses. Arvab, et kohtus 2016 oktoobris S. T.iga loetud korrad äriküsimustes. T. pakkus igasuguseid ärimudeleid, kuid ei maininud B ́i ega

A.V.it. T. käis tal ka tema elukohas Paldiski mnt-l ja võis seal kasutada oma arvutit. 2017 helistas A.V. ja rääkis, et tema firmat B peteti. OÜ M ta ei tea, ei tea ka meiliaadressi xxx. S.T.i pidas ärisuhteid sellesama OÜ X või Kakumäe Toitlustus OÜ kaudu, see on sama firma, kes pakkus restoraniteenuseid Kakumäel. B Security ülesanne oli objekti valve ja ühe juhatuse liikme isiku kaitse (A. B.). Ta ei ütleks, et see on tavapärane, et äipartenrid tal kodus ka käivad, aga S. oli väga aktiivne, initsiatiivne ja lihtsalt ta käis kodus pakkumas. Ta näiteks lubas talle ühe projekti kohta, et ta mõtleb ja siis ta helistas ja kui ta ei võtnud vastu, siis ta võis tulla tema juurde küsima otsuste kohta. T. on tema kodus viibinud alla 5 korra. V.S. isiklikult ei tunne, aga ta on olnud seal restoranis ja siis ta on tervitanud teda kui inimest, keda seal mitu korda näinud. E. L.i võib-olla on ka näinud, aga meeles ei ole. K. H.i nimi ei ütle temale midagi. L.Kitiga pole kohtunud, xxx ei ole mingite konfliktide lahendamises osalenud.

Tunnistaja M. R. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta teab M.Jürist, neid tutvustas ühine sõber M. S. vist. OÜ M kandis temale üle raha töö eest ükskord. Margol põles maja maha, see taastati. See oligi see töö. Raha kanti tema (tunnistaja) abikaasa I. R. kontole. See oli ca 20152016. Umbes poolteist kuni 2000, täpsemalt ei mäleta. Raha raiskas ära. Tunnistaja A. S. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta Lembitu Kitt ́i ei tunne, Valentin Uzlovi ei tunne, Valentin Bleskovi ei tunne, M.Jüris ́t tunneb alates aastast 2013, olen tema elukaaslane. Teab ettevõtet nimega OÜ M. Tema kontol on võib-olla tehtud ülekandeid seoses selle firma ja ehitusega. Ilmselt oli M.Jürisel päevalimiit täis ja siis ta palus. Koos M.Jürisega läks panka ja andis talle raha. Margo Jürisel oli ka firma x. Kui M.Jüris on palunud, siis ikka on raha tema arvelt või firma arvelt võtnud tema kaardiga, kui Eestis teda polnud. Tunnistajte ütlused kinnitavad M.Jürise seotust kelmusega. Tunnistaja K. R. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta tunneb Valentin Uzlovit aastast 2015, neil olid samas hoones kontorihooned. A. V.it tunneb aastast kas 2016 või 2017. Paar korda rääkis temaga Valentin Uzlovist kuna neil oli tekkinud mingi finantsiline või muu konflikt. Valentin Uzloviga suhtles 2015 aastal perioodiliselt. Tema ei ole kunagi A.D.le rääkinud, et Valentin kasutab eritehnikat hääle muutmiseks. Tunnistaja seega ei kinnita A.V.i ütlusi selle kohta, kas ta on temale rääkinud, et V.Uzlov kasutab eritehnikat hääle muutmiseks. Kohtu arvates ei O.i vaja sellele küsimusele keskenduda, sõna-sõna vastu ütlused ja muid tõendeid selle kohta ei ole. Küll kinnitab tunnistja, et A.V.i ja V.Uzlovi vahel oli tekkinud konflikt. Tunnistaja V. Uzlov andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Valentin Uzlov on tema poeg. A.D. tunneb umbes aastast 2015, tutvusid tööalaselt turvafirmas B Security OÜ-s. Tema (tunnistaja) töötas selles firmas alates 2014 või 2015. A. V. tellis teenust sellest firmast (sularaha kohale toimetamine, vedu). Politseis töötanud ta kunagi ei ole, samuti ei ole kohtunud nõukogude ajal A.V.iga. Tunnistaja ütlustes ei ole alust kahelda. Seda kinnitavad ka kaitsja poolt esitatud tõendid, et sularahateenust A.V.ile Valentin Uzlovi firma osutas. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 09.06.2017(4.kd, tl 1-7) – S. T.i side eristustest nähtub, et ta suhtleb ka M. S.. Margo Jüris helistab K. J. (kes on S. T.i elukaaslane) ühe korra,

