Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-22-3916 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 76 lg 8, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.07.2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta, 6 (kuue) kuu ja 23 (kahekümne kolme) päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat, 10 (kümme) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.-28.01.2022, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 10 (kümme) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Kevin Smitt ́il ilmuda karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest.

1-22-3916

1-22-3916 - varem varguse toimepannud isikuna, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ajavahemikus 21.10.2021 kella 13:00 kuni 25.10.2021 kella 08:30 varastas x territooriumil pargitud veoauto DAF reg. nr x kütusepaagist ca 200 liitrit diislikütust väärtusega 260.- eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varem varguse toimepannud isikuna ja sissetungimisega pani Kevin Smitt toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - varem varguseid toimepannud isikuna, 24.10.2021 ajavahemikus 00:00 kuni 07:00 sisenes x kortermaja lukustamata trepikotta, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis SA ́ele kuuluva jalgratta Scott 20 Roxter 26S raaminumbriga x väärtusega 450.- eurot ja EK ́le kuuluva elektritõukeratta Lenovo väärtusega 379.99 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani Kevin Smitt toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - varem varguseid toimepannud isikuna, 10.11.2021 ajavahemikus 08:00 kuni 19:00 sisenes x kortermaja lukustamata trepikotta, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis TK ́ile kuuluva jalgratta Scott Aspect 970 raami nr x väärtusega 700.- eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani Kevin Smitt toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - varem varguseid toimepannud isikuna, ajavahemikul 02.12.2021 kella 17:00 kuni 03.12.2021 kella 05:15 sisenes x kortermaja lukustamata trepikotta, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis PA ́ile kuuluva jalgratta Merida Crossway 500 raami nr xväärtusega 400.- eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani Kevin Smitt toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - varem varguseid toimepannud isikuna, ajavahemikus 02.12.2021a kuni 04.12.2021a sisenes x asuvasse kortermaja lukustamata trepikotta, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ER kuuluva lapsevankri Cybex Priam väärtusega 400 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani Kevin Smitt toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - varem varguseid toimepannud isikuna, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 21.01.2022 kella 04:29 kuni 04:39 varastas x pargitud veoauto Scania registreerimismärgiga x kütuse paagi korgi lõhkumise teel 150,2 liitrit diiselkütust. Korgi lõhkumisega tekitas kahju 16 eurot ja diiselkütuse vargusega 195,86 eurot. Kokku tekitas kahju 211,86 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja sissetungimisega pani Kevin Smitt toime KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - varem varguseid toimepannud isikuna varastas 31.12.2021 kella 11.45-12.10 vahelisel ajal x x kauplusest x pakki raseerimisterasid Gillette Skinquard koguväärtusega 132.93 eurot; välianduriga ilmajaama Day väärtusega 32.90 eurot; laetava taskulambi Tiross LED väärtusega 53.50 eurot, peites kaubad seljas oleva jope alla ning kuuma joogi- kohv väärtusega 0.99 eurot, hoides käes, möödus kassadest ja väljudes kauplusest kauba eest tasumata. Vargusega tekitas Kle varalist kahju kokku 220.32 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani Kevin Smitt toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-22-3916 - varem varguseid toimepannud isikuna tungis 03.12.2021 ajavahemikul kella 04.47st kuni 05.51ni ukseluku lõhkumise teel sisse x külas kortermaja x keldriboksi ja varastas sealt XA ́ile kuuluva 24-käigulise maastikujalgratta väärtusega 500.- eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja sissetungimisega pani Kevin Smitt toime KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - varem varguseid toimepannud isikuna, ajavahemikus 02.01.2022 kuni 09.01.2022 tungis ukseluku lõhkumise teel x asuvatesse garaažiboksidesse nr x ja x, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ZA`le kuulunud järgmised esemeid kogumaksumusega 5619 eurot ja nimelt:

AIROC

Ar/CO2 20l, Ar/CO2 segu, maksumusega 300 eurot

1-22-3916 ning garaažiboksist nr 8, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis GP kuulunud järgmised esemeid kogumaksumusega 850 eurot ja nimelt:

