Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Ü. A.

kaupluse Grossi Toidukaubad (Kalevi 27 KohtlaJärve linn Ida-Virumaa) xxx

Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada Inga VORONINA Karistusseadustiku §199 lg.2 p.9 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Inga VORONINA Karistusseadustiku §200 lg.2 p.8 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Inga VORONINA Karistusseadustiku §114 lg.1 p.1 järgi ja mõista karistuseks 16 (kuusteist) aastat vangistust. Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista Inga VORONINALE 16 (kuusteist) aastat vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Inga VORONINA karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 11.11.2019 – 12.11.2019 ja 14.05.2020 – 15.05.2020, s.o. 4 päeva ning lõplikult kuulub Inga VORONINAL kandmisele 15 (viisteist) aastat 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

Inga VORONINA 04.08.2020.

karistuse

kandmise

algus

on

alates

tema

kinnipidamisest

Inga VORONINA suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Jätta R. L. vaatamata.

tsiviilhagi

Kriminaalmenetluse

seadustiku

§296-2

p.2

alusel

läbi

Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista Inga VORONINALT tsiviilhagi katteks AS OG Elektra (registrikood 10054238, asukoht Tobia küla Rakvere vald Lääne-Virumaa, arvelduskonto nr.XXXXXXXXXXXX AS SEB Pank) kasuks 6 (kuus) eurot 74 senti, mis kuulub Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.6 alusel hüvitamisele Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr.EE932200221023778606 Swedbank AS (viitenumber 3100082116) 12.11.2019 Inga VORONINALT äravõetud sularaha 10 (kümme) eurot arvel. Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr.EE932200221023778606 Swedbank AS (viitenumber 3100082116) 12.11.2019 Inga VORONINALT äravõetud sularahast 10 (kümme) eurot ülejääv summa 3 (kolm) eurot 26 senti tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel Inga VORONINALE. Asitõendid – CD- ja DVD-plaadid – jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Asitõendid – kannatanu riideesemed, arvuti, tikutops ja kummikinnas – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Asitõend – kööginuga – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel E. M.LE (sünd.xx.xx.xxxx, elukoht xxx). Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Ilya ZUEVI taotlus osaliselt, määrata tema poolt Inga VORONINALE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 1563 (üks tuhat viissada kuuskümmend kolm) eurot 60 senti. Välja mõista Inga VORONINALT Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.9 alusel sundraha seoses I astme kuriteos süüdimõistmisega 1635 (üks tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud 4693 (neli tuhat kuussada üheksakümmend kolm) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Madis MAHLAPUU) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 398 (kolmsada üheksakümmend kaheksa) eurot 40 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Ilya ZUEV) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 2882 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaks) eurot 10 senti ning kaitsjale (vandeadvokaat Ilya ZUEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 1563 (üks tuhat viissada kuuskümmend kolm) eurot 60 senti riigituludesse.

Sundraha ja menetluskulud tuleb Inga VORONINAL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank AS nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99922700023887 ning selgitus „Inga VORONINA 1-20-9331 menetluskulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist. Süüdistused Inga Voronina on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on väärteokorras karistatud 31.07.2019 ja 19.08.2019 KarS §218 lg.1 järgi, pani uuesti 04.11.2019 kell 21.50 toime varguse kaupluse Grossi (Kalevi 27 Kohtla-Järve linn) müügisaalis, võttes võõra vallasasja omastamise eesmärgil müügiriiulilt 2 x 0,5 l siidrit GIN (maksumus kokku 2,96 €) ning 1 x 1,5 l siidri GIN (maksumus 3,78 €) ning möödus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ja väljus kaubaga poest. AS OG Elektra tekitas Inga Voronina oma tegevusega varalist kahju summas 6,74 €. Samuti on Inga Voronina kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta võttis 14.05.2020 kell 19.30 kaupluse Grossi (Kalevi 27 Kohtla-Järve linn) müügisaalist võõra vallasasja omastamise eesmärgil kalamarja purgi (maksumus 1,52 €), möödus kassadest kauba eest tasumata ja väljus koos kaubaga poest. Süüdistatav oli kinni peetud poe töötaja poolt ning kaup oli kauplusele tagastatud. Oma tegudega pani Inga Voronina toime KarS §199 lg.2 p.9 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Peale selle on Inga Voronina kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et 12.09.2019 kell 21.30, kandes näo ees maski, lähenes ta Hesburger Drive-in (Järveküla tee 50 Kohtla-Järve linn) alal R. L.le ning A. T.le ja lasi neile kolm korda näkku pipragaasi. Peale gaasi pihustamist haaras Inga Voronina enda valdusesse Hesburgeri müüja poolt avatud müügiaknale asetatud R. L. poolt tellitud ning tasutud kauba – 3 hamburgerit maksumusega 1,50 €/tk ning ühe portsu friikartuleid maksumusega 1,60 € (kogukahju summas 6,10 €) ning lahkus sündmuskohalt. Relvaseaduse §11 lg.2 defineerib gaasirelva järgmiselt: relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga. Eeltoodust tulenevalt on Inga Voronina poolt kasutatud gaasipihusti Relvaseaduse mõttes relv.

Oma teoga pani Inga Voronina toime KarS §200 lg.2 p.8 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud relvaga. Peale selle on Inga Voronina kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et 03.08.2020 ajavahemikul kell 22.51 – 22.54 tekitas ta Pärna 8 Kohtla-Järve linn maja ees lühikese aja (mõne minuti) jooksul J. A.le noaga elupuhused hulgalised vigastused: rindkere-, südame vasaku vatsakese ja kõhuõõnde tungivad hulgalised torke-lõikehaavad mõlemal poolrindkere ees- ja tagaseinas, paremal pool kõhu eesseinas ning mõlemal pool kaelaesipinnal koos torke-lõikevigastustega kaela vasaku poole eesmise rühma lihastes, lõikevigastustega parema III, V roide alumises servas, torke-lõikevigastustega vasaku kopsualasagara tagapinnal, südame vasaku vatsakese seinas, maksa paremas ja vasakus sagaras ning suurrasvikus ja peensoolekinnistis, marrastused kaela tagapinna alaosas, kokku üle 32 vigastuse. J. A. surma põhjuseks on hulgalised rindkere- ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel ja paremal pool kõhu eesseinas, südame ja vasaku kopsu vigastusega, mille tüsistusena tekkis mõlemapoolne verirind, verikõht ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Nimetatud kehavigastused on J. A.le tekitatud lühikese aja (mõned minutid) jooksul enne surma saabumist. Arvestades J. A. tervisekahjustuste ulatuslikkust ja rohkust, paiknemist ja tekitamise intensiivsust, viisi ning vahendit põhjustas Inga Voronina J. A.le teadlikult suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi. Oma teoga pani Inga Voronina toime KarS §114 lg.1 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o. tapmise julmal viisil.

Kohtulik menetlus maakohtus Maakohtu istungil kinnitas süüdistatav Inga Voronina, et süüdistus on talle kõikides episoodides arusaadav ja seletas, et džinni ta ei varastanud, kalamarja purgiga kauplusest ei väljunud ja gaasi ei lasknud. Tapmist süüdistatav tunnistas. Süüdistatav keeldus maakohtu istungil ütluste andmisest. Kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev märkis maakohtu istungil, et süüdistatav tunnistab end §199 lg.2 p.9 järgi süüdi osaliselt, §200 lg.2 p.8 järgi ei tunnista end süüdi ning tapmises tunnistab end süüdi, kuid süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida §113 järgi. Kannatanu A. T. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat ta ei tunne. 12.09.2019 viibis ta kell 21.30 koos A. T., R. L. ja A. L.ga Kohtla-Järvel Hesburgeris ning R. L. tegi seal kõikidele ühise tellimuse väljas akna juures. Nad jäid neljakesi akna lähedusse tellimust ootama, siis tuli sinna 2 neiut, mõlemal olid kapuutsid peas ja ühel valge mask ees. Nad ei tellinud midagi, seisid kõrval. Kui tellimus sai valmis, tuli maskiga neiu neljase seltskonna poole, A. T. ja A. L. läksid sel ajal natuke eemale. Maskiga neiu pihustas kannatanu ja R. L. suunas gaasi näkku, mõlemal valutasid silmad ja nad köhisid. Seejärel läks maskis neiu akna juurde, kergitas natuke maski, võttis nende tellitud toidu ja mõlemad neiud läksid ära. A. L. hõikas teenindajale, et ta ei annaks tellimust võõrale. Kannatanu kinnitas, et tundis seda maskis neiut, kuna on teda korduvalt linnas näinud, neiu kannab huuleneeti. Kannatanu kinnitas, et silmad valutasid tal 3 – 4 päeva ja ta nägi halvasti, kooli medõde pani talle silmatilku. Ka kinnitas kannatanu, et gaasi pihustas neiu suunatuna nende poole ja see ei sattunud nendeni kogemata.

Kannatanu esindaja M. A. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kannatanu J. A. oli tema poeg. Nendevahelised suhted olid normaalsed, kuid nad ei kohtunud väga sageli, pigem rääkisid telefoni teel. Kannatanu esindaja kinnitas, et ta ei ole kunagi poja käest kuulnud, et ta tahtis oma elu lõpetada, seda ei ole ta kunagi rääkinud. Poeg elas ühiselamus, nad käisid naisega tema juures külas ja poeg käis ka nende juures maal külas. Otseselt millegi üle poeg ei kurtnud, ta elas pensionist. Poja ema on surnud. Kannatanu R. L. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema süüdistatavat ei tunne. 12.09.2019 kell 21.30 olid nad neljakesi Vironia keskuse Hesburgeris – oli veel A. L. ja 2 tütarlast, kes olid õed, nende nimesid ta ei mäleta. Kohapeal edastasid nad tellimuse akna kaudu, tellimuse eest tasus kannatanu. Enne neid seal kedagi ei olnud, tellimuse ootamise ajal tuli sinna kaks naisterahvast, pikemat kasvu läks eemale parkimisplatsile, teisel oli ees mask ja tema tuli ligemale. Kannatanu seisis aknast 3 – 7 m kaugusel ja tema kõrval seisis noorem õdedest. Maskiga neiu tuli nende ja luugi vahele, seisis ja vaatas neid, lasi klappidest õudusfilmi muusikat, midagi ei öelnud. Seejärel lasi ta kannatanu suunas 2 – 3 x gaasi, esimene kord õhku, teised korrad otse kannatanu suunas. Kannatanu sai gaasiga pihta, silmad hakkasid vett jooksma, ta tundis gaasi lõhna ja valu rinnus. Kas keegi veel sai gaasiga pihta, kannatanu ei tea. Seejärel läks kannatanu natuke eemale, neiu seisis seal edasi, kuni nende tellimus sai valmis. Seejärel läks maskis neiu akna juurde, tõstis maski üles, rääkis müüjaga ja seejärel andis müüja talle kannatanu poolt tehtud tellimuse. Kannatanu kinnitas, et nad hõikasid müüjale mitu korda, et see on nende tellimus, aga ta vist ei kuulnud. Seejärel läks maskis neiu koos sõbrannaga kiiresti ära. Kannatanu kinnitas, et nad ei takistanud neid, kuna neil oli gaas ja polnud teada, mis neil veel taskus võib olla, lisaks tundis kannatanu end halvasti. Nad küll järgnesid A. L.ga tüdrukutele 100 – 200 m, kuid kaotasid nad majade vahel ära. Seejärel tuli neile vastu politseipatrull, nad peatasid auto ja seletasid, mis juhtus, nad viidi jaoskonda. Kannatanu kinnitas, et ta silmad olid veel järgmisel hommikul vesised. Hesburgeri arve oli 6 – 7 €, selle hüvitamist kannatanu ei soovi. Kannatanu AS OG Elektra esindaja Ü. A. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat tunneb ta tööalaselt. Kannatanu kinnitas, et töötab kaupluses Grossi Kalevi 27 Kohtla-Järve ning süüdistatav vahetas riiulil džinni pudelid mingi oma vedelikuga täidetud pudelite vastu. Kahjusumma oli 6 – 7 €, selle hüvitamist kannatanu esindaja soovib. Tunnistaja J. B. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et nad olid süüdistatavaga 5 aastat elukaaslased. Tunnistaja keeldus ütluste andmisest. Tunnistaja A. T. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat ta ei tunne. Ta oli koos õe ja kahe noormehega Kohtla-Järvel Vironia keskuses asuvas Hesburgeris, nad tellisid toitu väljast, tegid ühise tellimuse ja jäid seda ootama. Algus seisid kõik neljakesi koos, hiljem läks tunnistaja koos A. L.ga 5 – 7 sammu eemale. Järgnevalt tuli sinna 2 neidu, üks neist oli maskis. Maskis neiu pihustas gaasi, algul niisama, teist korda sihtis otse tunnistaja õe ja R. L. poole. Tunnistaja kinnitas, et ta oli seda neiut varem linnas näinud, neiu kannab huuleneeti. Politseis näidati tunnistajale fotosid, ta tundis 2 isikut ära. Seejärel läks maskis neiu akna juurde, võttis nende tellimuse ja läks ära. Ise ta midagi ei tellinud. Tunnistaja kinnitas, et nägi ise, kuidas neiu gaasi pihustas, õel jooksid silmadest pisarad, silmad punetasid ja ta ei saanud

