Eesistuja kohtunik Kersti Heide ning rahvakohtunikud Ardo Aari ja T. Raja
Kohtuistungi sekretär
Sirje Luga
Tõlk
Natalija Mehh
Kriminaalasi
Raul Johannes Jokiniemi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3, § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 ning § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi üldmenetluses
Prokurör
ringkonnaprokurör Natalia Miilvee
Süüdistatav
RAUL
JOHANNES
JOKINIEMI,
isikukood: 39812050812, XXX kodanik, emakeel: XXX keel, XXX, XXX, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas aadressil Linnaaru tee 5 Soodevahe küla Rae vald Harjumaa, kehtivaid kriminaalkaristusi 3 ja väärteokaristusi 6, kahtlustatavana kinni peetud 16.06.2021, vahistatud Harju Maakohtu 17.06.2021. a määrusega asjas nr 1-21-4390 kaheks kuuks, mida pikendati Harju Maakohtu 12.08.2021. a määruse alusel kuni 16.10.2021 ning Harju Maakohtu 12.10.2021. a määruse alusel kuni 16.12.2021, tõkend vahistamine jäeti muutmata Harju Maakohtu 10.12.2021. a kohtu alla andmise, 14.01.2022. a ning 28.03.2022. a määrustega.
Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313, § 180 lg-test 1 ja 3, § 175 lg 1 p-dest 2, 3, 4 ja 9, § 178 lg 1 p-st 1, § 179 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2,
1 (77)
1-21-8355 § 126 lg 3 p-dest 2 ja 4 ning KarS § 83 lg-st 1 kohtukoosseis otsustas:
1.Tunnistada RAUL JOHANNES JOKINIEMI (isikukood 39812050812) KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
2.Tunnistada RAUL JOHANNES JOKINIEMI (isikukood 39812050812) KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
3.Tunnistada RAUL JOHANNES JOKINIEMI (isikukood 39812050812) KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.
4.KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 ning KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest Raul Johannes Jokiniemile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima (s.o KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi mõistetud 7 aasta vangistuse) osalise suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 7 (seitse) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
5.KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 kohaselt mõista Raul Johannes Jokiniemile liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsuse punktis 4 mõistetud liitkaristust (s.o 7 aastat 6 kuud vangistust) Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsusega nr 1-19-4371 mõistetud ärakandmata karistuse (s.o 3 aasta 7 kuu vangistuse) võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 (üksteist) aastat 1 (üks) kuu vangistust.
6.KarS § 68 lg 1 alusel arvata Raul Johannes Jokiniemi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse kandmise algust lugeda alates 16.06.2021, mil Raul Johannes Jokiniemi peeti kahtlustatavana kinni.
7.Raul Johannes Jokiniemi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
8.Rahuldada kannatanu AS-i X tsiviilhagi täielikult ja mõista Raul Johannes Jokiniemilt AS-i X kasuks välja 95 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda ASi X arveldusarvele nr EEXXX Swedbank AS-is.
9.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4 ja 9, § 178 lg 1 p 1 ning § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel mõista Raul Johannes Jokiniemilt riigituludesse menetluskuludena välja: • • • • • • • •
kannatanu I. R. saamata jäänud töötasust 1⁄2, s.o 35,61 eurot; DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0183) teostamise kulu osaliselt, s.o summas 285 eurot; DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0612) teostamise kulu osaliselt, s.o summas 826,50 eurot; DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0731) teostamise kulust 1⁄2, s.o 28,50 eurot; DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0620) teostamise kulu osaliselt, s.o summas 114 eurot; kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi (akt nr 7/19) kulu summas 1267,80 eurot; määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 985,02 eurot ja kohtumenetluses summas 3637,20 eurot ehk kokku 4622,22 eurot ning sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1635 eurot,
s.t kokku 8814,63 eurot. 2 (77)
1-21-8355
10.Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Raul Johannes Jokiniemil tasuda menetluskulud kokku summas 8814,63 eurot 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
11.Riigi kanda jätta: • • •
DNA ekspertiisi (akt nr 21E-GE0183) kulu osaliselt, s.o summas 285 eurot; DNA ekspertiisi (akt nr 21E-GE0612) kulu osaliselt, s.o summas 513 eurot ning DNA ekspertiisi (akt nr 21E-GE0620) kulu osaliselt, s.o summas 114 eurot,
s.t kokku 912 eurot.
12.Kulud, mille osas võetakse seisukoht käesolevast kriminaalasjast eraldatud K. O.H. puudutavas kriminaalasjas: • • • •
1⁄2 kannatanu I. R. saamata jäänud töötasu summas 35,61 eurot; 1⁄2 DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0612) teostamise põhjendatud kulust, s.o 826,50 eurot; 1⁄2 DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0731) teostamise kulust, s.o 28,50 eurot ning 1⁄2 DNA-ekspertiisi (akt nr 21E-GE0620) teostamise põhjendatud kulust, s.o 114 eurot,
s.o kokku 1004,61 eurot.
13.Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid: •
X tankla sündmuskoha vaatluse käigus võetud tallamustri tõmmised želatiinkiledel (14 tk) ning erinevad proovid (16.06.2021. a asitõendite vaatluse käigus Versace jopelt võetud 6 proovi ning selle taskust leitud kummikindalt võetud 3 proovi ja korgilt võetud 1 proov; 19.06.2021. a asitõendi vaatluse käigus katkistelt päikseprillidelt võetud 4 proovi; 16.06.2021 kannatanu I. R. läbivaatusel võetud 5 proovi ning 22.06.2021. a asitõendi vaatluse käigus mütsilt võetud 1 proov, triibuliselt jopelt võetud 5 proovi ja parukalt võetud 2 proovi), mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt nr 21ATH11268) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.
•
Versace Jeans Couture kuldset tooni mustriga jope, valget värvi tuub Loreal casting Creme Gloss, sinine müts, lilla triibuline jope, tume pintsak, valge Sangari särk, riidest ninarätik, tumesinised viigipüksid, püksivöö, sinine triiksärk, mustad kingad ning avatud sigaretipakk viie sigaretiga, mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aktid nr 21ATH12091 ning 21ATH11268) – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raul Johannes Jokiniemile pärast kohtuotsuse jõustumist, saates need kinnipidamisasutusse tema isiklike asjade juurde lisamiseks.
•
Parukas ja kaks kummikinnast, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aktid nr 21ATH12091 ja 21ATH11268) – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahenditena ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.
•
Pudelikael, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt nr 21ATH07040) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.
•
Kolm meditsiinilist näomaski, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akti nr 21ATH11268) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 3 (77)
1-21-8355 •
K. O.H. poolt menetlejale üle antud tumesinise raamiga tumedate klaasidega päikeseprillid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akti nr 21ATH12091) – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raul Johannes Jokiniemile pärast kohtuotsuse jõustumist, saates need kinnipidamisasutusse tema isiklike asjade juurde lisamiseks.
Tulenevalt KrMS § 159 lg-st 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile või kinnipidamisasutusse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanutele ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse kuulutamisest.
SÜÜDISTUS
Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi Raul Johannes Jokiniemit süüdistatakse selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 23.05.2018. a otsusega karistatud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, samuti isikuna, kes on karistatud Harju Maakohtu 10.06.2021. a otsusega füüsilise vägivallaga toime pandud röövimise eest, 08.02.2021 kella 02.35 paiku Tallinnas xxx asuvas korteris lõi D. A. mitu korda rusikatega, samuti tühja klaaspudeliga ja kui pudel läks katki, ka pudelikaela terava otsaga näkku, pea, kaela ja parema peopesa piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o marrastused näo paremale ja vasakule poolele, haava vasaku silma alla, kriimustuse ninale, neli paralleelset kriimustust kaela vasakule poolele ning lahtised 1-3 cm suurused lõike-rebimishaavad parema peopesa ja sõrmede piirkonnas. Oma tahtliku tegevusega pani Raul Johannes Jokiniemi toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistus KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi Samuti tema, olles 10.06.2019. a Harju Maakohtu otsusega karistatud röövimise eest, 16.06.2021 kella 3 paiku, olles sularaha röövimise eesmärgil ühiselt K. O.H.ga valinud kuriteo objekti, s.o Tammsaare tee ja Rahumäe tee ristmikul asuva X tankla (aadressil Tallinn xxx), kooskõlastanud mõlema panused teo toimepanemisel, kooskõlas millega sõidutas K. O.H. enda kasutuses oleva sõidukiga Volvo S60 registreerimismärgiga XXX Raul Johannes Jokiniemi Rahumäe tee ja Tuisu tn ristmikule, s.o tankla lähedusse, kus Raul Johannes Jokiniemi maskeeris ennast, pannes endale pähe heledate pikkade juustega paruka ja selle peale veel mütsi, näo ette meditsiinilise maski ja päikeseprillid, kätte kilekindad, seljas olnud iseloomuliku kuldse mustriga jope varjamiseks pani ta selle peale lillaka-pruuni värvi jope. Samuti võttis Raul Johannes Jokiniemi kaasa tulirelva (püstoli) välimusega eseme. Maskeerituna suundus Raul Johannes Jokiniemi AS-ile X kuuluvasse tanklasse. K. O.H. jäi aga samasse kohta teda 4 (77)
1-21-8355 sõiduautoga ootama, tagamaks Raul Johannes Jokiniemile vajadusel kiiret lahkumist tankla piirkonnast. Samuti tagades, et kuriteo lõpuleviimisel saaks Raul Johannes Jokiniemi ennast ja kuriteo toimepanemisel kasutatud vahendid tõhusalt peita kindlasse kohta (sõidukisse). Sisenedes kell 03.13 tankla teenindussaali, nõudis Raul Johannes Jokiniemi klienditeenindajalt I. R.lt raha, suunates tema poole relvataolist eset, lubades kannatanu tappa ja tõugates teda kassa poole. Olles võtnud 210 eurot kassaraha, nõudis Raul Johannes Jokiniemi seifi avamist, haaras I. R.t kaelast ja tõukas teda kontoriruumi, kuhu ei ole klientidele sissepääs lubatud ning kus ta painutas kannatanu maha, surus kannatanu vasaku oimu vastu relvatoru ning ähvardades tapmisega, uuesti nõudis seifi avamist, põhjustades kannatanule oma tegevusega füüsilist valu, marrastuse vasaku oimu piirkonnas, naha pindmisi survekahjustusi kaela esi- ja külgpindadel, samuti tõsiseltvõetavat hirmu oma elu ja tervise pärast. Kontoriruumis hakkas I. R. ründajale füüsiliselt vastu ning Raul Johannes Jokiniemi lahkus tanklast, joostes mööda Rahumäe teed teda Tuisu tänaval oodanud K. O.H. juhitud sõidukisse, millega nad sealt lahkusid, vältimaks politseile vahelejäämist vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Sõidukis võttis Raul Johannes Jokiniemi peast ja seljast maskeerimisvahendid. Samuti edastas ta osa kuriteoga saadud rahast K. O.H.le. Oma tahtliku tegevusega pani Raul Johannes Jokiniemi toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, sissetungimisega, grupi poolt, relvana kasutatud esemega, s.o KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistus KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi Samuti tema 08.08.2021 kella 09.09 paiku, viibides vahistatuna Tartus aadressil Turu 56 asuva Tartu Vangla kambris nr x, ründas füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil ametikohustusi täitvat vanemvalvur S. S., hoides käes žiletitera ja tehes sellega kannatanu suunas löögiliigutusi, kuid ei tabanud kannatanut, kuna S. S. võttis Raul Johannes Jokiniemi käe kontrolli alla ja surus vastu põrandat. Raul Johannes Jokiniemi üritas siiski vabastada käsi ja kannatanut žiletiga tabada, kuid S. S. koos teiste valvuritega suutis hoida Raul Johannes Jokiniemit paigal, paigutada käerauad ja seejärel õnnestus Raul Johannes Jokiniemilt žiletitera ära võtta. Samuti tema 08.08.2021 kella 13.45 paiku, viibides vahistatuna Tartus aadressil Turu 56 asuva Tartu Vangla kambris nr x, ründas füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil ametikohustusi täitvaid vanemvalvureid S. S. ja K. K.. Raul Johannes Jokiniemi võttis kätega kinni vahetrellidest ja hakkas jalgadega peksma vastu K. K. käes olnud kilpi. Löögi tagajärjel sai K. K. kilbi äärega vastu paremat kulmu, mille tagajärjel tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi: otsmikul keskel juuste piiril väike muhk ja marrastus. Pärast seda jooksis Raul Johannes Jokiniemi S. S. suunas, otse tema peale. S. S. haaras taserist, kuid ei jõudnud seda kasutada, sest Raul Johannes Jokiniemi jõudis temani ja paiskas ta selili maha. Kukkumise tagajärjel tundis S. S. koheselt mõlemas küünarnukis tugevat valu ja ründe tagajärjel põhjustas Raul Johannes Jokiniemi talle parema õla põrutuse ja tugeva kestva valu paremas õlas ning mõlemal küünarnukil marrastused. Samal ajal kui S. S. üritas Raul Johannes Jokiniemit kinni pidada, pigistas Raul Johannes Jokiniemi tahtlikult tema kaela. Samuti tema 11.08.2021 kella 20.20 paiku, viibides vahistatuna Tartus aadressil Turu 56 asuva Tartu Vangla kambris nr X, kasutas füüsilist vägivalda ametikohustusi täitva valvuri A.K. suhtes. Raul Johannes Jokiniemi ei allunud võimuesindajate korraldustele, osutas õigusvastaselt vastupanu, mille käigus põhjustas A.K.le vähemalt kaudse tahtlusega parema käe pöidla vigastuse, s.o 1,5 cm pikkuse haava. Samuti tema 11.08.2021 kella 22.04 paiku, viibides vahistatuna Tartus aadressil Turu 56 asuva Tartu Vangla kambris nr x, kasutas Raul Johannes Jokiniemi tahtlikult füüsilist vägivalda ametikohustusi täitva valvur A.-E. R. suhtes. Raul Johannes Jokiniemi ei allunud 5 (77)
1-21-8355 võimuesindajate õiguspärastele korraldustele ja osutas õigusvastaselt vastupanu ning selle tulemusena pandi Raul Johannes Jokiniemi füüsilist jõudu kasutades põrandale pikali. Pikali olles keeras Raul Johannes Jokiniemi ennast selja peale ning tõstis A.-E. R. nägu katva visiiri üles ja torkas oma sõrmed kannatanule silma ja suuõõnde, millega põhjustas kannatanule ettekavatsetult tugevat füüsilist valu. Raul Johannes Jokiniemi käed olid kaetud fekaalidega ning seetõttu sattusid ka Raul Johannes Jokiniemi kätel olnud fekaalid kannatanu limaskestadele. Seejärel otsustas kannatanu kasutada Raul Johannes Jokiniemi ohjeldamiseks ja korrale kutsumiseks elektrišokirelva. Kasutades lähikontaktset šokki, suunates relva kahtlustatava kõhupiirkonda ja sooritades lasu, misjärel Raul Johannes Jokiniemi haaras koheselt elektrišokirelvast altpoolt kinni, surus seda endast eemale ja suunas selliselt lasu kannatanu poole. Toimunud lask elektrišokirelvast tabas kannatanu vasaku reie sisekülge. Oma tegevusega põhjustas Raul Johannes Jokiniemi A.-E. R.le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o parema silma ülalaul hematoomi, vasakul otsmikul marrastuse, vasakul reiel kaks torkehaava. Samuti tema 18.08.2021 kella 08.10 paiku, viibides vahistatuna Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla V-hoone kambris nr X, ründas füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil ametikohustusi täitnud vanemvalvur M. L.t selliselt, et üritas oma vasaku käe sõrmi M. L.le silma torgata, kuid M. L. suutis kiiresti reageerida ja tõukas kilbiga Raul Johannes Jokiniemi endast eemale, mistõttu jäi viimase tegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Oma tahtliku tegevusega pani Raul Johannes Jokiniemi toime vägivalla kasutamise võimuesindajate vastu seoses viimaste poolt oma ametikohustuste täitmisega, mis on toime pandud korduvalt, žiletitera relvana kasutamisega, s.o KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KOHTU SEISUKOHT
I Tõenditest üldiselt
1.Peale ühe kõik ülejäänud dokumentaalsed tõendid, mis kohtule esitati ja mille kohus vastu võttis, luges kohus juba vastuvõtmise hetkel asjakohasteks ja lubatavateks. Sealjuures pole kohtumenetluse pooled ning pole ka kohtul põhjust kahtluse alla seada kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite usaldusväärsust. Vaid süüdistusakti punkti 15.1 alapunktis 1 märgitud Häirekeskuse kõnesalvestiste asitõendi vaatlusprotokolli osas lubas kohus võtta seisukoha tõendi lubatavuse osas alles kohtuotsuses (III kd tl 144-144 pöördel).
2.Kaitsja leidis (III kd tl 144-145 pöördel), et ühe kõnefaili osas ei vasta vaatlusprotokoll (täpsemalt kohtueelse menetluse tl 5-6; I kd tl 103-104) nõuetele ning on seetõttu lubamatu. Nimelt on selle kõnefaili pikkuseks 2 minutit 22 sekundit, kuid sellise pikkusega faili ei nähtu vaatlusprotokollist. Vaatlusprotokollis on märgitud 2 minutit 32 sekundit. Ehk ei ole teada, kust see fail on sinna vaatlusse tulnud. Vaatlusprotokoll ei ole uurimistoimingu kirjelduste käigu osas ühemõtteline. Ühtlasi pole arusaadav, millise kõne stenogramm ja selle tõlge on vaatlusprotokolli lisaks.