1-22-3916 väärtusega 4,99 eurot ja neli pakki terasid „Gilette Scinguard“ väärtusega 18,99 eurot. Kokku on vargusega tekitatud kahju summas 145,28 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani Kevin Smitt toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - varem varguseid toimepannud isikuna 11.02.2022. a ajavahemikul kella 13:05 kuni 13:38 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil x asuvast x ostukeskuse Q OÜ kauplusest Guess meeste jope väärtusega 174,99 eurot, Guess meeste tsärk väärtusega 30,49 eurot ja Tommy Jeans meeste t-särgi komplekt väärtusega 51,49 eurot, kokku on vargusega tekitatud kahju summas 256,97 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani Kevin Smitt toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - varem varguseid toimepannud isikuna 26.02.2022. a kella 16.44 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil x asuvast x Q OÜ kauplusest leti pealt kaks meeste Tommy Hilfiger käekella Larson kogumaksumusega 452,98 eurot (ühe kella hind 226,49 eurot). Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani Kevin Smitt toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - varem varguseid toimepannud isikuna, varastas uuesti vaba juurdepääsu kasutades 16.02.2022 kella 14:00 paiku x asuvast x keskuses asuvast Q jalatsipoest musta värvi Tommy Jeans kevad-sügis jope hinnaga 133.99 EUR ja musta värvi meeste Tommy Jeans püksid hinnaga 92.49 EUR, möödudes kassast ja väljudes kauplusest jättes kauba eest tahtlikult maksmata, tekitades Q OÜ ́le varalist kahju kokku 226.48 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani Kevin Smitt toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ja palus süüdistatava süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel lühimenetluses vähendada karistust 1/3 võrra ja lugeda karistuseks 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks süüdistatava kinnipidamisaeg, see on 3 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 19.07.2018 Harju Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 aasta, 6 kuu, 23 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat, 6 kuud ja 20 päeva vangistust. Samuti palus prokurör välja mõista Kevin Smitt ́ilt tsiviilhagid ja menetluskulud. CD ja DVD plaadid palus prokurör jätta kriminaalasja materjalide juurde ning metallvarras, 2 kütusepumpa ja lukukeel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud, kuid kaitsealune ei tunnista asjade vargust garaažiboksidest nr x ja x. Kaitsa palus mõista Kevin Smitt’ile karistuseks rahalise karistuse või tingimisi karistus, määrates mh kohustuseks sotsiaalprogrammis osalemise. Süüdistatav tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses kõigis episoodides süüdi ja võttis tsiviilhagid osaliselt omaks. Ei nõustunud tsiviilhagiga, mis on esitatud seoses garaažiboksis nr x ja x vargusega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Kevin Smitt ́ile süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

1-22-3916 Kevin Smitt ́ile on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 kvalifikatsioonile vastava kuritegude toimepanemises. KarS § 199 lg 2 p 8, 9 näeb ette karistuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kevin Smitt ́i süü varguste toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega.

1-22-3916 tegemist võõraste vallasasjadega. Kuna süüdistatav murdis sisse hoonesse, võttis sealt kannatanute tööriistad ning lahkus, siis murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatav enda ütluste kohaselt müüs tööriistad hiljem maha, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Arvestades, et vargus pandi toime suletud hoonesse, oli tegu sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Kevin Smitt tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, mingit muud eesmärki temal lukustatud hoonesse sisenemiseks ei olnud. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-3916 Kannatanu S AS esindaja SA ütlustest (I kd tl 73-74) ja S AS avaldusest (I kd tl 71-72) nähtub, et 25.10.2021 kell 8.30 avastati, et nende sõidukist DAF registreerimisnumbriga x on kütust varastatud. Sõiduk oli pargitud asutuse territooriumile x. Viimati kasutati sõidukit 21.10.2021 lõuna paiku. Kütusepaagist varastati ca 200 liitrit diislikütust, millega tekitati S AS-le kahju 260 eurot. 25.10.2021 sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 63-70), milles on vaadeldud x territooriumil pargitud veoautot DAF (punase kabiiniga) registreerimisnumbriga x, nähtub et kütusepaagi kork on terve, aga ilma lukustuseta. Kevin Smitt kahtlustatavana antud ütlustes (I kd tl 184-188) tunnistab kuriteo toimepanemist ning andis ütlusi, et 2021 oktoobris varastas ta x punast värvi kabiiniga veoautost 80 liitrit diiselkütust. Palju kütust läks ka maha. Kaasas olid tal enda kanistrid ja pump. Kahetses kuriteo toimepanemist. Ütluste ja olustiku seostamise protokollist (II kd tl 20-28) nähtub, et Kevin Smitt näitab ette koha, kus ta varastas x territooriumil pargitud veoauto kütusepaagist diislikütust. Läbiotsimisprotokollist (II kd tl 9-11) nähtub, et teostati läbiotsimine Kevin Smitt elukohas, s.o korteris ja sinna juurde kuuluvas keldriboksis ja abiruumides. Keldriboksist võeti kaasa elektriline kütusepump voolikuga. Kütusepumpa on ka vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 12-15). Eelviidatud tõenditega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 21.10.2021 kell 13.00 kuni 25.10.2021 kell 08.30 ajal x territooriumil toime pandud varguse objektiks oli diislikütus sinna pargitud veoautost DAF reg.nr x. Diislikütuse näol oli tegemist vallasasjaga, mille väärtuseks 260 eurot. Kuna kütus asus süüdistatava jaoks võõra sõiduki kütusepaagis, oli tegemist võõra vallasasjaga. Kuna süüdistatav võttis veoautost kütuse, valas endal kaasas olnud kanistritesse ning lahkus, siis murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatav enda ütluste kohaselt varastas kütust enda tarbeks, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objekti enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Kevin Smitt tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, veoautot nähes läks ta eesmärgiga varastada kütust ning selleks võttis kaasa ka kanistrid ja kütusepumba. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-3916 Eelviidanud tõenditega on tõendamist leidnud, et 24.10.2021 ajavahemikul 00.00 kuni 07.00 sisenes Kevin Smitt x kortermaja lukustamata trepikotta. Toime pandud varguse objektiks olid kannatanutele kuulunud jalgratas ja elektritõukeratas, mis on vallasasjad, mille väärtuseks kokku on 829,99 eurot. Kuna rattad asusid süüdistatava jaoks võõras kortermajas, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Kuna süüdistatav sisenes kortermaja lukustamata trepikotta, võttis sealt kannatanute rattad ning lahkus, siis murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatav enda ütluste kohaselt müüs rattad hiljem maha, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Kevin Smitt tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, mingit muud eesmärki temal kortermaja trepikotta sisenemiseks ei olnud. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-3916 tõendavad, et eelpool nimetatud sõiduk viibis 03.12.2021 kella 2.27-02.35 ajal x. Sõidukit juhtis pikemat kasvu meesterahvas, kes kattis registreerimisnumbrid lumega. Kevin Smitt kahtlustatavana antud ütlustes (I kd tl 184-188) tunnistab kuriteo toimepanemist ning andis ütlusi, et 2021 detsembri alguses on ta kasutanud rendiautot Škoda Superb registreerimismärgiga x, kui x tekkis mõte, et võiks jalgratta varastada. x bensiinijaamas kattis ta mõlemad numbrimärgid lumega ja sõitis x kaupluse kõrval oleva esimese kortermaja juurde. Kortermaja esimeses trepikojas lõikas kaasa olnud plekikääridega trossluku läbi ja varastas jalgratta Merida. Kahetses kuriteo toimepanemist. Ütluste ja olustiku seostamise protokollist (II kd tl 20-28) nähtub, et Kevin Smitt näitab ette koha kus ta varastas x kortermaja trepikojast jalgratta Merida. Eelviidanud tõenditega on tõendamist leidnud, et 02.12.2021 kella 17.00 kuni 03.12.2021 kella 05.15 vahemikus sisenes Kevin Smitt x kortermaja lukustamata trepikotta. Toime pandud varguse objektiks oli kannatanule kuulunud jalgratas, mis on vallasasi, mille väärtuseks on 400 eurot. Kuna ratas asus süüdistatava jaoks võõras kortermajas, oli tegemist võõra vallasasjaga. Kuna süüdistatav sisenes kortermaja lukustamata trepikotta, võttis sealt kannatanu ratta ning lahkus, siis murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatav enda ütluste kohaselt müüs ratta hiljem maha, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Kevin Smitt tegutses kavatsusega võõras vallasasi omastada, ta sisenes kortermaja trepikotta eesmärgiga varastada ratas. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-3916