neid lahti teha. R. L. hakkas ka silmi pühkima. Noormehed läksid neidudele järele ja tunnistaja läks koos õega koju. Tunnistaja A. L. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat ta ei tunne. 12.09.2019 oli ta koos R. L. ja kahe õega väljas, tegid tellimuse Vironia keskuse Hesburgeris ja jäid seda akna juurde ootama. Seejärel tuli veel 2 tüdrukut, üks neist oli maskis. Maskis neiu tuli nende juurde, ei rääkinud midagi ja lasi õhku pipragaasi. Tunnistaja hakkas sellest köhima. Seejärel läks tunnistaja eemale, maskis neiu pihustas gaasi veel ühe korra. Kui maskis neiu nägi, et nende seltskonna tellitud toit on valmis, läks ta akna juurde, võttis selle ja neiud lahkusid. Seejärel läks tunnistaja koos R. L.ga neidudele järele, kuid kaotasid nad silmist. Kui nad nägid politsei patrullautot, peatasid nad selle ja rääkisid, mis juhtus. Politsei toimetas nad jaoskonda. Tunnistaja ei osanud öelda, kas nende seltskonnas olnud tüdrukud said gaasiga pihta, kuid kinnitas, et R. L. pesi politseijaoskonnas oma silmi. Tunnistaja V. Š. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat ta ei tunne.12.09.2019 õhtul töötas ta Kohtla-Järvel Vironia keskuses asuvas Hesburgeris klienditeenindajana. Vahetuses oli ta üksinda ning tal oli väike laps kaasas. Õhtul tuli sinna neljane seltskond, kes esitas ühise tellimuse akna kaudu ja selle tellimuse eest maksis noormees. Tellimuse täitmise ajal tuli sinna maskis neiu koos teise tütarlapsega, tunnistaja sai aru, et nad ei ole eelneva seltskonnaga koos. Kui tunnistaja läks tellimust akna juurde viima, ütles maskis neiu, et see on tema tellimus, hoidis käes gaasiballooni ja sihtis sellega tunnistaja poole. Sõnadega neiu ei ähvardanud, aga tunnistaja tundis ohtu ja andis tellimuse neiule. Tunnistaja kinnitas, et kui neiu kergitas oma maski, tundis ta neiu ära, kuna oli teda korduvalt nii linnas kui eelmises elukohas trepikojas näinud, ta ei olnud kunagi normaalses seisundis. Tunnistaja on kuulnud, et neiu tarvitab narkootikume ja tema hüüdnimi on Kostja. Tunnistaja V. L.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat tunneb ta tööalaselt, kuna viimane varastas kauplusest, kus tunnistaja töötab – Grossi kauplus Kalevi 27 Kohtla-Järve. 14.05.2020 oli tunnistaja tööl ja nägi, kuidas süüdistatav tuli kauplusesse ja käis mööda müügisaali, süüdistatav ei olnud üksi, koos teise tütarlapsega, kes oli suuremat kasvu. Sel päeval peeti süüdistatav kinni, kuna varastas purgi kalamarja. Tunnistaja pidas süüdistatava kinni ja viis asjaolude väljaselgitamiseks laoruumi. Süüdistatav oli ärritunud, rääkis kõrgendatud toonidel, žestikuleeris. Tunnistaja K. K. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat tunneb ta tööalaselt. Novembris 2019 töötas tunnistaja patrullpolitseinikuna, väljakutset seoses süüdistatavaga ta ei mäleta, kuid mäletab, et kaupluse töötajad pidasid süüdistatava kinni, kuna oli varem midagi kauplusest varastanud. Süüdistataval puudus isikut tõendav dokument ja nad tuvastasid tema isiku patrullautos e-politsei kaudu. Tunnistaja J. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat tunneb ta tööalaselt ja visuaalselt. Novembris 2019 töötas tunnistaja Grossi kaupluses vanemteenindajana. Süüdistatav tuli kauplusesse, tal oli käes džinni pudel, ta näitas seda kassapidajale. Seejärel pani ta selle riiulile ja võttis teise pudeli. Tunnistaja nägi seda hiljem kaamera salvestise pealt. Võetud pudeliga läks süüdistatav kassadest mööda tasumata. Kassapidaja läks seejärel vaatama ja avastas, et pudelid on riiulil vahetatud. Riiulil olevas pudelis oli ilmselt seebivesi.

Tunnistaja I. L.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat ta ei tunne. 03.08.2020 õhtul oli ta oma kodus Pärna 8 Kohtla-Järve koos A. I.ga, kes tuli tema juurde bussiga kella 22 – 22.30 ajal. Nad olid kogu aeg toas, kuulasid muusikat. Välja läksid nad majast kella 23.20 ajal, nägid inimest lamamas, tunnistaja sai aru, et ta ei hinga ja helistas kiirabisse. Meesterahvas lebas selili tunnistaja maja juures asfaldil, ei liigutanud. Tunnistaja ei läinud ligemale, vigastusi ja verd ei näinud, oli pime. Kiirabi tuli 8 – 10 minuti pärast, tunnistaja ootas ära. Kiirabitöötajate omavahelisest vestlusest kuulis tunnistaja, et tuvastati mehe surm. Tunnistaja majale on paigaldatud ka kaamera, selle salvestise andis tunnistaja politseile, ise ta seda ei vaadanud. Meesterahvas ei olnud tunnistajale tuttav. Tunnistaja A. I.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat ta ei tunne. 03.08.2020 õhtul oli ta oma noormehe juures Pärna 8 Kohtla-Järve, jõudis sinna kell

See, mida ekspert avastas, on kõik kirjas sündmuskoha vaatlusprotokollis. Löökide intensiivsuse ehk löökide jõu kohta märkis ekspert järgmist – kaela eespinnal olid lõikehaavad suhteliselt pindmised, seega ei olnud löögi jõud väga tugev; torkelõikehaavad rinna ees ja taga ning kõhu eesseinal olid suhteliselt sügavad, seega oli löögi jõud nii tugev, et osaliselt olid vigastatud ka roided ja kõhred. Kui vigastusi on hulgaliselt ja tegemist on rindkere õõnde tungivate vigastustega, siis on raske öelda, milline noahaav või löök on tekitanud milliseid vigastusi, tegemist on õõnega. Kuni teadvuse kaotuseni oli kannatanu võimeline sooritama tahtlikke liigutusi umbes 10 sekundi vältel. Kannatanu surm saabus 1 sekundi kuni kümnete sekundite jooksul. Millal kannatanu kaotas teadvuse, kindlaks teha ei saa. Samuti ei saa täpselt määrata vigastuste tekitamise järjekorda. Kindlaid tunnuseid selle kohta, mis asendis oli kannatanu löökide ajal, ei ole ja isik võis löökide ajal liikuda. Kõik tekitatud vigastused olid elupuhused. Kannatanu AS OG Elektra esindaja Ü. A. toetas maakohtu istungil tsiviilhagi summas 6,74 €, kuna süüdistatav vahetas kaupluses riiulil pudeli oma vedelikuga pudeli vastu. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - Sündmuskoha 04.08.2020 vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi Pärna 8 Kohtla-Järve maja juures esinevat avalikku ruumi ja selle lähiümbruskonda. Nooremaealise meesterahva surnukeha lamab kõnniteel selili. Sündmuskoha vaatlusprotokoll hõlmab ka laiba vaatluse - Asitõendi 04.08.2020 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi Häirekeskusele 03.08.2020 kell 23.26 ja kell 23.39 tehtud kõnesid - Karell Kiirabi AS 03.08.2020 kiirabikaart nr.10368215JÄRVE9120200803232939, mille kohaselt oli anamnees järgmine: mees lamab õues maas Pärna 8 maja juures, teadvuseta, ei hinga, nahk jahe, ca 12 – 14 noahaava kaelas ja kehas. Diagnoos: tunnistajateta surm, trauma: vägivald, mehhanism: lõikevigastus, torkevigastus - Äratundmiseks esitamise 04.08.2020 protokoll, mille kohaselt tundis J. A. tundmatu noormehena ära J. A. - 16.11.2020 surnu J. A. kohtuarstliku ekspertiisi akt koos fototabelitega, mille kohaselt sedastati surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul rindkere-, südame vasaku vatsakese ja kõhuõõnde tungivad hulgalised torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkere ees- ja tagaseinas, paremal pool kõhu eesseinas ning mõlemal pool kaela eespinnal koos torke-lõikevigastustega kaela vasaku poole eesmise rühma lihastes, lõikevigastustega parema III, V roide alumises servas, torkelõikevigastustega vasaku kopsu alasagara tagapinnal, südame vasaku vatsakese seinas, maksa paremas ja vasakus sagaras ning suurrasvikus ja peensoolekinnistis, marrastused kaela tagapinna alaosas, kokku üle 32 vigastuse. Kõik surnukehal sedastatud vigastused on elupuhused, tekitatud lühikest aega (mõned minutid) enne surma saabumist. Hulgalised lõike- ja torke-lõikehaavad kaela, rindkere ja kõhu eesseina piirkonnas on tekitatud terava vägivalla toimel, löökidest teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga (näiteks noaga), lõiketera laiusega 1,3 – 1,8 cm, pikkusega mitte vähem kui 7 cm. J. A. surma põhjuseks olid hulgalised rindkere- ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel ja paremal pool kõhu eesseinas, südame ja vasaku kopsu vigastusega, mille tüsistusena tekkis mõlemapoolne verirind, verikõht ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Kannatanu surm võis saabuda 36 – 40 tundi enne lahangut.

