Eesistuja Markus Kärner, liikmed Orvi Koik ja Janika Kallin
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. septembri 2026. a määrus, millega jäeti Roman Kossõi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kaitsja Raiko Paas, määruskaebus
E
O
O TE
Kohus
IS
RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:
EDASIKAEBAMISE KORD
M
Jätta kaitsja Raiko Paasi määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 25. septembri 2026. a määrus muutmata.
U
ST
U
Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Roman Kossõi saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
Roman Kossõi tunnistati Harju Maakohtu 5. juuli 2023. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 5 ja 7 järgi. Talle mõisteti liitkaristus KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel Viru Maakohtu 14. jaanuari 2021. a otsusega (süüdimõistmine KarS § 184 lg 2 p 2 järgi) mõistetud ärakandmata karistusega, kokkuvõtlikult 4 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks oli 20. märts 2023.
2.Lisaks tunnistati R. Kossõi süüdi Harju Maakohtu 3. septembri 2024 otsusega KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p-de 2, 3 ja § 266 lg 2 p-de 1, 2 järgi. Talle mõisteti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.. Karistuse kandmise algus on 20. märts 2023. Karistuse lõpptähtaeg on 18. märts 2028.
1-24-3114
3.Tallinna Vangla esitas 20. juulil 2026 Harju Maakohtule materjalid R. Kossõi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus jättis 25. septembri 2026. a määrusega R. Kossõi tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtumääruse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
O TE
L
5.R. Kossõi kannab vanglas liitkaristust, mh esimese astme kuriteo (s.o KarS § 184 lg 2 p 2) toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalsed kriteeriumid vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud.
E
O
6.R. Kossõi on vangistuses töötanud, omandanud kutse, täiendanud end kutsehariduskeskuses, läbinud programmid „Eluviisitreening“, „Paari- ja peresuhete vägivalla vähendamine“, osalenud vestlustel psühholoogi ja ametnikega. Tema ümberviimine avavanglasse on planeeritud 2026 sügisesse. R. Kossõil on võimalik asuda elama abikaasa juurde (XXX). Talle on tagatud töökoht abitöölisena X OÜ-s. R. Kossõi suhtleb vangistuses ema, vanaema ja abikaasaga, kellega suhted on head. Tema vabanemisjärgsed elamistingimused on rahuldavad. R. Kossõi on avaldanud valmisolekut läbida vabaduses sõltuvusravi ja liituda SÜTIK programmiga. Eelnevale vaatamata ei ole retsidiivsusoht R. Kossõi ennetähtaegseks vabastamiseks madal.
ST
U
M
IS
7.R. Kossõid on kriminaalkorras karistatud neljal korral, millest kolm on kehtivad. 2014. a karistati teda KarS § 121 järgi tingimisi vangistusega. Järgnevalt 2021. a KarS § 184 lg 2 p 2 järgi taas tingimisi vangistusega. Kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo, karistati teda 2023. a KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 7 järgi reaalse vangistusega. Hiljem selgus, et R. Kossõi pani arvukalt kuritegusid toime 2022 jaanuarist kuni 2023 jaanuarini, mistõttu karistati teda 2024. a KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõisteti vangistus, mida ta kannab. Kokkuvõtlikult pani R. Kossõi kriminaalhoolduse ajal toime arvukalt vara- ja isikuvastaseid kuritegusid, mille tõttu on ta vanglas. R. Kossõi suhtus ükskõikselt käitumiskontrolli, teiste isikute tervisesse ja varasse.
JÕ
U
8.Oluline riskitegur on R. Kossõi uimastiprobleem. Tal on diagnoositud narkosõltuvus, mida ta tunnistas ka istungil. R. Kossõi on tarvitanud uimasteid üle 10 aasta. Kohtuistungil väitis ta, et ei mõistnud varem oma sõltuvust, mistõttu ei otsinud abi. Kuigi R. Kossõi on vangistuses olnud 3 aastat 6 kuud ning tegemist on tema esimese vangistusega, ei ole see aeg nii pikk, et ta ei asuks uuesti uimasteid tarvitama. Vanglas on R. Kossõil kerge lubada uimastitest hoidumist. Kuna R. Kossõi ei astunud enne vangistust ühtegi sammu uimastitest loobumiseks, puudub alus arvata, et ta võiks asuda vabaduses pingutama uimastitest hoidumiseks. Oluliseks riskiteguriks on ka R. Kossõi majanduslik olukord. Iseloomustuse kohaselt on tal võlgnevusi ca 23 000 eurot, vabanemisfondis ca 1200 eurot. Kuigi R. Kossõil on vabaduses töökoht, ei maanda seegi oluliselt ohtu, et ta võiks jätkata kuritegude toimepanemist majandusliku olukorra tõttu. Nimelt on tema töökohad vabaduses olnud lühiajalised, kestes mõnest päevast paari kuuni. R. Kossõi pani varavastaseid ja narkokuritegusid toime enda igapäevakulutuste katmiseks ning uimastite soetamiseks. Tema ametlik töökogemus vabaduses ja majandusliku toimetuleku oskus on kesised. Majandusliku olukorra tõttu vabaduses võib ta jätkata kuritegude sooritamist.