1-22-3916 panid ta enda seljas oleva jope alla. Samuti lahkus ta kauplusest käes hoides kuumajoogitopsi väärtusega 0,99 eurot, mille eest ta ei tasunud. Kaupluse turvakaamera salvestise vaatlusprotokollist (I kd tl 203-219) nähtub 31.12.2021 kella 11.46-12.11 vahelisel ajal toimunud vargus x kauplusest. Salvestiselt on näha kuidas meesterahvas võtab 7 pakki raseerimisterasid Gillette, taskulambi, pakendi kirjega Day ja kuumajoogi. K avaldus (I kd tl 191-196) nähtuvalt tekitati 31.12.2021 kauplusest x vargusega kahju 220,32 eurot. Kevin Smitt kahtlustatavana antud ütlustes (II kd tl 1-3) tunnistab kuriteo toimepanemist ning andis ütlusi, et on käinud x kaupluses, kuid ei ole läinud sinna eesmärgiga midagi varastada, vaid mõte on tekkinud käigu pealt. Poodi minnes oli tal seljas suusajope, mille allosas kummiga osa, mida saab trukkidega kinnitada, et sinna oleks hea asju panna nii, et need alt välja ei kukuks. Kauplusest võttis žiletiterasid, taskulambi ja ilmajaama ning pani need enda jope alla põue. Kuna teadis, kus seal kaupluses turvakaamerad on, siis üritas asjad panna põue nii, et kaamerasse näha ei oleks. Varastas neid asju, mida on hiljem lihtsam müüa ja maksis nende asjade eest, mida tal endal vaja oli. Varguse pani toime raha teenimise eesmärgil. Kahetseb toime pandud tegu. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et varguse objektiks olid raseerimisterad, ilmajaam, taskulamp ning kuumajoogitops, seega oli tegemist vallasasjadega, mille väärtus oli kokku 220,32 eurot. Kuivõrd tõenditest nähtuvalt võttis süüdistatav kauba x kauplusest, oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Samuti nähtub tõenditest, et süüdistatav lahkus kauplusest kauba eest tasumata, seega murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta varastas asjad eesmärgiga need maha müüa, oli valduse murdmise eesmärgiks vallasasjade ebaseaduslik omastamine. Kevin Smitt tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, poes tekkis tal mõte varastada raha teenimise eesmärgil asju ning selleks pani need endale põue ja lahkus maksmata kauplusest. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-3916 Kevin Smitt kahtlustatavana antud ütlustes (II kd tl 1-3) tunnistab kuriteo toimepanemist ning andis ütlusi, et sõitis renditud sõiduautoga Škodaga (reg.nr x) x, parkis auto kortermajade juurde ning käis mitme maja trepikojas, lootes sealt leida jalgratast. Ühes keldriboksis nägi jalgratast, mille lukk tema arvates ei olnud lukustatud. Luku võttis algul kaasa, kuna oli seda katsunud ja ei tahtnud endast jälgi maha jätta. Hiljem viskas selle minema. Jalgrattaga sõitis autoni ja pani selle pagasiruumi ning sõitis x minema x. Jalgratta müüs Tallinnas maha. Varguse pani toime raha teenimise eesmärgil. Kahetseb toime pandud tegu. Eelviidanud tõenditega on tõendamist leidnud, et 03.12.2021 ajavahemikul kell 04.47 kuni 05.51 sisenes Kevin Smitt ukseluku lõhkumise teel x kortermaja x keldriboksi. Toime pandud varguse objektiks oli kannatanule kuulunud jalgratas, mis on vallasasi, mille väärtuseks on 500 eurot. Kuna ratas asus süüdistatava jaoks võõras kortermaja keldris, oli tegemist võõra vallasasjaga. Kuna süüdistatav sisenes kortermaja lukustatud keldriboksi, võttis sealt kannatanu ratta ning lahkus, siis murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatav enda ütluste kohaselt müüs ratta hiljem maha, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et keldriboks oli lukustatud. Seega kuna, et vargus pandi toime suletud keldriboksist, oli tegu sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Kevin Smitt tegutses kavatsusega võõras vallasasi omastada, ta sisenes kortermaja trepikotta eesmärgiga varastada ratas ja see maha müüa. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-3916 indikaatorkruvikeeraja, klemmipasta, markeerimislindid, 12v halogeen trafo jms) maksumusega 30 eurot ning rehviparanduskomplekti Go Pro Lampa maksumusega 10 eurot. Kokku varastati esemeid väärtusega 5629 eurot Kannatanu on asja materjalide juurde saatnud ka (III kd tl 60-65) aku ja akulaadija Deca ostuarved. Tagasi sai kannatanu politseist laadija Deca, 2 akut, metallitööriistad ja rehviparanduskomplekti Go Pro Lampa. Kannatanu paigaldas enda garaažiboksi peale varguse avastamist valvekaamera, mille salvestise andis üle politseile. 13.01.2022 nägi kaamerast garaažibokside sissesõidust tuli sisse sõiduauto x reg.nr-ga x ja oli seal 1 tunni. Selle aja jooksul oli kuulda saagimise hääli. Kannatanu hiljem kohapeale minnes avastas, et garaažibokside nr x ja x metallist uksi on puuritud. Muuhulgas andis kannatanu ütlusi ka selle kohta, et tema boksis oli ka vana ostukäru, mida enam ei ole. 17.01.2022 avastas, et boksis nr x olid temalt varastatud akud ja keermestuskomplekt. Kannatanu ZAi ütluste usaldusväärust kinnitavad ka ettekanded, õiend, asitõendi vaatlusprotokollid, vallasasja hoiulevõtmise protokoll, sündmuskoha vaatlusprotokoll, läbiotsimisprotokoll ja kannatanu GP ütlused. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (III kd tl 5-30), milles on vaadeldud sündmuskohta aadressil x, nähtub, et garaažiboksi nr x lukukeelt on saetud. Ettekandele lisatud fotodelt (III kd tl 53-58) nähtub, et garaažiboksis nr x on muuhulgas ostukäru. 17.01.2022 ettekandest (III kd tl 66) ja asitõendi vaatlusprotokollist (III kd tl 94-107), milles on vaadeldud politsei 17.02.2022 vormikaamera salvestist, nähtub, et ZA selgitas politseile, et leidis boksist nr x-st endale kuuluva poekäru, mis eelnevalt asus boksis nr x (käru tundis ära käepideme, murtud osa ja sees oleva vaiba järgi). Boksi nr x juures seisvaks meesterahvaks osutus Kevin Smitt, kes enda sõnul rentis boksi nr x. Boksist nr x leiti veel 2 akut ja keeramiskomplekt, mille kannatanu ZA tunneb ära kui tõenäoliselt enda omad. Vallasasja hoiulevõtmise protokollist (III kd tl 67) nähtub, et süüdistatava valdusest leitud keeramiskomplekt, aku EXIDE ja aku FIXUS võeti hoiule. Menetleja õiend (III kd tl 157) kinnitab, et sisse on üritatud murda ka garaažiboksidesse x ja x. Läbiotsimisprotokollist (II kd tl 9-11, 87-89) nähtub, et teostati läbiotsimine Kevin Smitt elukohas, s.o korteris ja sinna juurde kuuluvas keldriboksis ja abiruumides. Korterist võeti kaasa akulaadija DECA SM1236. Akulaadijat on ka vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 12-15, 90-93). Asitõendi vaatlusprotokoll (III kd tl 108-122) on vaadeldud süüdistatava renditud boksist ära võetud akusid, keeramiskomplekti, süüdistatava keldriboksist ära võetud akulaadijat ning kahtlustatava ülekuulamisel politseile üle antud rehviparanduskomplekti, veljevõtit, kiilrihma, sõiduauto esituld. Kannatanu GP ütlustest nähtub (III kd tl 79-83), et 2022 jaanuaris märkas ta, et x asuvas temale kuuluva garaažiboksi nr x ukse ees olnud tabalukk on kadunud, garaažis on sees käidud ja lõhutud lukk on garaažipõrandal. Garaažist varastati kõlar, kõrgusega 1 meeter, musta värvi, kasutatud, maksumusega 150 eurot; ekvalaiser, musta värvi, kasutatud, maksumusega 100 euro; rool sõiduauto BMW E34 või E36 oma, nahast, maksumusega 300 eurot ning kahvelkäsitõstuk, oranži värvi, maksumusega 300 eurot. Vargusega tekitati talle kahju 850 eurot. Samuti märkas kannatanu, et tema garaažiboksi oli pandud temale võõras ostukäru.

