Võlaõigus

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud

Hageja nõuab kostjalt käenduskohustuse täitmist. Laenu tasumata põhiosa on 14549,69 eurot, intress 244,51 eurot, samuti lisandub viivis. Kostja ei ole laenusummat hagejale tagastanud, samuti ei ole tasunud intressi ja viiviseid. Kuna põhivõlgnik ei täitnud lepingust tulenevat nõuet ka täiendava tähtaja jooksul, väljastas hageja kostjale 21.09.2022 teatise käenduskohustuse täitmiseks. Teatise kohaselt oli põhivõlgniku lepingust tulenev võlgnevus 20.09.2022 seisuga 14 798,27 eurot (tasumata põhiosa 14 549,69 eurot, tasumata intressisumma 244,51 eurot, lisandunud viivis 4,07 eurot). Hageja nõudis käenduskohustuse täitmist hiljemalt 5.10.2022 (vastavalt käenduslepingu punktile 5), mida kostja ei ole käesoleva ajani täitnud. Käenduslepingu punktis 5. on märgitud: Juhul, kui Laenusaaja ei täida Laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib Laenuandja nõuda kohustuste täitmist omal äranägemisel kas Laenusaajalt või Käendajalt või kõikidelt ühiselt. Kui Laenuandja nõuab kohustuse täitmist Käendajalt on Käendaja kohustatud tasuma Laenusaaja poolt Laenuandjale Laenulepingu alusel tasumisele kuuluvad, kuid tasumata summad (laenu põhiosa, intressid, viivised ja muud Laenuandja tasud ja kulud) 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul arvates Laenuandja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Lepingu punktis 4.1. on märgitud: Laenusaaja tasub laenu kasutamise eest Laenuandjale intresse järgmiselt: 4.1.1. intress: 16,00% aastas. Otsuse põhjendused

tarbijast käendaja vastutuse maksimaalset määra. Kohus loeb omaks võetuks ja võtab arvesse hageja väite, et lepingu allkirjastamise ajal oli kostja põhivõlgniku ainuke juhatuse liige. See selgitab käendaja huvi käenduse andmise vastu. Kohtul pole alust arvata, et käendusleping oleks pidanud olema mingil põhjusel tühine (tühistust kontrollib kohus omal algatusel).

e-posti teel

Hageja viitab hagiavalduses käenduslepingu punktile 5, mille kohaselt Juhul, kui Laenusaaja ei täida Laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib Laenuandja nõuda kohustuste täitmist omal äranägemisel kas Laenusaajalt või Käendajalt. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja saatis lepingu üles ütlemise teatise 21.09.2022 ning andis selles laenusaajale tähtaja 20 pangapäeva tagastamata laenujäägi ja intresside tasumiseks, siis järelikult oli lepingu punkti 5 kohaseks tähtajaks, milleks tuli kohustus täita, 20 pangapäeva arvestades 21.09.2022. Ehk kohustus ei saanud sissenõutavaks muutuda samal päeval kui teade saadeti. Seda arvestades ei olnud hagejal alust nõuda käendajalt kohustuse täitmist enne kohustuse täitmise tähtaega. Hageja vastas kohtule, et lepingu punkti 9.1.4 kohaselt Laenuandjal on õigus Laenuleping üles öelda ning nõuda tagastamata laenusumma, tasumata intressi, lepingutasu, viiviste, trahvide ja teiste Laenulepingust tulenevate nõuete täitmist Laenusaajalt 20 (kahekümne) pangapäeva jooksul pärast Laenuandjalt vastavasisulise teatise saamist, kui leiab aset sündmus, mis ohustab Laenulepingu kohast täitmist Laenusaaja poolt. Hageja väitel oli põhivõlgniku suhtes algatatud likvideerimismenetlus ning likvideerijaks oli määratud tuntud likvideerija Lauri Hansberg. Kohus saab sellest aru nii, et hageja pidas likvideerimismenetlust viidatud lepingu punkti kohaseks sündmuseks, mis ohustas laenulepingu kohast täitmist põhivõlgniku poolt ning et täiendav tähtaeg 20 päeva anti peale lepingu üles ütlemist. Hageja väitel oli põhivõlgnikul 20.09.2022 seisuga ka intressivõlg 244,51 eurot. VÕS § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Samuti võivad majandustegevuses tegutsevad pooled leppida kokku lepingu üles ütlemise alustes. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esile toodu alusel oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda, ent hageja andis siiski üles ütlemisel täiendava tähtaja, 20 päeva, kohustuste täitmiseks. Seega sissenõutavaks muutuks kogu tagastamata laenusumma peale täiendava tähtaja möödumist.

loeb selle väite kostja poolt omaks võetuks ning on seisukohal, et selleks ajaks oli lepingu üles ütlemise ja 20-päevase täiendava tähtaja möödumise tõttu muutnud sissenõutavaks kogu tagastamata laen ja tasumata intressid.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 p 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 7,5 tundi. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: -07.05.2024 hagi dokumentide analüüs, komplekteerimine, hagiavalduse koostamine, kohtule esitamine 4,5 tundi; -06.11.2024 kohtu 05.11.2024 nõudega tutvumine, täiendavate tõendite kogumiseks päring kliendile 0,5 tundi; -19.11.2024 tähtaja pikendamise taotluse koostamine 0,25 tundi; -04.12.2024 vastuse koostamine kohtunõudele 2 tundi; -04.12.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Arvestades hagiavalduse sisu, mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatuks hagiavalduse koostamiseks vajalike toimingute ajakulu 07.05.2024 kokku 3,5 tundi. 06.11.2024, 19.11.2024 ja 04.12.2024 seoses kohtunõudele vastamisega koostatud menetlusdokumentide põhjendatud ajakuluks kokku peab kohus 1,5 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamise osas peab kohus ajakulu 15 minutit põhjendatuks. Kohus leiab, et lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu kokku on 5 tundi 15 minutit. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 525 eurot ilma käibemaksuta (5,25 tundi x 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1575 eurot, millest 1050 eurot on riigilõiv ja 525 eurot on lepingulise esindaja tasu. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1575 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine

Maris Juha kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.