3.Prokurör selgitas (III kd tl 144-145), et automaatsüsteem salvestab serveris kõne pikkuse sellest hetkest, mil toimus sisselülitamine kuni lõpuni, kuid reaalne kõne pikkus on lühem. stenografeeritud on reaalne kõne ehk see, mil toimus rääkimine. Sellest ka erinevus kõne kestuse märkimisel vaatlusprotokolli esimesel lehel võrrelduna protokolli lisaga. Vaatlusprotokollis on selgelt märgitud, millise kõnefaili stenogramm ja selle tõlge on protokolli lisaks.
4.Kohtu hinnangul on kaitsja etteheited vaatlusprotokollile otsitud ega anna põhjust lugeda nimetatud vaatlusprotokolli (isegi mitte osaliselt) lubamatuks või ebausaldusväärseks tõendiks. 6 (77)
1-21-8355
5.03.03.2021. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud andmebaasist laetud kolme telefonikõne Häirekeskusele, mis on tehtud 08.02.2021 kella 02.38-02.46 vahel mobiiltelefonilt nr xxx (I kd tl 101). Telefonikõned on salvestatud DVD-plaadile (I kd tl 102, 107). Protokollist nähtuvalt on andmebaasis avanenud telefonikõnede id-d olnud xxx (kestus 21 sekundit, alates kell 02.38.34), xxx (kestus 2 minutit 32 sekundit, alates kell 02.40.46) ning xxx (kestus 1 minut 59 sekundit, alates kell 02.46.41). Antud vaidluse keskmeks oleva teise kõne osas on protokolli p-s 4.2 märgitud, et tegemist on faili id nr-ga xxx ning failinimega 20210208_024046_0xxx.mp3, sellel on venekeelne vestlus Häirekeskuse töötaja ning meesterahva vahel ning selle vestluse stenogramm koos tõlkega on eraldi lehel (I kd tl 101). Protokolli lõpus on märgitud, et protokolli lisadeks on DVDplaat ning stenogramm ja tõlge (vt protokolli p 6 – I kd tl 102). Protokolli lisaks oleva stenogrammi kohaselt on tegemist audiofailiga, mis pärineb 08.02.2021 kell 02.40.46 helistajalt nr xxx, faili pikkus 2 minutit 22 sekundit (I kd tl 103). Selle stenogrammi tõlke juurde on märgitud faili nimi 20210208_024046_0xxx.mp3 (I kd tl 105). Protokolli lisaks oleval DVD-plaadil (I kd tl 107) on kolm faili, milledest ühe nimetus on juba märgitud 20210208_024046_0xxx.mp3 ning selle kestus on 2 minutit 22 sekundit.
6.Seega on praegusel juhul jälgitav ning arusaadav, et vaatlusprotokolli lisaks olev stenogramm ja selle tõlge käivad selle helifaili kohta, mida on kajastatud protokolli p-s 4.2 ehk mille id on xxx, milline kõne tehti 08.02.2021 kell 02.40 numbrilt xxx, kõnefaili nimetus on 20210208_024046_0xxx.mp3 ja pikkus 2 minutit 22 sekundit ning mis asub protokolli lisaks oleval DVD-plaadil. Sealjuures on loogiline prokuröri selgitus, mille kohaselt on vaatlusprotokolli esimesel lehel kajastatud andmebaasis oleva kõne kogupikkus (2 minutit 32 sekundit), kuid täpsemalt on vaadeldud (ning DVD-le salvestatud) antud kõne siiski vaid selles osas (2 minutit 22 sekundit), millises toimus Häirekeskuse ning helistaja vahel vestlus ehk selle olulises osas. Stenogrammist nähtuvalt on kõne sisu ära toodud selle algusest lõpuni, mistõttu pole põhjust arvata, et mingi osa sellest kõnest oleks puudu.
7.Kohtus üle kuulatud tunnistajate T. N. (III kd tl 120-121), V. S. (III kd tl 121-122 pöördel), E.-N. K. (III kd tl 122 pöördel-125), S. R. (III kd tl 125 pöördel-127 pöördel), S.-M. L.(III kd tl 138-140 pöördel), L. J. (III kd tl 141-142), J.-E. L. (III kd tl 175-176 pöördel), G. E. (III kd tl 176 pöördel-179 pöördel), K. K. (III kd tl 185 pöördel-186 pöördel), I. K. (III kd tl 187-188), M. E. (IV kd tl 40 pöördel-45 pöördel), O. B. (IV kd tl 95-97), A. R. (IV kd tl 118 pöördel-120 pöördel), M. R. (IV kd tl 141-142) ja M. T. (V kd tl 91-93) ning kannatanute S. S. (III kd tl 110 pöördel-113), K. K. (III kd tl 113 pöördel-114 pöördel), A.K. (III kd tl 115-116), A.-E. R. (III kd tl 116 pöördel-119 pöördel), M. L. (III kd tl 142143 pöördel), D. A. (III kd tl 180-183 pöördel) ja I. R. (IV kd tl 115 pöördel-118) ütlused loeb kohus samuti asjakohasteks ning lubatavateks.
8.Järgnevalt käsitleb kohus kannatanute S. S. ja D. A. ning tunnistajate G. E. ja M. E. ülekuulamisel kohtumenetluse poolte poolt tõstatatud ütlustes esinevaid võimalikke vastuolusid.
9.Kannatanu S. S. ülekuulamisel on kaitsja tõstatanud kaks võimalikku vastuolu kohtus ning kohtueelses menetluses antud ütluste vahel. Esmalt tõi kaitsja esile, et kannatanu S. S. on kohtueelses menetluses öelnud, et süüdistatava käsi oli kõverdatud ning ta üritas kannatanu suunas löögiliigutusi teha, pärast seda võttis kannatanu süüdistatava käe kontrolli alla ja surus vastu põrandat (III kd tl 112). Kohtus on kannatanu S. S. aga öelnud, et sel ajal, mil kannatanu hoidis süüdistatava rannet kinni, üritas viimane kannatanut rünnata (III kd tl 112 pöördel). Kaitsja küsimusele, kuidas saab isik kätt kõverdada, kui tema randmest kinni hoitakse, ei osanud kannatanu vastata. Kohus ei näe eeltoodud ütlustes vastuolusid. Nimelt on kannatanu S. S. kohtueelses menetluses antud ütlustes, mis kohtus avaldati, kirjeldanud seda, et süüdistatav tegi tema suunas kõverdatud käega löögiliigutusi enne käe kontrolli alla saamist. Kannatanu kohtus antud ütluste kohaselt jätkas süüdistatav ka pärast kannatanu 7 (77)
1-21-8355 poolt käe kontrolli alla saamist ehk kinni hoidmist üritust sooritada kannatanu suunas žiletiteraga löögiliigutusi. Osutas sealjuures jõulist vastupanu, tahtis kätt lahti saada ning liigutas žiletiteraga kätt kannatanu suunas. Kuid kuna kannatanu hoidis süüdistatava žiletiteraga käest kinni nii randmest kui ka küünarnuki lähedalt, siis seetõttu kannatanu vigastamine süüdistataval ei õnnestunud. Seega kirjeldavad kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused olukorda enne seda kui kannatanu sai süüdistatava käe enda kontrolli alla ning kohtus antud ütlused seda, mil süüdistatava käsi oli juba kontrolli all. Kuivõrd ütlused ei kirjelda sama ajahetke, ei saa nendes esineda ka vastuolu. Seda, et süüdistatav üritas kannatanut rünnata juba enne käest kinni saamist, kinnitavad ka kannatanu kohtus antud ütlused, mille kohaselt toimus enne süüdistatava käest kinni saamist osapoolte vahel rüselus (III kd tl 112).
10.Teiseks tõi kaitsja esile, et kannatanu S. S. ütles kohtus, et ta pöördus erakorralise meditsiini osakonda küünarnukkide valu tõttu, kuid kohtueelses menetluses on pöördumise põhjuseks avaldanud hoopis õlavalu (III kd tl 112 pöördel). Selles osas kannatanu selgitas, et kohtus ütlusi andes ei olnud tal esiti õlavalu meeles, kuid tal oli nii õlavalu kui ka küünarnukid valutasid. Arvestades, et kohtus ütlusi andes kirjeldas kannatanu ka küünarnukkidel esinenud vigastusi (III kd tl 111 pöördel-112), siis on mõistetav, miks ta erakorralise meditsiini osakonda pöördumise põhjusena nimetas kohtus just küünarnukkide valuga seonduva. Sealjuures on ka K. K. andnud ütlusi, mille kohaselt nägi ta, et S. S. küünarnukkidel on marrastused ning S. S. oli talle öelnud, et tal küünarnukid ning ka üks õlg valutavad (III kd tl 114). Ka tunnistaja E.-N. K. kinnitas, et nägi S. S. vigastatud küünarnukke (III kd tl 123 pöördel, 125). Ühtlasi kinnitab haigusjuht nii küünarnukkide kui ka õlaga seotud vaegusi (I kd tl 62-63). Eeltoodut arvestades ei näe kohus kannatanu ütlustes esinevat vastuolu, mistõttu loeb tema ütlused usaldusväärseteks.
11.Kohtumenetluses avaldati kannatanu D. A. kohtueelses menetluses antud ütlustest lause, mille kohaselt Johannes või keegi teine mitu korda lõi teda tühja pudeliga vastu pead (III kd tl 183). Kohtus ütlusi andes rääkis kannatanu aga sellest, et vaid süüdistatav Raul Johannes Jokiniemi lõi teda, teised lihtsalt vaatasid pealt (III kd tl 180 pöördel-181 pöördel, 182 pöördel-183). Selles osas selgitas kannatanu kohtus (III kd tl 183), et ta ei suuda meenutada mitte kedagi teist, kes peale süüdistatava oleks teda rünnanud. Ta nägi vaid süüdistatavat ennast ründamas, teisi isikuid ei näinud, et oleks teda rünnanud. Sealjuures mainis kannatanu kohtus ütlusi andes, et ta ei tea, kas keegi teine pani süüdistatava jaoks pudeli valmis, millega hiljem süüdistatav teda lõi, või see pudel oli juhuslikult süüdistatava käeulatuses (III kd tl 181, 182 pöördel). Kohus ei näe, et kannatanu ütlustes esineks vastuolu. Arvestades ka toimunud olukorda (selili maas olles, süüdistatav tema peal aktiivselt ründamas) ning seda, et ka kannatanu oli alkoholi tarbinud, ei saa talle ette heita seda, et ta esialgu arvas, et teda võis rünnata süüdistatavaga samal ajal veel ka keegi teine. Samas kannatanu sõnul ta hilisemalt analüüsis olukorda, meenutas seda, mida ta ise oli näinud ning arutas sündmust ka kohal viibinud tunnistajatega (III kd tl 183), millest kõigest hiljem järeldas, et füüsiliselt teda keegi teine peale süüdistatava ei rünnanud. Samas esineb kannatanul endiselt kahtlus, et sellel ründel võis keegi süüdistatavat aidata, asetades pudeli sellisele kohale, et süüdistataval oleks seda mugav ründamise ajal haarata ning kasutada. Eeltoodut arvestades loeb kohus kannatanu ütlused tervikuna usaldusväärseteks.
12.Tunnistaja G. E. osas avaldati kohtus, et ta on kohtueelses menetluses uurijale saadetud ekirjas öelnud, et teda sunniti tulirelva ära peitma ning peitis selle rõdule taarakotti (III kd tl 179). Kohtus ütles tunnistaja aga, et üks vene naisterahvas peitis relva ära (III kd tl 178 pöördel-179). Tunnistaja selgitas nimetatu osas, et vene naisterahvas tahtis relva ära peita ning tunnistaja allus sellele soovile/korraldusele ja peitis relva ära, sest ta ei teadnud, kas ta elu on ohus või mitte. Nii kaitsja kui ka kohtu täpsustavatele küsimusele vastates selgitas tunnistaja (III kd tl 179-179 pöördel) veel, et ta peitis relva koos selle naisterahvaga, aga just viimane oli see, kes selle konkreetsesse peidupaika ära pani. Kuna füüsiliselt pani selle 8 (77)
1-21-8355 relva kuskile ära just naisterahvas, siis seetõttu tunnistaja ütleski, et naisterahvas peitis. Sealjuures oli relv enne selle ärapeitmist olnud füüsiliselt just naisterahva käes. Eeltoodut arvestades ei esine kohtu hinnangul tunnistaja ütlustes vastuolusid, mistõttu loeb kohus tema ütlused tervikuna usaldusväärseteks.
13.Tunnistaja M. E. ülekuulamisel on prokurör ning kaitsja tõstatanud kokku neli võimalikku vastuolu kohtus ning kohtueelses menetluses antud ütluste vahel. Esmalt avaldati prokuröri taotlusel tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, milles tunnistaja oli öelnud, et Raul lõi korduvalt D. rusikatega näkku (IV kd tl 42). Samas kohtus ütles tunnistaja, et tema Rauli ja D. vahel lööke ei näinud, nägi seda, kuidas nad kättpidi kokku läksid (IV kd tl 42). Tunnistaja selgitas veel (IV kd tl 42-42 pöördel), et ta ei mäleta, et ta kohtueelses menetluses oleks midagi sellist öelnud, aga ta ei usu ja ei mäleta, et näolööke oli, sest muidu oleks seda D. näost ka näha olnud, aga tunnistaja vigastusi ei täheldanud. Tema näolööke ei näinud. Nägi, et Raul tegi kohe alguses käelöögi ning oletas, et see oli näkku, aga ei näinud, kuhu see löök tabas. Tunnistaja suundus koheselt pärast seda kööki, kust ta nägi Rauli ja D., kes olid pikali maas, vaid jalgade poolt. Kuigi kohtu hinnangul on tunnistaja kohtueelses menetluses ning kohtus antud ütlused tõepoolest teineteisega vastuolus, kuivõrd kohtueelses menetluses väitis tunnistaja, et süüdistatav lõi kannatanut D. A. korduvalt rusikatega näkku, kuid kohtus avaldas tunnistaja, et näkku löömist tema ei näinud, on tunnistaja ütlustes esinevat erinevust suutnud siiski selgitada. Nimelt avaldades, et ta nägi käelööki, millest järeldas, et see oli mõeldud näkku löömiseks, kuid seda, kas see löök ka tabas või kuhu täpselt tabas, seda tunnistaja tegelikkuses pealt ei näinud, sest suundus koheselt pärast kakluse algust kööki, kus tema vaateväli toimunu osas oli piiratud. Seetõttu on eluliselt usutav, et kohtueelses menetluses ütlusi andes rääkis tunnistaja juhtunust selliselt nagu ta eeldas või järeldas ning nägi, mis oli toimunud, eristamata täpselt seda, mida ta oletas ning mida ta tegelikkuses ka ise pealt nägi. Täiendavalt märgib kohus, et arvestades tunnistaja kohtus antud ütlusi, mille kohaselt tunnistaja ei näinud süüdistatavat kannatanut näkku löömas, ei kahjustata süüdistatava positsiooni, kuivõrd tunnistaja kohtus antud ütlused ning selgitused ei kinnita seda, et süüdistatav oleks kannatanut rusikaga näkku löönud.
14.Teiseks avaldati prokuröri taotlusel tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlustest, et E. läks kaklejaid lahutama ning seejärel koos D.ga vannituppa (IV kd tl 43). Kohtus oli tunnistaja aga enne nimetatud kohtueelse menetluse ütluste avaldamist väitnud, et vahetult enne seda kui E. läks D.ga vannituppa, oli E. tunnistaja arvates paanikas, esikus ta E. ei näinud, ilmselt oli E. siis elutoas (IV kd tl 43). Sealjuures tunnistaja ütluste kohaselt toimus kaklus just esikus (IV kd tl 42 pöördel). Tunnistaja seda vastuolu selgitada ei osanud (IV kd tl 43). Kohtule vastuseks ütles tunnistaja veelkord, et ta ei näinud ega tea, kas E. läks kaklusele vahele, aga kui olukord hakkas läbi saama, siis E. läks koos D.ga vannituppa (IV kd tl 45). Tunnistaja märkis ühtlasi, et ta võis kohtueelses menetluses ütlusi andes vahele minemiseks pidadagi seda, et E. aitas kannatanut ning läks temaga koos vannituppa (IV kd tl 45). Seega nähtub eeltoodust, et tunnistaja ütlused on järjepidevad selles osas, et E. läks koos D. vannituppa. Kuid selles osas, mida E. vahetult enne seda tegi, on tunnistaja ütlused vastuolulised ning kohtule vastates ütles tunnistaja, et ta tegelikult ei näinud, kas E. läks kaklusele vahele või mitte, mistõttu jätab kohus tunnistaja M. E. ütlused osas, mida E. tegi vahetult enne D.ga vannituppa minekut, tõendikogumist välja.