1-22-3916 Asitõendi vaatusprotokollis (III kd tl 158-176) on vaadeldud kannatanu poolt politseile üleantud x garaažibokside valvekaamera salvestist, millest nähtub, et kui sõiduauto x reg.nr-ga xsõitnud bokside juurde, siis on kuulda boksi juures löögi taolist heli, metalli heli ja saagimist ning asjade tassimise heli. Kevin Smitt kahtlustatavana antud ütlustest (III kd tl 123-125) nähtub, et ta kasutab sõiduautot xmille reg.nr on x. Kevin Smitt kahtlustatavana antud ütlustest (III kd tl 123-125, tl 130-132) tunnistab süüd varguses boksist nr x ning kahetseb puhtsüdamlikult. Andis ülekuulamisel politseile üle ka osa garaažiboksidest varastatud esemetest – generaatoririhm, BMW esituli, rehviparanduskomplekt, rattapoltide võtme pikendusvars. Kõiki asju tal alles ei ole, kuna müüb varastatud esemed kohe maha. Vargust boksidest nr x ja x ei tunnista. Tema rentis x boksi nr x. Lubas ZAil vaadata enda boksi üle. ZA leidis tema boksist endale kuuluva akud. Kevin Smitt selgitas, et leidis need akud mahajäetud tühjast boksist nr x. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et 02.01.2022 kuni 09.01.2022 tungis Kevin Smitt ukseluku lõhkumise teel x asuvatesse garaažiboksidesse nr x x ja x. Vargust garaažiboksist nr x on Kevin Smitt ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on tõendamist leidnud ka varguse garaažiboksidest nr x ja x on toime pannud Kevin Smitt. Nimelt on kannatanu ZA garaažiboksidest nr x ja x varastatud esemeid leitud Kevin Smitt ́i renditud garaažiboksist ning ka tema elukohast. Samuti kinnitab varguse toimepanemist Kevin Smitt ́i poolt asjaolu, et kannatanu ZAi boksist kadunud ostukäru oli Kevin Smitt ́i renditud garaažiboksis ja liikus sealt edasi garaažiboksi, millisest boksist ta varguse toimepanemist tunnistab. Tõendeid kogumis hinnates nähtub, et Kevin Smitt tegeles garaaži vargustega. Kannatanu poolt üle antud videosalvestiselt on näha, et ajal kui Kevin Smitt ́i kasutuses olev sõiduauto sõidab garaažibokside juurde, on kuulda metalli saagimise jms heli ning hiljem kannatanu ZA avastas, et järjekordselt on tahetud lukkusid lõhkuda. Kohus leiab, et Kevin Smitti ütlused selle kohta, kuidas sattusid kannatanu ZA boksis olevad esemed tema valdusesse, on ebausaldusväärsed. Ei ole eluliselt usutav, et nii mitmed asjad satuvad juhuslikult Kevin Smitti valdussese ja liiguvad iseenesest ühest boksist teise. Tõenditest nähtub, et Kevin Smitt on isik, kes käis mitmeid kordi garaažiboksidest asju varastamas ning on mh üritanud sisse murda erinevatesse boksidesse. Seetõttu jätab kohus Kevin Smitt ́i ütlused kannatanule kuulunud esemete enda valdusesse saamise kohta kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale. Seega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 02.01.2022 kuni 09.01.2022 tungis Kevin Smitt ukseluku lõhkumise teel x asuvatesse garaažiboksidesse nr x, x ja x. Toime pandud varguse objektiks olid kannatanutele kuulunud garaažiboksidest varastatud esemed, mis on vallasasjad, millede väärtuseks on kokku 6469 eurot. Kuna varastatud esemed asusid süüdistatava jaoks võõras garaažiboksis, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Kuna süüdistatav sisenes garaažiboksi, võttis sealt kannatanutele kuulunud esemed ning lahkus või pani tema valduses olevasse garaažiboksi, siis murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Kannatanute ütlustega on tõendatud, et garaažiboksid oli lukustatud. Seega kuna vargused pandi toime suletud garaažiboksidest, oli tegu sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Kevin Smitt tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, ta sisenes garaažiboksidesse eesmärgiga varastada, muud põhjust tal nendesse sisenemiseks ei olnud. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-3916 maksumusega 1000 eurot; joonlaser Makita, maksumusega 200 eurot; joonlaser Dewalt, maksumusega 300 eurot; torude akupress Remi, maksumusega 1300 eurot; kruvipüss Deawalt, maksumusega 200 eurot; akukruvikeeraja Makita 2tk, maksumusega kokku 150 eurot; tikksaag Makita, maksumusega 200 eurot; tiigersaag Makita, maksumusega 100 eurot; multitööriist Makita, maksumusega 100 eurot; järkamissaag Makita, maksumusega 300 eurot; akunurklihvija Makita, maksumusega 150 eurot; ketasaag Makita, maksumusega 200 eurot; frees Makita, maksumusega 600 eurot; puurvasar Makita, maksumusega 100 eurot; plekikäärid Makita, maksumusega 150 eurot; õhkkompressor, maksumusega 70 eurot; õhknaelapüss, 3tk, kogumaksumusega 210 eurot; mootorsaed Stihl, 2tk, kogumaksumusega 400 eurot ning elektriline veepump 2tk, kogumaksumusega 600 eurot. Asjade vargusega tekitati kannatanule kahju 6330 eurot ja ukse lõhkumisega 200 eurot. Kannatanu ütlusi kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (III kd tl 136-141) millest nähtub, et x asuva garaažiboksi nr x tabaluku aas on pooleks lõigatud. Kannatanu IP ütlustest (III kd tl 148-149) nähtub, et temale kuulub x garaažiboks nr x. Viimati käis seal 2021 detsembris ja siis oli kõik korras. 