see on 17.03.2017, kõne pikkus 10 sek. Valentin Uzlovil ja Margo Jürisel on ühine kontakt tel nr xxx (B , kasutaja A. V.). Eristusest on näha, et M.Jüris viibib aasta vahetusel Tallinnas, Kakumäe piirkonnas. M.Järise ja S.T.i puhul tugijaamad katavad aadresse xxx, kus asub restoran x. 01.01.2017 M-Jüris lahkub Tallinnast. Karistusregistri õiend (4.kd , tl 42- 44) näthub, et M.Jüris on karistatud viimati Tartu MK otsusega 02.11.2017 KarS § 121 lg 1 ja lg 2 p 2,3 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud ja 19 päeva ning ta vabanes ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Ärakandmata karistusaeg on 5 kuud ja 27 päeva. Kohtule on esitatud ka M.Järise suhtes tehtud varasemad kohtuotsused (4.kd , tl 45 – 53). M.Jürist on korduvalt karistatud KarS § 121 järgi. Kohtumäärus (4.kd, tl 54 - 57) nähtub, et 08.05.2018 on tehtud kohtumäärus, millega M.Jüris vabastati karistuse kandmiselt enne tähtaega tingimuslikult. Katseajaks määrati 6 kuud. Kannatanu seadusliku esindaja ütlused on usaldusväärsed ka nende kattuvuse tõttu 07. ja 08.12.2020.a kohtuistungil esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kannatanu ristküsitlusel antud ütlused V. Uzlovi ning S. T.i ühise ja kooskõlastatud kelmuse toimepanemise kohta on usaldusväärsed, sest need riimuvad 08.12.2020.a kannatanu ristküsitluse käigus kohtule esitatud B OÜ kuriteoavaldusega. Kannatanu ristküsitlusel antud ütluste usutavust V. Uzlovi, S. T.i ning Margo Jürise ühise ning kooskõlastatud tegevuse kohta toetavad kohtus uuritud ja esitatud tõendid toodud isikute sideandmete kohta. V.Uzlovi ja M.Jürise ütlused ütlused ei ole usaldusväärsed, sest need ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et teo igal toimepanijal oli oluline teopanus ning ilma nendeta poleks saanud kelmust ellu viia. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga selles, et süüdistatavad panid kuriteo toime kavatsetult. Sellele viitavad tõendid, mis kinnitavada kuriteo ettevalmistamist, näitavad suhtlust kannatanuga ja tõendid, mis näitavad teojärgset käitumist. Kohtu hinnagul on ülaltoodut tõenditega tõendamist leidnud KarS § 209 lg 2 p 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine süüdistatavate poolt. S.T. on selles süüdistuses juba süüdi mõistetud. Valentin Uzlov oli A.V.i pikaajaline tuttav, tal olid temaga olnud ärisidemed, tema firma oli osutanud A.V.i firmale sularahateenust jne. Kuna A.V.il ei olnud vähimatki põhjuts V.Uzlovi mitte usaldada, siis õnnestus V.Uzlovilt kergesti kallutada A.V.it tehingut tegema S.T.iga, kes A.V.i ees esines kui V.N., kes oli väidetavalt OÜ M esindaja. Kui 95 000 eurot oli B ́i poolt M OÜ kontole kantud, siis M.Jüris selle firmaga seotuna, võttis vastu pettuse teel saadud vara kooskõlastatult S.T.i ja V.Uzloviga. Seega valitses igaüks tegu ja igal toimepanijal oli oluline teopanus, mistõttu on alust rääkida kaastäideviimisest ehk kelmuse toimepanemisest isikute grupis ja suures ulatuses (üle 40 000 euro).

2.5 Ahistav jälitamine T. N. suhtes

Ahistava jälitamise koosseis (KarS § 1573) kattub suures osas eraviisilise jälitustegevuse omaga (KarS § 137), mis erinevalt ahistavast jälitamisest paikneb isikuvastaste süütegude peatükis. Mõlemad sisaldavad teise isiku jälgimist, kuid ühel juhul on selle eesmärgiks või tagajärjeks kannatanu hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine (ahistava jälitamise üks teoalternatiiv), teisel juhul jälgitakse kannatanut aga tema kohta andmete kogumiseks (eraviisiline jälitustegevus). Samuti on KarS § 1573 tekstis märgitud, et tegu tuleb kvalifitseerida ahistava jälitamisena üksnes juhul, kui puudub KarS §-s 137 sätestatud süüteokoosseis. Seega sõltumata asjaolust, kas teist isikut jälgitakse tema kohta andmete kogumise eesmärgil või on jälgimise (või muul viisil isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise) eesmärgiks või tagajärjeks tema hirmutamine, alandamine või muu oluline häirimine, ründab selline jälgimine samavõrd isiku eneseteostusvabadust ja enesemääramisõigust. (RK 1-18-9343) Ahistava jälitamise alla kuuluvad sisuliselt kõik ahistava loomuga käitumised, mida tehakse selleks, et kedagi teist häirida, hirmutada, tema eraellu sekkuda tehes kannatanu elu ebamugavaks. Oluline ei ole see, et kõrvaltvaatajale võivad kannatanut ahistavad teod tunduda sellised, mis sisuliselt ei saakski kedagi kahjustada ega ka see, et ahistava jälitamise toed iseenesest ei O.i õigusvastased (nt kirjade saatmine või helistamine),kuid kannatanule mõjuvad need teod emotsionaalselt halvasti või hirmutavalt. Samas ei ole oluline, kas kannatanu tegelikult ka hirmu tundis või oli üksnes häiritud. Kannatanu suhtes pannakse toime igal juhul soovimatu suhtlemise aktid. Kannatanu M. N. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et L.Kitt võttis võlanõudmise käigus ühendust ka tema ema T. N.ga, käis korduvalt ema ukse taga. Ta sisenes korterelamusse, korduvalt võttis naabritega ühendust, ema oli väga šokis ja peale Kiti-poolseid koduskäimisi ema tervis halvenes oluliselt. Ema on 77-aastane. L.Kitt püüdis lihtsalt ema ähvardada, et mõjutada sellega teda (kannatanut), et raha kätte saada. Väitis korduvalt, et olete „sellise värdja poja sünnitanud“. Ema hakkas pidama märkmikku ahistamise kohta, need olid ülepäevased ahistamised, korduvalt kutsus ema kiirabi endale koju. Vestlused toimusid nii telefoni teel kui ka kohapeal. L.Kitt ootas ema kodu ees, pidevalt oli tema auto seal kuskil näha. Ema jäi pärast seda haigeks, ta ütles, et on lapsepõlves küüditamise üle elanud, aga sellist situatsiooni pole kunagi olnud nagu Kitt-ga. Ta kogu aeg kartis, ei julgenud isegi korterist väljuda. L.Kitt käis korduvalt naabrite juures, naabrid olid ehmatanud, et kes see L.Kitt on, samamoodi sõimas seal teda naabritele. Mööda koridore käis ja igal pool sisuliselt räuskas, et mina olen L.Kitt, N.on mulle võlgu, maksku N.ära kõik asjad, ta kuulutas seda ka korduvalt 9-kordse maja ees, jättis ka lendlehti korduvalt trepikotta, lifit. Need olid kannatanu pildiga, osad olid kannatanu abikaasa pildiga. Ema oli ka neist lehtedest šokis, kuna ta on 40 aastat seal korteris elanud, tema jaoks oli see väga häbiväärne situatsioon, naabrid olid kõik üles ärritatud, naabrid lugesid neid lendlehti, ema võttis kogu aeg rahusteid, ei suutnud öösel magada, siiani on unehäired peale Kitt-i käimisi. M.N. ütlustes ei ole alust kahelda, need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, sealhulgas kannatanu T.N. ütlustega. Kannatanu T. N.selgitas kohtule, et Lembitu Kitt on tema jaoks kõige kohutavam inimene, kes on teda ahistanud mitu aastat, kelle pärast on tema tervis läinud halvaks. Tema on pöördunud selles küsimuses politseisse, selle tõttu on kiirabi tal käinud. Kannatanu selgitas, et on pidanud päevikut peale abikaasa surma ja on iga päeva kohta kirjutanud paari sõnaga. L.Kitt kiusas teda 2017 ja 2018. helistamine algas 2017 aprillis. Ta helistas päeval, aga kõige rohkem õhtul kella 22 ajal, ka südaööl, mitmelt telefoninumbrilt, nõudis, et ta maksaks poja võla ära. L.Kitt tutvustas ennast, ütles, et tema on väga tuntud võlgade sissenõudja Kitt, et tema (kannatanu T.N.) poeg on võlgu ja T.N. peab selle eest vastutama. Nõudis erinevaid summasid.