9.R. Kossõi vabastamist toetavad asjaolud ei ole kaalukamad tema ennetähtaegse vabastamise vastu olevatest asjaoludest. R. Kossõi senine elukäik, uimastiprobleem ja majanduslik olukord 2(4)
1-24-3114 on niisugused, mille tõttu on uute kuritegude toimepanemise oht kõrge. Ärakantud karistusaeg ei ole olnud piisav R. Kossõi hoiakute muutmiseks. Määruskaebus
10.Maakohtu määruse peale esitas kaitsja R. Paas määruskaebuse, milles taotleb kohtumääruse tühistamist ja R. Kossõi tingimisi ennetähtaegset vabastamist või vangistusseaduse § 76 lg 4 alusel määramist, et tema ennetähtaegse vabastamise küsimust arutataks uuesti 6 kuu möödudes. Määruskaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised.
IS
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
E
O
O TE
L
11.Kohus andis R. Kossõid positiivselt iseloomustavale põhjendamatult vähe kaalu. Täitmiskohtunik ei ole veendunud, et R. Kossõi on suuteline hoiduma uimastitest. Kohus jättis arvestamata, et R. Kossõi on vanglas esimest korda, tal puuduvad distsiplinaarrikkumised, ta on vanglas töötanud, omandanud eriala, läbinud sõltuvusega seotud programmid, vestlused. Hea käitumise tõttu on ta paigutatud avavanglasse. Kohus on vähe pööranud tähelepanu R. Kossõi heale käitumisele vanglas. Esimest korda vangistuses viibivate isikute puhul tuleb eeldada, et vangistuse parandav mõju on suurem. Maakohtu seisukohad seavad kahtluse alla vanglas läbiviidavate programmide mõttekuse. Kohus võiks kahelda programmide mõjususes, kui R. Kossõi varasemad programmide läbimised on olnud edutud. Täitmiskohtunik pole põhjendanud, miks vangla programmid pole R. Kossõile piisavalt mõjunud. R. Kossõi on valmis vabaduses pöörduma sõltuvusravile. R. Kossõi pole olnud süstlanarkomaan, mis teeks sõltuvusest vabanemise raskemaks. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
M
12.Ringkonnakohus jätab KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1 alusel määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
JÕ
U
ST
U
13.R. Kossõi on olnud kinnipidamisasutuses veidi üle 3,5 aasta, mis ei ole lühike aeg. Tegemist on tõepoolest tema esmakordse vangistusega. Ringkonnakohus märgib, et need andmed tuleb asetada KarS § 76 lg 4 kohaselt konteksti süüdimõistetu elukäiguga. Nii omab tähtsust, kas süüdimõistetu kannab esimest vangistust juhuslikku laadi kuriteo sooritamise eest või on ta esmakordselt vanglas, kuna sai korduvalt võimalusi vangla vältimiseks, kuid jätkas siiski kuritegude toimepanemist. On selge, et viimati kirjeldatud juhul on retsidiivsusoht märksa kõrgem võrreldes esimese olukorraga. R. Kossõi on ka varem käitumiskontrollile allutatud. Sealjuures on ebaõige kaebuse väide, et ta alles vangistuses osales ta esimest korda sotsiaalprogrammis. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt läbis R. Kossõi juba vabaduses käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogrammi (2021-2022 „Õige hetk“). Ometigi rikkus ta katseaja kõige olulisemat tingimust – nimelt sooritas ta ajal, kui pidanuks käituma eeskujulikult, süstemaatiliselt kuritegusid. Katseajal toime pandud kuritegude eest mõisteti R. Kossõi süüdi Harju Maakohtu 3. septembri 2024. a kohtuotsusega. Selle järgi pani käitumiskontrollile allutatud R. Kossõi 1 aasta 2 kuu vältel toime 26 (!) kehalist väärkohtlemist, 4 tapmisega ähvardamist, vägivaldse omavolilise sissetungi eluruumi ning grupis avaliku varguse. Need andmed näitavad ringkonnakohtule, et R. Kossõi võimalik tingimisi ennetähtaegne vabanemine peab toimuma järk-järguliselt. Kaaludes uuesti R. Kossõi allutamist käitumiskontrollile, peab olema tõsiseltvõetav põhjus arvata, et samasugune käitumine ei kordu. Eelkirjeldatu valguses omandab ringkonnakohtu jaoks erilise kaalu tõsiasi, et kuigi R. Kossõi on tänaseks paigutatud avavanglasse, on ta viibinud seal liialt lühikest aega.