12.01.2022 avastas, et tema boksi ees olevad 5 lukku on katki lõigatud ja garaažist varastati tööriista kast mustast plastmassist, kollase sisuga, võimalikult tööriistade varuosadega, maksumusega 50 eurot ning sõiduauto Volvo autorehvide ja valuvelge jooks (kokku 4 tk), suurus 16, suverehvid Michelin, maksumusega 400 eurot. Kokku tekitati asjade vargusega kahju 450 eurot ja lukkude lõhkumisega 100 eurot. Kannatanu ütlusi kinnitab ka IPa meilid menetlejale (III kd tl 150-154). Nimelt esitas kannatanu tõendid, mis kinnitavad, et kannatanul olid esemed, mis temalt ära varastati. Kannatanu saatis varastatud rehvidest, velgedest ja tööriistakastist pildid. Kevin Smitt kahtlustatavana antud ütlustes (III kd tl 177-179) tunnistab kuriteo toimepanemist ning on nõus varastatud esemetega ja nende maksumusega. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Kevin Smitt tungis ajavahemikus detsembrist 2021 kuni 12.01.2022 ukseluku lõhkumise teel x asuvasse garaažiboksi nr x ning ajavahemikus 24.12.2021 – 03.01.2022 garaažiboksi nr x. Toime pandud varguste objektiks olid kannatanutele kuulunud garaažiboksidest varastatud esemed (tööriistad, rehvid, veljed), mis on vallasasjad, millede väärtuseks on vastavalt 450 eurot ja 6330 eurot. Kuna varastatud esemed asusid süüdistatava jaoks võõras garaažiboksis, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Kuna süüdistatav sisenes garaažiboksi, võttis sealt kannatanutele kuulunud esemed ning lahkus, siis murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Kannatanute ütlustega on tõendatud, et garaažiboksid oli lukustatud ja lukud lõhutud. Seega kuna vargus pandi toime suletud garaažiboksidest, oli tegu sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Kevin Smitt tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, ta sisenes garaažiboksidesse eesmärgiga varastada, muud põhjust tal nendesse sisenemiseks ei olnud. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-3916 Tunnistaja RA ütlustest (IV kd tl 61-62) nähtub, et vaadates kaupluse turvakaamera salvestist, nägi ta, et üks meesterahvas varastas x kauplusest erinevaid esemeid väärtuses 145,28 eurot ja osade kaupade eest tasus kliendikaardiga. Kliendikaardi andmete kaudu said teada, et tegu Kevin Smitt ́iga. Asitõendi vaatlusprotokollist (koos lisaga, IV kd tl 63-71), milles on vaadeldud x kaupluse turvakaamerate videosalvestisi, nähtub kuidas 04.01.2022 ajavahemikul kell 15.40 kuni 15.59 paneb meesterahvas erinevaid asju korvi, hiljem on aga ostukorvis ainult üks ese. Samuti võtab riiulitelt erinevaid esemeid ja liigutab oma käe koos esemega enda keha ette. Salvestiselt on ka näha kuidas meesterahvas võtab korvist eseme ja paneb selle kaasas olnud paberkotti. Kassas paneb meesterahvas kassalindile ainult ühe pudeli ja 2väiksemat paberkotti. Samas on näha, et kaasas olnud paberkott ei ole enam tühi, nagu poodi tulles. Kevin Smitt kahtlustatavana antud ütlustes (IV kd tl 102-103) tunnistab kuriteo toimepanemist. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud vargus 04.01.2022 ajavahemikul kell 15.40 kuni 15.59 aadressil x asuvast x kauplusest. Varguse objektiks olid raseerimisterad, mobiilihoidja, kaabel, nöörkõrvaklapid, akupank ja kätekreemid, seega oli tegemist vallasasjadega, mille väärtus oli kokku 145,24 eurot. Kuivõrd tõenditest nähtuvalt võttis süüdistatav kauba x kauplusest, oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Samuti nähtub tõenditest, et süüdistatav lahkus kauplusest kauba eest tasumata, seega murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Süüdistatava lahkudes varastatud esemetega kauplusest nende eest tasumata, oli valduse murdmise eesmärgiks vallasasjade ebaseaduslik omastamine. Kevin Smitt tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada. Seega on vargus toime pandud tahtlikult. Kuivõrd äravõetud vara väärtus ei ületanud KarS § 218 lg 4 ja KarS § 44 lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, pani Kevin Smitt toime võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk siis eraldivõetuna KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