15.Kolmanda võimaliku vastuoluna avaldas prokurör, et tunnistaja on kohtueelses menetluses öelnud, et mingit relva ta 08.02.2021 öösel xxx korteris ei näinud, järgmisel päeval käis uuesti G. korteris ning nägi siis esikus olnud kummuti peal mängupüstolit (IV kd tl 44). Kohtus ütlusi andes rääkis tunnistaja, et 08.02.2021 ta püstolit või püstolitaolist eset ei näinud (IV kd tl 43 pöördel, 45). Tunnistaja selgitas kohtus veelkord, et relvataolist eset ta sündmuse ajal ei näinud, aga järgmisel päeval korterisse minnes nägi ta elutoas teleka all püstolitaolist eset, kuid ei tea, kelle oma see oli (IV kd tl 44, 44 pöördel). Oletas, et tegemist 9 (77)
1-21-8355 oli A. R.le kuuluva mängupüstoliga, mida ta on varem näinud (IV kd tl 44, 45-45 pöördel). Kaitsja küsis tunnistajalt ka selle kohta, et miks ta kohtueelses menetluses ütles, et see relvataoline ese oli esikus kummuti peal, aga nüüd kohtus väidab, et see oli elutoas teleka all (IV kd tl 44 pöördel). Relvataolise eseme nägemise asukoha osas esinevat vastuolu tunnistaja selgitada ei osanud, vaid jäi selle juurde, et ta nägi seda elutoas (IV kd tl 44 pöördel). Eeltoodu osas leiab kohus, et tunnistaja ütlused on olnud järjepidevad selles, et 08.02.2021 öösel toimunud kakluse ajal ta mingit relva või relvataolist eset ei näinud, kuid järgmisel päeval korteris käies nägi relvataolist eset, mille puhul oletas, et tegemist on A. R.le kuuluva mängupüstoliga. Seega selles osas vastuolu tunnistaja ütlustes ei esine. Küll aga esineb vastuolu selles, kus tunnistaja järgmisel päeval nimetatud eset täpselt nägi, kas esikus kummuti peal või elutoas teleka all. Kuna tunnistaja ei osanud selgitada seda vastuolu, siis jätab kohus tema ütlused selles osas, kus järgmisel päeval võis relvataoline ese asuda, tõendikogumist välja.
16.Kuigi kohus jättis tunnistaja M. E. ütlused eelkirjeldatud kahes aspektis tõendikogumist välja, siis kohtu hinnangul on eelmärgitud kahe vastuolu esinemise puhul tegemist sedavõrd vähetähtsate vastuoludega, mis kindlasti ei too kaasa tunnistaja ütluste lugemist tervikuna ebausaldusväärseteks. See, mida tegi tunnistaja E. vahetult enne seda, kui ta läks koos kannatanuga vannituppa, pole kohtu hinnangul tõendamiseseme asjaolusid arvestades oluline ega määrava tähtsusega. Kuivõrd süüdistatavale ei heideta ette vägivallateo toimepanemist relva kasutades ning tunnistaja M. E. arvates oli tegemist üldsegi kellegi kolmanda isiku mängupüstoliga, mida ta nägi alles järgmisel päeval, kuid mitte süüdistatavale etteheidetava sündmuse ajal, pole ka see asjaolu tõendamiseseme seisukohalt oluline.
17.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et sarnaselt dokumentaalsetele tõenditele pole ka tunnistajate ning kannatanute ütlusi põhjust pidada ebausaldusväärseteks. Dokumentaalsete ja isikuliste tõendite tõendamisväärtusele annab kohus hinnangu aga kõiki tõendeid kogumis analüüsides kohtuotsuse põhjendavas osas.
18.Täiendavalt märgib kohus siinkohal, et veel enne K.O.H. osas kriminaalasja eraldamist keeldus K. O.H. süüdistatavana sõnaselgelt kohtus ütluste andmisest (V kd tl 88 pöördel), mistõttu KrMS § 294 p 1 alusel avaldati prokuröri taotlusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused (V kd tl 51-59).
19.Raul Johannes Jokiniemi kaitsja taotles süüdistatava ülekuulamist (V kd tl 94), kuid kaitsja küsimuste esitamisest hoolimata süüdistatav tegelikkuses keeldus ütluste andmisest (V kd tl 94). Nimelt küsis kaitsja esimese küsimusena, kas süüdistatava hinnangul on temale esitatud süüdistus mingis osas põhjendatud. Sellele vastas Raul Johannes Jokiniemi, et ta tunnistab end kõiges süüdi ning rohkem ta ei ütle. Teiseks küsis kaitsja, kas süüdistatav kahetseb tehtut, mille peale Raul Johannes Jokiniemi ütles, et ta ei tea. Kaitsja proovis sama küsimust küsida veel teises sõnastuses, uurides, kas süüdistataval on kahju, et asjad niimoodi juhtusid. Selle peale vastas Raul Johannes Jokiniemi, et ta tunnistab end kõiges süüdi ning rohkem ei ütle. Kaitsja küsis seejärel veel kolm küsimust saamaks teada, mis põhjusel süüdistatav psühhiaatrilist ekspertiisi soovib ehk mis teda vaevab, kuid süüdistatav nendele küsimustele sisuliselt ei vastanud, öeldes vaid, et ta tahab ekspertiisi. Eelkirjeldatut arvesse võttes nõustus kohus prokuröriga, et süüdistatav Raul Johannes Jokiniemi tegelikkuses keeldus ütluste andmisest, mistõttu rahuldas kohus prokuröri taotluse avaldamaks Raul Johannes Jokiniemi kohtueelses menetluses antud ütlused KarS § 121 järgi esitatud süüdistuse osas (V kd tl 80-81) KrMS § 294 p 1 alusel (V kd tl 94 pöördel).
20.Ühtlasi selgitab kohus veel, et KrMS § 76 lg 2 ning § 74 lg 4 kohaselt võib süüdistatav ülekuulamisprotokolli ütlused kirjutada omakäeliselt. KrMS § 152 lg 5 näeb ette, et kui menetlustoimingule allutatud isik keeldub protokollile alla kirjutamast, siis tehakse protokollis keeldumise ja selle põhjuse kohta märge, mille kinnitab uurimisasutuse ametnik. 10 (77)
1-21-8355 Praegusel juhul nähtubki Raul Johannes Jokiniemi kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (V kd tl 81 pöördel), et ta on keeldunud allkirjastamast nii seda, et talle on selgitatud õigusi ja kohustusi kui keeldunud ka kogu protokolli allkirjastamisest. Samas on ta ütlusi soovinud anda omakäeliselt. Seetõttu ongi ülekuulamist läbi viinud ametnik teinud ülekuulamise protokollile märkuse, millest nähtub, et Raul Johannes Jokiniemi keeldus allkirju panemast ning kuivõrd ta keeldumise põhjust ülekuulajale ei avaldanud, siis ei saa viimasele ka ette heita seda, et ülekuulamise protokollile pole märgitud, mis põhjusel Raul Johannes Jokiniemi protokolli allkirjastamisest on keeldunud. Siinkohal peab kohus märkima, et ka kohtumenetluses on Raul Johannes Jokiniemi valdavalt keeldunud erinevate dokumentide kättesaamise kohta allkirja andmast (vt nt III kd tl 28, 78, 93; IV kd tl 132, 173, 178) või enda korda rikkuvat käitumist selgitamast (III kd tl 174 pöördel-175). Seega kuna Raul Johannes Jokiniemi enda keeldumise põhjust ei avaldanud, siis ei olnud menetlejal võimalik protokollile seda ka märkida. Nimetatu ei muuda aga kahtlustatavana ülekuulamise protokolli nõuetele mittevastavaks. Veel vähem lubamatuks või ebausaldusväärseks tõendiks.
21.K.O.H. ning Raul Johannes Jokiniemi ütluste usaldusväärsust ning nende tõendamisväärtust hindab kohus kogumis teist tõenditega alljärgnevalt otsuse põhjendavas osas. II KarS 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse koosseis
22.Raul Johannes Jokiniemit süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk teise inimese tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud korduvalt. Nimelt heidetakse talle kui varasemalt vägivallakuritegude toimepanemise eest karistatud isikule ette D. A. löömisega viimasele nii tervisekahjustuse kui ka valu põhjustamist. Kohtu hinnangul on Raul Johannes Jokiniemile esitatud süüdistus alljärgnevate kannatanu ja tunnistajate ütluste ning (eelkõige kannatanu terviseseisundit kajastavate) dokumentaalsete tõenditega tõendamist leidnud. Sealjuures ei vaidlustanud teo tõendatust ega kvalifikatsiooni ka süüdistatava kaitsja (V kd tl 140).
2.1.Objektiivne koosseis
23.Tunnistaja G. E. sõnul (III kd tl 176 pöördel-177) elas ta 07.02.2021 XXX aadressil koos M. E.ga, kuid seal viibis/elas ajutiselt ka A. R.. Sinna korterisse oli tol õhtul kutsutud veel D. (A.), (J.-)E. L. ja K. (K.). Rõdul suitsetades tekkis sõnaline konflikt D.i ja K. vahel. K. tahtis minna ka füüsiliseks, aga tunnistaja ütles kõigile, et rahunegu maha. Seepärast läks tunnistaja kella 22-23 paiku D. ja M.ga jalutama. Korterisse jäid K., A. R. ja E. (III kd tl 179 pöördel). Umbes südaöö paiku tulid nad tagasi.
24.Sarnaselt G. E.le on ka tunnistaja M. E. kinnitanud (IV kd tl 40 pöördel-41 pöördel, 44), et ta elas 2021. aasta veebruari alguses xxx asuvas korteris, kus elas ka G. E.. Korteripeole oli kutsutud tunnistaja ja A. R.. G.il oli eelnevalt külas ka sõbranna E.. Oli veel üks tüdruk. Tuli ka G. väga hea sõber D.. Tarvitati alkoholi. Tunnistaja M. E. oli enda sõnul küll alkoholi tarbinud, aga adekvaatne ja tundis end hästi. D. oli samuti täiesti mõistuse juures ja selge ning mingeid lollusi ei teinud. Kaks tüdrukut olid teistest rohkem tarbinud ja enne südaööd olid juba sellises keskmises joobes. G. oli samuti pigem keskmises joobes, aga adekvaatne, rumalaid küsimusi ei esitanud, võis olla tüdrukutega võrreldes siiski rohkem joobes. Tunnistaja ütluste kohaselt olid mingil hetkel rõdul üks tüdrukutest – K., G. ja D.. K. tuli rõdult nuttes ja paanikahoos välja ja ütles, et D. lõi teda, sest K. näitas D.ile keskmist sõrme. Siis oli K. hüsteerias, helistas A. sõnul kellelegi, tunnistaja oletab, et Raulile. A. ütles tunnistajale, et K. kutsus vist kellegi kohale. Seejärel läksid tunnistaja, G. ja D. korterist välja alkoholipoodi energiajooki ostma. Kui nad tagasi tulid, olid Raul ja teised (lihases K. H. ja üks pikk poiss) juba korteris kohal. 11 (77)
1-21-8355
25.Tunnistaja J.-E. L. (III kd tl 175-175 pöördel) avaldas kohtus, et läks kuskil eelmise aasta kevadel 7. kuupäeval õhtusel ajal G. E. korterisse, mis asub Stroomi ranna lähedal. Kui ta korterisse jõudis, oli seal ainult G.. Seejärel tulid sinna ka M. (E.) ja veel kaks tüdrukut, kelle nimesid tunnistaja ei tea. Kannatanu jõudis korterisse veel hiljem. Seega enne kannatanu saabumist oli korteris koos tunnistajaga kokku viis inimest. Tunnistaja rääkis, et kui kannatanu oli juba korteris, siis ta ütles ühele neist tüdrukutest midagi ning see tüdruk võttis seda nii hinge – solvus ja hakkas karjuma – et kutsus telefoni teel kohale oma sõbrad. See tüdruk ütles kõigile kohalviibijatele, et kutsus sõbrad kohale. Kõik, kes olid korteris enne kui selle tüdruku sõbrad kohale tulid, olid alkoholi tarvitanud (III kd tl 176). Need sõbrad – kolm meest ja üks naine – tulid mitu tundi hiljem kohale ja ootasid, sest M., G. ja kannatanu olid jalutama läinud. Kui kannatanu, M. ja G. tagasi jõudsid, siis kuigi tunnistaja oli rõdul, kuulis ta esmalt sõnelust ja seejärel kaklust (kannatanu lükati vastu seina ja põrandat), mille peale läks esikusse, kus see kõik toimus, vaatama.
26.Kannatanu D. A. ütluste (III kd tl 180-183 pöördel) kohaselt läks ta G. E. juurde xxx aadressile, kus pidi toimuma pidu. Kohale jõudis kella 22-23 vahel kui pidu juba käis. Korteris olid juba K.-nimeline neiu, E.-nimeline neiu, M. E., A. R. ja G. E.. Kõik, kaasa arvatud kannatanu ise, tarvitasid korteris alkoholi. Kannatanu oli enda sõnul enne korterisse jõudmist joonud ära 0,25 liitrit kanget alkoholi ning õhtu jooksul tarvitas korteris veel sama palju lisaks ehk kokku umbes 0,5 liitrit kanget alkoholi. K. oli agressiivselt-passiivselt sätitud. Ta ei läinud kohe kallale, vaid oli torkav, pistev, tegi kurje nägusid, ropendas, sõimas. Kui kannatanu koos K.ga hiljem rõdule läks, siis küsis K. käest, miks ta näitas kannatanule keskmist näppu. Selle peale tuli K. kannatanule kallale – lõi käelabaga vastu nägu. Siis tiriti K. kannatanust eemale, mistõttu K. oli hüsteerias, hakkas nutma, karjus, kuna tal takistati kannatanu ründamist. Kannatanule tundus, et K. oli alkoholi tõttu temast endast vähem adekvaatne. Enne kui kannatanu läks koos M. E. ja G. E.ga jalutama, selleks et nii kannatanu kui ka K. saaksid maha rahuneda, üritas K. kannatanut veel mitu korda rünnata, läheneda, aga ebaõnnestunult. (III kd tl 180-180 pöördel.)
27.Tunnistaja A. R. ütluste (IV kd tl 119-120) kohaselt kutsus ta sõbranna K. tunnistaja juures 2021. aasta veebruaris xxx aadressil toimunud korteripeole Raul Johannes Jokiniemi, keda tunnistaja oli varem esimest korda näinud sõbranna K. juures. Tunnistaja sõnul helistas K. Raulile ning valetas talle, et D. olevat K.le halba/haiget teinud vms ja Raul siis n-ö tuli teda päästma. Tunnistaja mäletab, et enne kõne üritas ta K.t lohutada, sest viimane nuttis. D. näitas K.le pöidla kõrval olevat sõrme, aga K. arvas, et näidati keskmist sõrme. Selle peale K. väga solvus ja nutma hakkaski. Siis läks tunnistaja teise tuppa, mistõttu ta K. kõne Raulile pealt ei kuulnud, aga K. küsis temalt, et kas ta võib enda sõbra ka kutsuda ning tunnistaja lubas. K. läks Raulile liftiga alla vastu, korterisse tuli kuskil kolm meesterahvast juurde (Raul, K. ja keegi veel). Seda, et K. olevat need isikud korterisse lasknud, kinnitas A. R. G. E. sõnul hiljem ka viimasele (III kd tl 179 pöördel). Ilma kõiki osapooli üle kuulamata läksid poisid (need kolm, kes korterisse tulid, sh Raul) D.le kallale. Ühel hetkel kuulis koridorist mingit rüselust ning kolakat. Ise rüselust pealt ei näinud, kuna oli siis juba rõdul, kus politsei tulles magas. Hiljem nägi korteris kilde ja verd. Nägi ka, kuidas kiirabitöötajad viisid D. ära. Hiljem kuulis, et D.l õmmeldi midagi. EMO kaardi kohaselt vajas kannatanu tõepoolest õmblusi (I kd tl 138 pöördel).
28.Täiendavalt märgib kohus, et kuigi tunnistaja I. K. ütluste kohaselt oli korteris viibinud isikutest kõige enam segaduses ning tõenäoliselt lisaks alkoholijoobele ka narkojoobes rõdult leitud A. R. (III kd tl 187 pöördel), siis pole kohtul põhjust kahelda tunnistaja kohtus antud ütlustes, kuivõrd tunnistaja rääkis vaid seda, mida ta mäletas ning juhul, kui ta midagi ei mäletanud (eelkõige joobe, kuid ka möödunud aja tõttu), siis tunnistaja seda ka väljendas.
29.Kuigi tunnistaja A. R. kohtus ütlusi andes Raul Johannes Jokiniemit nägupidi enam ära ei tundnud, siis esitas prokurör talle ülekuulamise ajal kohtueelses menetluses tunnistaja 12 (77)
1-21-8355 osalusel läbi viidud äratundmiseks esitamisest fototabeli (IV kd tl 120 pöördel). Tunnistaja kinnitas kohtus, et fotol nr 2 on pilt Raulist. 18.09.2021. a äratundmiseks esitamise protokolli lisaks oleva fototabeli (II kd tl 30-31) kohaselt on fotol nr 2 kujutatud Raul Johannes Jokiniemit. Seega hoolimata sündmuse ajal esinenud joobest, sündmusest möödunud ajast ning sellest, et tunnistaja oli vaid kaks korda elus Raul Johannes Jokiniemit näinud, tundis ta endiselt korterisse K. poolt kutsutud ning tulnud Raulina ära Raul Johannes Jokiniemi.