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

Kannatanu asend võis vigastuste tekitamise momendil muutuda. Esimesed torke-lõikehaavad olid tekitatud rindkere piirkonda. Torke-lõikevigastused olid tekitatud ühe vahendiga, suunaga eest-taha ja tagant-ette. Peale surma saabumist surnukeha asendit muudeti. Surnukeha verest leiti 3,68 mg/g etanooli ja uriinist 4,37 mg/g etanooli, mis elaval inimesel vastab raskele alkohoolsele joobele õiend ekspertiisi maksumuse kohta – 391 € e-kirjavahetus koos fotoga politsei ja kauplus Maxima (Järveküla tee 50 Kohtla-Järve) vahel Swedbank AS 04.08.2020 vastus nr.A09.04-200-01.01/1603-2, mille kohaselt tasuti 03.08.2020 kell 21.18.15 kaupluses Maxima (Järveküla tee 50 KohtlaJärve) kaardiga, mille omanik on L. A. Maxima Eesti OÜ 04.08.2020 vastus, mille kohaselt kasutas 03.08.2020 kell 21.18.15 kliendikaarti inimene, kelle sünniaeg on 11.11.1992, muu info tema kohta puudub Isikusamasuse tuvastamise 04.08.2020 protokoll, mille kohaselt tuvastati Rahvastikuregistri andmekogust Inga Voronina isikuandmed Inga Voronina kahtlustatavana kinnipidamise 04.08.2020 protokoll, mille kohaselt peeti ta kinni, kuna kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule Asitõendi 05.08.2020 vaatlusprotokoll koos fotode ja CD-plaadiga, mille kohaselt vaadeldi videot, mis oli tehtud 03.08.2020 kell 22.51 Pärna 8 Kohtla-Järve maja juures Asitõendi 01.12.2020 vaatlusprotokoll koos skeemi ja fotoga, mille kohaselt vaadeldi Pärna 8 Kohtla-Järve majal oleva turvakaamera videosalvestisel nähtavat kellaaega ja võrreldi seda Politseija Piirivalveameti operatiivsõidukil oleva kellaajaga Asitõendi 25.09.2020 vaatlusprotokoll koos fotode ja CD-plaadiga, mille kohaselt vaadeldi Vironia kaupluse esist videosalvestist 03.08.2020 kell 18.37.02 – 21.23.45 Asitõendi 05.08.2020 vaatlusprotokoll koos fotode ja CD-plaadiga, mille kohaselt vaadeldi kaupluse Maxima turvakaamerate salvestisi 03.08.2020 kell 21.08.04 – 21.19.18 Sotsiaalkindlustusameti 12.10.2020 tõend nr.15-10/104526-4, mille kohaselt hüvitati M. A.le vägivallakuriteo tagajärjel surnud J. A. matuse korraldamisega seotud kulud summas 153 € ja määratud toitja surmast tulenev perioodiline hüvitis Asitõendi 05.08.2020 vaatlusprotokoll koos fotodega, mille kohaselt vaadeldi Inga Voronina poolt välja antud kõrvaklappe ning L. A. poolt välja antud pükse ja pluusit Asitõendi 06.08.2020 vaatlusprotokoll koos fotodega, mille kohaselt vaadeldi Inga Voroninalt äravõetud spordijalatseid Asitõendi 16.10.2020 vaatlusprotokoll koos fotodega, mille kohaselt vaadeldi tunnistaja E. M. poolt välja antud nuga Elisa Eesti AS 17.08.2020 vastus nr.4-4/145 koos CD-plaadiga, mille kohaselt sai Inga Voronina 03.08.2020 kasutada mobiilset internetti ja helistada mobiilinumbritel 56461285 ja 56999413 Sideettevõtjalt saadud andmete 14.10.2020 protokoll, mille kohaselt oli 03.08.2020 teostatud 4 kõnet L. A. numbrilt Inga Voronina numbrile, 4 kõnet Inga Voronina numbrilt L. A. numbrile ja 4 kõnet Inga Voronina numbrilt E. M. numbrile

-

-

-

-

-

-

-

-

-

Sideettevõtjalt saadud andmete 29.09.2020 protokoll koos CD-plaadiga, mille kohaselt läbis Inga Voronina kasutuses olnud abonentnumber 03.08.2020 kell 00.00 – 04.08.2020 kell 17.00 internetiseansside kasutamisel enim tugijaama TehaseD2 (Uus-Tehase 2 Kohtla-Järve) leviala, 04.08.2020 kell 14.34 – 15.51 läbis abonentnumber OleviT3 leviala Sideettevõtjalt saadud andmete 30.09.2020 protokoll koos CD-plaadiga, mille kohaselt vaadeldi internetiseansside kasutamise fakti 03.08.2020 kell 00.00 – 04.08.2020 kell 17.00 tunnistaja E. M. elukohas xxx Swedbank AS 14.08.2020 vastus nr.A09.04-200-01.01/1685-2 koos väljavõttega L. A. arvelduskontolt 23.09.2020 DNA-ekspertiisiakt nr.20E-GE0866 ja õiend ekspertiisi maksumuse kohta – 2907 € Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi 02.09.2020 akt nr.7.1-3/521 Inga Voronina vaimse seisundi hindamiseks, mille kohaselt on ta võimeline tajuma kuriteosündmuse ajal kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid õigesti; tal esineb segatüüpi isiksusehäire, mitme psühhoaktiivse aine sõltuvus; ta oli 03.08.2020 võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, andma ütlusi juhtunu kohta, esinema kohtus ja kandma karistust; tal ei esine vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust või muud kestva iseloomuga psüühikahäiret; ta ei vaja meditsiinilise (psühhiaatrilise) iseloomuga sunnivahendite rakendamist õiend ekspertiisi maksumuse kohta – 1140 € Asitõendi 14.10.2020 vaatlusprotokoll koos fotodega, mille kohaselt vaadeldi J. A. jalanõusid ja pükse AS OG Elektra 11.11.2019 avaldus, mille kohaselt varastas naisterahvas 04.11.2019 kell 21.50 AS OG Elektra kaupluse Grossi Toidukaubad (Kalevi 27 Kohtla-Järve) müügisaalist alkohoolset jooki Long Drink Gin A.Le.Coq 5,5% 0,5 l x 2 tk – 1,48 € x 2 = 2,96 € ja alkohoolset jooki Long Drink Gin 5,5% 1,5 l – 3,78 €, millega tekitas kahju 6,74 € Sularaha tagatiskontole kandmise 12.11.2019 määrus ja Swedbank AS 15.11.2019 maksekorraldus, millega kanti Inga Voroninalt ära võetud 10 € üle Rahandusministeeriumi arvelduskontole 19.08.2019 otsus väärteoasjas nr.2440,19,003869, millega määrati Inga Voroninale KarS §218 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses 31.07.2019 kell 15.47 toimepandud väärteo eest 31.07.2019 kiirmenetluse otsus nr.10220172141052, millega määrati Inga Voroninale KarS §218 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses 31.07.2019 kell 18.17 toimepandud väärteo eest Asitõendi 25.02.2020 vaatlusprotokoll koos fotodega, mille kohaselt vaadeldi AS OG Elektra videosalvestist 04.11.2019 varguse kohta Asitõendi 25.02.2020 vaatlusprotokoll koos fotoga, mille kohaselt vaadeldi AS Hesburger videosalvestist 12.09.2019 juhtumi kohta Kohtla-Järvel SA Ahtme Haigla 18.11.2019 tõend, mille kohaselt on Inga Voronina pöördunud psühhiaatrilise abi saamiseks AS OG Elektra 14.05.2020 avaldus, mille kohaselt varastas 14.05.2020 kell 19.24 naisterahvas AS OG Elektra kaupluse Grossi Toidukaubad (Kalevi 27 Kohtla-Järve) müügisaalist suupistemarja 100 g 1,58 €, kaup tagastati rikkumata kauplusele Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 24.08.2020 akt nr.65 Inga Voronina kohta, mille kohaselt oli ta 12.09.2019, 04.11.2019 ja 14.05.2020 võimeline oma tegude tähendusest (s.h. tagajärgedest) aru saama ja neid

-

-

-

-

-

-

-

-

-

juhtima; tajuma kuriteosündmuse ajal kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid õigesti; andma eeluurimise käigus ütlusi juhtunu kohta, esinema kohtus ja kandma karistust; tal esineb segatüüpi isikushäire, mis ei piira tema võimet oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist juhtida; ta ei vaja meditsiinilise (psühhiaatrilise) iseloomuga sunnivahendeid ega aktiivset psühhiaatrilist ravi; ta ei ole ohtlik iseendale ega teistele õiend ekspertiisi maksumuse kohta – 255 € Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollid, mille kohaselt peeti Inga Voronina kinni 11.11.2019 kell 14.02 ja vabastati 12.11.2019 kell 12.15 ning 14.05.2020 kell 19.52 ja vabastati 15.05.2020 kell 12.30 Viru Maakohtu 06.08.2020 määrus Inga Voronina vahistamise kohta vahistamise algusega 04.08.2020, Viru Maakohtu 01.10.2020 määrus Inga Voronina vahi all pidamise tähtaja pikendamise kohta kuni 04.12.2020; Viru Maakohtu 01.12.2020 määrus Inga Voronina vahi all pidamise tähtaja pikendamise kohta kuni 04.01.2021 Maksu- ja Tolliameti 27.11.2020 tõend, mille kohaselt oli Inga Voronina 2019 ametlik sissetulek 1119 € ja 2018 ametlik sissetulek 419 € Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on seisuga 24.07.2020 Inga Voroninal kaks kehtivat väärteokaristust KarS §218 lg.1 alusel vandeadvokaat Madis Mahlapuu 15.06.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 398,40 € ning Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Joonatan Halliku 15.06.2020 määrus taotluse rahuldamise ja tasu summas 398,40 € hüvitamise kohta vandeadvokaat Ilya Zuevi 05.08.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 518,60 € ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi I eriasjade uurija Tatjana Gorbunova 05.08.2020 määrus taotluse rahuldamise ja tasu summas 518,60 € hüvitamise kohta vandeadvokaat Ilya Zuevi 07.08.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 129,60 € ning Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma 10.11.2020 määrus taotluse rahuldamise ja tasu summas 129,60 € hüvitamise kohta vandeadvokaat Ilya Zuevi 17.08.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 83,50 € ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi I eriasjade uurija Tatjana Gorbunova 18.08.2020 määrus taotluse rahuldamise ja tasu summas 83,50 € hüvitamise kohta vandeadvokaat Ilya Zuevi 23.11.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 136,80 € ning Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma 24.11.2020 määrus taotluse rahuldamise ja tasu summas 136,80 € hüvitamise kohta vandeadvokaat Ilya Zuevi 26.11.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 37,20 € ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi I eriasjade uurija Tatjana Gorbunova 26.11.2020 määrus taotluse rahuldamise ja tasu summas 37,20 € hüvitamise kohta vandeadvokaat Ilya Zuevi 01.12.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 32,40 €