1-22-3916 võtab kauplusest mitmeid esemeid, millega läheb proovikabiini, proovikabiinist väljudes annab tooted tagasi, väljub kauplusest ning klienditeenindaja jookseb talle järele, kuid ei taba teda. Kevin Smitt kahtlustatavana antud ütlustes (IV kd tl 102-103) tunnistab kuriteo toimepanemist. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et 11.02.2022 ajavahemikul kell 13.05 kuni 13.38 x asuvast xi ostukeskuse Q OÜ kauplusest varguse objektiks olid riided, seega oli tegemist vallasasjadega, mille väärtus oli kokku 256,97 eurot. Kuivõrd tõenditest nähtuvalt võttis süüdistatav kauba Q kauplusest, oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Samuti nähtub tõenditest, et süüdistatav lahkus kauplusest kauba eest tasumata, seega murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Süüdistatava lahkudes varastatud esemetega kauplusest nende eest tasumata, oli valduse murdmise eesmärgiks vallasasjade ebaseaduslik omastamine. Kevin Smitt tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-3916 133,99 eurot ja musta värvi meeste Tommy Jeans püksid hinnaga 92,49 eurot, möödudes kassast ja väljudes kauplusest jättis kauba eest tahtlikult maksmata, tekitades Q OÜ-le varalist kahju kokku 226,48 eurot. Politseiametnike meilivahetus isiku tuvastamise osas (V kd tl 8-12) tõendab, et 16.02.2022 külastas x keskuses asuvat Q kauplust Kevin Smitt koos KK ja lastega. Tunnistaja KK ütlused (IV kd tl 104-106) tõendavad samuti, et tunnistaja käis Kevin Smitt ́iga 16.02.2022 x Q poes, kuid kumbki sealt midagi ei ostnud. Asitõendi vaatlusprotokollis (V kd tl 13-23) on vaadeldud 16.02.2022 Q kaupluse turvakaamera salvestisi. Salvestistelt on näha, kuidas kell 13.51 Kevin Smitt ja KK sisenevad kauplusesse. Kevin Smitt võtab poes 4 jopet, 2 paari pükse, t-särgi ja läheb proovikabiini. Kabiinist väljudes paneb osa esemeid tagasi, aga ühte jopet ja ühte paari musti pükse tagasi ei pane. Näha on ka see, et kott on lahkudes suurem kui sisenemisel. Kevin Smitt möödub kassast ja lahkub kauplusest toodete eest maksmata. Kevin Smitt kahtlustatavana antud ütlustes (V kd tl 41-42) tunnistab kuriteo toimepanemist. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et vargus 16.02.2022 kella 14.00 x x x keskuses asuvast Q kauplusest. Varguse objektiks olid riided, seega oli tegemist vallasasjadega, mille väärtus oli kokku 226,48 eurot. Kuivõrd tõenditest nähtuvalt võttis süüdistatav kauba Q kauplusest, oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Samuti nähtub tõenditest, et süüdistatav lahkus kauplusest kauba eest tasumata, seega murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Süüdistatava lahkudes varastatud esemetega kauplusest nende eest tasumata, oli valduse murdmise eesmärgiks vallasasjade ebaseaduslik omastamine. Kevin Smitt tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-3916 elatusvahendite hankimise allikaks ning süstemaatilisena KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

