Majandusalased süüteod

1-22-7080

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1-22-7080

SÜÜDISTUS

H. P.i on alus süüdistada KarS § 394 lg 2 p 3 -22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema aitas kaasa kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikute poolt toimepandud rahapesule, milline tegu seisnes järgnevas: Kuriteoplaani elluviimiseks andsid tuvastamata isikud juhised H. P.ile leida Eesti Vabariigi territooriumil registreeritud juriidilisi ja füüsilisi isikuid (variisikuid) selleks, et nad teostaksid oma nimelt ja enda kasutuses olevate pangakontode kaudu kontodele laekuva, kuritegelikku päritolu olevate rahaliste vahenditega tehinguid, eesmärgiga varjata raha kuritegelikku päritolu ja selle seost (eel)kuritegusid toimepanevate isikutega. Planeeritavate rahapesukuritegude eesmärk oli käidelda eelnevalt erinevatelt välisriikides tegutsevatelt ettevõtetelt kelmuste (nn BEC-kelmuste) toimepanemise teel väljapetetud rahalisi vahendeid seeläbi, et kanda need rahalised vahendid Eesti Vabariigis registreeritud äriühingute pangakontodele ning seejärel vastavalt täiendavalt saadavatele juhistele ja fiktiivseid lepinguid kasutades kanda need rahalised vahendid edasi erinevate juriidilistest ja füüsilistest isikutest variisikute pangakontodele või võtta pangaautomaatide kaudu sularahas välja, selliselt varjates ja saladuses hoides vara kuritegelikku päritolu. Seega pöördused kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata isikud novembris 2017 rahapesu toimepanemise eesmärgil H. P. poole ettepanekuga leida äriühing, mille kaudu oleks võimalik teostada kuritegeliku rahaga arveldusi. Seejärel H. P. leidis OÜ X (reg kood xxx), mille juhatuse liige oli E. H. ja tegi ettepaneku OÜ X SEB Panga pangakonto EEXXX kaudu rahalisi arveldusi teadmata päritoluga rahaga. Selle ettepanekuga nõustus E. H. ning lubas teostada nimetatud pangakonto kaudu rahalisi arveldusi, mille tegelikuks eesmärgiks oli varjata raha kuritegelikku päritolu ja selle seost kurjategijatega. Pärast E. H.’ilt nõusoleku saamist, edastas H. P. äriühing OÜ X pangakonto andmed kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikule, kes varasemalt oli teinud vastavasisulise ettepaneku. Seejärel sai H. P. sellelt tuvastamata isikult juhised, kuidas tuleb käidelda OÜ X kontole laekunud rahalisi vahendeid. Antud juhised edastas H. P. ka E. H.ile, et kuhu ja kellele peab ülekandma OÜ-le X laekuvad rahalised vahendid. Seejärel, korraldasid kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikud OÜ X SEB Panga pangakontole EEXXX kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud rahaliste vahendite välisülekanded, eesmärgiga varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu alljärgnevalt: 13.10.2017 laekus OÜ X SEB Pank arveldusarvele number EEXXX BankNordik kliendi THOR P/F pangakontolt nr XXX pettuse teel saadud rahalised vahendid summas 244 000 eurot. Antud raha on saadud kuritegeliku tegevuse – BEC kelmuse – tulemusel, mis on toime pandud THOR P/F suhtes. 13.10.2017, H. P.i korraldusel, kandis E. H. edasi kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud raha alljärgnevalt: •

Hiina ettevõtte X arveldusarvele nr XXX summas 183 000 eurot, selgitusega „THOR

P/F“;

1-22-7080 • •

•

H. P. (XXX) AS SEB Pank kontole nr EEXXX summas 17 100 eurot, selgitusega „Laenuleping 13.10/1“; P. V. kontrolli all oleva X OÜ (12618047) AS LHV Pank arvelduskontole nr EEXXX summas 38500 eurot, selgitusega „Laenuleping“ ning samal päeval võttis sularahas välja 3500 eurot ATM-i kaudu x aadressil xxx. Antud rahast võttis E. H. ATM sularaha automaadi kaudu välja 5200 eurot, mis pidi jääma temale tasuks seoses eelpoolnimetatud tehingute teostamise eest.