Tema selgitas Kitile, et tema käest ei pea võlga nõudma, siis Kitt ütles, et M.i käest me ei saa kätte ja umbes teie nüüd vastutate. Tema tundis kogu aeg, et süda hüppab seest välja, ütles Kitile, et „teate mul ei ole teiega mitte midagi rääkida“. Need kõned kestsid10 kuud ja helistati üle päeva. Näiteks 07.05.2017 on päevikusse kirjutatud, et pärast tema helistamist tal tõusis vererõhk nii, et ta kukkus esikus pikali, vererõhk oli 190/120. Siis ta kutsus kiirabi ja ta viidi EMO-sse. L.Kitt käis ka naabrite uste taga. L.Kitt saatis sõnumeid telefoni teel ka. Sisu oli selline, et millal te maksate võla ära, et kui M. ei maksa, siis millal teie maksate. Kitt oli suheldes ennasttäis mees, mitu korda ütles, et Afgaanis sõjas käis, et tal on omad suured kogemused võlglaste korrale kutsumiseks, et lähivabariikides kõik teda austavad, et nagunii saab selle võla kätte. Tema oli hirmul. 29.07 12.50 oli Kitt naabrinaise ukse taga. Rääkis naabritele, kui kõva mees ta on ja et tema on pojaga võlgu. Tema andis Kitile teada, et ta ei suuda enam kuulata neid kõnesid, et vererõhk tõuseb, Kitt ütles seepeale nii, et „kutsuge kõigepealt oma poeg korrale“. 09.08.2017 kella 18.00 paiku pojatütar magas tema juures, aken oli lahti, laps tõusis üles ja ütles, et jälle keegi mees seal karjub, et „M. N., M. N.“. Ukse taga nõudis sisselaskmist, siis ta läks minema. 31.08 kell 18.50 Kitt karjus fonoluku kaudu, et homme teevad nende pere kohta kõik asjad avalikuks. Hommikul nägi, et postkastil, koridori esiku seinal olid pildid M. ja M. naisest kirjetega, et võtke teadmiseks, et siin majas elavad petised ja lurjused See oli selline šokk tema jaoks, ei saanud isegi poodi minna siis. Selliseid plakateid oli mitu korda. 22.12.2017 kell 14.20 telefon koridoris, Kitt nõudis võlga, tema ütles, et jäta rahule, 23.01.2018 andis politseis seletusi Kiti kohta, vahepeal käis Kitt ikka ukse taga, ütles talle, et tuletab ennast meelde, 07.08 käis maja juures, suvel auto oli üsna tihti jälgimas. Kõige hullem oli 18.08.2018, pere oli ära ja ta läks Mooni tänavale koera söötma ja lilli kastma, Kitt nägi, et ta on aias, tuli jalgvärava taha, oli purjus vist ka siis ja kõva häälega räuskas, et „mis ema te olete, et sünnitasite sellise värdja“. Tema lubas politsei kutsuda ja siis L.Kitt lahkus, aga tal autos oli üks osanik, venelane, kes oli roolis ilmselt. Seal oli neil vaatluskoht M.i aia taga, tema ei saanud mitu korda koeri söötma minna, kui nägi, et jälle see auto on seal. Seda juhtus väga tihti. Isegi vastas elav naabrinaine ütles, et teil siin mingi mehed käivad malet või kabet mängimas maja ees. See teine mees oli väiksemat kasvu, kui Kitt räuskas, siis ta autost välja ei tulnud. Tervikuna on kõik see mõjunud väga halvasti tema tervisele. Kõige hullem oli see, et vähemalt kahe aasta jooksul öösiti ärkas, kuulis, et uksekell käib, et telefon heliseb, aga tegelikult oli vaikus. Kannatanu ütlused on kohtu hinnagul usaldusväärsed ja neis ei ole alust kahelda. Tema ütlusi kinnitab ka juba eelnevalt otsuses märgitud 27.09.2017 asitõendi vaatlusprotokoll , millest nähtub, et L.Kitt ́i elukohast on ära võetud lendlehed. L.Kitt ise samuti ei eita, et lendlehti T.N. elukohta üles pani, naabritega suhtles. SMS sõnumitest nähtub, et L.Kitt ähvardab teavitada naabreid sellest, millised petturid N.d on (28.04.2017). M.N. palub L.Kitil rahule jätta tema ema. L.Kitt vastab, et teda ei huvita, sest ema on käendaja ja varastas rahad. 09.07.2017 sõnumis ütleb L.Kitt: „Sinu ema käest küsime homme, kui ta poodi läheb, kus on varastatud raha!“ Kohus leiab, et L.Kitt ́i süü T.N. ahistavas jälitamises on tõendmaist leidnud. T.N.ei soovinud suhelda L.Kitt ́iga. L.Kitt jätkas helistamist, maja juures karjumist, lendlehtede ülespanemist trepikotta. On ilmne, et sellone tegevus oli T.N. häiriv, hirmutav ja alandav. Igal juhul olid L.Kitt ́i käitumisaktid tema jaoks soovimatud. L.Kitt pani kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega.