annavad

aluse

kvalifitseerida

vargused

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü vargustes, kui need on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt on leidnud tõendamist ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi.

1-22-3916 Kaitsja palus mõista Kevin Smitt’ile karistuseks rahalise karistuse või tingimisi karistus. Kohus leiab, et lisaks sellele, et rahalise karistus mõistmine ei vasta Kevin Smitt ́i süü suurusele, ei ole see tema puhul ka täidetav, kuna tegemist on isikuga, kellele on määratud töövõimetus, kellelt kuulub väljamõistmisele tekitatud kahjud ning kes paneb toime varguseid eesmärgiga teenida endale sissetulek. Tingimisi vangistuse osas kohus selgitab, et KarS § 76 ei näe ette võimalust mõista Kevin Smitt ́ile vangistust tingimisi. KarS § 76 lg 8 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Seega tuleb igal juhul mõistetud vangistus määrata reaalselt kandmisele. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus Kevin Smitt ́ile KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistab karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 76 lg 8 kohaselt mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega tuleb KarS § 76 lg 8, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.07.2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta, 6 kuu ja 23 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 2 aastat, 10 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.-28.01.2022 (I kd tl 182), s.o 3 päeva. Seega veel kandmisele kuuluvaks karistuseks on 2 aastat, 10 kuud ja 20 päeva vangistust. Kevin Smitt on kohustatud ilmuma karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvatakse alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Kevin Smitt ́ile kohaldatud tõkendit ning Kevin Smitt ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Tsiviilhagi Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanu KA on esitanud Kevin Smitt ́i vastu tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1560 eurot, R OÜ summas 2670 eurot, W OÜ summas 327,60 eurot, AS S summas 260 eurot, EK summas 379,99 eurot, SA summas 450 eurot, TKi summas 700 eurot, PA summas 400 eurot, OÜ S summas 211,86 eurot, K summas 145,28 eurot ja 220,32 eurot, XA summas 500 eurot, SS summas 6530 eurot, IP summas 550 eurot, ZA summas 5536 eurot, Q OÜ summas 452,98 eurot, 256,97 eurot ja 226,48 eurot.