Seega pani H. P. toime rahapesule suures ulatuses kaasaaitamise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 394 lg 2 p 3 -22 lg 3 alusel. E. H.it on alus süüdistada KarS § 394 lg 2 p 3 -22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema aitas kaasa kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikute poolt toimepandud rahapesule, milline tegu seisnes järgnevas: Kuriteoplaani elluviimiseks andsid tuvastamata isikud juhised H. P.ile leida Eesti Vabariigi territooriumil registreeritud juriidilisi ja füüsilisi isikuid (variisikuid) selleks, et nad teostaksid oma nimelt ja enda kasutuses olevate pangakontode kaudu kontodele laekuva, kuritegelikku päritolu olevate rahaliste vahenditega tehinguid, eesmärgiga varjata raha kuritegelikku päritolu ja selle seost (eel)kuritegusid toimepanevate isikutega. Planeeritavate rahapesukuritegude eesmärk oli käidelda eelnevalt erinevatelt välisriikides tegutsevatelt ettevõtetelt kelmuste (nn BEC-kelmuste) toimepanemise teel väljapetetud rahalisi vahendeid seeläbi, et kanda need rahalised vahendid Eesti Vabariigis registreeritud äriühingute pangakontodele ning seejärel vastavalt täiendavalt saadavatele juhistele ja fiktiivseid lepinguid kasutades kanda need rahalised vahendid edasi erinevate juriidilistest ja füüsilistest isikutest variisikute pangakontodele või võtta pangaautomaatide kaudu sularahas välja, selliselt varjates ja saladuses hoides vara kuritegelikku päritolu. Seega pöördused kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata isikud novembris 2017 rahapesu toimepanemise eesmärgil H. P. poole ettepanekuga leida äriühing, mille kaudu oleks võimalik teostada kuritegeliku rahaga arveldusi. Seejärel H. P. leidis OÜ X (reg kood xxx), mille juhatuse liige oli E. H. ja tegi ettepaneku OÜ X SEB Panga pangakonto EEXXX kaudu rahalisi arveldusi teadmata päritoluga rahaga. Selle ettepanekuga nõustus E. H. ning lubas teostada nimetatud pangakonto kaudu rahalisi arveldusi, mille tegelikuks eesmärgiks oli varjata raha kuritegelikku päritolu ja selle seost kurjategijatega. Pärast E. H.’ilt nõusoleku saamist, edastas H. P. äriühing OÜ X pangakonto andmed kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikule, kes varasemalt oli teinud vastavasisulise ettepaneku. Seejärel sai H. P. sellelt tuvastamata isikult juhised, kuidas tuleb käidelda OÜ X kontole laekunud rahalisi vahendeid. Antud juhised edastas H. P. ka E. H.ile, et kuhu ja kellele peab ülekandma OÜ-le X laekuvad rahalised vahendid. Seejärel, korraldasid kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikud OÜ X SEB Panga pangakontole EEXXX kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud rahaliste vahendite välisülekanded, eesmärgiga varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu alljärgnevalt:

1-22-7080 13.10.2017 laekus OÜ X SEB Pank arveldusarvele number EEXXX BankNordik kliendi THOR P/F pangakontolt nr XXX pettuse teel saadud rahalised vahendid summas 244 000 eurot. Antud raha on saadud kuritegeliku tegevuse – BEC kelmuse – tulemusel, mis on toime pandud THOR P/F suhtes. 13.10.2017, H. P.i korraldusel, kandis E. H. edasi kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud raha alljärgnevalt: • • •

•

Hiina ettevõtte X arveldusarvele nr XXX summas 183 000 eurot, selgitusega „THOR

P/F“;

H. P. (XXX) AS SEB Pank kontole nr EEXXX summas 17 100 eurot, selgitusega „Laenuleping 13.10/1“; P. V. kontrolli all oleva X OÜ (XXX) AS LHV Pank arvelduskontole nr EEXXX summas 38500 eurot, selgitusega „Laenuleping“ ning samal päeval võttis sularahas välja 3500 eurot ATM-i kaudu x aadressil xxx Antud rahast võttis E. H. Türi ja Paide linnas 13.-14 oktoobril 2017.a ATM sularaha automaatide kaudu välja 5200 eurot, mis jäi temale tasuks seoses eelpoolnimetatud tehingute teostamise eest.

Seega pani E. H. toime rahapesule suures ulatuses kaasaaitamise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 394 lg 2 p 3 -22 lg 3 alusel.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava H. P.i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on H. P.ile mõistetavaks karistuseks KarS § 394 lg 2 p 3 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest KarS § 22 lg 5 ja § 60 alusel kergendatud karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H. P. 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatava E. H.i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on E. H.ile mõistetavaks karistuseks KarS § 394 lg 2 p 3 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest KarS § 22 lg 5 ja § 60 alusel kergendatud karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E. H. 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuludeks Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuulub H. P.ilt väljamõistmisele: KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel määratud kaitsjatele makstud tasu, s.o vandeadvokaat Karine Nersesjanile makstud tasu summas 162 eurot. Sundraha I astme kuriteo eest on 2,5 alampalgamäära, mis 2022. aastal on 654 eurot. Seega sundraha summa kokku 1635 eurot. Menetluskulu kokku 1797 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt on kokku lepitud, et H. P. tasub menetluskulud osade kaupa 12 kuu jooksul. Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuulub E. H.ilt väljamõistmisele: sundraha I astme kuriteo eest on 2,5 alampalgamäära, mis 2022. aastal on 654 eurot. Seega sundraha summa kokku 1635 eurot. Menetluskulu kokku 1635 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt on kokku lepitud, et E. H. tasub menetluskulud osade kaupa 12 kuu jooksul.

1-22-7080

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatavad kinnitasid kohtuistungil, et nad on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavate tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb H. P. ja E. H. KarS § 394 lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatavate süüle, tuleb neile mõista kokkuleppekohased karistused. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud ja konfiskeerimisele kuuluv vara vastavad seaduse nõuetele. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313.

(allkirjastatud digitaalselt) Aulike Salo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.