2.6 L.Kitt ́i ja N.Bleskovi süüdistus KarS § 137 lg 1 järgi. KarS 137 objektiivne koosseis sisaldab teise isiku jägimist jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt. Objektiivne koosseis on blanketne ja seda tuleb sisustada konkreetsele seadusesättele viidates, st tuleb tuvastada konkreetne jälitustoiming, mille isik toime pani ja näidata, millisest õigusnormist lähtudes on süüdlase tegevus tunnistatud ebaseaduslikuks (TKKK 3-1-1-158-05 p 8). L.Kitt ega N.Bleskov ei ole isikuteks, kellel on KrMS § 126-1 lg 5 kohaselt õigus jälitustoimingute tegemiseks, ka ei ole teda volitatud selliseid toiminguid teostama, nad pole politseiagendid ega variisikud või salajasele koostööle kaasatud isikud. 2.6.1 30.06.2018 episood (süüdistus ainult L.Kitt ́il) Prokurör leiab, et tõendikogumist maalib parima pildi 13.03.2019.a jälitustoimingu protokollist nr 6 (7.kd, tl 61-91) nähtuv, et L. Kitt pöördus H. H.ilt varalise kasu saamiseks kannatanu naise kasuisa J. R. poole, kellele anti teada, et poisid jälgivad neid binokliga (kõne 24.06.2018.a – Lembitu Kitt ja J. R.). Kohus märgib, et see kõne on tehtud enne süüdistuses näidatud kuupäeva (kõne oli 24.06.2018 ja süüdistus on esitatud 30.06.2018 episoodi kohta). Teiseks, L.Kitt ei varjagi oma kõnes, et keegi on maja juures ja jälgib. Kas see ka tegelikult nii oli, selle kohta kohtul tõendid puuduvad. Ei saa välistada, et selline jutt oli üks L.Kitt ́i survestamismeetodeid. J.R. igatahes tema juttu ei uskunud, sest tegelikkus sellega kokku ei läinud, mida L.Kitt ütles poisse nägevat. Seda on kinnitanud ka tunnistaja L.N.. Protokollist nähtub ka see, et L. Kitt ja tema poisid käisid J. Rahumäe kodu juures jälgimas ja kaardistamas H. H.i tegevust (kõned 25.06.2018.a ja 30.06.2018.a – I. M. ja Lembitu Kitt ́i vahel). Kas ja millal selline jälgimine tegelikult ka aset leidis, selle kohta tõendid puuduvad. Arvestades L.Kitt ́i puhul temale iseloomulikku harjumust suurustada ja kelkida oma sidemete ja töövõtetega, ei ole midagi imekspandavat, kui tema jutt oli täielik bluff. Asitõendi vaatlusorotokollist 05.02.2019 nähtub, et on vaadeldud L.Kitt ́i autost leitud binoklit. Seega, binokkel L.Kitt ́i valduses tõesti oli, seda ei eita ka L.Kitt ise. Binokli olemasolu sõidukis ei tähenda veel varjatud jälgimist. L.N. on kinnitanud, et N.Bleskov ei ole temaga, H. H.iga ega tema lähedastega kontaktis olnud. 2.6.2 01.07.2018 ja 21.08.2018 episoodid Süüdistuse kohaselt N.Bleskov ja L.Kitt viibisid 01.07.2018 Tabasalus ja jälgisid kannatanu ja tema lähedaste elukohti (konkreetseid koha-aadresse ei ole süüdistuses märgitud). Jälitustoimingu protokollist nr 6 nähtub, et kõnes 30.06.2018.a L. Kitti ja N. Bleskovi vahel kavandab L.Kitt istuda Tabasalus ja oodata, millal kannatanu välja tuleb, et siis temaga kontakti saada. Samuti lepiti kokku N. Bleskovi auto kasutamine, sest L. Kitt ́i auto võidakse ära tunda. I. M.le rääkis L. Kitt põhjalikult 30.06.2018.a toimunud telefonikõnedes sellest, kuidas tuleks H. H. asukoht kindlaks teha ja teda pildistada. Kõnes 01.07.2018.a I. M.ga andis L.Kitt esimesele teada sellest, et ta on seal kohal ning kandis ette, mida ta seal binokliga näeb, mida tal ei olnud 30.06.2018.a kaasas.

