Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12
Kriminaalasja number
1-21-6021
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Kohtuistungi sekretär
Lea Kirotar
Asi
Süüdimõistetu Stanislav Starovoitovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Prokurör
Abiprokurör Priit Tõnisson (kohtuistungil ei osalenud, esitas arvamuse kirjalikult)
Süüdimõistetu
Stanislav Starovoitov isikukood 38910026536; kannab karistust Tartu Vanglas
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Toomas Metsma
Kohtuistungi toimumise aeg
17. oktoober 2022
Jätta Stanislav Starovoitov Tartu Maakohtu 17.09.2021 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Stanislav Starovoitovilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu ja kulu 159 (ükssada viiskümmend üheksa) eurot 36 senti riigituludesse. Menetluskulu 159,36 eurot tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 26,56 eurot) 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 xx SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank xx või EE401700017002872300 Luminor Bank xx või EE957700771001523585 xx LHV Pank viitenumbrile 99921700038158 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-21-6021). Kui menetluskulu pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub kohtumäärus menetluskulu tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 17.09.2021 otsusega tunnistati Stanislav Starovoitov süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 21.06.2021 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 1 kuu ja 13 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 3.08.2021. Käesoleval ajal kannab Stanislav Starovoitov karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 3.08.2021 ja lõpp 16.09.2023. 11.08.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Stanislav Starovoitovi isikliku toimiku otsustamaks Stanislav Starovoitovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta Stanislav Starovoitovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Stanislav Starovoitov soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja leiab, et Stanislav Starovoitovi võib tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles leiab, et Stanislav Starovoitov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. Kohtu põhjendused S. Starovoitov kannab vanglakaristust muu hulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt KarS § 76 lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu S. Starovoitov on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla iseloomustusest ja selle lisast nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik kontrollinud S. Starovoitovile kuuluvat vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks
2(5)
elektroonilise valve kohaldamisega. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et S. Starovoitov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. Kohtu arvates välistab S. Starovoitovi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal. Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Starovoitovil kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Tartu Vangla 22.06.2022 käskkirjaga nr 6-2/317 on S. Starovoitovile tehtud kolm noomitust seoses žiletiterade omamisega, isevalmistatud veekeeduseadmega ja lõhutud raamatuga. Alates 11.03.2022 osaleb S. Starovoitov vangla majandusabitöödel, 25.01.-25.03.2022 läbis S. Starovoitov sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja 29.04.-5.07.2022 programmi „Viha juhtimine“. Vabanedes saab S. Starovoitov asuda tööle xx-s xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus töötas varasemalt. Alates 2022 aasta sügisest alustab plaatija kutse omandamist. Vangla andmetel on 7.07.2022 seisuga S. Starovoitovil tasumata rahalisi nõudeid 410,49 eurot ja vabanemisfondis on 28,46 eurot. Vabanedes toetav lähivõrgustik puudub. Suhtleb aeg-ajalt kirja teel oma õega, kuid õde elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Majandusabitöödel osalemine, sotsiaalprogrammide läbimine, kindla elu- ja töökoha olemasolu iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt alustas ta käesoleva aasta sügisel ka kutse õpinguid (plaatija eriala), ent tervislikel põhjustel ( allergia tolmu ja segude vastu) jäi õpe pooleli. Süüdimõistetu selline väide pole millegagi ümber lükatud. Seetõttu kohus leiab, et kutseõppe katkemine on toimunud mõjuval põhjusel (süüdimõistetu tervisliku seisundi tõttu). Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas ja tema isikut. S. Starovoitovil kolme kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab asjaolule, et ta pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi vangla range järelevalve tingimustes. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses asjas nr
3(5)