30.Tunnistaja K. K. ütluste (III kd tl 185 pöördel-186 pöördel) kohaselt on nad süüdistatava Raul Johannes Jokiniemiga olnud sõbralikes suhetes. 07.02.2021 kutsus A. (R.) teda enda ja G. (E.) korterisse külla. Tunnistaja jõudis sinna 22-23 paiku. Kohal olid siis juba M. E., A., E. ja G.. Enne korterisse minekut oli tarvitanud alkoholi, oli joobes, aga teadlik, mis ümberringi toimub. Kannatanu tuli korterisse umbes tund-kaks pärast seda, kui tunnistaja ise sinna jõudis. Korteris tarvitas tunnistaja koos A.ga alkoholi – viina ja rummi. Tunnistaja jõi mõlemast liitrisest pudelist ise ära pool liitrit ehk kokku liitri kanget alkoholi. Ülejäänud poole jõi ära A.. Sellest jäi tunnistaja üsna purjakile, mistõttu ta toimunust väga midagi ei mäleta. Ka teised korteris olijad tarvitasid alkoholi, aga oluliselt vähem kui nemad A.ga, neil olid omad joogid. Tunnistaja mäletab, et läks kannatanuga sõnelusse või n-ö tülli. Ei mäleta, mida kannatanu talle üles, aga ilmselt midagi, mis teda endast välja ajas, sest ta hakkas nutma ja läks paanikasse. Tunnistaja mäletab sellist enda seisundit umbes 10 minuti jagu, kuid A. ütles talle hiljem, et ta oli tegelikult umbes tund aega nutnud ja karjunud. Tunnistaja mäletab, et helistas Raulile (millest rääkisid, ei mäleta), kes mõne aja pärast tuli sinna korterisse koos tunnistaja jaoks võõraste inimestega, s.o üle kahe võõra oli tal kaasas – mehed ja üks neiu. Sellest õhtust mäletab üksikuid hetki, sest oli väga joobes. Kui Raul korterisse tuli, siis ei mäleta, et kannatanu oleks olnud nende silmapiiril. Mäletab, et istus Rauliga köögis, jõi vett ja et politsei lõhkus mingi hetk ukse maha ning seejärel suunati neid rõdule.
31.Raul Johannes Jokiniemi ütlustest (V kd tl 80 pöördel) nähtuvalt läks ta koos ihukaitsjatest sõpradega xxx korterisse, sest sõbranna helistas talle ja nuttes ütles, et teda ei lasta korterist välja ning keegi lõi teda.
32.Kannatanu sõnul jalutasid nad M. ja G.ga kuskil tund aega ning jõudsid korterisse tagasi kesköö ja kella 1 vahel. Kas M. või G. tegi tagasi jõudes ukse lahti. Kannatanu astus korterisse, nägi enda jaoks võõraid inimesi – kolme meest ja üht vene keelt kõnelevat naisterahvast, ütles kõigile tere. Hiljem sai uurija käest teada, et meeste nimed olid Raul Johannes, K. O. ja O.. Seega korterisse astudes kannatanu nende nimesid ei teadnud, sest nägi neid esimest korda. Kannatanu oli kindel, et üks nendest võõrastest meestest oli kohtus viibiv süüdistatav, s.t Raul Johannes Jokiniemi. (III kd tl 180 pöördel.)
33.Tunnistaja G. E. ütluste kohaselt (III kd tl 177) kui nad tulid M. ja D.ga jalutamast tagasi, siis avas tema korteri ukse. Tal ei olnud sel hetkel mingit teadmist, et vahepeal on keegi veel korterisse tulnud (III kd tl 179 pöördel). Kui nad olid kõik korterisse sisenenud, siis esikus ründas süüdistatav esimese hooga ning läks täie jõuga D.le kallale. Kõigepealt jooksis peale, siis surus pikali ja seejärel hakkas rusikatega vehklema ning süüdistatav ja D. hakkasid omavahel rüselema, füüsiliselt kaklema. Tunnistaja nägi, et süüdistatav surus kannatanut vastu kaela, peksis rusikatega nägu – näiteks virutas silma alla. Rohkem tunnistaja ei näinud, sest ta läks kööki ning seal süüdistatava kaaslased ehk kutsumata külalised takistasid tunnistajal kaklusele vahele minemast. Tunnistaja sõnul (III kd tl 177 pöördel-178) olid lisandunud inimesed korteris selle umbes tunni aja jooksul, mil ta koos M. ja D.ga jalutamas ära olid, ka alkoholi joonud. Nimelt oli vahepeal lisandunud elutoa lauale palju uusi tühje või pooltühje pudeleid ning kõik need isikud tuikusid kõndides.
34.Tunnistaja M. E. ütlused (IV kd tl 41 pöördel-42 pöördel, 44 pöördel-45) kinnitavad, et tagasi tulles avas ukse G. E.. Nad astusid kolmekesi korterisse, nägid võõraid inimesi. Kuna 13 (77)
1-21-8355 eelnevalt oli A. öelnud, et K. vist kutsus enda kaitseks mingi seltskonna kohale, siis tunnistaja ei tahtnud selle olukorraga tegemist teha ning soovis eemale hoida, mistõttu liikus kohe otsejoones kööki, kus oli kogu ülejäänud sündmuse. Sinna tuli hetke pärast ka G. järgi. Korterisse sisenemisel nägi aga tunnistaja Rauli elutoast püsti tõusmas ja ka K. O.H. liikumas. Raul olevat veel küsinud, et kes see neist nüüd on ja siis läkski lahti. Sel hetkel liikus tunnistaja köögi poole. Kui tunnistaja hakkas kööki jõudma, siis nägi veel, et Raul ja D. olid juba esikus kättpidi koos, maadlesid. K. O.H. oli ka seal esikus. Tunnistaja sõnul oli välisuksest vaja teha sisuliselt kaks sammu paremale ja kolm sammu edasi kööki. Siinkohal märgib kohus, et sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd tl 110-119) kohaselt oli välisuksest paremale umbes 3,5 meetrit eemal vannitoa uks. Fotolt nr 2 nähtub, et lahtisest vannitoauksest vasakule on hinnanguliselt mõne sammu kaugusel köök (I kd tl 112). Elutuba asus välisuksest vasakul umbes 3,5 meetri kaugusel ning magamistuba välisuksest otse umbes 2 meetri kaugusel (I kd tl 110). Seega asus köök elutoast (kus Raul oli istunud ja nüüd nende saabumisel püsti tõusis) vastassuunas ehk võimalikult kaugel korteri teises otsas, mis kinnitab ka seda, miks tunnistaja suundus just mõne sammu kaugusel asuvasse kööki, et võimalikust konfliktist võimalikult kaugel olla. Lööke tunnistaja ei näinud, sest oli sel ajal juba köögis. Kuid enne kööki jõudmist nägi veel, et Rauli poolt D. suunas käelöök tuli, mistõttu eeldas, et see oli mõeldud näkku, kuid seda, kas see ka tabas või mitte, tunnistaja enam ei näinud, sest tema vaateväljas olid vaid Rauli ja D. jalad.
35.Tunnistaja O. B. sõnul (IV kd tl 95-97) sai ta ühel õhtul kella 21 paiku talvisel ajal Laagris asuvad korteris Raul Johannes Jokiniemiga kokku. Seal oli juba K. O.H. ka ning mõned tüdrukud. Kõik tarvitasid seal alkoholi. Olid seal 2-3 tundi. Siis kutsuti neid külla teise korterisse xxx, võis olla xxx tänaval, kuhu läksidki Rauli ja K.i ning K.. Raul kutsus kaasa, et tema sõbranna olevat talle helistanud ja kutsunud. Naisterahvas lasi neid korterisse sisse. Kuigi tunnistaja avaldas kohtus, et korteris olid nende saabumise ajaks juba 6-7 inimest, pooled umbes naised ja pooled mehed, siis selles osas on tunnistaja ütlused vastuolus kõikide teiste tunnistajate ja kannatanu ütlustega (kelle sõnul oli Rauli seltskonna saabumise ajal korteris vaid kolm naisterahvast – A., K., E.), mistõttu ei pea kohus tunnistaja ütlusi selles osas usaldusväärseteks. Tarvitasid ka seal korteris alkoholi. Tunnistaja oli enda sõnul õhtu jooksul kokku ära joonud liitri kanget alkoholi. Mingi hetk tekkis kellelgi koridoris konflikt. Seal olid ka Raul ja K.. Tunnistaja oli enda sõnul elutoas ja midagi alguses pealt ei näinud. Kuulis vahepeal vaid sahkerdamise ning seejärel mingit killu häält, hiljem nägi ka kilde. Selle peale läks ise ka vaatama ja nägi rüselust, aga kellegi löömist mitte – maas olid Raul ja võõra isik, K. hoidis Rauli eemale ning ka tunnistaja läks enda sõnul rahvast, eelkõige Rauli eemale tõmbama. Tunnistaja sõnul olukord rahunes ning noormees, kellega Raul rüselenud oli, läks vannituppa ja pani ukse lukku. Kohus loeb ka selles osas tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks nagu oleks K.O.H. või tunnistaja või keegi kolmas püüdnud kaklusele vahele minna ning olukord oleks seetõttu rahunenud, sest mitte ükski teine kohal viibinud isik ei ole enda ütlustes maininud, et ta oleks saanud kaklusele vahele minna või oleks seda keegi teinud.
36.Kohe pärast tere ütlemist alustas süüdistatav kannatanu sõnul tema löömist. Siinkohal märgib kohus, et ka Raul Johannes Jokiniemi ütlustest tulenevalt ründas ta kannatanut kohe kui viimane korterisse sisenes (V kd tl 81). Raul lihtsalt astus kannatanu ette ja hakkas teda lööma nii käte kui rusikatega. Kannatanu arvas sel hetkel, et teda rünnatakse, sest K.nimeline neiu rääkis süüdistatavale, et kannatanu on K. vastu kas füüsilist või psühholoogilist vägivalda kasutanud (III kd tl 183). Kannatanu tundis, et ei ole kakluseks heas seisundis, ei tahtnud kakelda ning ei saa Rauli takistamisega hakkama. Seetõttu tõmbas süüdistatavat enda poole, kukkus löökide tõttu ning tiris süüdistatava endaga kaasa. Kui nad olid pikali, siis alguses lõi Raul teda kätega. Sel ajal üritas kannatanu Rauli enda kehale (nagu maadluses) lähemale tõmmata, et tal ei oleks võimalik lüüa. Seejärel hakkas Raul kannatanu silmi valutundeni vajutama/suruma. Täpsemalt surus/vajutas süüdistatav 14 (77)
1-21-8355 mõlema käe suurte näppudega kannatanu mõlema silma silmalaugudele, silmamunadele. See oli piisavalt tugev, et oleks valus, aga mitte nii tugev, et peaks sellepärast hiljem kiirabi poole pöörduma. Seega tervisekahjustust sellest ei tekitatud. Silmade vajutamise lõpetamiseks lükkas kannatanu Rauli enda keha pealt eemale ning Raul jätkas tema kätega löömist. Löögid tabasid pead, näo ja lauba piirkonda. Siis võttis Raul kannatanul peast kinni ja lõi seda vaheldumisi vastu põrandat ja seina. Sel ajal oli kannatanu pikali selili maas ning tema pea taga oli sein. Raul oli kannatanu peal istuli. Seda, et kannatanu oli pikali maas ja üks lööja tema peal, kinnitasid ka tunnistajad J.-E. L. (III kd tl 175 pöördel) ja G. E. (III kd tl 177). Süüdistatav lõi kannatanu sõnul teda rusikatega kindlasti üle 10 korra. Tundis sellest samuti valu. (III kd tl 180 pöördel-181.)
37.Tunnistaja J.-E. L. ütluste kohaselt nägi ta, et keegi võttis klaasist pudeli, kuid kas seda tegi see, kes oli kannatanu peal või keegi teine, ta ei mäleta. Selle pudeliga löödi kannatanule vastu pead. (III kd tl 175 pöördel.) G. E. sõnul kuulis ta klaaspudeli löömise häält ning hiljem nägi ka maas klaaspudeli kilde (III kd tl 177 pöördel). Sel hetkel oli ta köögis koos süüdistatava kahe sõbraga (üks neist oli O. või O. -nimeline – III kd tl 178 pöördel) ning üks süüdistatava sõber oli koos süüdistatavaga esikus. Tunnistaja M. E., kes oli samuti köögis, kirjeldas, et ta kuulis mingi hetk klaasi või pudeli purunemise häält ning hiljem nägi ka kilde (IV kd tl 41 pöördel, 42 pöördel).
38.Kannatanu sõnul võttis Raul esikus nende kõrval oleva kummuti-laadse eseme pealt tühja alkoholipudeli ning lõi koheselt kannatanut ka sellega vastu pead laubast umbes 5-6 cm kõrgemale mitu korda, kuid kokku vähem kui 10 korda. Kannatanu arvab, ilmselt purunes pudel umbes minuti jooksul pärast pea vastu löömist lõpuks katki hoopis vastu seina, kuna nad olid seinale nii lähedal, sest kui pudel oleks vastu kannatanu pead katki läinud, oleks kannatanu teadvuse kaotanud. (III kd tl 181.) Pudeliga löömise tõttu sai pähe mitu muhku ja punetused (III kd tl 182). Tundis löömisest ka valu (III kd tl 183 pöördel).
39.Kannatanu sai aru, et pudel on katki hetkel, mil nägi Rauli käes „pudeliroosi“. Raul istus sel ajal endiselt tema peal ja kannatanu oli selili pikali maas. Kuna kannatanu arvas, et nüüd tahab Raul teda ka selle katkise pudeliga lüüa, siis võttis kannatanu selle Rauli käest ära. Nimelt haaras kannatanu enda parema käelabaga katkisest pudelist ning tiris/tõmbas selle ära enne, kui Raul jõudis teda sellega lööma hakata. Selle käigus sai kätte lõikehaava, millest tuli verd, ning kannatanu sõnul oli tal pärast raske veel paari kuu jooksul mitmeid sõrmi liigutada. Tunnistaja J.-E. L. ütlused kinnitavad, et kannatanu võttis klaasist pudeli mingi hetk ründajalt ära ja lõikas endale sellega kogemata kätte (III kd tl 175 pöördel). Seejärel kannatanu täpselt ei mäleta enam kuidas (kas Raul tõusis ise püsti või lükkas kannatanu ta eemale), kuid kannatanu tõusis püsti ja jooksis koos sellesama äravõetud pudelikaelaga WC-sse, mille ukse pani seestpoolt lukku. Alguses läks WC-sse üksinda, hiljem liitus ka E., kes oli väga sõbralik ning aitas teda. Pudelikaela viskas kannatanu enda sõnul vanni. (III kd tl 181-182.)
40.Tunnistaja J.-E. L. selgitas (III kd tl 175 pöördel-176 pöördel), et kannatanu sai rüseluse käigus kuidagi ründaja jalgade alt välja, võttis selle katkise pudeli lööjalt ära ning nad koos M.ga juhatasid kannatanu vannituppa peitu. Tunnistaja nägi, et kannatanul oli peopesa juurest verine. Tunnistaja andis kannatanule salvrätikuid, et verd peatada, aga see väga ei õnnestunud. Tunnistaja G. E. nägi samuti, kuidas D. WC-sse koos E.ga jooksis ja ukse lukustas (III kd tl 177-177 pöördel, 178 pöördel). Kuigi G. E. kannatanul vigastusi ei näinud, sest ta nägi kannatanut ainult paari sekundi vältel, mil ta vannituppa jooksis, ja seejärel alles järgmisel päeval, siis nägi ta korteris klaasikilde koristades põrandal verd (III kd tl 178 pöördel-179). Ka M. E. ei näinud kannatanul esialgu vigastusi, kuid samas nägi ta kannatanut vaid hetkeks, s.o ajal, mil viimane jooksis koos G. sõbranna E.ga vannituppa peitud (IV kd tl 42, 43, 45). M. E. nägi D.il verd alles siis kui vannitoa uks hiljem lahti tehti (IV kd tl 43). Kui kannatanu oli E.iga vannituppa läinud, siis tunnistaja M. E. sõnul läks 15 (77)
1-21-8355 Raul elutuppa tagasi ja seejärel tuli kööki (IV kd tl 43-43 pöördel).
41.Seda, et Raul Johannes Jokiniemi ründas kannatanut mh pudeliga, mis ründe käigus purunes, mille kannatanu Raulilt ära võttis ning millega kannatanu seejärel vannituppa jooksis, kus teda aitas E., kinnitavad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, asitõendi vaatlusprotokoll ja DNA-ekspertiisi akt.
42.Nimelt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 110-118), et vaatlust teostati aadressil xxx asuvas korteris. Korteri välisuksest paremal umbes 3,5 meetrit eemal on vannitoauks, mis on avatud. Vannitoas vannis oli klaaspudeli murdunud osa, mis oli kaetud veretaolise vedelikuga. See klaaspudeli osa pakendati ning võeti kaasa (pakend nr 1). Arvestades, et klaaspudeli osa leiti vannist, siis kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll kannatanu ütlusi, mille kohaselt viskas ta pärast vannituppa jooksmist seal olles selle vanni. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub veel, et vannitoa põrandal on salvrätikute tükid (vt foto nr 4 – I kd tl 114) ning vannis on koos pudelikaelaga veel kolm salvrätikut, mis on kaetud veretaolise vedelikuga (foto nr 5 – I kd tl 115). Ka tunnistaja I. K. ütlused kinnitavad, et sündmuskohalt võeti kaasa üks katkilöödud pudel, millel olid verejäljed peal, sest võis oletada, et sellega oli kuritegu toime pandud (III kd tl 187 pöördel).
43.Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 120-125) kohaselt vaadeldi sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud korgita klaasist murdumistunnustega servadega 10 cm pikkust pudelikaela (pakend nr 1). Vaatluse käigus võeti DNA-proov pudelisuu siseküljelt (pakend nr 1.1). Pudelikaelal oli näha verekahtlase määrdumise jälgi, mida testiti Tetra-Base lahusega, mis andis verele iseloomuliku reaktsiooni. Sellest verekahtlasest määrdumisest võeti samuti DNA-proov (pakend 1.2). DNA-proovid võeti vaatluse käigus ka pudelikaela ümber oleva „manseti“ mõlkidest (pakend 1.3) ning määrdumisjäljelt pudelikaela klaasi välispinnalt (pakend 1.4).