3(4)
1-24-3114
O TE
L
14.Maakohtu määrusest nähtuvalt ei viibinud R. Kossõi kohtumääruse tegemise aja seisuga, s.o
25.septembril 2026, veel avavanglas. Määruskaebusmenetluse käigus esitas kaitsja Tallinna Vangla 3. novembri 2026. a vastuskirja, mille kohaselt viibib süüdimõistetu tänaseks avavanglas. Samast vastusest nähtuvalt ei ole tal seal probleeme esinenud ning R. Kossõi käib avavanglast tööl Y OÜ-s. Need on positiivsed arengud ja võimaldavad pikemas perspektiivis maandada R. Kossõi isikust tulenevaid olulisi riske. Nimelt, maakohus arvestas asjakohaselt, et R. Kossõi riskiteguriteks on pikaajaline uimastisõltuvus, märkimisväärsed võlgnevused, ebakindel majanduslik olukord, vähene tööharjumus. Iseloomustusest nähtuvalt võttis R. Kossõi vabaduses palju kiirlaene, mis kulusid üüri, toidu ja narkootikumide peale. Avavanglast tööl käimine võimaldab R. Kossõil maandada neid riskitegureid ja püsida igapäevase kindla režiimi abil vajalikul muutumise kursil. R. Kossõi on ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks viibinud avavanglas ca ühe kuu. Arvestades, et ta pani viimati vabaduses käitumiskontrolli ajal toime järjepidevalt kuritegusid 1 aasta 2 kuu kestel, on see avavanglas viibitud aeg liialt lühike. Teisisõnu ei ole aeg küps R. Kossõi lubamiseks uuesti käitumiskontrolli alla.
U
ST
U
M
IS
E
O
15.Määruskaebuses taotleb kaitsja alternatiivselt, et R. Kossõi ennetähtaegse vabastamise küsimust arutataks uuesti 6 kuu möödudes. Ringkonnakohus märgib, et see ajaperiood jääb oluliselt lühemaks ajavahemikust, mille kestel sooritas R. Kossõi käitumiskontrolli raames kuritegusid. Nii ei pea kohtukolleegium kaebuse alternatiivse taotluse rahuldamist põhjendatuks. Vangistuses on R. Kossõi läbinud resotsialiseerivaid tegevusi, ent seda saab pidada tema õiguskuuleka elu jaoks vajaliku teooria omandamiseks. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on R. Kossõiga suhtlemisel ametnikud täheldanud püsimatust, enda kuritegudest rääkides on esinenud eneseõigustust, toimepandu pisendamist. Süüdimõistetut vabaduses ootavate elutingimuste puhul omab tähtsust, et R. Kossõile oli iseloomulik olla just oma lähedaste, eriti elukaaslase, suhtes vägivaldne. Vangistuse ajal on R. Kossõi abiellunud inimesega, kellega tutvus kuu enne vahi alla võtmist. Nii võib oluliseks kujuneda ka see, kuidas hakkavad mööduma R. Kossõil avavanglas olles nt lühiajalised väljasõidud, kohtumised abikaasaga. Arvestades tema vägivaldsust eelneva elukaaslase suhtes ja vangistuseski esinenud eneseõigustuslikke hoiakuid, näeb ringkonnakohus ohtu, et konfliktide korral uue partneriga võib varasem muster korduda. Täiendavalt märgib ringkonnakohus sedagi, et ehkki maakohus tõi R. Kossõi puhul asjakohaselt välja pikaajalise uimatite tarvitamise, on kinnipeetava iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu teismeeast tarvitanud ka regulaarselt alkoholi. See on omanud negatiivset mõju tema õiguskuulekusele. Eespool toodud kaalutlused kõnelevad selle kasuks, et R. Kossõi saaks tõestada enda muutumist avavanglas pikema perioodi jooksul kui 6 kuud. Seega arutatakse R. Kossõi järgmist ennetähtaegset vabastamist seaduses ettenähtud aja ehk ühe aasta pärast.
JÕ
16.Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalõiguse rikkumine (vt nt RKKK 09.05.2024, 1-20-1503, p 17). Ringkonnakohus kaebuse põhjal sellist kaalutlusviga ei tuvasta. Seetõttu jääb kohtumäärus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.