-

-

-

-

-

-

ning Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma 01.12.2020 määrus taotluse rahuldamise ja tasu summas 32,40 € hüvitamise kohta vandeadvokaat Ilya Zuevi 25.01.2021 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 1944 € ning Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma 03.06.2021 määrus taotluse rahuldamise ja tasu summas 1944 € hüvitamise kohta tunnistaja J. B. 12.11.2019 ütlused, mille kohaselt oli ta 12.09.2019 tarvitanud koos oma elukaaslase Inga Voroninaga alkoholi, nad läksid Hesburgeri juurde, Inga Voroninal oli näo ees mask. Inga Voronina läks tellima, tunnistaja jäi eemale. Inga Voroninale anti kaup ja nad läksid oma elukohta. 04.11.2019 olid nad kodus ja tarvitasid koos sõpradega alkoholi, käisid kodu lähedal Grossi poes ja Inga Voronina väljus sealt 2-liitrise õllepudeliga. Kas Inga Voronina maksis õlle eest, tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja kinnitas, et poodi sisenesid nad oma alkoholiga ja näitasid enne selle ette Äratundmiseks esitamise 16.09.2019 protokollid koos fotodega, mille kohaselt tundis A. T. ära Inga Voronina kui tütarlapse, kes lasi 12.09.2019 Hesburgeri juures gaasi tema ja kaaslaste suunas ning võttis ära nende tellimuse, samuti tundis A. T. ära J. B. kui tütarlapse, kes tuli 12.09.2019 Hesburgeri juurde koos maskis tütarlapsega ja jäi pisut eemale seisma tunnistaja L. A. 04.08.2020, 13.08.2020 ja 19.08.2020 ülekuulamise protokollid koos fotodega, mille kohaselt läks Inga Voronina 03.08.2020 kell 19.00 poodi toidu järele tunnistaja palvel ning tal olid kaasas tunnistaja pangakaart ja Maxima kliendikaart. Samuti pidi ta hoolitsema sõbranna E. kassi eest. Inga Voronina tuli koju 03.08.2020 kell 00.00, tal olid seljas samad rõivad, mis kodust minnes ja kaasas toiduained. Järgmisel hommikul pesi tunnistaja kõik rõivad puhtaks, taskutes midagi ei olnud. Tunnistaja ei tundnud alkoholi lõhna, kui Inga Voronina koju tuli, kuid ta kaebas peavalu üle. Tunnistaja teadis, et Inga Voronina on arvel psühhiaatriahaiglas ja arst on välja kirjutanud erinevad rohud. Tunnistaja kodus on olemas interneti võimalus ja ruuter, mida kasutab ka Inga Voronina, tal on ka telefonis internet fotod tunnistaja E. M. mobiiltelefoni rakendusest Kontaktid Inga Voronina omakäeline 04.08.2020 puhtsüdamlik ülestunnistus, mille kohaselt ta tappis inimese, kes elas ühiselamus. Nad rääkisid omavahel ja see inimene ütles, et tahab surra ja on väga väsinud viletsuses elamisest, kuna tema sotsiaaltöötaja võtab temalt kõik ära. Nad leppisid kokku, et Inga Voronina aitab teda ja tema aitab Inga Voroninal vabaneda peavalust, mis on esile kutsutud pidevatest mõtetest inimese tapmisest. Noa viskas Inga Voronina kusagile ära, ei mäleta, kuhu. Nuga oli väike kööginuga puidust käepidemega, ta kannab nugasid alati kaasas enda kaitseks Inga Voronina kahtlustatavana ülekuulamise 04.08.2020 protokoll koos fotodega, mille kohaselt ta tunnistas, et kahtlustus tapmise toimepanemises on talle arusaadav ja ta vist pani selle kuriteo toime. 03.08.2020 õhtul jalutas ta koos J. A.ga Kohtla-Järve pargi poole. J. A. kõndis eespool. Ta istus kõnniteele, Inga Voronina võttis pükste taskust noa ja hakkas lööma. Kuhu lõi ja palju lööke oli, ta ei mäleta. Esimeste löökide ajal J. A. istus, pärast kukkus selili ja Inga Voronina lõi veel mitu korda. Seejärel läks Inga Voronina koju, kuid mõne aja pärast sündmuskohale tagasi. J. A. oli samas selili maas, südame piirkonnas oli veri, ta ei liigutanud, ta silmad olid lahti ja ta ei vastanud. Noa viskas Inga Voronina kuskil prügikasti

-

-

Ütluste ja olustiku seostamise 04.08.2020 protokoll koos fotode, skeemide ja CD-plaadiga, mille kohaselt selgitati ja täpsustati tõendamisesemesse puutuvaid 03.08.2020 juhtunu kohta asjaolusid kohapeal Inga Voronina kahtlustatavana ülekuulamise 12.11.2019, 15.05.2020, 12.08.2020 ja 26.11 2020 protokollid koos skeemide ja fotoga Viru Maakohtu 11.09.2020 ja 01.12.2020 kohtuistungite protokollid Isikusamasuse 14.05.2020 tuvastamise protokoll Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise 02.09.2020 määrus, millega hüvitati kohtupsühhiaatria ekspertiisi maksumus 255 €.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Inga Voroninale on esitatud süüdistused KarS §199 lg.2 p.9 järgi. KarS §199 lg.2 p.9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Hõivata saab ainult võõrast asja. Asi tähendab vallasasja. Tegemist peab olema asjaga, mida saab füüsiliselt ära võtta ja ära viia. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. Vargus on lõpule viidud siis, kui vara on süüdlase käes ning tal on võimalus hakata seda oma äranägemise järgi kasutama või käsutama. Süüdistuse kohaselt pani süüdistatav 04.11.2019 kell 21.50 kaupluse Grossi (Kalevi 27 Kohtla-Järve) müügisaalist toime varguse – võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis müügiriiulilt kaks 0,5 l pudelit siidrit GIN ja ühe 1,5 l pudeli siidrit GIN, möödus kaubaga kassadest, jättis tahtlikult kauba eest tasunata ning väljus kaubaga poest. Asitõendi 25.02.2020 vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi videot 04.11.2019 varguse kohta AS OG Elektra kaupluses. Videolt on näha, kuidas 04.11.2019 kell 21.48.21 tuleb kaupluse kassapidaja juurde isik mustades riietes, näitab kassapidajale kaasas olnud pudeleid, paneb need ostukärusse ja siseneb müügisaali. Kell 21.49 läheneb ta jookide riiulile ning näha on tema ostukärus olevad pudelid. Kell 21.49.03 võtab sama isik riiulilt 1,5 l plastikpudeli ja paneb ostukärusse ning pisut eestpoolt 2 väiksemat plastikpudelit ja paneb need samuti ostukärusse. Kell 21.49.51 on näha sama isik tühja ostukäruga, vasakus käes on tal suur plastikpudel, paremas käes 2 väikest plastikpudelit. Kell 21.50.09 on sama isik ilma ostukäruta, hoiab endiselt nimetatud pudeleid ja möödub kassast kauba eest maksmata. Tunnistaja J. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab AS OG Elektra kaupluses vanemteenindajana. 04.11.2019 sisenes süüdistatav kauplusesse ja näitas kaasasolevat suurt džinnipudelit. Kaamera salvestise pealt nägi tunnistaja, kuidas süüdistatav pani selle pudeli riiulile ja võttis teise pudeli, millega läks kassadest

mööda selle eest tasumata. Seejärel läks kassapidaja alkoholiriiuli juurde ja avastas avatud korgiga pudeli, milles oli ilmselt seebivesi. Tunnistaja K. K. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et novembris 2019 pidasid kaupluse töötajad süüdistatava kinni, kuna ta oli varem midagi kauplusest varastanud. Kuna süüdistataval puudus isikut tõendav dokument, tuvastasid nad isiku e-politsei kaudu politsei patrullautos. Tunnistaja J. B. keeldus maakohtu istungil tunnistuste andmisest, kuid tema kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et nad tarvitasid 04.11.2019 koos süüdistatavaga alkoholi ja süüdistatav käis ka AS OG Elektra kaupluses, kust väljus 3 pudeliga. Tunnistaja ei tea, kas süüdistatav nende eest tasus. AS OG Elektra 11.11.2019 tsiviilhagiavaldus summale 6,74 €, mida maakohtu istungil toetas kannatanu esindaja Ü. A.. Süüdistatav keeldus maakohtu istungil ütluste andmisest, kuid peale ringkonnaprokuröri avakõnet ta selles kuriteoepisoodis oma süüd ei tunnistanud. Maakohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et varguse toimepanemine süüdistatava poolt 04.11.2019 AS OG Elektra kauplusest on tõendatud. Maakohus ei nõustu siinkohal kaitsja ühelauselise seisukohaga, et objektiivsed tõendid antud episoodi osas puuduvad. Vastupidi, lisaks Asitõendi vaatlusprotokollile, mille kohaselt vaadeldi turvakaamera salvestist kauplusest, viitavad tunnistajad otse süüdistatavale kui kuriteo toimepanijale. Kaupluse teenindajad tundsid süüdistatavat sedavõrd hästi, et pidasid ta kinni veel nädal peale varguse toimepanemist. Samuti pani süüdistatav süüdistuse kohaselt toime varguse 14.05.2020 kell 19.30, kui võttis kaupluse Grossi (Kalevi 27 Kohtla-Järve) müügisaalist võõra vallasasja omastamise eesmärgil kalamarja purgi, möödus kassadest selle eest tasumata ja väljus kaubaga kauplusest, kuid oli kaupluse töötaja poolt kinni peetud ning kaup tagastati kauplusele. KarS §25 lg.2 – §199 mõistes on valduse rikkumine ehk varguskatse alanud, kui hõivaja on asunud vahetult täitma objektiivset koosseisu, võõrast vallasasja ära võtma. Tunnistaja V. L.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 14.05.2020 pidas ta süüdistatava kinni, kuna viimane varastas purgi kalamarja ja ei tasunud selle eest. AS OG Elektra 14.05.2020 avaldusest nähtub, et samal päeval kell 19.24 püüdis naisterahvas varastada kaupluse müügisaalist 100 g suupistemarja hinnaga 1,58 €, kuid ta peeti kinni ja kaup tagastati kauplusele rikkumata. Isikusamasuse tuvastamise 14.05.2020 protokolli kohaselt peeti KarS §218 ja §199 lg.2 p.9 alusel korrarikkumise kõrvaldamiseks kinni Inga Voronina. Süüdistatav keeldus maakohtu istungil ütluste andmisest, kuid peale ringkonnaprokuröri avakõnet tunnistas ta oma süüd selles kuriteoepisoodis täielikult.

Maakohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava süü antud kuriteoepisoodis on samuti leidnud tõendamist. Süüdistatav peeti kohapeal kinni ja tema isikusamasus tuvastati. Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda ja sealjuures on teod omavahel seotud. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik ei ole süstemaatilisuse moodustumiseks oluline, seda tuleb küll hinnata, kuid analüüsides siinkohal süütegude sisemisi seoseid. Süstemaatilisuse hindamisel tuleb arvestada, et tegemist oleks vähemalt kolme süüteoga, mida iseloomustab järjekindel, pidevalt korduv tegevus (vt. ka Riigikohtu 20.04.2009 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-87-08). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatavat karistatud väärteokorras KarS §218 lg.1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 19.08.2019 ja 31.07.2019 otsustega. Eelnimetatud 19.08.2019 otsusest väärteoasjas nr.2440,19,003869 nähtub, et süüdistatav pani 31.07.2019 kell 15.47 toime varavastase süüteo kaupluse Maxima müügisaalist, võttes vaba juurdepääsu teel 0,568 l heledat õlut Saku Rock 5,3% maksumusega 1,49 € ja möödus sellega kassadest kauba eest tasumata. Eelnimetatud 31.07.2019 kiirmenetluse otsusest nr.10220172141052 nähtub, et süüdistatav pani samal päeval kell 18.17 toime varavastase süüteo kaupluse Maxima müügisaalist, võttes vaba juurdepääsu teel ühe purgi tumedat õlut Alexander Dunkel 4,2% maksumusega 1,47 € ja möödus sellega kassadest kauba eest tasumata. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et süüdistatav on täitnud KarS §199 lg.2 p.9 sätestatud kuriteokoosseisu. Kuriteod on kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatava süüd välistavad asjaolud puuduvad. Maakohus leiab, et subjektiivsest küljest on süüdistatav 04.11.2019 kuriteoepisoodi toime pannud kavatsetult. Vastavalt KarS §16 lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Maakohus leiab, et minnes kauplusesse, võttes kaasa enda poolt vedelikuga täidetud pudelid, jättes need kaupluse riiulile ja võttes sealt kaasa teised pudelid originaalalkoholiga, oli see ilmselgelt süüdistatava eesmärk. Süüdistatav pidas kindlasti võimalikuks, et selline vahetus on võimalik ja pidas kindlasti võimalikuks selle saabumise. Maakohus leiab, et subjektiivsest küljest on süüdistatav 14.05.2020 kuriteoepisoodi toime pannud otsese tahtlusega. Vastavalt KarS §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Seega on otsese tahtluse puhul oluline, et isik teab kindlasti, et tema teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid see pole tema teo eesmärk ja ähvardava tagajärje ärahoidmiseks ei võta ta midagi ette. Maakohus leiab, et antud kuriteoepisoodis puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav läks kauplusesse kindla kavatsusega panna toime just 100 g suupistemarja vargus. Maakohus on seisukohal, et antud juhul sai küll süüdistatav aru, et tema tegu on kvalifitseeritav vargusena, kuid selle ärahoidmiseks ei võtnud ta siiski midagi ette. Inga Voroninale on esitatud süüdistus ka KarS §200 lg.2 p.8 järgi. KarS §200 lg.2 p.8 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Röövimine seisneb asja äravõtmises vägivalla abil. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele ning võib olla nii avalik kui salajane. Samuti peab vägivald olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, s.t. et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal või vahetult enne või pärast. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend ja olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Süüdistuse kohaselt lasi süüdistatav 12.09.2019 kell 21.30 Kohtla-Järvel Vironia keskuses asuvas Hesburgeris kolm korda R. L.le ja A. T.le näkku pipragaasi ning haaras enda valdusse Hesburgeri müüja poolt avatud müügiaknale asetatud R. L. poolt tellitud ja tasutud kauba. Gaasi näkku pihustamine on vägivald, sest süüdlane kasutab gaasiballooni kannatanu ründamiseks, saavutab kannatanu vastupanu mahasurumise ning hõivab sellise vägivalla kasutamisega võõra asja. Gaasiballooni kasutamine vastab relva kasutamise tunnustele ja seetõttu tulebki asja hõivamist koos gaasiballooni kasutamisega käsitleda röövimisena relvana kasutatava esemega. Vastavalt Relvaseaduse §11 p.2 on gaasirelv mõeldud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga. Süüdistatava tegevuse kvalifitseerimisel röövimisena relvana kasutatava esemega või relvaga ei oma tähtsust asjaolu, kas sellise eseme kasutamisega põhjustati kannatanule reaalselt elule või tervisele ohtlikku tagajärge või mitte. Sellise eseme kasutamist vara hõivamisel tuleb iseenesest lugeda elule ja tervisele ohtlikuks, kuna relv või relvana kasutatav ese võimaldab alati elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamist ja seda tajub ka kannatanu (vt. ka Riigikohtu 15.04.1997 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-37-97). Kannatanu R. L. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 12.09.2019 kell 21.30 oli ta koos 3 teisega Vironia keskuse Hesburgeris ja tellisid toitu kaasa, tasus selle eest tema. Tellimuse ootamise ajal tulid sinna ka 2 tütarlast, üks neist läks eemale parklasse, teisel oli ees mask ja tema tuli nende seltskonna juurde. Maskiga neiu

lasi nende suunas 2 – 3 korda pipragaasi, esimene kord õhku, järgmised korrad otse kannatanu suunas. Kannatanu kinnitas, et sai gaasiga pihta, silmad hakkasid vett jooksma, ta tundis gaasi lõhna ja valu rinnus. Kui nende tellimus sai valmis, läks maskiga neiu akna juurde, tõstis maski üles, rääkis müüjaga ja seejärel andis müüja neiule kannatanu poolt tehtud tellimuse. Kannatanu ütluste kohaselt olid ta silmad veel järgmisel hommikul vesised. Tsiviilhagist kannatanu loobus. Kannatanu A. T. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema oli koos õe ning R. ja A. L.ga 12.09.2019 õhtul Vironia keskuse Hesburgeris, nad tegid ühise toidu tellimuse ja jäid seda väljas ootama. Sel ajal tuli sinna 2 neiut, kes ei tellinud midagi. Kannatanu õde seisis koos A. L.ga veidi eemal. Kui nende tellimus sai valmis, tuli maskis neiu nende juurde ja pihustas tema ning R. L. suunas gaasi, seejärel läks tellimuste akna juurde, kergitas maski, rääkis teenindajaga, võttis nende tellitud toidu ja lahkus. Kannatanu kinnitas, et tundis maskis neiut, kuna oli teda korduvalt linnas näinud. Samuti tunnistas kannatanu, et peale gaasi pihustamist valutasid tal silmad veel 3 – 4 päeva, kooli medõde pani talle silmatilku. Kindlasti pihustas maskis neiu gaasi otse nende poole ja see ei sattunud nendeni kogemata. Tunnistaja A. T. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 12.09.2019 õhtul oli ta koos kahe noormehe ja õega Vironia keskuse Hesburgeris, tellisid kaasavõtmiseks toitu väljast aknast ning jäid seda ootama. Alguses seisid nad kõik neljakesi koos, hiljem läks tema koos A. L.ga natuke eemale. Järgnevalt tuli sinna kaks neiut, üks neist oli maskis. Maskis neiu pihustas gaasi, algul niisama, teisel korral sihtis otse tunnistaja õe ja R. L. suunas. Tunnistaja kinnitas, et oli maskis neiut varem korduvalt linnas näinud. Seejärel läks maskis neiu tellimuste akna juurde, võttis nende tellimuse ja mõlemad neiud lahkusid. Õel ja R. L.l jooksid silmadest pisarad, silmad punetasid, õde ei saanud silmi lahti teha. Tunnistaja A. L. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta oli koos R. L. ja 2 õega 12.09.2019 Vironia keskuses asuvas Hesburgeris. Sinna tuli maskis neiu, kes pihustas pipragaasi nende suunas, läks tellimuste akna juurde ja võttis ära nende tellimuse. R. L. sai pipragaasiga pihta ja pesi oma silmi politseijaoskonnas. Tunnistaja J. B. keeldus maakohtu istungil ütluste andmisest, kuid tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et 12.09.2019 õhtul oli ta koos süüdistatavaga Vironia keskuse Hesburgeri juures ning süüdistataval olid nii mask kui gaasiballoon. Tunnistaja V. Š. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 12.09.2019 õhtul töötas ta teenindajana Vironia keskuse Hesburgeris, tal oli kaasas ka väike laps. Sinna tuli neljane noorte seltskond, nad tegid ühise tellimuse akna kaudu ja jäid seda ootama. Tellimuse täitmise ajal tulid sinna veel 2 neiut, üks neist oli maskis. Kui tellimus sai valmis, hoidis maskis neiu käes gaasiballooni, sihtis tunnistaja poole ja ütles, et see on tema tellimus. Tunnistaja tundis ohtu endale ja lapsele ning andis tellimuse neiule. Kui neiu kergitas oma maski, tundis ta neiu ära, kuna oli teda korduvalt linnas näinud. Tunnistaja teadis, et neiu tarvitab narkootikume ja tema hüüdnimi on Kostja. Äratundmiseks esitamise 16.09.2019 protokollist nähtub, et A. T. tundis ära tütarlapse, kes oli 12.09.2019 õhtul koos teise tütarlapsega Vironia keskuse

Hesburgeris ning lasi gaasi ja võttis ära nende tellimuse. Tunnistaja tundis ära Inga Voronina. Äratundmiseks esitamise 16.09.2019 protokollist nähtub, et A. T. tundis ära tütarlapse, kes oli 12.09.2019 õhtul koos maskis tütarlapsega Vironia keskuse Hesburgeris ja jäi pisut eemale kõndima. Tunnistaja tundis ära J. B. Asitõendi 25.02.2020 vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldi AS Hesburgerilt saadud videosalvestist 12.09.2019 juhtumi kohta Vironia keskuse Hesburgeris. Videolt on näha, kuidas noormees esitab läbi akna tellimuse ja koos teise isikuga eemalduvad nad aknast. Samal ajal tuleb akna juurde tütarlaps, kellel on näo eest ülestõstetud valge mask. Kell 21.20.27 avab klienditeenindaja akna ning annab tütarlapsele joogitopsi ja ostud paberpakendis, tütarlaps eemaldub. Süüdistatav keeldus maakohtu istungil ütluste andmisest, kuid ringkonnaprokuröri avakõnet kinnitas, et gaasi ta ei kasutanud.

peale

Maakohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava süü antud kuriteoepisoodis on leidnud tõendamist ja süüdistatav on täitnud KarS §200 lg.2 p.8 sätestatud kuriteokoosseisu. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatava süüd välistavad asjaolud puuduvad. Ühes seltskonnas viibinud kahe kannatanu ja kahe tunnistaja puhul on tegemist süüdistatavale võõraste isikutega, nad ei olnud tuttavad, seega on eluliselt usutav, et mingisugust sellist vihavaenu nende vahel ei olnud, mis tingiks valeütluste andmise süüdistatava kohta. Samasugune on olukord Hesburgeri klienditeenindaja osas. Viimane teadis süüdistatavat küll visuaalselt ja oli teda samuti linnas näinud, kuid tuttavad nad ei olnud ja mingisuguseid suhteid nende vahel ei olnud samuti. Maakohus ei tuvastanud ka antud tunnistaja puhul ühtegi sellist asjaolu, mida saaks tõlgendada valeütluste andmiseks süüdistatava kahjuks. Maakohus ei nõustu siinkohal kaitsja seisukohaga, et antud kuriteoepisoodi puhul on tegemist süütegudega KarS §199 lg.1 ja §262 lg.1 järgi ning röövimise koosseis ei ole täidetud. Kaitsja viitas siinkohal sellele, et süüdistatava ja seltskonna vahel puudus igasugune otsene kontakt, süüdistatav lahkus sündmuskohalt ja ta ei soovinud kellelegi halba, mistõttu ei ole võimalik järeldada, et süüdistatav kasutas vägivalda. Maakohus nõustub siinkohal kaitsjaga ainult selles osas, et süüdistatava ja seltskonna vahel puudus tõepoolest otsene kontakt. Kannatanu R. L. kinnitas üheselt, et kui Hesburgeri juurde tuli maskis neiu, ei öelnud ta midagi, lasi lihtsalt klappidest õudusmuusikat ning seejärel pihustas gaasi. Maakohus on seisukohal, et röövimise koosseis on siiski täidetud. Süüdistatav kasutas pipragaasi vägivallana just selleks, et välistada kannatanute vastuhakk ja saada sellega enda valdusse kannatanu seltskonna poolt tehtud toidutellimus. Maakohtule esitatud tõendid ei kinnita kuidagi kaitsja versiooni, et süüdistatav küsis kannatanutelt nende nõusolekut nende tellimuse endale saamiseks, et kannatanud olid sellega nõus, et alles seejärel pihustas süüdistatav ilma halba soovimata pipragaasi ning lahkus koos sõbranna ja teiste toidutellimusega. Vastuseks kaitsja väitele kuriteo intensiivuse kohta kordab maakohus juba eelpoolöeldut, et süüdistatava tegevuse kvalifitseerimisel röövimisena relvana kasutatava esemega või relvaga ei oma tähtsust asjaolu, kas sellise eseme kasutamisega põhjustati kannatanule reaalselt elule või tervisele ohtlikku tagajärge või mitte. Maakohtul puudub meditsiiniline pädevus hinnata, kas kannatanute silmadele tekitati oluliselt kahju, küll aga lähtub maakohus kannatanute endi