44.15.03.2021. a DNA-ekspertiisiaktist nr 21E-GE0183 (I kd tl 126-129) nähtuvalt saadeti ekspertiisi xxx Tallinn asuva korteri vannitoa vannist leitud pudelikaela vaatluse käigus võetud kõik neli DNA-proovi (pakendid 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4). Lisaks olid eksperdi käsutuses ka kannatanu D. A. DNA-proov ning riiklikust DNA-registrist saadud Raul Johannes Jokiniemi DNA-profiil (I kd tl 126-126 pöördel).
45.Ekspertiisiakti kohaselt saadi pudelikaelal olevast inimvere määrdumise proovist (pakend 1.2, proov B210069) ja proovist pudelikaela ümber olevast „manseti“ mõlkidest (pakend 1.3, proov A210725) DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad D. A. DNAprofiiliga, kuid mitte Raul Johannes Jokiniemi DNA-profiiliga. Tõepärasuhe 1022. Määrdumisjäljelt pudeliklaasi välispinnalt võetud proovist (pakend 1.4, proov A210726) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev D. A. DNA-profiiliga. Tõepärasuhe 1022. Raul Johannes Jokiniemi DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNAsegaprofiiliga. Pudelisuu siseküljelt võetud proovist (pakend 1.1, proov A210724) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada D. A.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Raul Johannes Jokiniemi DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNAsegaprofiiliga.
46.Arvestades eeltoodud tõepärasuhteid ja ekspertiisi tulemusi, leiab kohus, et läbiviidud DNA-ekspertiis kinnitab esmalt seda, et pudelikaelal oli kannatanu D. A. veri. Ehk tegemist oli justnimelt selle pudeliga, millega kannatanut rünnati. Kuna pudelikaelalt leiti kannatanu bioloogilist materjali, siis kinnitab see ühtlasi kannatanu ütlusi selle kohta, et tema selle pudeli ründajalt käest ka ära võttis.
47.WC-s olles helistas kannatanu oma isale, aga kuna ta ei vastanud, siis kohe järgnevalt Häirekeskusesse (III kd tl 181 pöördel). Tunnistaja J.-E. L. sõnul (III kd tl 176) oli ta koos 16 (77)
1-21-8355 kannatanuga vannitoas ning kuulis, kui ta helistas oma emale ja seejärel politseisse. Kõnede sisu ta ei tea, sest need olid vene keeles, mida tunnistaja ei oska. Nimetatud asjaolu arvestades ei näe kohus siinkohal olulist vastuolu selles, et tunnistaja sõnul helistas kannatanu esmalt emale, kuid kannatanu sõnul helistas ta hoopis isale. Oluline on see, et esimene kõne oli vanemale ning alles seejärel Häirekeskusesse. Kannatanu sõnul (III kd tl 182) jõudis politsei 1-2 minuti jooksul maja alla (seda ütles Häirekeskuse operaator kannatanule kõne ajal) ning 3 minuti jooksul olid nad juba üleval. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 101, 105-105 pöördel) kohaselt tehti 08.02.2021 kella 02.40 ajal kõne Häirekeskusesse, kus isik palus politseid xxx Tallinn asuvasse korterisse, sest talle tuldi noaga kallale ja tal on käe peal haav. Kell 02.46 tehtud kõnes uurib samalt numbrilt helistaja, kas politseipatrull on juba kohal ning palub korterisse sisse murda (I kd tl 101102). Sellelt numbrilt esimene kõne Häirekeskusele tehti aga kell 02.38 (I kd tl 101). Seega asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et kannatanu Häirekeskusesse tõepoolest helistas. Kell 02.40 tehtud kõnele (kestusega ca 2,5 minutit), milles kannatanu palus politsei saata, järgnes kõne kell 02.46, milles Häirekeskusest juba kinnitati helistajale, et politsei on kohal. Seega saabus politsei sündmuskohale tõepoolest mõne minuti jooksul.
48.Tunnistaja J.-E. L. (III kd tl 176) käis vahepeal vannitoast väljas, kuid kannatanu mitte. Kannatanu keeras ukse uuesti lukku, kui tunnistaja vannitoast väljus. Kui tunnistaja tagasi vannituppa hakkas minema, siis koputas politsei juba uksele.
49.Tunnistaja G. E. sõnul üritas süüdistatav ka vannituppa sisse saada, kuid politsei jõudis kiiresti maja juurde (rõdu alla), otsiti korterivõtit, aga tunnistaja seda ei leidnud (III kd tl 177 pöördel-178). Veidi hiljem oli politsei juba korteris ja hakkas inimesi ükshaaval välja viima (III kd tl 178 pöördel). Ka tunnistaja M. E. ütlused kinnitavad, et kuna korterivõtmeid ei leitud üles, siis umbes 10-15 minuti jooksul pärast sisse nõudma laskmist lõi politsei ukse maha ning pidas kõik korteris olnud isikud kinni (IV kd tl 43 pöördel). Tunnistaja O. B. sõnul tuli mingi hetk politsei, kes ei saanud korterisse, sest uks oli lukus, võtit ei leitud ja politsei lõi ukse lahti.(IV kd tl 97).
50.Kannatanu väljus enda sõnul (III kd tl 182) vannitoast, kui kuulis lööke vastu korteri välisust ja kõne „Eesti politsei“. Kannatanu tundis jätkuvalt ohtu, mistõttu otsustas ta, et peab vannitoast välja minema ning politseile vastu koputama ja hüüdma selleks, et nad igal juhul korterisse tuleksid, kasvõi ukse maha lööksid, sest võtit kannatanu ukse lähedal ei näinud. Selleks, et politsei kindlasti siseneks, valetas kannatanu, et ta jookseb verest tühjaks, kuigi tegelikult verejooks käest ei olnud nii tugev. Kõik teised korteris viibijad liikusid korteri välisuksest eemale, tubadesse ja rõdule. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud lahtine vannitoauks ning asjaolu, et vaatluse teostamise ajal oli vannis endiselt nii pudelikael kui ka verised salvrätikud, kinnitab, et kannatanu väljus politsei saabumise ajaks vannitoast ning keegi teine sinna enam ei läinud, nt koristama või mõnel teisel põhjusel.
51.Umbes 10 minutit pärast uksele koputamist sai politsei kannatanu sõnul korterisse (III kd tl 182). Tunnistaja J.-E. L. kinnitas, et kuna võtmeid ei leitud, siis ei saanud politseid sisse lasta ning nad murdsid lõpuks sisse (III kd tl 176). Valdusesse sisenemise protokollist (I kd tl 108-109) nähtuvalt siseneti 08.02.2021 kell 03.01 xxx Tallinn asuvasse eluruumi korrakaitseseaduse § 50 lg 1 p 1 alusel Päästeameti abiga ukse ja ukseluku lõhkumise teel kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks valdaja või õigustatud isiku juuresolekuta, kuivõrd oli alust arvata, et korteris viibiva isiku elu ja tervis on ohus, et teda on pekstud. Nimetatud protokoll kinnitab seega, et politsei pidigi xxx korterisse jõuga sisse tungima, sest ust vabatahtlikult ei avatud ning kannatanu elu ja tervis võisid olla ohus. Ühtlasi selgub antud protokollist, et politsei saabumisest kuni korterisse sisse saamiseni kulus 15 minutit, mis samuti kinnitab kannatanu hinnangut ning ütlusi, et uksele koputamisest kulus umbes 10 minutit korterisse sisse saamiseks. Siinkohal märgib kohus, et teatav ajaline erinevus kannatanu ütlustes võrrelduna objektiivsete andmetega on 17 (77)
1-21-8355 selgitatav sellega, et kannatanu oli sündmuse ajal tarvitanud alkoholi, sündmusest oli möödunud enam kui aasta, kui ta kohtus selle kohta ütlusi andis, ning ka Häirekeskusele tehtud kõned (I kd tl 102, 105-105 pöördel) näitavad, et kannatanu oli kõnede tegemise ajal endast väljas ning tugevas stressis ega pööranud pisiasjadele tähelepanu, vaid tema eesmärgiks oli, et politsei tuleks sündmuskohale võimalikult kiiresti (I kd tl 182).
52.Tunnistaja I. K. ütluste (III kd tl 187) kohaselt oli ta 08.02.2021 öösel tööl patrullpolitseinikuna, kui kella poole kolme paiku öösel tuli C. kutse, s.t et kellegi elu on otseselt ohus ja tuleb reageerida võimalikult kiiresti, et sündmuskohale jõuda. Väljakutse oli aadressile xxx Tallinn. Kohale jõudes karjus meeshääl korterist eesti keeles, et tema elu on ohus. Ust politseile keegi ei avanud. Seest öeldi, et võtmed on kadunud. Kuna oli oht isiku elule, otsustati uks sundavada. Kutsuti Päästeamet ja uks võeti jõuga lahti. Korteri esikus oli meesterahvas (D. A.), kes osutus hiljem kannatanuks. Tema oli ka helistanud.
53.Selle aja jooksul, mil politsei oli ukse taga, aga polnud veel korterisse pääsenud, nägi kannatanu Rauli rõdult tuppa tulemas ning kannatanu püüdis Raulile rääkida, et ta pole tegelikult süüdi, s.t pole K.-nimelist neiut rünnanud, talle liiga teinud. Raul ütles aga, et ta vait jääks või ta viskab kannatanu rõdult alla ning Raul palus, et kannatanu politseile midagi ei ütleks, sest sel juhul Raul tapab ta ära, ta leitakse üles. Raul ütles, et ta ei tohi vangi minna. Kui hakkas Rauliga rääkima, siis kartis teda küll, aga vähem, sest politsei oli juba ukse taga ning Raul oli siis vaid sõnaliselt agressiivne. Kannatanu vastas Raulile, et ta tahab sealt korterist lihtsalt ära ning ei ütle politseile midagi. Kuna kannatanu võttis Rauli sõnaliselt väljendatud lubadusi/ähvardusi tõsiselt, siis ta korterisse sisenenud politseinikele ei öelnud, kes teda täpselt ründas. Ründaja isiku avaldas politseile esimest korda alles hommikul toimunud ülekuulamisel. (III kd tl 182-182 pöördel.) Ka tunnistaja I. K. (III kd tl 187-187 pöördel) kinnitas, et kannatanu ei tahtnud kohapeal koostööd teha, oli hirmunud ning ei osutanud kellelegi, kes talle käevigastuse tekitanud oleks. Ka kiirabiautos kannatanuga suheldes oli kannatanu tunnistaja sõnul veel väga hirmunud ning juhtunust šokis. Tunnistaja sai aru, et kannatanu ei tahtnud korteris olles midagi rääkida, sest kartis neid inimesi, kes seal lähedal olid. Kuid kiirabiautos andis kannatanu vähemasti meesterahva kirjelduse, kes oli teda rünnanud – keskmist kasvu, heleda peaga, kõhnema kehaehitusega, eesti keelt rääkiv. Siinkohal märgib kohus, et kuigi tunnistaja sõnul oli kannatanu hirmul ning keskmises joobes, oli tema jutt üsna selge (III kd tl 187 pöördel).
54.Kannatanu lisas (III kd tl 181 pöördel, 182 pöördel-183), et peksmist nägid ka teised korteris viibinud isikud pealt, aga keegi ei teinud mitte midagi, vaatasid pealt ning vahele ei sekkunud. Peksmise ajal, mis kestis umbes 5-10 minutit, ei öelnud Raul talle midagi ega vastupidi. Seda, et süüdistatav ründas kannatanut sõnagi lausumata, kinnitas ka tunnistaja G. E. (III kd tl 177, 179). Kui kannatanu oli juba vannitoas, siis kuulis ta, et keegi takistas kas süüdistatava või teise kahe noormehe, s.o K. O. või O.i, sisenemist vannituppa. Tunnistaja J.-E. L. sõnul (III kd tl 176), kui kannatanu oli juba vannituppa läinud, siis taheti sinna minna (see mees, kelle käes oli varem pudel olnud – III kd tl 176 pöördel), aga tunnistaja ei lubanud. G. E. sõnul püüdis just süüdistatav Raul Johannes Jokiniemi kannatanule ka vannituppa järgi minna (seal oli ka E.) ja sinna sisse saada – nii füüsilise jõuga kui ka noaga püüdis muukida ust (III kd tl 177 pöördel). Nimetatud isikute ütlused kinnitavad veelkord tunnistaja O. B. ütluste ebausaldusväärsust selles osas, et Raulile ja kannatanule mindi vahele ning olukord rahunes maha. Ühtlasi nähtub nendest ütlustest, et just Raul Johannes Jokiniemi oli see, kes püüdis vannituppa sisse pääseda ajal, mil kannatanu seal peidus oli.
55.Tunnistaja I. K. sõnul (III kd tl 187 pöördel-188) oli xxx korteris politsei saabumise ajal kokku 9 inimest – elutoas G. E., K. Z. ja O. B., rõdul A. R., kannatanu D. A. oli esikus ning korteris olid veel Raul Johannes Jokiniemi, K. O.H., J.-E. L. ja M. E.. Kõik nad olid alkoholijoobes ning A. R. ilmselt ka narkojoobes. Siinkohal märgib kohus, et antud 18 (77)
1-21-8355 politseiametnikust tunnistaja ütlused lükkavad ümber O. B. ütlused nagu korteris oleks olnud lõpuks umbes 15 isikut (IV kd tl 97).
56.Võttes kokku eelkõige eelnevalt esiletoodud kannatanu ja tunnistajate ütlused (selles osas, milles kohus luges need usaldusväärseteks), siis nähtub neist, et 07.02.2021 õhtul kuskil kella 22 ajal toimus xxx Tallinnas asuvas korteris pidu, kus viibisid esmalt G. E., M. E., A. R., J.-E. L. ja K. K.. Mõne aja pärast liitus nendega ka D. A.. Kõik tarvitasid alkoholi. Kõige enam aga A. R. ja K. K.. Mingil hetkel toimus kannatanu D. A. ja tunnistaja K. K. vahel sõnaline konflikt, mille peale K. K. solvus, läks endast välja ja hakkas nutma. K. K. oli püüdnud ka D. A. füüsiliselt rünnata, kuid teda takistati. D. A. K. K.t ei löönud. Selleks, et kõik maha rahuneksid, läksid meesterahvad, s.o D. A., M. E. ja G. E. korterist mõneks ajaks ära. Selle aja jooksul kutsus endast väljas K. K. kohale enda sõbra Raul Johannes Jokiniemi, kes tuli koos K. O.H., O. B. ja viimase sõbranna K.ga sinna korterisse. Tarvitati alkoholi. Seejärel jõudsid pärast südaööd (arvestades, et kaklus ei kestnud väga pikalt ning Häirekeskusele tehti kõne kella 02.30 ajal öösel, siis umbes kella 2 paiku öösel) tagasi G. E., M. E. ja D. A.. Kohe kui D. A. oli korterisse sisse astunud, ründas teda Raul Johannes Jokiniemi.
57.Raul Johannes Jokiniemi ütlustest (V kd tl 81) nähtuvalt peksis ta kannatanut käte ja pudeliga näkku ja pähe. Kui pudel läks katki, siis üritas selle pudeliroosiga kannatanu kaela pekstes unearterit vigastada.
58.Eelnevalt esiletoodud kannatanu ütluste kohaselt lõi Raul Johannes Jokiniemi teda rusikatega üle 10 korra pähe, näkku, lauba piirkonda, võttis kannatanu peast kinni ja lõi seda vaheldumisi ka vastu põrandat ja seina. Vahepeal surus ka sõrmed tugevalt kannatanu silmadesse. Kõigest sellest tundis kannatanu valu. Tühja ning veel terve alkoholipudeliga lõi süüdistatav kannatanut vähem kui 10 korda vastu pead laubast umbes 5-6 cm kõrgemale. Sellest sai kannatanu enda sõnul pähe mitu muhku ja punetused. Ühtlasi tundis pudeliga löömisest valu. Kui pudel oli vastu seina katki läinud, siis tõmbas kannatanu selle süüdistatava käest ära selleks, et süüdistatav ei saaks teda ka selle terava ja katkise pudeliga lüüa. Selle tõttu sai kannatanu paremasse kätte lõikehaava, millest tuli verd, ning kannatanu sõnul oli tal pärast raske veel paari kuu jooksul mitmeid sõrmi liigutada. Seega kannatanu sõnul põhjustas Raul Johannes Jokiniemi talle erinevatel viisidel ründe käigus nii valu kui ka tervisekahjustusi.
59.Kannatanule põhjustatud vigastused on kinnitamist leidnud ning fikseeritud ka objektiivsete tõenditega. Esmalt on 08.02.2021 kell 03.15 alustatud kannatanu läbivaatusega (I kd tl 130136). Seega toimus kannatanu läbivaatus 15 minuti jooksul pärast seda, kui politsei oli korterisse sunnitud jõuga sisse tungima ning olukorra enda kontrolli alla võtma. Kannatanu läbivaatuse protokollist nähtuvalt tuvastati D. A. näo paremal ja vasakul pool marrastused, vasaku silma all väike haav, ninal kriimustus, kaelal vasakul pool neli paralleelset kriimustust. Protokolli lisaks olevatelt fotodelt on arusaadav, et need on tehtud kannatanust ajal, mil ta viibis kiirabiautos. Selleks hetkeks oli ta parema käe laba juba sidemes, mis osutab sellele, et kiirabi oli talle vajalikku abi käehaava osas juba osutanud. Lisaks nähtub isiku läbivaatuse protokollist, et ka kannatanu teksapükstel oli paremal jalal ning mõningal määral ka vasakul jalal veremäärdumisi (vt foto nr 6 – I kd tl 136), mis kinnitab veelgi seda, et parema käe labast oli varem aktiivselt verd jooksnud.