Prokuratuur on süüdistuses viidanud, et L.Kitt ́i ja N.Bleskovi eesmärgiks oli varjatud jälgimisega koguda andmeid kannatanu elukoha kohta, liikumisteekonna ja sõidukite kohta. Prokuratuur on viidanud ka seadusesättele, mis välistab L.Kitt ́i ja N.Bleskovi isikute seast, kellel on õigus jälitustoimiguid teostada (sh varjatud jälgimist). L.Kitt ́i süüdistatakse ka M.N.varjatud jälgimises 21.08.2018 päeval M.N. kodu juures, et koguda andmeid tema elukoha, liikumisteekonna ja sõidukite kohta. Andmeid kogus viibides oma sõidukis ja andmete kogumisel kasutas binoklit. Kohus leiab, et kui L.Kitt viibis M.N. elukohas, siis järelikult elukoha kohta ta andmeid ei kogunud. L.Kitt viibis oma sõidukis, mille kohta M.N. oli piisavalt teadmist, et selline sõiduk on L.Kitt ́i kasutuses. Seega ei ole alust väita, et ta jälgis M.N. varjatult. Seda, et L.Kitt käis korduvalt kannatanu kodu juures teda jälgimas ja andis sellest kannatanule ka teada, et on tema tegemistega kursis, saab tõesti möönda, kuid süüdistus on esitatud konkreetselt 21.08.2018 kohta ja seda varjatud jälgimises. Kohus leiab, et N.Bleskovi ja L.Kitt ́i tegevuses ei esinenud piisavat ulatust ja vaatluse intensiivsust, et nende tegevus kvalifitseeruks KarS § 137 järgi. Riigikohtu seisukohast (RKKK 3-1-1-93-15 p-d 90 ja 97) võib tuletada üldisema reegli, et mistahes eraviisiline jälitustoimingu tunnustele vastav tegevus on vaadeldav eraviisilise jälitustegevusena KarS § 137 mõttes ainult siis, kui see tegevus on piisavalt ulatuslik ja süsteemne ehk võrreldav professionaalse jälitustööga.(vt KarS kommenteeritud välJ.ne, 2021) Antud juhul see kindlasti professionaalse jälitustööga võrreldav ei olnud. L.Kitt ja N.Bleskov ei ole sisuliselt varjanud, kus nad on ja mida vaatavad (L.Kitt teavitas sellest ka I.M., kellega oli plaan koos telesaadet teha võlgnikest). Pelgalt kellegi maja binokliga vaatamise pinnalt ei saa teha järeldust, et tegemist võiks olla KarS § 137 järgi kvalifitseeritava kuriteoga. Kohtu hinnangul võiks siin üldiselt kõne alla tulla nii H. H.i kui M. N. kui kannatanute ahistav jälitamine koostoimes kriminaalasjas teistes kuriteoepisoodides kogutud tõenditega, kuid selles ei ole süüdistust esitatud ei Lembitu Kitt ́ile ega N.Bleskovile. Tulenevast eeltoodust leiab kohus, et KarS § 137 lg 1 järgi tuleb süüdistatavad õigeks mõista. 2.7 Hinnang jälitustegevuse käigus kogutud tõenditele Antud kriminaalasjas taotles L.Kitt ́i kaitsja I.Repnau, et kohus kontrolliks jälitustegevuse seaduslikkust, kuid ei viidanud mitte ühelegi konkreetsele tõendile, mille saamise seaduslikkuses tal on alust kahelda, seega oli kohtul võimatu midagi eriliselt tähelepanu alla võtta, kuid kohus kontrollis tutvudes jälitustoimikutega jälitustegevuse seaduslikkust. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui kohtulikul arutamisel tõstatatakse kahtlus jälitustoimingu seaduslikkusest, lasub kohtul vastava taotluse esitamisel kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul (Riigikohtu lahend 3-1-1-63-08, p 13.3). Seda kõike on kohus käesolevas kriminaalasjas ka kontrollinud. Kohus märgib, et kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud eeluurimiskohtuniku loa olemasolu on jälitustoimingu lubatavuse eelduseks, kuid jälitustegevusega kogutud tõendid peavad alluma kriminaalmenetluses samasugusele sisulisele kohtulikule kontrollile kriminaalasja menetleva kohtukoosseisu poolt nagu iga teinegi kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kogutud tõend. Jälitustoimingute aluseks olevad kohtu load on käesolevas kriminaalasja olemas, kriminaalasja menetleva kohtu poolt kontrollitud ning jälitustoiminguid on teostatud lubades märgitud ajavahemikel ning lubades