ütlustest, mille kohaselt olid kannatanu R. L. silmad veel järgmisel päeval vesised ning kannatanu A. T. silmad sel määral 3 – 4 päeva kahjustunud, et kooli meditsiiniõde pani talle silmatilku ja ta nägi halvasti. Tunnistaja A. T. ütluste kohaselt ei saanud õde samal õhtul silmi avada ja pisarad ainult jooksid. Maakohus leiab, et subjektiivsest küljest on süüdistatav 12.09.2019 kuriteoepisoodi toime pannud kavatsetult. Vastavalt KarS §16 lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et süüdistatav läks Vironia keskuses asuvasse Hesburgerisse koos maski ja gaasiballooniga. Tegemist ei olnud juhusliku möödumisega, kuna kannatanu R. L. ütlustest nähtub, et süüdistatav jäi nende juurde seisma ja lasi klappidest õudusfilmide muusikat, ise ta tellimust tegema ei läinud. Kui Hesburgeri tellimuste tegemise aken avanes ja oli aru saada, et kannatanute seltskonna tellimus on valmis edastamiseks, lasi süüdistatav kannatanute suunas pipragaasi ning läks akna juurde nende tellimust endale võtma. Seega oli süüdistatava eesmärk saada enda valdusesse kannatanute toidutellimus ning ta oli kindel või pidas vähemalt kindlalt võimalikuks selle eesmärgi saabumise. Inga Voroninale on esitatud süüdistus ka KarS §114 lg.1 p.1 järgi. KarS §114 lg.1 p.1 näeb ette vastutuse tapmise eest piinaval või julmal viisil. Süüdistuse kohaselt tekitas süüdistatav 03.08.2020 ajavahemikul kell 22.51 – 22.54 Pärna 8 Kohtla-Järve maja juures lühikese aja jooksul J. A.le noaga elupuhuselt kokku 32 vigastust, mille tagajärjel kannatanu suri. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 03.08.2020 hilisõhtul leiti Pärna 8 Kohtla-Järvel asuva maja juurest meesterahva surnukeha. Äratundmiseks esitamise 04.08.2020 protokolli kohaselt tundis Kohtla-Järve sotsiaalosakonna sotsiaaltöötaja J. A. surnus ära J. A., kelle tugiisik/kontaktisik oli ta tööalaselt. Sama protokolli kohaselt nägi tugiisik J. A.t viimati 03.08.2020 kell 10.30, siis oli tal seljas roheline T-särk ja jalas ruudulised lühikesed püksid. Antud kaasuse puhul ei olnud tapmisel teadaolevaid pealtnägijaid, samuti ei ole tuvastatud tunnistajaid, kes oleksid näinud süüdistatava ja kannatanu liikumist Pärna tänaval 03.08.2020 õhtul. Seega tuleb süüdistatavaga seotud sündmuste käik sellel päeval rekonstrueerida kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõendite kaudu. Tunnistaja L. A. keeldus maakohtu istungil ütluste andmisest, kuid tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et 03.08.2020 õhtul palus ta süüdistataval käia toidupoes ja andis tasumiseks oma pangakaardi. Asitõendi 25.09.2020 vaatlusprotokollist koos fototabelitega (turvakaamera videosalvestis, mis jäädvustas Vironia keskusesse sisenejad ja väljujad) nähtub, et

03.08.2020 kell 20.29.12 ilmub turvakaamera vaatevälja J. A., kellel olid jalas musta värvi plätud, lühikesed püksid ning roheline T-särk. J. A. kõnnak oli taaruv ja koordinatsioonihäiretega. Kell 21.13.47 ilmub turvakaamera vaatevälja mustades riietes süüdistatav, lehvitab J. A.le, nad vestlevad ja sisenevad koos kaubanduskeskusesse. Kell 21.18.24 väljuvad mõlemad kaubanduskeskusest ja lahkuvad turvakaamera vaateväljast. Asitõendi 05.08.2020 vaatlusprotokollist koos fototabelitega (turvakaamerate videosalvestised kauplusest Maxima, mis asub Vironia kaubanduskeskuses) nähtub, et 03.08.2020 kell 21.15.09 sisenevad kauplusesse kaks isikut, ühel on jalas musta värvi plätud, lühikesed püksid ja roheline T-särk ning teisel musta värvi üleriided. Kaupluse müügisaalis liiguvad kirjeldatud isikud koos ja suhtlevad omavahel. Isikud tasusid kolme kauba eest iseteeninduskassas ja lahkusid koos kauplusest kell

Tunnistaja R. T. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema tagas politseinikuna sündmuskoha puutumatuse ja nägi kannatanu kaelal noahaava, kuid ligemale ja meesterahvast puutuma ta ei läinud. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi 16.11.2020 akti nr.20E-IDS0021/216 kohaselt olid J. A. surma põhjuseks hulgalised rindkere- ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel ja paremal pool kõhu eesseinas südame ja vasaku kopsu vigastusega, mille tüsistusena tekkis mõlemapoolne verirind, verikõht ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Kogu eksperdiarvamuse on maakohus välja toonud käesolevas kohtuotsuses eespool. Kohtuarst – ekspert Mihhail Vassini poolt maakohtu istungil antud selgitustest nähtub, et kaela eespinnale tekitatud vigastuste puhul ei olnud löögi jõud väga tugev; rinna ette ja taha ning kõhu eesseinale tekitatud vigastuste puhul oli löögijõud nii tugev, et osaliselt olid vigastatud ka roided ja kõhred. Kuni teadvuse kaotuseni oli kannatanu võimeline sooritama tahtlikke liigutusi umbes 10 sekundi vältel. Vigastuste tekitamise järjekorda kindlaks määrata ei ole võimalik. Kannatanu võis löökide ajal liikuda. Kõik tekitatud vigastused olid elupuhused. DNA 23.09.2020 ekspertiisiakti nr.20E-GE0866 kohaselt ei ole välistatud analüüsil saadud täisprofiilist süüdistatavalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumine. Tunnistaja E. M. ütlustest nähtub, et süüdistatav viibis augusti alguses 2020 tema korteris, kuna tunnistaja palus tal sööta kassi. Korteris olles võis süüdistatav kasutada internetti ja wifit. Tunnistaja L. A. ütluste kohaselt toetas süüdistatava telefon interneti kasutamise võimalust. Ütluste ja olustiku seostamise 04.08.2020 protokollist koos skeemidega nähtub, et süüdistatav näitas oma liikumise trajektoori 03.08.2020 koos kannatanuga, selgitas, kus ja mida tegi ning kinnitas, et tappis kannatanu kaasasolnud noaga. Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas süüdistatav oma süüd tapmises ja märkis ka omakäeliselt ära enda liikumise, samuti seletas, et kandis pükste taskus nuga, millega tappis kannatanu ning hiljem viskas noa minema. Lisaks ülalloetletud isikulistele ja dokumentaalsetele tõenditele uuris maakohus kohtuistungil ka kõiki teisi dokumentaalseid- ja asitõendeid, millele on viidatud ja mida kirjeldatud käesolevas kohtuotsuses eespool. Maakohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava kuriteoepisoodis on leidnud tõendamist ja süüdistatav tappis kannatanu.

süü

antud

Süüdistuse ja ringkonnaprokuröri kohtukõne kohaselt oli antud juhul tegemist tapmisega julmal viisil. Kaitsja selle seisukohaga kohtukõnes ei nõustunud. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes, aga ei eelda ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi. Julmus väljendub tapmisteo välises pildis (vt. ka Riigikohtu 09.11.2017 lahend kohtuasjas nr.1-1510119). Oluline on siinkohal tuvastada, et tapmine on toime pandud olustikus, milles avaldub teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes. Teoviisi julmusel peab olema vahetu seos tapmisteoga.

Kaitsja märkis kohtukõnes, et süüdistuse ja ekspertiisiakti kohaselt saabus kannatanu surm lühikese aja jooksul, mistõttu ajalis-ruumiline lähiseos kinnitab, et kannatanu ründamine oli intensiivne ja ulatuslik. Kannatanu surm tuli kiiresti ja edaspidised manipulatsioonid kannatanu kehaga olid juba pärast tema surma. Esimesed löögid ja esimesed torke – lõikehaavad olid fataalsed. Maakohus selle kaitsja seisukohaga ei nõustu. Nii ekspertiisiaktis kui ka oma selgitustes maakohtu istungil märkis kohtuarst – ekspert Mihhail Vassin üheseltmõistetavalt, et kõik kannatanu vigastused olid tekitatud elupuhuselt. Seega ei saa rääkida kaitsja versioonist, et kannatanu suri juba peale esimesi lööke ning järgnevad vigastused olid tekitatud surnule. Maakohtu istungil uuritud tõendite põhjal tuleb nõustuda ringkonnaprokuröri järeldusega, et kannatanu tapmine oli toime pandud julmal viisil. Tutvunud käesolevas kriminaalasjas kogutud dokumentaalse tõendusmaterjaliga nõustub maakohus ringkonnaprokuröri analüüsiga, et tapmise väline jõhker teopilt osundab kindlasti sellele. On selge ja mõistetav, et iga tapmine on mingil määral jõhker ja kätkeb endas hoolimatust inimelu vastu üldiselt. Käesolevas kriminaalasjas menetletava tapmise kuriteo puhul tuleb aga asuda seisukohale, et see on süüdistatava poolt toime pandud julmal viisil, kuna selles avaldus eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus tuttava elu suhtes. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud ühtegi sellist asjaolu, mis viitab tülile süüdistatava ja kannatanu vahel või muule sarnasele äkkreaktsioonile süüdistatava poolt. Vastupidi, Vironia kaubanduskeskuse ees ja sees tehtud salvestistest nähtub, et süüdistatav ja kannatanu kohtusid kaubanduskeskuse ees, süüdistatav lehvitas kannatanule, nad sisenesid koos kaubanduskeskuses asuvasse kauplusesse Maxima, sooritasid koos ostud ja lahkusid samuti koos. Süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et koos otsustasid nad suunduda linna parki. Kaitsja märkis kohtukõnes ka seda, et süüdistatav tappis kannatanu, kuna viimane palus seda. Samuti viitas kaitsja kannatanu esindaja ütlustele maakohtu istungil, mille kohaselt ei olnud kannatanu õnnelik inimene, kuna tema ema oli surnud ja tal olid omad probleemid. Kannatanu esindaja M. A. ütlustest maakohtu istungil nähtub tõepoolest, et kannatanu ema oli surnud, kannatanu elas ühiselamus, tarvitas alkoholi ja ilmselt ka narkootikume. Pojal olevat küll olnud mingid probleemid seoses elamisega ühiselamus, kuid millised, sellest poeg ei rääkinud. Mitte kunagi ei ole poeg aga öelnud, et enam ta elada ei taha. Tulenevalt nendest kannatanu esindaja ütlustest leiab maakohus, et juhul, kui kannatanul oleksid tõepoolest olnud ületamatud probleemid, mis oleksid pärssinud tema elu, oleks ta nendest isale rääkinud. Kannatanu esindaja kinnitas, et nad rääkisid tihti telefoni teel ja käisid vastamisi külas. Poeg ei palunud ühegi probleemi puhul temalt abi. Ülaltoodu alusel leiab maakohus kokkuvõttena, et kannatanu tapmine süüdistatava poolt oli toime pandud julmal viisil. Oluline on siinkohal tuvastatus, et tapmine on toime pandud olustikus, milles avaldub teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes. Maakohus leiab, et antud asjaolud on käesolevas kriminaalasjas