60.Tunnistaja I. K. nägi kannatanu käel marrastust või haava. Kui tunnistaja kannatanut hiljem kiirabiautos nägi, siis oli see juba kinni seotud (III kd tl 187).
61.Õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumise teatise (I kd tl 137) kohaselt toodi D. A. kiirabiga xxx aadressilt Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus tal tuvastati ⁓ 3 cm, ⁓ 2 cm ja ⁓ 1 cm pikkused lahtised lõike-rebimishaavad parema peopesa ja sõrmede juures. Samuti marrastused ja pindmised hematoomid näo vasakul pool. 19 (77)
1-21-8355
62.Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendi EMO kaardi (I kd tl 138) kohaselt tuvastati D. A.l põhihaigusena randme ja käe muude osade lahtised haavad. Haiguse anamneesist nähtuvalt oli D. A.l peas, vasaku silma all marrastushaav, hematoom, vasakul oimu piirkonnas marrastus, peas vasakul oimu piirkonnas hematoom, paremal otsmikul marrastushaavad, kaela piirkonnas vasakul sisepinnal neli kriimustushaava, parema labakäe nimetissõrmel lahtine umbes 1-2 cm pikkune lahtine haav, suure ja nimetissõrme vahel 0,5 cm pikkune lahtine haav, labakäe keskel 1-2 cm pikkune lahtine haav. Sealjuures kaebas kannatanu ka selle üle, et tal on peas muhk ning ühtlasi peavalu. Valuskaalaks on kaardil märgitud neli ehk ka veel haiglasse jõudmise ajal tundis kannatanu jätkuvalt valu.
63.Kirjeldatud kannatanu näovigastused on sellised, mis on iseloomulikud tekkima olukorras, kus isikut on korduvalt näkku/pähe rusikate ning kõva esemega (pudeliga) löödud. Ka kannatanul tuvastatud parema labakäe vigastus, täpsemalt seal olnud lahtised haavad, on selgitatavad sellega, et kannatanu haaras süüdistatava käest katkilöödud pudeli selleks, et vältida katkise „pudeliroosiga“ talle edasiste vigastuste tekitamist süüdistatava poolt. Kuivõrd pudelikael oli terav ning kannatanu pidi selle süüdistatavalt ära tõmbama parema käega just katkise osa poole pealt (sest süüdistatava käes oli pudeli kaela/suudme osa), siis on eluliselt usutav, et sellise tegevuse käigus sai kannatanu lahtised haavad enda paremale labakäele. Kuigi süüdistatav ei jõudnud katkise pudeliga kannatanut otseselt veel lüüa, siis nii süüdistatava kui ka kannatanu ütlustest selgub, et süüdistataval selline eesmärk oli. Seega kuigi süüdistatav ise neid käehaavu kannatanule ei tekitanud, siis oli ta kannatanu pannud sellisesse olukorda, kus viimane veel tõsisemate vigastuse vältimise hirmus vigastas end katkise pudeli äravõtmise käigus. Sel põhjusel on ka kannatanule tekitatud käelaba vigastused omistatavad ehk etteheidetavad süüdistatavale. Samas märgib kohus, et võttes arvesse kannatanu kaelal tuvastatud nelja paralleelse kriimustushaava esinemist (vt ka I kd tl 135 asuvat fotot) ning Raul Johannes Jokiniemi ütlusi, mille kohaselt üritas ta pudeliroosiga kannatanu kaela pekstes unearterit vigastada, siis õnnestus süüdistataval kannatanut katkise pudeliga enne selle äravõtmist siiski kaelast riivata. Arvestades, et kohe pärast peksmist ning vahetult pärast pudelikaela enda kätte haaramist jooksis kannatanu vannituppa ning väljus sealt alles siis, kui politsei saabus ukse taha ning seni kuni politsei korterisse sisse tungis, kannatanu suhtes enam vägivalda ei kasutatud, on kõikide kannatanul tuvastatud vigastuste ning tekitatud valu põhjuseks olnud Raul Johannes Jokiniemi rünne kannatanu vastu. Tunnistajate ja kannatanu ütlustest nähtuvalt ei esine ühtki muud objektiivset põhjust, miks kannatanul tuvastati eelpool kirjeldatud vigastused.
64.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et Raul Johannes Jokiniemi, viibides 08.02.2021 öösel xxx Tallinn asuvas korteris, lõi korduvalt D. A. (nii rusikate kui terve pudeliga ning ka kriimustas katkise pudeliga), millise tegevusega põhjustas kannatanule nii valu kui ka tervisekahjustused KarS § 121 lg 1 mõttes.
65.Kuigi kannatanu sõnul oli tal pärast raske veel paari kuu jooksul mitmeid sõrmi liigutada, siis pole nimetatud asjaolu objektiivselt tõendamist leidnud. EMO kaardi kohaselt hõlmasid ravisoovitused kõige enam 2-3 nädalat (I kd tl 138 pöördel). Vajadusel tuli küsida perearstilt töövõimetuslehte. Ühtegi muud tõendit peale kannatanu ütluste selle kohta, et vigastustest paranemine oleks kestnud üle 4 nädala (KarS § 121 lg 2 p 1), kohtule esitatud ei ole. Sealjuures ei heideta sellist faktilist asjaolu (vähemalt 4 nädalat kestnud tervisekahjustuse tekitamist) süüdistuse kohaselt Raul Johannes Jokiniemile ka ette. Kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes aga vaid süüdistusakti järgi ning kohus ei või isikut süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest (KrMS § 268 lg-d 1 ja 5).
66.Samas süüdistatakse Raul Johannes Jokiniemit korduvas kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes, milline kvalifitseeriv tunnus on kohtu hinnangul käesoleval juhul 20 (77)
1-21-8355 täidetud. Nimelt on Raul Johannes Jokiniemit karistatud Tartu Maakohtu 23.05.2018. a otsusega mh KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (vt karistusregistrit; tegu 12.08.2017 – I kd tl 144-145), mistõttu on 08.02.2021 toimepandud kehalise väärkohtlemise puhul tegemist korduvusega KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes. Sealjuures kinnitab nimetatud kvalifikatsiooni ka asjaolu, et Raul Johannes Jokiniemit on karistatud enne 08.02.2021 sündmust Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsusega KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk röövimise toimepanemise eest (tegu 07.06.2018 – I kd tl 139142; II kd tl 178-181). Röövimine sisaldab samuti vägivalla kasutamise komponenti. Viimati nimetatud kohtuotsusest nähtuvalt seisnes Raul Johannes Jokiniemi poolt toimepandud röövis kasutatud vägivald teise isiku rusikatega näkku ja seejärel jalgadega pähe ja selga löömises, põhjustades kannatanule sellise tegevusega valu ja tervisekahjustuS.a ninaverejooksu ning huule vigastuse (vt I kd tl 140; II kd tl 179).
67.Seega eelnevat kokku võttes on Raul Johannes Jokiniemi poolt 08.02.2021 toimepandu täitnud KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivse koosseisu.
2.2.Subjektiivne koosseis
68.Kohus leiab, et Raul Johannes Jokiniemi pani talle etteheidetava ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.
69.Raul Johannes Jokiniemi ütlustest (V kd tl 80 pöördel-81) nähtuvalt läks ta xxx korterisse, sest sõbranna helistas nuttes talle, kuna teda ei lastud korterist välja ja keegi lõi teda. Süüdistatava sõnul läks ta korterisse eesmärgiga naiste ahistaja ära tappa. Enda sõnul ründas Raul Johannes Jokiniemi kohe D., kui viimane korterisse sisenes. Peksis teda käte ja pudeliga näkku ja pähe ning kui pudel läks katki, siis üritas „pudeliroosiga“ kaela pekstes vigastada unearterit.
70.Seega nähtub süüdistatava ütlustest, et ta läkski xxx korterisse eesmärgiga väidetavalt tema sõbrannale liiga teinud isikule tekitada tervisekahjustusi ning seejuures ka valu. Sealjuures ei soovinudki Raul Johannes Jokiniemi selgitada välja, kas talle sõbranna poolt räägitu oli tõene või mitte, sest ta ründas kannatanut sõnaga lausumata kohe, kui viimane korterisse sisse astus. Samas oli ta eelnevalt mõnda aega korteris juba viibinud sh isikutega, kes olid algselt olnud K. ja D. vahelise konflikti juures ehk tal oli võimalus juhtunu kohta uurida. Ühtlasi, lüües kedagi rusikatega üle 10 korra ning seejärel mitmeid kordi ka tühja pudeliga näkku ja pähe, saab sellise tegevuse eesmärgiks olla vaid teisele isikule mitte ainult valu, vaid ka tervisekahjustuste tekitamine. Ehk sellist kavatsust kinnitavad nii ründe intensiivsus, kasutatud vahend kui ka kannatanul tuvastatud vigastused. Täiendavalt kinnitavad nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlused, et ka katkise klaaspudeliga soovis süüdistatav kannatanut rünnata. Seda tõendavad ka kriimustused kannatanu kaelal. Õnneks suutis kannatanu klaaspudeli enda käelaba vigastamise hinnaga ära võtta ning vannituppa pageda, mis hoidis ära ründe eskaleerumise ning raskemad/tõsisemad tagajärjed kannatanu tervisele. Raul Johannes Jokiniemil ei olnud mitte ainult soov kannatanut rünnata, vaid ta viis selle ka ellu, tegutsedes seega eesmärgipäraselt ja teadlikult.
71.Samuti oli Raul Johannes Jokiniemi 08.02.2021 teadlik enda varasematest karistustest ehk sellest, et teda on 2018. aastal karistatud 12.08.2017 toimepandud teise isiku vastu vägivalla kasutamise eest ning 2019. aastal röövimise toimepanemise eest, mille käigus kasutas ta samuti füüsilist vägivalda ning põhjustas teisele isikule tervisekahjustused.
72.Seega eelnevat kokku võttes on Raul Johannes Jokiniemi poolt 08.02.2021 toimepandu täitnud ka KarS § 121 lg 2 p 3 subjektiivse koosseisu. 21 (77)
1-21-8355 III KarS 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi esitatud süüdistuse koosseis
73.Sissejuhatavalt märgib kohus, et Raul Johannes Jokiniemile heidetakse KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi esitatud süüdistuse kohaselt ette 2021. aasta augustis kokku viiel korral vanglaametnike kui võimuesindajate vastu vägivalla kasutamist või selle katset seoses valvurite ametikohustuste täitmisega. Sealjuures ühel juhul kasutades relvana žiletitera. Kuriteo tõendatust ega kvalifikatsiooni süüdistatava kaitsja ei vaidlustanud (V kd tl 140). Järgnevalt analüüsibki kohus kõiki etteheiteid ühekaupa lähemalt.
3.1.Tartu Vangla, 08.08.2021 hommik kella 9 paiku
74.Esmalt heidetakse Raul Johannes Jokiniemile ette 08.08.2021 kella 09.09 paiku Tartu vangla vanemvalvur S. S. ründamist füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil, hoides käes žiletitera ja tehes sellega kannatanu S. S. suunas löögiliigutusi, mis aga ei tabanud kannatanut, sest S. S. võttis Raul Johannes Jokiniemi käe kontrolli alla ja surus vastu põrandat. Kuigi Raul Johannes Jokiniemi üritas käsi vabastada ja kannatanut žiletiga tabada, suutis S. S. koos teiste valvuritega hoida Raul Johannes Jokiniemit paigal, paigutada talle käerauad ning žiletitera talt ära võtta.
75.Tunnistaja V. S. ütluste (III kd tl 121-122 pöördel) kohaselt töötas ta 08.08.2021 Tartu vangla psühhiaatriaosakonnas meditsiinitöötajana. Ta märkas kaamerast jälgides, et Raul Johannes Jokiniemi hakkas WC-s tegema lõikeliigutusi. Tunnistaja selgitas, et kaamerast näeb otsepilti. Kui nägi verd, siis reageeris ning kiirustas psühhiaatriaosakonna valvuri E.N. K. juurde ning teavitas teda kambris toimuvast lõikumisest. E.-N. K. teavitas sellest S. S.. Kui kaks valvurit oli koos, said nad kambrisse minna. Valvurid läksid kambrisse, et panna käerauad, et neid vigastusi vaadata. Alguses sisenesid valvurid ja seejärel sisenes tunnistaja. Kambris nägi tunnistaja, et Raul Johannes Jokiniemil on vaid väiksed kriimustused, ei olnud sügavad haavad, mistõttu palus tal endaga koos WC-sse minna ja käed veega puhastada. Kuulis kambri WC-s olles, kuidas valvurid omavahel rääkisid, et kinnipeetava üle tuleb kiiresti kontroll saada, sest tal on suus vist žiletitera. Tunnistaja žiletitera ei näinud ega ka seda, kuidas see välja ilmus, sest kui tunnistaja lõpetas haavade puhastamise ja sidumise (kambris) ja läks kambrist välja, siis alles hakkas rüselus, kähmlus kahe valvuri ja Raul Johannes Jokiniemi vahel, sest valvurid püüdsid kinnipeetavat kontrolli alla saada. Tunnistaja oli sel hetkel koridoris kambriuksest umbes kahe meetri kaugusel ning vaatas avatud uksest kambrisse. Nägi, et kinnipeetav ja valvurid olid juba põrandal. Raul Johannes Jokiniemi osutas aga vastupanu, proovis lahti saada, et ei oleks võimalik teda käeraudadega fikseerida. Kui valvurid said kinnipeetava kontrolli alla, siis anti žiletitera, võimalik, et koridoris, üle tunnistajale, kes viskas selle oma kabinetis olevasse ohtlike jäätmete konteinerisse.
76.Tunnistaja E.-N. K. ütluste (III kd tl 122 pöördel-123 pöördel, 124 pöördel-125) kohaselt töötas ta 08.08.2021 Tartu vangla psühhiaatriaosakonnas valvurina. Hommikul pärast loendust helistas tunnistajale psühhiaatriosakonna valvemeedik ning ütles, et kinnipeetav Raul Johannes Jokiniemi on oma kätt vigastanud. Tunnistaja andis info edasi üksuse vastutavale vanemvalvur S. S.le, kes tuli ka psühhiaatriaosakonda. Läksid meediku kabinetti ja vaatasid kaameratest, kus kinnipeetav asub ja millised on tema vigastused. Oli näha, et kinnipeetav on end lõiganud. Liikusid kambri juurde, läksid kambrisse, meedik vaatas kinnipeetava käe üle ja lasi kinnipeetaval oma käe ära pesta, sest käsi oli verine. Pärast pesemist sidus meedik käe kinni ning lahkus kambrist. Seejärel võttis kinnipeetav suust žiletitera ja hakkas oma kaela kraapima ja vigastama. Sai teada, et kinnipeetaval on žiletitera alles siis, kui kinnipeetav selle juba suust välja võttis. Haavad mis kaelale tekkisid ei olnud lõikehaavad, vaid pigem pindmised, kraabitud. Kui kinnipeetav hakkas žiletiga kraapima, siis vanemvalvur S. S. haaras kinnipeetava ühest käest ja viis isiku pikali maha. Seejärel võttis E.-N. K. ise kinni kinnipeetava sellest käest, kus ei olnud žiletitera, ning viis selle käe kinnipeetava seljale. Selle rüseluse käigus nägi, et vanemvalvur S. S. hoidis kinni 22 (77)
1-21-8355 selle käe, kus oli žiletitera, randme piirkonnast. Kinnipeetav hoidis žiletitera käes ning tegi selliseid liigutusi nagu üritaks žiletiteraga valvurit tõmmata. S. S. hoidis randmest altpoolt kinni, mistõttu sai Raul Johannes Jokiniemi rannet mingil määral ikkagi liigutada ning liigutaski žiletitera käes hoides enda kätt S. S. käe suunas. Tunnistaja hinnangul oli see suund, s.t liigutamine just S. S. käe suunas, kinnipeetava poolt valitud. Kinnipeetaval ei õnnestunud S. S. aga tabada, sest viimane oli tugevam ja suutis seda kätt piisavalt kinni hoida. Hiljem rääkis ka S. S. ise tunnistajale, et kui ta läks kinnipeetavat kontrolli alla võtma, siis kinnipeetav tegi tema suunas selle žiletiteraga randmega liigutuse, aga see ei tabanud teda, kuna ta suutis selle blokeerida ja seega ära hoida. Samal ajal hoidis tunnistaja kinnipeetu teist kätt, mistõttu oli kinnipeetaval piisavalt valus, et ta andis alla ja lasi žiletitera käest lahti. Tegemist oli vangla poolt väljastatud raseerijast pärineva žiletiteraga. Pärast sündmust viidi kinnipeetav rahustuskambrisse.
77.Kannatanu S. S. ütluste (III kd tl 110 pöördel) kohaselt töötas ta 08.08.2021 Tartu vanglas vanemvalvurina ning tema põhiülesandeks oli kinnipeetavate üle järelevalve tagamine. Tartu vangla 27.07.2018. a käskkiri (I kd tl 1-2) kinnitab, et S. S. töötas alates 01.08.2018 Tartu vangla kolmandas üksuses vanemvalvuri ametikohal. Enne seda samas üksuses lihtsalt valvuri ametikohal. Ühtlasi teostatakse vanemvalvuri ametikohal käskkirjast nähtuvalt avaliku teenistuse seaduse kohaselt avalikku võimu riikliku järelevalve läbiviimise kaudu.