1-22-3916 Kohtuistungil Kevin Smitt võttis kõik hagid, v.a ZAi hagi, õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kohus rahuldab kannatanute (v.a ZA ́i hagi) tsiviilhagid ja mõistab Kevin Smitt ́ilt välja kannatanu KA ́i kasuks 1560 eurot; kannatanu R OÜ kasuks 2670 eurot; kannatanu W OÜ kasuks 327,60 eurot; kannatanu AS S kasuks 260 eurot; kannatanu EK kasuks 379,99 eurot; kannatanu SA ́e kasuks 450 eurot; kannatanu TKi kasuks 700 eurot; kannatanu PA ́i kasuks 400 eurot; kannatanu S OÜ kasuks 211,86 eurot; kannatanu K kasuks 365,60 (145,28+220,32) eurot; kannatanu XA ́i kasuks 500 eurot; kannatanu SS ́i kasuks 6530 eurot; kannatanu IP ́a kasuks 550 eurot ning kannatanu Q OÜ kasuks 936,43 (452,98+256,97+226,48) eurot. Kannatanu ZA ́i ütlustest nähtub, et tema garaažiboksidesse sissemurdmisega tekitati talle kahju 60 eurot ning esemete vargusega 5466 eurot, kuna osad esemed sai ta tagasi. Esitatud tsiviilhagis (III kd tl 232-234) on kannatanu täpsustanud oma kahju suurust, kuna sai osad varastatud esemed tagasi ning palunud Kevin Smitt ́ilt välja mõista 5536 eurot (varastatud esemete kahju 5476 eurot ja lõhkumisega tekitatud kahju 60 eurot). Kriminaalasjas on tõendatud Kevin Smitt ́i süü ZA ́i garaažiboksidest nr x ja x varguse toimepanemises. Oma õigusvastase käitumisega tekitas Kevin Smitt kannatanule varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu osas. Kaitsja ega süüdistatav ei ole esitanud vastuväited asjade väärtusele. Seega tuleb Kevin Smitt ́ilt VÕS § 1043 alusel välja mõista kannatanu ZA ́i kasuks 5536 eurot. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid Kriminaalasja juures asuvad 8 CD ja 3 DVD plaati, milledel on turvakaamerate videosalvestised, vormikaamera salvestus ning pangakontode väljavõtted. Nimetatud salvestiste osas kohus eraldi otsustust ei võta, kuna need salvestised on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (RKKKo nr 1-18-5732/226, p 125; RKKKo nr 1-20-6745 p 77). Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad veljevõti, kiilrihm, esituli, lukukeel. Kohus leiab, et nimetatud esemed tuleb kui väärtusetud KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Sündmuskohalt võeti kaasa metallist varras ja kütusepump (I kd tl 4-18, 43-49). Samuti võeti Kevin Smitt ́i elukoha, s.o korteris ja sinna juurde kuuluva keldriboksi ja abiruumide (II kd tl 9-11) läbiotsimise käigus keldriboksist kaasa elektriline kütusepump voolikuga. Nimetatud esemed asuvad hoiule Paide politsei asitõendite hoiuruumi. Kevin Smitt on oma ütlustest kinnitanud, et kasutas neid esemeid kuriteo toimepanemiseks. Seega on nimetatud esemete puhul tegemist kuriteo toimepanemise vahenditega. Seetõttu kohus konfiskeerib need KarS § 83 lg 1 alusel ning kuna tegemist väärtusetute asjadega, siis kuuluvad need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: DNA ekspertiis (akt nr x), mille tegemise

1-22-3916 kulu on 456 eurot (I kd tl 39), DNA ekspertiis (akt nr x), mille tegemise kulu on 114 eurot (I kd tl 60) ning DNA ekspertiis (akt nr x), mille tegemise kulu on 342 eurot (III kd tl 77). Kohus leiab, et kuigi ekspertiisiaktist nr x nähtuvalt ekspertiis tulemusi ei andnud, kuulub selle tegemise kulu ikkagi väljamõistmisele süüdimõistetult. Ekspertiisi määramine oli vajalik, et selgitada välja varguse toimepanija. Ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja olenemata sellest, kas kellegi DNA-d leiti, oli see vajalik kriminaalasja lahendamiseks tervikuna. Kohus leiab, et ekspertiisi kulude väljamõistmise otsustamisel on oluline ekspertiisi määramise eesmärk (ehk kas see oli vajalik), mitte niivõrd see, kas sellega suudeti midagi tuvastada või mitte. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-120-12 on leidnud, et vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kriminaalasjas teostatud ekspertiisid olid vajalikud, need olid tõendina lubatavad, seega on põhjendatud nende kulude väljamõistmine süüdimõistetult. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks ka sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 981 eurot. Seega tuleb Kevin Smitt ́ilt välja mõista menetluskuluna riigituludesse 1893 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Muud taotlused KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud KrMS § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud taotluse. KrMS § 38 lg 5 p 2, 4 alusel on füüsilisest isikust kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule ning taotleda võimalust arvamuse andmiseks süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, kui tegemist on karistusseadustiku 9. või 11. peatükis sätestatud esimese astme kuriteoga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanud EK, KA, PA taotlenud, et neid teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Eeltoodust tulenevalt on kohus vastava märke ka kohtuotsuse resolutiivossa teinud. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.