Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

1-22-2240

1-22-2240 õiguse äravõtmise kolmeks aastaks ja milline karistus hakkas kulgema Hardi Pendla ennetähtaegsest vabastamisest alates 15.05.2020, - XXX ajavahemikul kella 15.00-16.00 XXX juures juhtis mootorsõidukit XXX reg nr XXX, jättes sellega teadlikult täitmata kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse. - XXX kella 12.49 paiku XXX juures juhtis mootorsõidukit XXX reg nr XXX, jättes sellega teadlikult täitmata kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse. - XXX kella 16.58 paiku XXX juures juhtis mootorsõidukit XXX reg nr XXX, jättes sellega teadlikult täitmata kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse. Sellega pani Hardi Pendla toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise. Hardi Pendlat süüdistatakse ka selles, et olles karistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 18.04.2016 kohtuotsusega, millega kohus mõistis lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kolmeks aastaks ja milline karistus hakkas kulgema Hardi Pendla ennetähtaegsest vabastamisest alates 15.05.2020, - XXX kella 13.00 paiku XXX rentis XXX OÜ-lt mootorsõiduki XXX reg nr XXX esitades rentimisel rendileandja esindajale T. P. K. L. nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi s.o. Eesti Vabariigi isikutunnistuse nr XXX, eesmärgiga näidata ennast mootorsõiduki juhtimisõigust omava isikuna ning saada enda kasutusse XXX OÜ mootorsõiduk. - olles peatatud XXX kella 16.58 paiku XXX juures mootorsõiduki XXX reg nr XXX juhtimiselt, esitas enda juhtimisõiguse olemasolu kontrolliks ja isiku tuvastamiseks Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna politseiametnikule P. S. M. I. nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi, so Eesti Vabariigi mootorsõidukijuhi juhiloa nr XXX, eesmärgiga tõendada endal juhtimisõiguse olemasolu ning vabaneda juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega kaasnevast süüteomenetlusest. Sellega pani Hardi Pendla toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s. o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood, süüdistatav Hardi Pendla ja tema kaitsja jurist Indrek Repnau sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.12.202103.03.2022 s.o. 2 kuud ja 9 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 2 kuud ja 21 päeva vangistust. KarS § 349 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 80 päevamäära, s.o. 800 eurot.

1-22-2240 KarS § 65 lg 2 moodustada liitkaristus käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistuse 2 kuud ja 21 päeva vangistust ning 80 päevamäära rahalist karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 18.04.2016 kohtuotsusega mõistetud ära kandmata karistuse osa 1 aastat 5 kuu ja 18 päeva võrra ning mõistes lõplikuks liitkaristuseks 1 aastat 8 kuud ja 9 päeva vangistust ning 80 päevamäära rahalist karistust, so 800 eurot. Karistust hakata arvestama alates 09.11.2022.a. Rahaline karistus 80 päevamäära kuulub iseseisvale täitmisele. Menetluskulud kokku on 1259,40 eurot, s.o KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 84 eurot (tl 113), KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Anu Pärtelile makstud tasu kohtueelses menetluses kogusummas 194,40 eurot (tl 192-193, 196) ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. KrMS § 180 lg 3 võimaldada Hardi Pendlal menetluskulusid tasuda ositi 1 aasta vältel alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Hardi Pendla kuulub KarS § 329 ning § 349 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.