78.Kannatanu selgitas (III kd tl 110 pöördel), et 08.08.2021 viibis Raul Johannes Jokiniemi Tartu vangla psühhiaatriaosakonnas. Hommikuse loenduse ajal kella 8 paiku kinnipeetavaga probleeme ei olnud, kuid need tekkisid umbes paar tundi hiljem. Psühhiaatriaosakonna valvur (s.o tunnistaja E.-N. K.) helistas kannatanule ning kutsus teda osakonda appi, sest Raul Johannes Jokiniemi oli enda kätt vigastanud. Kannatanu läks osakonda appi, et kinnipeetavale esmaabi anda. Kannatanu selgitas, et kui tekib kahtlus, et kinnipeetav end vigastab, siis ei siseneta kunagi kambrisse üksinda, seal peab olema vähemalt kaks valvurit ning kuna tema oli sellel päeval vastutav, siis kutsuti ta appi. Siinkohal märgib kohus, et S. S. ametijuhendis märgitud teenistusülesannete (p 5) kohaselt tagab kolmanda üksuse vanemvalvur süstemaatiliselt mh kinnipeetavate ja vahistatute visuaalse ja elektroonilise järelevalve eluosakondades, pöörates tähelepanu järelevalve toimingutele, kinnipeetavate käitumisele ja kohalolekule (I kd tl 3). Samuti on vanemvalvuri kohustusteks (p-d 4 ja 5) kanda koheselt peavalvekeskusesse ette ja informeerida meditsiinitöötajaid kinnipeetava isiku haigestumisest, juhul, kui on vajadus viivitamatu meditsiinilise abi järele ning reageerida viivitamatult vangla julgeolekut ohustavatele olukordadele (I kd tl 4).
79.Kambrisse sisenedes nägi kannatanu, et Raul Johannes Jokiniemi on enda kätt vigastanud ning tema käsi jookseb verd. Kuna kinnipeetu käel olid lõikehaavad, said aru, et ilmselt on ta ennast vigastanud žiletiteraga. Kohale tuli ka valvemeedik (s.o tunnistaja V. S.), kes andis kinnipeetule abi. Alguses, s.t kambrisse sisenedes, ei leitud žiletitera veel üles. See leiti, kui Raul Johannes Jokiniemi läks WC-sse oma kätt verest puhkaks pesema ning siis ühel hetkel võttis ta žiletitera ülaosa ja hakkas sellega enda kaela vigastama. Kannatanu sõnul on tal valvurina kohustus takistada kinnipeetul enda vigastamist. Kuivõrd kannatanu oli sellel hetkel Raul Johannes Jokiniemi kõrval ja nägi seda, siis võttis ta kinnipeetu käest kinni ning ei lasknud Raul Johannes Jokiniemil end vigastada. Seejärel pani kannatanu Raul Johannes Jokiniemi kõhuli, sai tema üle kontrolli. Enne süüdistatava käest kinni saamist toimus osapoolte vahel rüselus (III kd tl 112). Kannatanu selgitas, et kui nad olid Raul Johannes Jokiniemi kõhuli põrandale pannud, siis kannatanu takistas kinnipeetut sellega, et hoidis tema seda kätt, milles oli žiletitera, kinni. Nimelt ühe käega Raul Johannes Jokiniemi randmest ja teisega küünarnuki lähedalt ning surus kinnipeetu kätt vastu põrandat (III kd tl 112-112 pöördel). Sel hetkel nägi kannatanu, et Raul Johannes Jokiniemi tahab ka teda selle žiletiteraga vigastada. Kannatanu järeldas sellist kinnipeetu tahtmist sellest, et kui 23 (77)
1-21-8355 kannatanu juba Raul Johannes Jokiniemi kätt kinni hoidis, siis kannatanu tundis sel hetkel, et kinnipeetu osutas jõulist vastupanu, tahtis oma kätt lahti saada ja liigutas seda kätt ja selles olevat žiletitera kannatanu suunas. Kannatanu tabamist takistaski vaid see, et kannatanu hoidis Raul Johannes Jokiniemi käest kinni ega lasknud seda lahti. Lõpuks lasi Raul Johannes Jokiniemi sellest žiletiterast ise lahti. Seejärel panid kinnipeetul selle käe, kus žiletitera oli, raudu. Kui žiletitera oli käes ja käed raudu pandud, siis rahunes Raul Johannes Jokiniemi maha. Pärast käeraudade panemist viidi Raul Johannes Jokiniemi vastuvõtu osakonda, kus teostati täiendav läbiotsimine, et teha kindlaks ega ta pole rohkem žiletiterasid ära peitnud. (III kd tl 110 pöördel-111.)
80.07.09.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 52-60; lisaks olev videosalvestus DVD-plaadil asub I kd tl 61) nähtuvalt vaadeldi 08.08.2021 Tartu vangla videovalvesüsteemi psühhiaatriaosakonna valvekaamera nr x Psühh koridor videosalvestust. Protokolli kohaselt nähtub salvestisest, et valvur E.-N. K. liigub kell 09.08 kambri nr 1239 juurde ning vaatab kambriukse vaateavast sisse. Kambris paikneb protokolli kohaselt Raul Johannes Jokiniemi. E.-N. K. avab kell 09.09 kambriukse ning samal ajal liiguvad kambri juurde ka vanemvalvur S. S. ja meditsiiniosakonna õde V. S.. Seejärel sisenevad valvurid ja meditsiiniõde kambrisse. Kell 09.12.30 väljub V. S. hetkeks kambrist. Näha on, et tal on käes puhastusvahend ning kandik, millel on kerge veremäärdumisega esemed. Mõni sekund hiljem liigub meditsiiniõde tagasi kambri juurde (esemeid käes ei ole), astudes korraks ka kambrisse veel sisse, kuid tulles kohe välja ja jäädes ukseläve juurde koridori. Mõningad sekundid hiljem (09.12.55) teeb V. S. kiire sammu tagasi koridori poole. Protokolli kohaselt on sel hetkel kambri ukseavast näha valvur E.-N. K.t ning põrandal pikali Raul Johannes Jokiniemit. Nähtav on, et valvurid üritavad kinnipeetava üle kontrolli saada. V. S. võtab kell 09.13 maast raadiosaatja ning liigub sellega mõned sammud eemale koridori keskele helistama. Salvestuselt on aru saada, et toimub rüselus, kuivõrd Raul Johannes Jokiniemi muudab põrandal olles kehaasendit. Kella 09.14-ks tundub olukord olevat kontrolli alla saadud, kuivõrd meditsiiniõde annab raadiosaatja kambris olevale valvurile tagasi ning enam pole näha Raul Johannes Jokiniemit maas rabelemas. Kell 09.14.37 väljub protokolli kohaselt kambrist S. S.. On näha, et ta hingeldab, mis viitab samuti sellele, et kinnipeetavaga oli toimunud rüselus. Seejärel jõuavad kambri juurde umbes minuti jooksul ükshaaval ka kaks täiendavat valvurit. Raul Johannes Jokiniemi on jätkuvalt kambri põrandal pikali. Kell 09.16 siseneb meditsiiniõde korraks kambrisse. Kambris on sel hetkel vaid valvur E.-N. K. ning kinnipeetav. Kui meditsiiniõde kambrist uuesti väljub, siis on aru saada, et tal on midagi väikest paremas käes. Kohtu hinnangul võib tegemist olla tunnistajate ja kannatanu mainitud žiletiteraga. Kell 09.19.40 tuleb S. S. uuesti kambriukse juurde ning kell 09.20 toovad nad E.-N. K.ga kahevahel Raul Johannes Jokiniemi kambrist välja. Raul Johannes Jokiniemi parem põse- ja kaelapiirkond punetavad ning põsel ja kaelal on näha verekahtlane määrdumine. On näha, et Raul Johannes Jokiniemile on paigaldatud käerauad ning tema parem käsivars on osaliselt sidemes. Valvurid viivad kinnipeetava osakonnast ära.
81.Kokkuvõtlikult nähtub eelkirjeldatud tõenditest, et 08.08.2021 kella 9 paiku hommikul nägi Tartu vangla psühhiaatriaosakonnas meditsiinitöötaja V. S. kaamerast jälgides, et Raul Johannes Jokiniemi hakkas kambri WC-s tegema lõikeliigutusi oma käele ning tuli ka verd. Seejärel andis V. S. sellest teada valvur E.-N. K.le, kes kutsus omakorda S. S., et ühiselt minna kambrisse kinnipeetavat vaatama ja abi osutama. Kambris selgus, et Raul Johannes Jokiniemil on vaid väiksed kriimustused, ei olnud sügavad haavad, mistõttu palus meditsiiniõde kinnipeetaval endaga koos WC-sse minna ja käed veega puhastada. Pärast seda sidus V. S. kinnipeetul käel oleva haava kinni. Enne kambrist väljumist kuulis V. S. valvureid omavahel rääkimas, et Raul Johannes Jokiniemil on tõenäoliselt žiletitera suus ning ta tuleb kiiresti kontrolli alla saada. Kui ta oli kambrist väljunud, siis hakkas valvurite ja Raul Johannes Jokiniemi vahel rüselus, sest kinnipeetu võttis suust žiletitera ja hakkas 24 (77)
1-21-8355 oma kaela kraapima ja vigastama. Valvurid püüdsid teda aga takistada. Valvur S. S. haaras kinnipeetava ühest käest ja viis ta pikali maha. S. S. hoidis kinnipeetava kätt, milles oli žiletitera, kinni nii randme piirkonnast kui küünarnuki lähedalt ning surus kinnipeetu kätt vastu põrandat. E.-N. K. võttis kinni kinnipeetava sellest käest, kus ei olnud žiletitera, ning viis selle käe kinnipeetava seljale. Raul Johannes Jokiniemi osutas jõulist vastupanu, proovis (sh oma kätt) lahti saada, et ei oleks võimalik teda käeraudadega fikseerida. Samuti üritas ta isegi S. S. poolt käe kinnihoidmise ajal selle käe rannet, milles oli žiletitera, S. S. käe suunas liigutada, et seda tabada. Raul Johannes Jokiniemil ei õnnestunud S. S. aga tabada, sest viimane oli tugevam ja suutis kinnipeetu kätt piisavalt kinni hoida. Samuti hoidis E.-N. K. samal ajal kinni Raul Johannes Jokiniemi teist kätt. Seetõttu oli Raul Johannes Jokiniemil piisavalt valus, et ta andis alla ja lasi žiletitera käest lahti. Kui olukord saadi kella 09.14 ajal kontrolli alla (s.t Raul Johannes Jokiniemile käerauad peale ja žiletitera tema käest ära), siis andis tõenäoliselt valvur E.-N. K. kell 09.16 meditsiinitöötajale üle žiletitera, et viimane selle hiljem ohtlike jäätmete konteinerisse viskaks. Raul Johannes Jokiniemi viidi aga valvurite poolt kambrist minema.
82.KarS § 274 lg 1 kohaselt on karistatav vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vägivald võib seisneda nii ähvardamises KarS § 120 mõttes kui ka valu tekitavas kehalises väärkohtlemises või tervisekahjustuse tekitamises KarS § 121 mõttes.
83.Kohtuvaidlustes oli prokurör seisukohal (V kd tl 136 pöördel), et kuigi süüdistataval ei õnnestunud valvurile tervisekahjustusi tekitada, milline eesmärk tal kindlasti oli, ning selles osas jäi tegu katse staadiumi, siis on antud episoodis tegu lõpule viidud ähvardamisega. Nimelt sama tegevusega kui süüdistatav üritas valvurit vigastada, ähvardas ta selle žiletiteraga ka valvurit tervisekahjustuste tekitamisega. Sellises olukorras tunneb inimene ettevaatust ja hirmu, kaitseb oma tervist ja annab endale aru, et juhul, kui ta ei saa kinnipeetu käest seda žiletitera kätte, siis sellega võidakse teda vigastada.
84.Kohus nõustub prokuröri seisukohaga. Esmalt nähtub tõepoolest ülaltoodust tõenditest, et Raul Johannes Jokiniemil ei õnnestunud S. S. žiletiteraga vigastada, kuigi ta isegi kinnihoitud randmega tegi kannatanu suunas selliseid liigutusi, mis juures viibinud S. S.le ja E.-N. K.le jätsid kahtlusteta just sellise mulje, et kinnipeetav soovib valvur S. S.le vigastusi tekitada. Samuti ei maininud S. S. enda ütlustes, et talle oleks mingil viisil kinnipeetava poolt valu tekitatud. Seega KarS § 121 mõttes jäi vägivalla kasutamine Raul Johannes Jokiniemi poolt katse staadiumi tema tahtest sõltumata põhjustel, sest valvurid rakendasid kahekesi sedavõrd suurt jõudu tema mahasurumiseks, et süüdistataval ei õnnestunud S. S. žiletiteraga vigastada. Seetõttu pole põhjust rääkida antud juhul ka kuriteokatsest loobumisest, kuivõrd Raul Johannes Jokiniemi tegi kõik endast oleneva (hakkas jõuliselt vastu, liigutas ka kinnihoitud kätt), et valvurit vigastada, kuid tema vastupanu lihtsalt suruti lõpuks valvurite poolt maha.
85.Teisalt, kuigi Raul Johannes Jokiniemi tahtest sõltumatult ei õnnestunud tal S. S. vigastada, siis samal ajal tehes siiski sellise eesmärgiga žiletitera käes hoidva randmega liigutusi, mis oli üheselt suunatud sellele, et S. S. võimalusel vigastada, sisuliselt süüdistatav konkludentselt ehk oma tegevuse kaudu ähvardas S. S. kehavigastuste tekitamisega. Raul Johannes Jokiniemi andis enda käitumisega selgelt mõista, et juhul, kui teda kahe valvuri poolt jõuliselt kinni ei hoitaks, siis on ta valmis ka S. S. žiletiteraga vigastama. Siinkohal nõustub kohus prokuröriga ka selles, et S. S.l oli (ning igal mõistlikul keskmisel inimesel sellises olukorras oleks olnud) põhjust karta tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise elluviimist, sest nii tema kui E.-N. K. nägid, et Raul Johannes Jokiniemi püüdis isegi kinnihoidmise ajal žiletiteraga kätt S. S. käe suunas liigutada, et teda tabada. Seega sai S. S. aru, et süüdistatav soovib teda vigastada. See oli ka üks põhjustest, miks S. S. koos teise valvuriga püüdsid kontrolli kinnipeetava üle saada ning talle käerauad peale panna. Ühtlasi 25 (77)
1-21-8355 pidas Raul Johannes Jokiniemi võimalikuks, et selliselt käitudes võib valvur tema tegevuse tõttu tunda ohtu enda tervisele. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise viis Raul Johannes Jokiniemi lõpule hetkel, mil S. S. sai aru, et süüdistatava käeliigutused olid mõeldud selleks, et võimalusel teda vigastada.
86.Raul Johannes Jokiniemi poolt toimepandud ähvardus, mis sisuliselt oli katse staadiumisse jäänud tervisekahjustuse tekitamine, oli seotud S. S. kui vangivalvuri ametikohustuste täitmisega. Eelnevalt on kohus juba esile toonud, et S. S.l oli kohustus takistada Raul Johannes Jokiniemil end vigastamast. Just seetõttu, et esmalt vigastas Raul Johannes Jokiniemi enda kätt, teda kambrisse vaatama ja abi andma mindigi. Seejärel kui süüdistatav soovis vigastada ka enda kaela, sekkusid valvurid kohe aktiivselt, püüdes Raul Johannes Jokiniemit kontrolli alla käeraudade peale panemise abil saada. Sealjuures on kohtupraktikas väljendatud, et vanglaametnikud on võimuesindajateks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06.02.2020. a otsus nr 1-19-1849/43, p 22).
87.Žiletitera on käsitatav relvana kasutatava esemena, sest tegemist on terava objektiga, millega on võimalik väga kergesti tekitada kehavigastusi. Seda kinnitab ka asjaolu, et vahetult enne S. S. ründamist oli Raul Johannes Jokiniemi sellesama žiletiteraga endale tekitanud selliseid vigastusi, mis vajasid meditsiinilist abi ja sidumist. Üldteadaolevalt on žiletiteraga võimalik tekitada isegi eluohtlikke vigastusi. Olenevalt selles, millist kehaosa ning kui tugevalt vigastada.
88.Seega seadis Raul Johannes Jokiniemi eesmärgiks S. S. vigastamise žiletiteraga ehk ta pani teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Kuid kui see temast mitte olenevatel põhjustel ei õnnestunud, tahtis ta vähemasti näidata enda meelsust, s.t valmisolekut valvurile selliste vigastuste tekitamiseks ehk pani kavatsetult toime relvana kasutatava esemega (s.o žiletiteraga) ähvardamise KarS § 274 lg 2 p 4 mõttes.
3.2.Tartu Vangla, 08.08.2021 lõuna kella 13 paiku
89.Teiseks heidetakse süüdistuse kohaselt Raul Johannes Jokiniemile ette 08.08.2021 kella 13.45 paiku Tartu vangla vanemvalvurite S. S. ja K. K. ründamist füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil. Nimelt selles, et Raul Johannes Jokiniemi võttis kätega kinni vahetrellidest ja peksis jalgadega vastu K. K. käes olnud kilpi, mille tagajärjel sai K. K. kilbi äärega vastu paremat kulmu. K. K. tundis sellest valu ja sai tervisekahjustusena otsmikule muhu ja marrastuse. Pärast seda jooksis Raul Johannes Jokiniemi S. S. suunas, tema peale ning paiskas ta selili maha. Samuti pigistas kannatanu kaela. S. S. tundis kukkumise ja ründe tagajärjel mõlemas küünarnukis ja paremas õlas valu. Tervisekahjustusena sai kannatanu parema õla põrutuse ja küünarnukkidele marrastused.