(punktis 8.1) avaldatud seisukohale, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Karistusregistri 5.09.2022 teatisest ( tl 19) ja S. Starovoitovi isiklikus toimikust olevatest kohtulahenditest tuleneb, et S. Starovoitovil on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 10.05.2019 otsusega S. Starovoitov tunnistati süüdi KarS §-de 182 ja 121 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõisteti S. Starovoitovile liitkaristuseks 4 kuud vangistust KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 21.06.2021 otsusega S. Starovoitov tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel S. Starovoitovi eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata kui S. Starovoitov 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2-1 sätestatud kohustust. Ent veidi hiljem kui 1 kuu pärast eelmise karistuse mõistmist pani S. Starovoitov toime uue kuriteo, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 17.09.2021 otsusega, pöörates täitmisele ka Tartu Maakohtu 21.06.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Seega on S. Starovoitovit karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Teda on karistatud ühel korral alaealise kallutamises alkoholi tarvitamisele, kahel korral kehalise väärkohtlemise eest ja ühel korral narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Korduvate samaliigiliste kuritegude (kehalise väärkohtlemise) toimepanemise valguses tuleb suureks pidada ohtu, et S. Starovoitov võib uusi kuritegusid toime panna ka edaspidi. Sellise ohu olemasolu teeb kaheldavaks määratava katseaja edukuse. Uue määratava katseaja edukuse teeb kaheldavaks ka asjaolu, et S. Starovoitov pani uue kuriteo toime katseajal, olles eelmise karistuse kandmisest tingimisi vabastatud ja käitumiskontrollile allutatud. Seega käitumiskontrollile allutamine ei täida S. Starovoitovi puhul oma eesmärki – ei mõjuta süüdlast kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas S. Starovoitov vabaduses sageli kanget alkoholi (viina). Alkoholi tarvitades muutus ettearvamatuks ja vägivaldseks. Tartu Vangla meditsiiniosakonna andmetel on S. Starovoitovil 26.10.2021 diagnoositud alkoholisõltuvus. Kohtuistungil S. Starovoitov oma alkoholisõltuvust tunnistas ning kinnitas, et on kuriteod pannud toime alkoholijoobes. Tartu Vangla iseloomustuses märgitu ja süüdimõistetu ütlused kogumis tõendavad, et S. Starovoitov on alkoholisõltlane. Kalduvus alkoholi kuritarvitada suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetu kohtuistungil kinnitas, et ta on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral nõus alluma alkoholitarvitamise vastasele ravile ( tegema süsti). Soov alkoholi tarvitamisest hoiduda ja alluda ravile iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. Ent arvestades süüdimõistetu varasemat alkoholitarvitamise harjumust ei ole kohus veendunud, et vabaduses suudab ta kohtule antud lubadusest kinni pidada. Käesolevat vanglakaristust kannab S. Starovoitov muu hulgas narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vangla iseloomustuse kohaselt S. Starovoitov tarvitas enne vangistust amfetamiini, mida pidi olema lihtne hankida. Narkootikumide tarvitamist vabaduses kinnitas S. Starovoitov kohtuistungil ka ise. Seega narkootikumide tarvitamine suurendab uute, eelkõige samaliigiliste kuritegude – narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise – toimepanemise riski.
4(5)
Kaaludes S. Starovoitovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (majandusabitöödel osalemine, sotsiaalprogrammide läbimine, kindla elu- ja töökoha olemasolu, soov alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kolme distsiplinaarkaristuse olemasolu, isik ja varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. S. Starovoitov on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud veidi enam kui 1 aasta ja 2 kuud. Arvestades S. Starovoitovi varasemat käitumist ja käitumist karistuse kandmise ajal pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab S. Starovoitov alkoholist, narkootikumidest ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. S. Starovoitovi soov elada edaspidi õiguskuulekalt on kahtlemata kiiduväärt, kuid kohus ei ole veendunud, et S. Starovoitov korduvalt karistatud ja ka varem vanglakaristust kandnud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Vangla iseloomustuse kohaselt, mida kinnitas kohtuistungil ka süüdimõistetu, on ta reaalset vangistust kandnud ka varem. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab S. Starovoitovi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Kohtu hinnangul ka elektrooniline järelevalve ei maanda uue kuriteo toimepanemise riski – ka elektroonilise järelevalve all on S. Starovoitovil võimalik alkoholi ja narkootikume hankida, neid tarvitada ja panna toime uusi kuritegusid. Eelkõige alkoholi hankimise muudab S. Starovoitovi jaoks hõlpsaks asjaolu, et tema elukoha puhul on tegemist sotsiaalmajaga. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on majarahvaga pidevalt probleeme, sest tihe alkoholi tarvitamine ja kaklused on igapäevased nähtused. Sellises seltskonnas viibides on alkoholsõltlasel väga raske alkoholitarvitamisest hoiduda. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et S. Starovoitovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. S. Starovoitovi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele ( täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise jooksul saaks S. Starovoitov positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. S. Starovoitovi karistusaja pikkus võimaldab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist arutada kohtul veel ka edaspidigi. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu ja kulu 159,36 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. Süüdimõistetu taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulu tasumise ositi pikema aja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.