Liiklussüüteod

1-22-5945 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2/5

1-22-5945

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Aleksei Gunditšit süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 24.01.2022 kella 00:48 ajal Tallinnas Narva maantee x juures mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 125T kohaselt tuvastati uuritaval Aleksei Gunditš’il narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (nordasepaam)). Samuti tema, juhtis tahtlikult uuesti. s.o. korduvalt 26.01.2022 kella 17:30 paiku Tallinnas Paekaare tänav x juures mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 134T kohaselt tuvastati uuritaval Aleksei Gunditš’il narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (diasepaam, nordasepaam, GHB)). Samuti tema, juhtis tahtlikult uuesti. s.o. korduvalt 04.02.2022 kella 21:05 paiku Tallinnas Pärnu maantee x juures mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 187T kohaselt tuvastati uuritaval Aleksei Gunditš’il narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (amfetamiin, nordasepaam). Oma sellise tegevusega rikkus Aleksei Gunditš liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/.

Seega pani Aleksei Gunditš toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Urmo Paal, süüdistatav Aleksei Gunditš ja tema kaitsja Anu Toomemägi-Kivistik sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör vastavalt kokkuleppele kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 74 lg-te 1-3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb Aleksei Gunditšil koheselt ära kanda 1 kuu vangistust. Koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks lugeda päev, mil Aleksei Gunditš ilmub vangistust kandma. Ülejäänud vangistuse osa, s.o 1 aasta ja 5 kuud vangistust jääb süüdlase suhtes tingimuslikult kohaldamata, kui ta 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3/5

1-22-5945 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Aleksei Gunditši käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Aleksei Gunditšile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Aleksei Gunditšilt mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale. LS § 127 alusel on Aleksei Gunditš kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Aleksei Gunditšile on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks eeluurimise raames on: - joobe tuvastamise maksumus 87 eurot; 277 eurot; 87 eurot, kokku 451 eurot; - kaitsja tasu 64,80 eurot; 108 eurot, kokku 172,80 eurot. Kokku on kriminaalmenetluse kulud kokkuleppe sõlmimise seisuga 1604,80 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud 1604,80 eurot tuleb Aleksei Gunditšil tasuda 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena järgmiselt: esimesel 11-l kuul 133,74 ja 12-dal kuul 133,66 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Aleksei Gunditš kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kokkuleppemenetluse kulud vastavad seaduse nõuetele ning KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Aleksei Gunditšil tasuda menetluskulud kokku 1604,80 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Kokkuleppes asitõenditena märgitud 2 DVD plaadi osas märgib kohus, et tegemist ei ole asitõenditega. Riigikohtu lahendi nr 1-18-5732, p 125 kohaselt on salvestised kohtutoimiku osa ning nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Tegemist ei ole KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest 4/5

1-22-5945 valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga.

Katrin Paesoo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.