tuvastatud, mistõttu maakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga selle kuriteoepisoodi ümberkvalifitseerimise osas. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et subjektiivsest küljest on tegemist kuriteo toimepanemisega otsese tahtlusega. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Vastavalt KarS §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega on otsese tahtluse puhul oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg. Maakohus leiab, et tekitades teadlikult kannatanule ohtraid kehavigastusi, s.h. ka elutähtsatesse kehapiirkondadesse ja jättes ta peale seda sinnasamasse, teadis süüdistatav kindlalt, et kannatanu sureb. Seega saab kokkuvõtteks kindlalt väita, et süüdistatav tahtis toime panna süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Tegemist ei ole hetkelise agressiivsuse väljundiga. Kaitsja märkis oma kohtukõnes, et süüdistatav on vaimselt haige inimene, kellel on diagnoositud segatüüpi isiksusehäire, emotsionaalne ebastabiilsus, passiiv-agressiivsus ja psühhoaktiivse aine sõltuvus, mistõttu tuleb eraldi hinnata, kas süüdistataval esineb piiratud süüdivus ja sellest tulenevalt alus karistuse kergendamiseks. KarS §35 sätestab, et kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on sama seadustiku §34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada sama seadustiku §60. KarS §60 lg.1 sätestab, et sama seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust sama paragrahvi lg.2 – 4 sätestatud korras. Süüdistatava suhtes ekspertiisiakti.

teostatud

ekspertiisidest

on

maakohtule

esitatud

kaks

SA Ahtme Haigla 24.08.2020 Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr.65 kohaselt on süüdistatav võimeline, arvestades tema iga ja psüühika iseärasusi, psüühilist seisundit ja tajumistingimusi, tajuma kuriteosündmuse ajal õigesti kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid; süüdistataval esineb segatüüpi isiksushäire, mis ei piira tema võimet oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida; süüdistatav oli 12.09.2019, 04.11.2019 ja 14.05.2020 võimeline oma tegude tähendusest (s.h. tagajärgedest) aru saama ja neid juhtima; süüdistatav on tulenevalt oma psüühilisest seisundist võimeline andma eeluurimise käigus ütlusi juhtunu kohta ja ta on võimeline esinema kohtus ja süüdimõistva otsuse korral kandma karistust; süüdistatav ei vaja meditsiinilise (psühhiaatrilise) iseloomuga sunnivahendeid; süüdistatav ei ole oma vaimsest tervisest tulenevalt ohtlik iseendale ega teistele, tal ei esine agressiivsuse ilminguid. SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku 02.09.2020 Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi akti nr.7.1-3/521 kohaselt on süüdistatav võimeline, arvestades tema iga ja psüühika iseärasusi,

psüühilist seisundit ja tajumistingimusi, tajuma kuriteosündmuse ajal õigesti kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid; süüdistataval esineb segatüüpi isiksusehäire (impulsiivne, emotsionaalselt ebastabiilne, düssotsiaalne, passiiv – agressiivsus) ja mitme psühhoaktiivse aine sõltuvus; süüdistataval ei esine vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust või muud kestva iseloomuga psüühikahäiret, mis ei võimaldaks tal kestvalt oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida; süüdistatav oli 03.08.2020 võimeline oma tegude tähendusest (s.h. tagajärgedest) aru saama ja neid juhtima; süüdistatav on tulenevalt oma psüühilisest seisundist võimeline andma eeluurimise käigus ütlusi juhtunu kohta ja ta on võimeline esinema kohtus ning süüdimõistva otsuse korral kandma karistust; süüdistatav ei vaja meditsiinilise (psühhiaatrilise) iseloomuga sunnivahendite rakendamist; süüdistataval esinevate häirete, isiksusehäire, narkootikumidest ja alkoholist sõltuvuse ravi ja rehabilitatsioon võivad toimuda reaalsete võimaluste piires tema vaba tahte põhjal üldistel alustel; süüdistataval on teatud kalduvus vägivaldsele käitumisele, kuid seda ette prognoosida ei ole antud ekspertiisi pädevuses. Isik võib õigusvastast tegu toime pannes olla täiel määral süüdiv, süüdimatu või piiratult süüdiv. Käesolevas kriminaalasjas leidis kaitsja, et süüdistatava puhul võib tegemist olla piiratult süüdiva isikuga. Süüdimatus ja piiratud süüdivus langevad osaliselt ühte: kattuvad nende kahe meditsiinilised tunnused, s.t. inimesel peab olema KarS §34 nimetatud psüühikahäire. Küll aga erinevad nende kahe juriidilised tunnused. Süüdimatu on selline õigusvastase teo toimepanija, kes ei suuda oma psüühikahäire tõttu mõista oma teo keelatust (ebaõigust) või ei suuda ta oma käitumist vastavalt oma arusaamale oma teo keelatusest (ebaõigusest) juhtida. Kui aga inimesel hoolimata KarS §34 pärasest psüühikahäirest on need võimed (arusaamis- ja juhtimisvõime) olemas, võib ta siiski olla piiratult süüdiv: seda juhul, kui see psüühikahäire raskendab oluliselt tema võimet oma teo keelatusest (ebaõigusest) aru saada või võimet juhtida oma käitumist vastavalt oma arusaamale oma teo keelatusest (ebaõigusest) (vt. ka Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2022 lahend kohtuasjas nr.1-22-1919). Seega tuleb esmalt kindlaks teha, kas kuriteo toimepanijal oli selle teo toimepanemise ajal süüdimatuse meditsiiniline tunnus ehk vähemalt üks KarS §34 p.1 – 5 loetletud raske psüühikahäire. Psüühikahäire tuvastatakse kohtupsühhiaatriaekspertiisi abil. Eksperdilt saadud teabe põhjal peab kohus langetama normatiivse otsustuse, kas toimepanijal diagnoositud psüühikahäire on käsitatav raskena ka õiguslikus mõttes. Üksnes juhul, kui süüdimatuse meditsiiniline tunnus leiab kinnitust, kuid samas pole alust rääkida toimepanija süüdimatusest, tuleb kohtul liikuda piiratud süüdivuse kontrolli teisele astmele. Seal on vajalik hinnata, kas isiku võime käituda normipäraselt oli oluliselt piiratud võrreldes nendega, kellel ei ole meditsiinilisi tunnuseid. Tegemist on õigusliku otsustusega, mille langetamisel annab kohus hinnangu sellele, mil määral oli süüdistatav võimeline järgima õiguskorraga seatud reegleid. Selleks tuleb kohtul analüüsida piiratud arusaamisvõime või kontrollivõime seost konkreetse teo ja süüteokoosseisu kontekstis, võttes arvesse kõiki tegu ning inimest iseloomustavaid asjaolusid (vt. ka Riigikohtu 20.06.2022 lahend kohtuasjas nr.1-20-6745). Kaitsja viitas kaitsekõnes sellele, et süüdistatava psühholoogiline portree on otseses sümptomaatilises seoses tema poolt toime pandud kuritegudega – süüdistatav eiras

õigust elule ja omandiõigust, kui tappis kannatanu ning varastas toitu kauplusest ja Hesburgerist, mistõttu on alust süüdistatava karistuse kergendamiseks. Tegemist on sotsiopaadiga, kes ei suuda järgida valitsevaid sotsiaalseid norme ega õppida negatiivsetest kogemustest. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Mõlemas ekspertiisiaktis on üheseltmõistetavalt märgitud, et kõikide kuritegude toimepanemise ajal sai süüdistatav selgelt aru oma tegude sisust ja tagajärgedest. Eriliselt saab siinkohal välja tuua süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt läks ta peale kannatanu tapmist koju, kuid veidi hiljem tagasi sündmuskohale, et veenduda, kas kannatanu on ikka surnud. Maakohus leiab, et süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes eirab lihtsalt ühiskonnas kehtestatud norme, on nende suhtes ükskõikne ja käitub nii, nagu ta hetkel heaks arvab. Nimetatud asjaolud ei ole aga sellised, mis annaksid alust süüdistatavale mõistetava karistuse kergendamiseks KarS §35 ja §60 mõttes. Käesoleval juhul ei saa ühegi kuriteoepisoodi toimepanemise ajal antud süüdistatava puhul rääkida stressist või järsku vallandunud mingist ägedast reaktsioonist. Otsustus süüdivuse/süüdimatuse/piiratud süüdivuse kohta on juriidiline. Ekspertiisiaktis saavad eksperdid kohtu jaoks välja tuua üksnes nende meditsiinilised kriteeriumid. Arvestades kahes ülalviidatud ekspertiisiaktis väljatoodud eksperdiarvamusi teeb maakohus ühese järelduse selle kohta, et kõikide kuriteoepisoodide toimepanemise ajal oli süüdistatav võimeline õigesti tajuma kuritegudega seotud tähtsaid asjaolusid ning tal ei esine vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust või muud kestva iseloomuga psüühikahäiret, mis ei võimaldaks tal kestvalt oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida. Seega ei ole kokkuvõtteks antud kriminaalasjas antud süüdistatava puhul tegemist süüdimatuse ega piiratud süüdivusega. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle KarS §114 lg.1 p.1; §200 lg.2 p.8 ja §199 lg.2 p.9 inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetutele ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav süüdi kolmes erinevas kuriteokoosseisus, millest kahe puhul on tegemist on I raskusastme süütegudega. Süüdistusakti ja ringkonnaprokuröri kohtukõnes väljendatu kohaselt on karistust kergendavad asjaolud käesolevas kriminaalasjas järgmised: süüdistatav tunnistas oma süüd kalamarja varguses ja tapmises. Ka kaitsja märkis oma kaitsekõnes, et süüdistatav tunnistas oma süüd osaliselt. Süüdistatava süü suuruse määramisel hindab maakohus järgmisi asjaolusid. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on teda karistatud kahel korral, kusjuures vaatamata sellele jätkas ta varguste toimepanemist. Järgnevalt pani ta toime röövimise relvana kasutatava esemega ja siis juba mõrva. Seega läksid süüdistatava poolt toimepandud kuriteod aina raskemaks. Arvestades kõike eeltoodut nõustub maakohus ringkonnaprokuröriga selles osas, et süüdistatava süü toimepandud kuritegudes on keskmisest määrast kõrgem. KarS §199 lg.2 p.9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, KarS §200 lg.2 p.8 näeb karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse ja KarS §114 lg.1 p.1 näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Seega näeb kahe nimetatud paragrahvi sanktsioon karistusena ette vaid reaalse vangistuse. KarS §199 lg.2 p.9 sanktsioon näeb leebeima karistuse liigina ette rahalise karistuse. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes on alates 04.08.2020 vahistatud. Maakohtule esitatud tõendi