märgitud ulatuses. Kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust järgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat. Jälituslubades oli tuvastatud põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Lubade andmisel oli lähtutud põhimõttest, et antud menetlsusstaadiumis ei olnud võimalik tõendeid koguda muul moel. Seda on prokuratuur oma taoltustes põhjendanud veenvalt ja motiveeritult. 2.8 Anonüümsed tunnistajad Antud kriminaalasjas on kolm tunnistajat muudetud nende turvalisuse tagamiseks anonüümseks ning kohtu hinnangul on anonüümsete tunnistajate ütlused lubatavaks tõendiks. Kõik Harju Maakohtu määrused tunnistajate anonüümseks muutmise kohta on kohtu hinnangul piisavalt põhistatud ning kohtul puudub alus nende ütluste tõendikogumist välja jätmiseks. 2.9 Karistuse mõistmine 2.9.1 Lembitu Kitt L.Kitti tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuriteod on ta toime pannud nii kavatsetult, kui vähemalt otsese või kaudse tahtlusega Lembitu Kitt on toime pannud mitu erinevat kuritegu, mistõttu tuleb temale mõista lõpliku karistusena liitkaristus. Väljapressimise puhul on keskmiseks karistusmääraks 8 aastat vangistust nagu õigesti märgib prokuratuur. Karistuse lähtepunktiks võetaksegi tavaliselt mediaanina arvestatav kesmine. Antud juhul tuleb karistuse mõistmisel arvestada aga ka seda, et üks kvalifitseerivatest koosseisulistest tunnustest (isikute grupp) on ära langenud. L.Kitt ́i ähvardused olid hirmutavad, küünilised ja räiged ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast vaadatuna. Ähvardused olid pikaajalised. L.Kitt ́i karistust raskendavad koosseisuvälised asjaolud kohtu hinnagul puuduvad. Kohtu arvates on prokuröri hinnagud raskendavate asjaolude väljatoomisel otsitud, kunstlikud ja ei ole asjakohased. Õigustamata vähimalgi määral L.Kitt ́i kuritegelikku käitumist leiab kohus siiski, et karistuse mõistmisel tuleb kohtul arvestada ka kannatanute endi käitumist. Näiteks on nii H.H.i, R.K. kui M.N. puhul täheldatav see, et oma äriasju ajasid nad hooletult, tegid õiguslikust seisukohast vaadatuna kahtlasi tehinguid, ei vormistanud oma lepingulisi suhteid piisava hoolsusega ja läbipaistvalt. M.N. tõi oma segastesse ärisuhetesse sisse ka oma lähedased (sh kannatanu T. N.), kes mingil määral ka tänu tema enda tegevusele sattusid L.Kitt ́i ohvriteks. L.Kitt ́i puhul ei esine karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes. KarS § 214 lg 2 näeb karistusena ette vangistuse 4-12 aastani. Selline karistuse skaala on ette nähtud ka sel juhul, kui väljapressimisega tekitatakse raske tervisekhajustus, see on seotud isikult vabaduse võtmisega või vara rikkumise või hävitamisega. Selles L.Kitti ei ole süüdistatud, kuid see annab aimu sellest, et väljapressimine võib olla oma olemuselt ka oluliselt raskemat laadi, kui see oli antud kriminaalasjas esitatud süüdistuse põhjal. Seetõttu leiab kohus, et L.Kitt ́ile tuleb karistusraame määrates seda ka arvestada. Karistusraame tuleb vaadelda ka kvantitatiivse suurusena ja teatud astmestikuna, millel liikudes kohus võrdleb konkreetse teo raskust sankstsiooniraami mõtteliste raskusastmetega (vt Kiris/Pikamäe/Sootak, IV vnr 79-80 (J.Sootak)). Kohus leiab kõike eeltoodut arvestades, et L.Kitt ́ile tuleb mõista karistus üle sanktsioonis ettenähtud alammäära, kuid alla keskmist määra.

Kuritegelikku ühendusse kuulumise eest näeb KarS ette vangistuse 3-12 aastat, seega on kemsine karistusmäär 7,5 aastat. L.Kitt ́i karistust nii kergendavad kui raskendavad asjaolud puuduvad. Prokurör taotles L.Kitt ́ile selle kuriteo toimepanemise eest vangistust 9 aastat, kuna L.Kitt kuulus kuritegelikku ühendusse aastaid ja oli selle juhi G.O.i järel tähtsuselt teisel astmel ehk oli „vanem“. Siinkohal leiab kohus, et 9-aastase vangistuse määramine L.Kitt ́ile on selgelt ebaõiglane olukorras, kus näiteks S.T., kes oli samuti G.O.i kurietgelikus ühenduses „vanema“ positsioonil, mõisteti süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 5 aastat ja 6 ́kuud, millest kuulus ärakandmisele koheselt 3 aastat ja 4 kuud vangistust (08.10.2020 Harju MK otsus). V.S., kes oli samuti G.O.i kuritegelikus ühenduses „vanem“, mõisteti süüdi 29.05.2020 Harju MK otsusega ja karistati vangistusega 6 aastat ja 6 kuud, millest koheselt kuulus kandmisele vangistus 1 aasta ja 6 kuud. G. O. mõisteti süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimises 26.03.2020 Harju MK otsusega ja teda karistati vangistusega 6 aastat. G.O. vabastati karistuse kandmiselt, kui ta oli karistusest ära kandnud veidi üle 3 aasta (Harju MK määrus 11.04.2022). Kohtu hinnagul tuleb arvestada ka seda, missuguseid karistusi mõisteti teistele kuritegeliku ühenduse liikmetele, kes nõustusid kokkuleppemenetlusega. Kohus on seisukohal, et menetlusliigi valik on süüdistatav õigus ja kui isik on valinud üldmenetluse, siis ei saa teda selle õiguse kasutamise eest rangemalt karistada. Karistus peab vastama süü suurusele ja täitma karistuse eesmärgid. Kohus leiab, et KarS § 255 lg 1 järgi tuleb L.Kitt ́ile karistus mõista üle alammäära, kuid keskmisest väiksemas määras. Ahistava jälitamise eest näeb KarS § 157-3 ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta. Kohus nõustub prokuratuuriga, et selle kurieo puhul teeb L.Kitt ́i süü suuremaks selle jälitamise järjepidevus ja intensiivsus, suhtumine eakasse kannatanusse („olete sellise värdja sünnitanud“). Karistust raskendab süüteo toimepanemine kõrges eas isiku suhtes KarS § 58 p 3 mõttes. Kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et selle kuriteo eest tuleb L.Kitt ́ile mõista karistus, mis on üle keskmise. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et L.Kitt ́i kuritegudest on möödunud mitmeid aastaid ja L.Kitt on vahi all viibinud eelvangistuse tingimustes 3 aastat 3 kuud ja 20 päeva ning suure osa sellest üksikvangistuses. Iseloomustus L.Kitt ́i kohta (20,kd, tl 9-10 ) – OÜ X juhatuse liige A.K. iseloomustab L.Kitt ́i kui pikaajalist töötajat kuni aastani 2017, mil L.Kitt lõi oma ettevõtte. Täitis tööülesandeid täpselt ja korrektselt, klientidega suhtlemisel oli rahulik ja konkreetne, ei andnud alusetuid lubadusi. Küsimuste lahendamissele lähenes erapooletult, kuulas ära poolte seisukohad, tutvus vajalike dokumentidega ja selgitas eelnevalt välja kõik olulised asjaolud. Siinkohal leiab kohus, et A.K. ei olnud tõenäoliselt kursis L.Kitt ́i töömeetodite ja -stiiliga. Kohtuistungil uuritud tõendid L.Kitt ́i sellises valguses nagu näitab teda A.K., ei näita. Arvestada tuleb, et L.Kitt on kriminaalkorras karistamata isik. Varasem karistus kuulub arvestamisele vaid siis, kui see ei ole karistusregistrist kustutatud. Karistuse täideviimise eesmärk on süüdlase suunamine õiguskuulekale käitumisele. Positiivne üldpreventsioon seab eesmärgiks avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normide kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Nende inimeste hulka kuuluvad ka süüdimõistetud ise. L.Kitt on 64-aastane, seega pensioniealine. Kohtul puudub alus arvata, et tema uuesti vangistamine karistuse ärakandmiseks aitaks teda suunata õiguskuulekale teele. Kohus peab võimalikuks kandmata karistuse jätta tingimuslikult kohaldamata ja määrata L.Kitt kriminaalhooldaja järelevalve alla.

