1-26-5801
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.10.2026. a Tallinnas
Kriminaalasja number
1-26-5801 (kohtueelses menetluses 23231553529)
Kohtunik
Kristjan Paluteder
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Astrid Otsman
Prokurör Süüdistatav
Martin Kimi süüdistuses KarS § 201 lg 1, § 344 lg 1 ja § 349 järgi kokkuleppemenetluses Liis Juhalo MARTIN KIM, isikukood: 39103140280; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht: xxx. Kehtivaid kriminaalkaristusi 2, viimati karistatud: 16.12.2022. a Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 lg 2, KarS § 199 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 22.04.2022. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 5 kuud 29 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud 1 päev ja ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 ja § 74 lg 5 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 538 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti Kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p-dest 1-6 tulenevaid nõudeid. Katseaja algus 16.12.2022. a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti mootorsõiduki juhtimise õigus ära 4 kuuks. Kohtuotsus jõustus 17.12.2022. a. 20.10.2023. a Harju Maakohtu määrusega pöörati täitmisele Harju Maakohtu 16.12.2022. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 aasta 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.10.2023. a.
1-26-5801 19.12.2024. a Tartu Maakohtu määrusega vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel määrati M. Kimile katseaeg pikkusega 6 kuud ning allutati ta käitumiskontrollile ning kohustati järgima KarS § 75 lg 1 pdes 1-6 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja KarS § 75 lg 2 p 4 alusel hiljemalt 14 päeva jooksul pärast vanglast vabanemist asuma tööle või võtma end töötuna arvele Eesti Töötukassas. Katseaja kulgemist ja nõuete täitmise kohustuse algist arvestati kohtumääruse jõustumisest (s.o 04.01.2025. a.) 05.09.2025. a Harju Maakohtu määrusega pöörati täitmisele Harju Maakohtu 16.12.2022. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 2 kuud 6 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 23.09.2025. a. Kehtivaid väärteokaristusi 2. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja
süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtumenetluses
2/5
1-26-5801
sundraha summas 1419 eurot; määratud kaitsja tasud summas 497,58 eurot.
Kriminaalmenetluse kulud summas 1916,58 eurot tuleb hüvitada 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 159,72 eurot (seejuures tuleb viimasel kuul tasuda 159,66 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank, EE957700771001523585 LHV Pank või EE774204278607566704 Coop Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99926700034270. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kannatanu R. A. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Martin Kimilt välja R. A. kasuks kokku 1500 eurot, mis kanda R. A. arveldusarvele nr EExxx Swedbank.
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Martin Kimi süüdistatakse selles, et tema sai enda kasutusse R. A.le kuuluva mootorsõiduki Audi A8 registreerimismärgiga xxx ning jättis selle märts 2022 tagastamata, pöörates seega talle usaldatud võõra vara enda kasuks ja jättes omaniku kestvalt eelnimetatud mootorsõidukist ilma. Selle teoga põhjustas Martin Kim kannatanule R. A. kahju summas 1500 eurot. 3/5
1-26-5801 Seega pani Martin Kim oma tahtliku tegevusega toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Martin Kimi selles, et tema eesmärgiga saada mootorsõiduki Audi A8 registreerimismärgiga xxx omanikuks, võltsis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt märts 2022, mootorsõiduki ostu-müügilepingut, märkides ostu-müügilepingus Audi A8 registreerimismärgiga xxx müüjaks R. A. ning võltsides R. A. allkirja. Seega pani Martin Kim oma tahtliku tegevusega toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, s.o KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Martin Kimi selles, et tema 30.04.2023 kella 15.23 ajal Tallinnas Pärnu mnt, Viljandi mnt ja Järvevana tee vahelisel alal, juhtides sõidukit Citroen C4 Picasso registreerimismärgiga xxx, esitas süüteo eest ettenähtud karistusest vabanemise eesmärgil Põhja prefektuuri patrullpolitseinikule M. G.le teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, milleks oli R. N. (sünd. xxx) nimele välja antud Eesti Vabariigi juhiloa nr xxx. Samuti tema 12.10.2023 kella 14.19 ajal Tallinnas aadressil Punane 36, juhtides Daewoo-FSO registreerimismärgiga xxx, esitas süüteo eest ettenähtud karistusest vabanemise eesmärgil Põhja prefektuuri patrullpolitseinikule S. E. teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, milleks oli N. J. nimele välja antud Eesti Vabariigi passi nr xxx. Seega pani Martin Kim oma tahtliku tegevusega toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Juhalo, süüdistatav Martin Kim ja tema kaitsja Merike Allikmäe sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 kuud ja KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristus Harju Maakohtu 16.12.2022. a otsusega nr 1-22-7244 mõistetud karistusega 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 16.12.2022. a otsusega nr 1-22-7244 ning mõista kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust. Lugeda mõistetud liitkaristus ärakantuks 28.11.2025. a. KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o summas 1000 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 1000 eurot kuulub kandmisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppe kohaselt on kannatanu R. A. esitanud kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi. Süüdistatav on nõustunud tsiviilhagi väljamõistmisega. Süüdistataval tuleb kokkuleppe kohaselt hüvitada menetluskulud, s.o sundraha summas 1419 eurot ja määratud kaitsja tasud summas 497,58 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et 4/5
1-26-5801 süüdistataval tuleb väljamõistetud menetluskulud summas 1916,58 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Seega kohus leiab, et Martin Kim tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1, § 344 lg 1 ja § 349 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Lisaks kuuluvad Martin Kimilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd need on kokkuleppe esemeks ja tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures kuuluvad kokkuleppe järgi Martin Kimilt väljamõistmisele kaitsjatasud summas 497,58 eurot ning sundraha summas 1419 eurot. Seega kuuluvad Martin Kimilt väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 1916,58 eurot. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu R. A. summas 1500 eurot. Süüdistatav Martin Kim nõustus nii kokkuleppes kui kohtuistungil tsiviilhagi hüvitamisega, võttes hagi õigeks. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu poolt esitatud tsiviilhagid TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt ning mõistab VÕS § 1043, § 1045 alusel Martin Kimilt välja R. A. kasuks 1500 eurot. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.