kohaselt oli süüdistatava 2019 tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa 1119 € ning keskmise päevasissetuleku summa 0 €. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et rahalise karistuse mõistmine käesolevas kriminaalasjas antud süüdistatavale KarS §199 lg.2 p.9 järgi ei ole millegagi põhjendatud ning selline karistuse liik ei vastaks karistamise eesmärkidele ja ei avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Kuigi esitatud tsiviilhagi summa ei ole suur, tuleb sellega siiski arvestada. Lisaks sellele kuuluvad süüdistatavalt seoses süüdimõistva kohtuotsusega väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud. Seega on olemas reaalne oht, et rahalise karistuse summa jääb süüdistatava poolt piisavate rahaliste vahendite puudumise tõttu tasumata, mistõttu tunneb ta end karistamata. Kohtukõnes leidis ringkonnaprokurör, et süüdistatavale tuleb KarS §199 lg.2 p.9 järgi mõista karistuseks 6 kuud vangistust, KarS §200 lg.2 p.8 järgi 4 aastat vangistust ja KarS §114 lg.1 p.1 järgi 16 aastat vangistust. Liitkaristuseks palus ringkonnaprokurör mõista süüdistatavale karistuseks 16 aastat vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Neid asjaolusid hindas maakohus käesolevas kohtuotsuses eespool. Arvestades süüdistatavale kõikide sätete järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdistatava süü suurust ja süüdistatava isikut ning asjaolu, et kergemate karistuste määr on sanktsiooni keskmisest määrast madalam, leiab maakohus, et ringkonnaprokuröri ettepanek karistuste suuruse osas on põhjendatud ning süüdistatavale tuleb liitkaristuseks mõista 16 aastat vangistust. Maakohus leiab, et kaitsja poolt kohtukõnes pakutud karistuse liik ja määr ei vasta toimepandud kuritegude asjaoludele ja süüdistatava isikule ning on ilmselgelt põhjendamata. Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Maakohtule esitatud materjalide põhjal oli süüdistatav kahtlustatavana kinni peetud 11.11.2019 – 12.11.2019 ja 14.05.2020 – 15.05.2020, seega kokku 4 päeva. Eeltoodu alusel kuulub süüdistataval kandmisele 15 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. Süüdistatava 04.08.2020.

poolt

karistuse

kandmise

algus

on

alates

tema

kinnipidamisest

Süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Vastavalt KrMS §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KarS §4 lg.2 on sama seadustiku §114 lg.1 p.1 ja §200 lg.2 p.8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod esimese astme kuriteod. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §199 lg.2 p.9 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.2 kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteo süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr.116 on töötasu alammäär 2022 summas 654 €. Eeltoodu alusel summas 1635 €.

kuulub

süüdistatavalt

väljamõistmisele

riigituludesse

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

hulka

sundraha riiklikul

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et selle kriminaalasja raames on tõenditena esitatud järgmised ekspertiisiaktid: -

-

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 16.11.2020 ekspertiisiakt nr.20E-IDS0021/216 surnu kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kohta maksumusega 391 € Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 23.09.2020 ekspertiisiakt nr.20E-GE0866 DNA-ekspertiisi teostamise kohta maksumusega 2907 € SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 02.09.2020 kompleksekspertiisiakt nr.7.1-3/531 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise ekspertiisi teostamise kohta maksumusega 1140 € SA Ahtme Haigla 24.08.2020 ekspertiisiakt nr.65 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise kohta maksumusega 255 €.

Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele riigituludesse ekspertiisitasu kokku 4693 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatava kaitsjaks vandeadvokaat Madis Mahlapuu, kes esitas 15.06.2020 taotluse summas 398,40 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Joonatan Halliku Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 15.06.2020 määrusega summas 398,40 €.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatava kaitsjaks ka vandeadvokaat Ilya Zuev, kes esitas järgmised kaitsekulude taotlused: -

-

-

-

-

-

-

05.08.2020 taotlus summas 518,60 €. Taotlus on rahuldatud Politsei- ja Piirivalveameti eriasjade uurija Tatjana Gorbunova Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise 05.08.2020 määrusega summas 518,60 € 07.08.2020 taotlus summas 129,60 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 10.11.2020 määrusega summas 129,60 € 17.08.2020 taotlus summas 83,50 €. Taotlus on rahuldatud Politsei- ja Piirivalveameti eriasjade uurija Tatjana Gorbunova Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise 18.08.2020 määrusega summas 83,50 € 23.11.2020 taotlus summas 136,80 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 24.11.2020 määrusega summas 136,80 € 26.11.2020 taotlus summas 37,20 €. Taotlus on rahuldatud Politsei- ja Piirivalveameti eriasjade uurija Tatjana Gorbunova Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise 26.11.2020 määrusega summas 37,20 € 01.12.2020 taotlus summas 32,40 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 01.12.2020 määrusega summas 32,40 € 25.01.2021 taotlus summas 1944 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 03.06.2021 määrusega summas 1944 €.

Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 3280,50 €. Süüdistatava kaitsjaks kohtulikus menetluses oli vandeadvokaat Ilya Zuev, kes esitas järgmise kaitsekulude taotluse: -

03.01.2021 kohtulikuks menetluseks ettevalmistumine (koosolek kaitsealusega) 72 €

-

04.02.2021 kaitseakti koostamine 54 €

-

25.10.2021 kohtulikuks menetluseks ettevalmistumine (koosolek kaitsealusega) 36 €

-

30.05.2022 ettevalmistus kohtuvaidlusteks, kohtukõne koostamine 216 €

-

31.05.2022 kohtuistungite protokollidega kohtuvaidlusteks, kohtukõne koostamine 270 €

-

22.03.2021 eelistungil osalemine 27 €

-

16.05.2022 kohtuistungil osalemine 70 €

-

17.05.2022 kohtuistungil osalemine 132 €

-

18.05.2022 kohtuistungil osalemine 122 €

-

23.05.2022 kohtuistungil osalemine 62 €

tutvumine,

ettevalmistus

-

02.06.2022 kohtuistungil osalemine 108 €

-

tasu sõidule kulutatud aja eest 22.03.2021 30 €, 25.10.2021 70 €, 16.05.2022 30 €, 17.05.2022 30 €, 18.05.2022 30 €, 23.05.2022 30 €, 02.06.2022 30 €

-

käibemaks 283,80 €.

Maakohus leiab, et nimetatud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt ja vähendab kaitsjatasu 31.05.2022 kohtukõne koostamise aja eest. Vastavalt Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr.16 Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord §6 lg.3 on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 27 € iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 324 € ühes kohtuastmes. Võttes arvesse, et kaitsja taotles 04.02.2021 tasu kaitseakti koostamise eest summas 54 € ja 30.05.2022 tasu kohtukõne koostamise eest summas 216 €, määrab maakohus 31.05.2022 tasu kohtukõne koostamise eest summas 54 €. Kaitsja on 31.05.2022 esitanud taotluse kohtuistungite protokollidega tutvumise eest, ettevalmistuse eest ja kohtuvaidlusteks kohtukõne koostamise eest ühe summana 270 €. Maakohus leiab, et arvestades kohtukõne koostamiseks 54 €, on ülejääv summa 216 € kohtuistungite protokollidega tutvumiseks ilmselgelt üle paisutatud. Sama kaitsja viibis isiklikult igal kohtuistungil kohal ja kuigi kaitsjal oli kindlasti aja kokkuhoiu mõttes võimalik kuulata salvestisi, ei heida maakohus kaitsjale kuidagi ette ka kirjalike kohtuistungite protokollidega tutvumist. Maakohus määrab siinkohal kaitsjatasuks 100 €. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtulikus menetluses kokku 1563,60 € (1303 € tasud + 260,60 € käibemaks).

Maakohtu istungil taotles ringkonnaprokurör asitõenditena äravõetud kannatanu riideesemete, arvuti, tikutopsi ja kummikinda hävitamist, CD- ja DVD-plaatide jätmist kriminaalasja materjalide juurde ning tunnistaja E. M. poolt välja antud kööginoa tagastamist tunnistajale. Kaitsja selles osas oma seisukohta ei avaldanud. Kannatanu esindaja M. A. poja esemeid tagasi ei tahtnud. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga ning leiab, et eelnimetatud asitõendid – kannatanu riideesemed, arvuti, tikutops ja kummikinnas - tuleb KrMS §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada, asitõendid – CD- ja DVD-plaadid salvestistega – tuleb KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde ning tunnistaja E. M. poolt välja antud kööginuga tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS §126 lg.3 p.2 alusel tunnistajale. Käesolevas kriminaalasjas on ringkonnaprokuröri kohaselt esitatud järgmised tsiviilhagid: - R. L. summas 6,10 €

poolt

koostatud

süüdistusakti

-

AS OG Elektra summas 6,74 €.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Vastavalt Võlaõigusseaduse §128 lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Maakohtu istungil loobus kannatanu R. L. esitatud tsiviilhagist. Eeltoodu alusel tuleb kannatanu tsiviilhagiavaldus jätta KrMS §296-2 p.2 alusel jätta läbi vaatamata. Maakohtu istungil toetas kannatanu AS OG Elektra esindaja esitatud tsiviilhagi summas 6,74 € ja palus see süüdistatavalt välja mõista. Kuna kaitsja palus süüdistatava selles kuriteoepisoodis õigeks mõista, leidis ta, et tsiviilhagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Maakohus leiab, et seoses süüdistatava süüdimõistmisega antud kuriteoepisoodis on tsiviilhagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri vanemuurija Krista Verniku 12.11.2019 sularaha tagatiskonto kandmise määrusele kanti Inga Voroninalt kinnipidamisel ära võetud sularaha 10 € Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr.EE932200221023778606 Swedbank AS, viitenumber 3100082116. Maakohtu istungil taotles ringkonnaprokurör nimetatud äravõetud sularahast 10 € hüvitada AS OG Elektra tsiviilhagi summas 6,74 € ja ülejäänud summa 3,26 € tagastada süüdistatavale. Süüdistatav nõustus tsiviilhagi summa hüvitamisega temalt äravõetud sularaha arvel.

Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavalt äravõetud ja Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud sularahast 10 € KrMS §126 lg.3 p.6 alusel hüvitada AS OG Elektra poolt esitatud tsiviilhagi 6,74 €. Ülejäänud summa 3,26 € tuleb tagastada süüdistatavale.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Marina KALAŠNIKOVA rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaaliselt) Lauri IRO rahvakohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2022 kohtuotsusega nr 120-9331.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.