2.9.2 Margo Jüris ja Valentin Uzlov Nii Margo Jüris kui Valentin Uzlov on kriminaalkorras karistatud. Süüksarvata teo on nad toime pannud enne eelmist kohtuotsust. Tavaolukorras oleks kohus pidanud arutama süüdistatavate mitut kuritegu koos ja mõistma nii üksikkaristused kui ka liitkaristuse ühe kohtuotsusega. Kuritegude kogumi hilisema tuvastamise korral ei ole aga võimalik sellist olukorda täielikult taastada. Ent Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt tõdenud, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega KarS § 64 lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega KarS § 65 lg 1 järgi (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-4-12-02 ja kriminaalkolleegiumi 22. mai 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-08). Toodud põhimõtteid tuleb järgida ka käesoleva asja lahendamisel. Kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral tuleb KarS § 64 lg 1 alusel liita ka need üheliigilised põhikaristuised, millest isik on tingimuslikult vabastatud. Kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg on möödunud ja isik ei ole katseaja tingimusi muutnud, siis ei ole põhikaristust, mille kandmisest isik oli vabastatud, enam mistahes alustel võimalik reaalselt toitmisele pöörata. Need asjaolud iseenesest ei välista kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste liitmist KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 järgi. Mõistetud liitkaristusest jääb aga isikul kanda üksnes see osa, mis ületab eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristust. Kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg ei ole viimase kohtuotsuse tegemise ajaks veel möödunud, jääb see edasi kulgema varem määratud tingimustel. Juhul, kui esimese kohtuotsusega määratud katseaeg on viimase kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud, in isik esimese kohtuotsusega mõistetud põhikaristuse kandmisest lõplikult vabastatud. Katseaegade liitmist või kaetuks lugemist seadus ette ei näe (RK 3-1-1-66-10). Kohus leiab, et M.Jürist tuleb karistada veidi leebemalt, kui V.Uzlovi, sest tema puhul on karistust kergendavaks asjaoluna tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamisele asumine. Samuti on kohtu hinnagul tema teopanus väiksem, kui V.Uzlovil. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et V.Uzlovi karistust nii kergendavad kui raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnagul oli V.Uzlovi teopanus suurem kui M.Jürisel. Kohtu hinnagul on võimalik nii M.Jüris kui V.Uzlov karistusest tingimuslikult vabastada. Mõlemad on küll varem kriminaalkorras karistatud, kuid käesoleva kriminaalasja aineks olev kuritegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust nagu kohus juba eespool nimetas. Seda tuleb karistuse mõistmisel arvestada ja püüda saavutada olukord, mis oleks ligilähedal olukorralse, kus kriminaalasju oleks arutatud ühes ja samas menetluses.

2.10 Menetluskulud Menetluskulud tuleb hüvitada süüdimõistetutel. Menetluskuluna tuleb tasuda sundraha vastavalt toimepandud kuriteo raskusastmele. Kuna L.Kitt on osaliselt õigeks mõistetud, siis tuleb riigil temale hüvitada lepingulisele kaitsjale makstud tasu osaliselt. L.Kitt on õigeks mõistetud ühes väljapressimise punktis ning eraviislises jälituses, mis moodustavad esitatud süüdistusest väikese ja mitte ajamahuka osa, seega on kothu hinnagul mõistlik hüvitada L.Kitile

kaitsekuludest 1500 eurot. L.Kitt ́il tuleb tasuda käekirjaekspertiis, mis oli teistatud seoses kannatanu R.K., kellelt väljapressimises L.Kitt süüdi mõisteti antud otsusega. N.Belsovi valitud kaitsjale makstud tasu tuleb riigil hüvitada N.Belskovile, kuna N.Bleskov on mõistetud õigeks kõikides süüdistuse punktides. Kaitsjatasu summas 3600 eurot on kohtu hinnagul mõistliku suurusega, arvestade N.Bleskovile esitatud süüdistuse mahtu. Määratud kaitsja tasu tuleb jätta riigi kanda. Kohus ei nõustu prokuröriga selles, et kaitsjatasud on üle paisutatud ja et kaitsjad ei ole mõnes staadiumis oma tööd justkui korralikult teinud. Kõik arutlused kohtuistungil selle kohta, millist tõendit mis ajahetkel esitatakse ja keda see tõend konkreetselt puudutab, olid täiesti tavalised ja see lihtsustas asja arutamist tervikuna ega tähenda seda, et kaitsja ei oleks olnud tõenditega tutvunud. Antud kriminaalasjas on üle 20 köite tõendeid ja on ilmne, et mitte kellelgi ei ole täpselt peas, keda üks või teine tõend puudutab. V.Uzlovi süüdistati KarS § 255 lg 1 järgi ja § 209 lg 2 p 3,4 järgi. Kohus leiab, et suurem kaal ja maht antud asjas oli kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistusel ja seetõttu peab kohus mõistlikuks hüvitada seoses õigeksmõistmisega V.Uzlovile ca 2/3 valitud kaitsjale makstud tasust (8000.- eurot). Kohus peab kõikide süüdimõistetute puhul võimalikuks menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kulud on suhteliselt suured, lisaks sellele on M.Jürisel ja V.Uzlovil vaja tasuda ka tsiviilhagi. 29.03.2018.a kriminaalmenetluses kulude hüvitamise määruse kohaselt on PPA tunnistaja J.I. hüvitanud sõidukulu summas 10 eurot. Kuna antud määrust kohtule ei ole esiatud, siis jääb tunnistaja sõidukulu riigi kanda nagu taotles prokurör.

2.11 Tsiviilhagi Kannatanu B OÜ nõudeks oli esialgselt KarS § 209 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul 95 000 eurot põhinõudena ja lisaks viivisenõue 18 947,95 eurot 17.02.17 kuni 15.07.2019 ajavahemiku eest. Kohus võttis 25.10.19 määruega hagi menetlusse. Osa algselt samas asjas kohtu all olnud isikutest, kelle vastu nõue oli esitatud, läksid kokkuleppementlusse. G. O.i suhtes tehti kohtuotsus 26.03.2020, selle otsusega rahuldati põhinõue 95 000 eurot, mis on tasutud. S. T.i suhtes tehti kohtuotus 08.10.2020, millega mõisteti temalt välja 14 210,97 eurot (kuna käesolevas asjas kohtu all olev Margo Jüris oli selleks ajaks viivisenõudest vabatahtlikult tasunud 4736,97 eurot). Kannatanu esindaja leiab, et nõude jääk 14 210,97 eurot, tuleb välja mõista G.O.ilt,kes on antud asjas ts.kostja ning süüdistatavatelt V.Uzlovilt ja M.Jüriselt. Samas leiab kannatu esindaja, et viivisenõue jagati 4 süüdistatava vahel ja igaühe tasumisele kuuluvaks summaks jäi 4736,98 eurot. Harju Maakohtu otsusega 28.03.2020 on G.O.ilt juba taotletud summa välja mõistetud Otsusest nähtub, et “Harju Maakohtu 25.10.2019 määrusega asjas nr 1-19-6226 võeti menetlusse B OÜ (registrikood 11925698) tsiviilhagi süüdistatavate S. T., Valentin Uzlovi, Margo Jürise ja G. O.i vastu õigusvastaselt tekitatud kahju summas 95 000 eurot ning VÕS § 113 lg-st 1 tuleneva seadusejärgse viivise summas 18 947,95 eurot (ajavahemik 17.01.2017-15.07.2019) nõudes menetlusse. G. O.ilt, kui tsiviilkostjalt kriminaalasjas nr 1-19-6226, välja mõista solidaarselt koos kriminaalasjas 1-19-6226 süüdistatavate S. T.i, Valentin Uzlovi ja Margo Jürisega hüvitamisele kuuluv seadusjärgne viivis summas 18 947,95 eurot. Tsiviilhagi põhinõue, so 95 000 eurot, hüvitatakse kannatanule B OÜ-le kohtuotsuse punkti 14 kohaselt“. Seega, teistkordselt G.O.ilt enam midagi välja mõista ei saa.

Võlaõigusseaduse 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Solidaarne vastustus tähendab seda, et sissenõudja ei pea nõudma tekitatud kahju kõikidelt, kuid ta võib seda teha. Sissenõudjal on õigus otsustada, kelle vastu ta nõude esitab. Seega antud asjas tuleb tekitatud kahju välja mõista Valentin Uzlovilt ja Margo Jüriselt solidaarselt märkides ära, et sama nõude eest on solidaarselt vastutavad ka G.O. ja S.T. nende suhtes varasemalt tehtud (ja eelpool juba viidatud) Harju Maakohtu otsuste alusel. Kui kahju viivist vabatahtlikult ei tasuta, siis on kannatanu enda otsustada, kas ta esitab nõude ka M.Jürisele, kes on juba nn „oma osa“ tasunud või mitte. 2.12 Asitõendid Kohus leiab, et asitõendid, mis on isikutelt ära võetud, kuuluvad tagastamisele nende esemete omanikele, väärtusetud asjad tuleb hävitada, koopiafailid kustuda ja koiks salvestised CD või DVD plaatidel tuleb jätta kriminaalasja juurde. Asitõendite osas mingit vaidlust kohtuistungil ei olnud. Anne Rebane Kohtunik Eva Ojavee Rahvakohtunik Ago Puusepp Rahvakohtunik (digitaalselt allkirjastatud)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.