90.Kannatanu K. K. ütluste (III kd tl 113 pöördel) kohaselt töötas ta 08.08.2021 Tartu vanglas vanemvalvurina ning tema põhiülesandeks oli kinnipeetavate üle järelevalve teostamine. Tartu vangla 20.11.2018. a käskkiri (I kd tl 6-7) kinnitab, et K. K. töötas alates 21.11.2018 Tartu vangla esimeses üksuses vanemvalvurina. Enne seda aga vangla teises üksuses.
91.K. K. selgitas ütlusi andes (III kd tl 113 pöördel), et ta sai teistelt valvuritelt teada, et Raul Johannes Jokiniemi oli hommikuse intsidendi tõttu (vt käesoleva otsuse alapeatükki 3.1) viidud teise kambrisse ning nüüd lõuna paiku oli vaja ta tagasi enda algsesse kambrisse viia. Läks koos S. S. ja E.-N. K.ga kambri juurde, kaasas oli ka meditsiinitöötaja L. J. . S. S. ütluste (III kd tl 111) kohaselt puutus ta 08.08.2021 pärast hommikust intsidenti järgmine kord Raul Johannes Jokiniemiga kokku pärast lõunat umbes kella 1 paiku, kui mindi teostama tema üleviimist teise kambrisse. S. S. kinnitas, et üleviimise juures olid K. K. ja E.-N. K. ning ka valvemeedik L. J.. Ka tunnistaja E.-N. K. ütlused (III kd tl 123 pöördel) on teistega kokkulangevad. Nimelt läks tunnistaja pärast lõunat koos vanemvalvurite S. S. ja K. K.ga Raul Johannes Jokiniemit rahustuskambrist tagasi psühhiaatriaosakonna kambrisse viima. Tunnistaja L. J. ütluste (III kd tl 141) kohaselt töötas ta 08.08.2021 Tartu 26 (77)
1-21-8355 vangla meditsiiniosakonnas valvemeedikuna ning ta oli olukorra juures, kus valvurid proovisid Raul Johannes Jokiniemit viia teise kohta.
92.Siinkohal märgib kohus, et nii K. K. kui ka S. S. ametijuhendist nähtuvalt on neil vanemvalvuritena üheks teenistusülesandeks teostada kinnipeetavate vanglasiseseid saatmisi vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja juhenditele (vt teenistusülesannete p 4 – I kd tl 3, 8).
93.K. K. kirjeldas (III kd tl 113 pöördel-114 pöördel), et neil oli kolme peale kaasas üks läbipaistev plastikust kilp, mida tema hoidis enda ees. Kilp ulatub peast reiteni ning õlastõlani. Kilpi oli vaja, sest kinnipeetav oli eelnevalt osutanud valvuritele vastupanu, korraldusi mitte täitnud. Lisaks oli kinnipeetav kambris end verega määrinud ja esines oht, et ta võib valvurite suunas sülitada või ka neid verega määrida. Seda, et Raul Johannes Jokiniemi oli verega end määrinud, kinnitab ka 13.08.2021. a asitõendi vaatlusprotokoll (vt videosalvestise väljavõtteid nr 5.1, 5.8-5.13 – I kd tl 28, 32-34). Seega oli kilp mõeldud valvurite ohutuse jaoks. Kambri juures andsid Raul Johannes Jokiniemile kõigepealt korralduse tulla käeraudade paigaldamiseks vahetrellide juurde. Seda ta ei täitnud, vaid läks kambri tagumisse serva ehk trellustest võimalikult kaugele. Ka videosalvestise ja vaatlusprotokoll kinnitavad, et kui kell 13.44 liikus Raul Johannes Jokiniemi kambris ringi, siis pärast seda kui kell 13.44.27 oli S. S. avanud kambri ukse, oli ta liikunud juba kambri tagumisse nurka, seina vastu, kuhu jäi seni, kuni trelluks avati (vt I kd tl 28-31). K. K. oli kilbiga ees kaitseks, kattes kambri uksevahe, tema selja taga vasakul E.-N. K. ning paremal S. S., kes avas kambri vahetrelli lukustuse (vt ka I kd tl 30-31). K. K. aitas kaasa, et trelluks avada ning seejärel avasid trellukse. Said kambriukse lävelt edasi, kuid trellukse lävelt edasi ei jõudnud, sest niipea kui trelluks avanes, jooksis Raul Johannes Jokiniemi nende suunas, astus metallvoodile, hüppas sealt kätega rippuma trellukse külge ning lõi umbes 5-6 korda kiirelt ja tugevalt jalgadega kilbi suunas ning ka vastu kilpi. Seda, kuidas kell 13.45.11 kambri taga nurgast hooga startiv Raul Johannes Jokiniemi hüppas esmalt voodile ja seejärel kätega trellukse külge rippu, lüües samal ajal jõuliselt ja korduvalt mõlema jalaga vastu kilpi, kinnitab ka vangla videosalvestis (kuni kell 13.45.14) ning selle osas koostatud vaatlusprotokoll (vt I kd tl 31-34; videosalvestis DVD-plaadil – I kd tl 49). Kuna Raul Johannes Jokiniemi tabas kilbi ülemist nurka enda keharaskusega, siis K. K. ei suutnud seda kilpi hoida ja kilp tabas teda mitu korda paremale kulmu piirkonda.
94.S. S. ütlused kinnitavad K. K. ütlusi, mis omakorda riimusid videosalvestiselt nähtuvaga. Nimelt S. S. sõnul (III kd tl 111-111 pöördel, 112 pöördel) andsid nad kambri juures Raul Johannes Jokiniemile korralduse tulla käeraudade paigaldamiseks vahetrellide juurde. Käeraudade paigaldamine oli vajalik valvurite ohutuse tagamiseks, sest eelnevalt samal päeval oli Raul Johannes Jokiniemi üritanud teda (s.o S. S.) žiletiteraga vigastada. Ühtlasi oli neil enesekaitseks kaasas kilp, mida hoidis K. K.. S. S. ja E.-N. K. seisid K. K. selja taga. Kinnipeetav korraldusele ei allunud ja vahetrellide juurde ei tulnud. Seetõttu otsustati kambrisse siseneda kilbi varjus, et talle käeraud paigaldada. Avasid vahetrellide ukse ning kohe kui vahetrellide uks oli avatud ja lahti tehtud, jooksis Raul Johannes Jokiniemi nende suunas, hüppas vahetrellide ülemise ääre külge, hoidis sealt kätega kinni ja samal ajal lõi jalgadega korduvalt vastu kilpi.
95.Ka E.-N. K. kirjeldus toimunust (III kd tl 123 pöördel) langeb kokku K. K. ja S. S. ütlustega. Nimelt oli K. K. kilbiga. Kinnipeetavale anti korraldus tulla käeraudade paigaldamiseks vahetrellide juurde, kuid kuna ta korraldusele ei allunud, siis otsustasid kambrisse minna, et käerauad paigaldada. Tunnistaja täpselt ei mäleta, kas tema või S. S. tegi vahetrellide luku lahti. Videosalvestise vaatlusprotokoll ning K. K. ütlused kinnitavad, et vahetrellide luku avas S. S. (I kd tl 31). Vahetrellide lahti tegemisel jooksis kinnipeetav üle voodi kambriukse suunas, hüppas kätega vahetrellide külge ja tegi järjest korduvaid lööke kilbi vastu, mida hoidis K. K.. Kuigi K. K. hiljem (kui kinnipeetav oli tagasi kambrisse pandud) 27 (77)
1-21-8355 ütles, et ta sai kilbiga vastu pead, täpsemalt vastu kulmu ja see valutab, siis sündmuse ajal tunnistaja seda ise pealt ei näinud, sest sellel ajal võttis ta teenistusrelva gaasi vöölt ja lasi kinnipeetava näo piirkonda. Videosalvestis ja selle vaatlusprotokoll kinnitavad, et E.-N. K. gaasi tõepoolest kasutas (I kd tl 35 – kuigi hoidis seda video kohaselt paremas käes, mitte vasakus, nagu märgitud protokollis). Gaas ei mõjunud kinnipeetavale, kuna kinnipeetav tegi lööke edasi. K. K. sõnul kasutas antud sündmuse ajal E.-N. K. kinnipeetava peal gaasi, aga see teda ei tabanud ehk see ei mõjunud (III kd tl 114 pöördel). Arvestades, et Tartu Ülikooli Kliinikumis toimunud läbivaatusel tuvastati K. K.l pipragaasi tõttu silmist pisaravool (I kd tl 50), siis on põhjust arvata, et see gaas tabas kinnipeetava asemel hoopis teda.
96.Tunnistaja L. J., kes viibis sündmustest umbes 3-4 meetri kaugusel, kinnitas enda ütlustes (III kd tl 141 pöördel) samuti, et ta nägi, kuidas Raul Johannes Jokiniemi haaras kätega ülevalt trellidest ning pärast uste avamist hüppas ta jalad ees valvuritele otsa. Täpsemalt jalgadega jõuliselt vastu valvuri kilpi. Videosalvestise vaatlusprotokolli kohaselt oli tunnistaja kogu aja koridoris ning peamiselt seisis läheduses, kui valvurid üritasid kinnipeetavat kontrolli alla saada (I kd tl 29, 35-45). Pärast sündmust kui tunnistaja valvureid üle vaatas, siis nägi, et jalgadega kilbi löömise tõttu sai kilpi hoidnud valvur kilbiga vastu pead, täpsemalt vastu otsmikku ning sellest tekkis pindmine vigastus.
97.Raul Johannes Jokiniemi poolt jalgadega kilbi tabamise tagajärjel tundis K. K. enda sõnul (III kd tl 114) valu paremas kulmus ja otsmiku piirkonnas. Löök oli nii tugev, et kulmu juurde tekkis kõva tükk ning sinikas. Peavalu oli tunda ka järgmise päeva hommikul. Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhust (I kd tl 50) nähtuvalt pöördus K. K. 08.08.2021 pärast kella 22 Tartu Ülikooli Kliinikumi, sest Tartu vanglas tööl olles ründas teda kinnipeetav, hüpates jalgadega vastu kilpi, mis vigastas nägu – peas marrastus ning paremal kulmul hematoom ehk sinikas. K. K.l tuvastati pea pindmised hulgivigastused, marrastus ja muhk otsimiku keskel juuksepiiril ning pipragaasi tõttu silmist pisaravool. Lisaks oli K. K.l parema kulmu piirkonnas valus. Haigusjuhule lisatud foto kinnitab samuti, et K. K.l oli otsmikul juuksepiiri juures muhk ja marrastused (I kd tl 51). Seega on tuvastatud, et K. K. tundis Raul Johannes Jokiniemi ründe tõttu valu paremas kulmus ja otsmiku piirkonnas. Lisaks põhjustas kinnipeetav K. K.le ka tervisekahjustustena parema kulmu juurde sinika, otsmikule juuksepiiri juurde marrastuse ning muhu.
98.Kuigi S. S. sõnul sai K. K. jalalöökide tagajärjel kilbi äärega ka vastu kätt (III kd tl 111 pöördel), siis nimetatud asjaolu pole maininud ei K. K. ega tunnistaja E.-N. K. ning sellist vigastust pole fikseeritud ka meditsiinitöötajate poolt. Isegi kui kilbi äär tabas kannatanu K. K. kätt, siis tuvastatu kohaselt valu või tervisekahjustust sellest talle ei tekkinud.
99.K. K. ütluste kohaselt (III kd tl 114-114 pöördel) tõmbas Raul Johannes Jokiniemi pärast kilbi löömist ennast trellukse küljest kokku, kükitas põrandale ja pääses seetõttu kilbi altservast mööda. Siinkohal märgib kohus, et videosalvestisest ja selle vaatlusprotokollist nähtub, et jalalöökidega kilbile õnnestus Raul Johannes Jokiniemil valvureid trellustest piisavalt kaugele tõrjuda, et tal oli võimalik vabalt end rippest lahti lasta ja maanduda väljaspool trelluksi (vt I kd tl 34-35). K. K. väljus seepeale kambrist ja nägi, et Raul Johannes Jokiniemi ja valvuri S. S. vahel on seina ääres rüselus. Mõlemad olid kummargil ning Raul Johannes Jokiniemi üritas oma kätt ümber S. S. kaela panna. K. K. vabanes kilbist ja koos E.-N. K.ga saadi kinnipeetav põrandale kinni.
100.S. S. kirjeldab pärast kilbi löömist olukorda sarnaselt (III kd tl 111 pöördel-112). Nimelt lasi Raul Johannes Jokiniemi end seejärel vahetrellide ülemise ääre küljest rippest lahti, hüppas alla ning jooksis kilbi vahelt läbi S. S. suunas talle peale ja haaras S. S.st kinni, mistõttu kukkusid nad selili pikali maha. Tema oli all ja Raul Johannes Jokiniemi tema peal. Sellel hetkel tundis S. S. enda sõnul valu mõlemas küünarnukis. Küünarnukid olid ka natukene katki ning tuli ka natukene verd. Kui Raul Johannes Jokiniemi oli tema peale kukkunud, tekkis neil rüselus, mille käigus S. S. tundis, kuidas Raul Johannes Jokiniemi 28 (77)
1-21-8355 hoiab enda kätt tema pea ümber. Seda, et Raul Johannes Jokiniemi hoidis rüseluse käigus kinni valvur S. S. peast, täpsemalt kaela- ja kõri piirkonnast, kinnitab ka videosalvestis ja selle vaatlusprotokoll (I kd tl 37). Seejärel sai S. S. selle kinnipeetava käe kätte ning paigaldas käerauad. Vabatahtlikult kinnipeetav käeraudasid paigaldada ei lasknud, vaid osutas vastupanu, hoidis ka käsi kõhu all (vt ka videosalvestiselt kell 13.46.12-13.46.24).
101.E.-N. K. selgitused selles osas, mis toimus pärast Raul Johannes Jokiniemi poolt vastu K. K. hoitud kilbi löömist, ühtivad samuti eelkirjeldatuga. Nimelt selgitas E.-N. K. (III kd tl 123 pöördel-124), et seejärel lasi kinnipeetav rippumisest lahti, komistas ja pressis end kuidagi ametnike, kilbi ja vahetrellide vahelt välja koridori, kus puutus joostes esimesena kokku S. S.ga ning siis tekkis neil rüselus. Tundus, et Raul Johannes Jokiniemi tahtis maadeldes võtta kinni S. S. kaelast. Järgnevalt olid nad juba pikali maas. Lõpuks asetasid kinnipeetava ühiselt pikali maha. K. K. hoidis kinnipeetava jalgu kinni (vt ka I kd tl 39, 44), tunnistaja üht kätt (vt ka I kd tl 40) ja kohale oli jõudnud ka vanemvalvur Eero Eessaar.
102.Tunnistaja L. J. ütluste kohaselt (III kd tl 141 pöördel) järgnes kilbi löömisele rüselus koridoris. Raul Johannes Jokiniemit üritati valvurite poolt kinni hoida, aga ta hakkas kätejalgadega vastu, üritades haardest vabaneda. Lööke ta siiski teha ei saanud, sest oli valvurite poolt pandud kõhuli asendisse. Koridoris toimunud rüselust ning kinnipeetava kontrolli alla saamist ja viimase vastupanu sellele kinnitab ka videosalvestis ning selle vaatlusprotokoll (I kd tl 35-41).
103.Pärast tööpäeva käis S. S. enda sõnul (III kd tl 112-112 pöördel) EMO-s vigastusi fikseerimas, kuna tal valutasid küünarnukid ja õlg. Sel põhjusel väljastati talle ka töövõimetusleht. Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhust (I kd tl 62) nähtuvalt pöördus S. S. 08.08.2021 pärast kella 22 Tartu Ülikooli Kliinikumi, sest Tartu vanglas tööl olles jooksis kinnipeetav talle selga ja kukkudes vigastas ta mõlemat küünarliigest ja paremat õlga. S. S.l tuvastati küünarvarre pindmised hulgivigastused, küünarnukkide mõlemapoolsed marrastused ja parema õla põrutus. Haigusjuhule lisatud foto vigastustest kinnitab samuti, et S. S. küünarnukid olid punetavad ning marraskil (I kd tl 63). K. K. nägi vahetult pärast sündmust kambri juurest minema liikudes S. S. küünarnukkidel nahamarrastusi ning S. S. ütles talle, et tal mõlemad küünarnukid ja ka üks õlg valutavad (III kd tl 114). Kuidas täpselt küünarnukkidele marrastused tekkisid, seda K. K. pealt ei näinud, aga eeldab, et ikkagi rüseluse käigus kinnipeetavaga. E.-N. K. nägi samuti S. S. küünarnukkidel marrastusi (I kd tl 123 pöördel, 125). Sealjuures nähtub ka videosalvestise vaatlusprotokollist (foto nr 5.28 – I kd tl 42; videol kell 13.46.55), et S. S. parema käe küünarnuki piirkond on punetav ja kergete vigastustega.
104.Seega on tuvastatud, et Raul Johannes Jokiniemi ründe tõttu tundis S. S. valu nii küünarnukkides kui ka paremas õlas. Sealjuures küünarnukkides tundis ta valu kohe kui nad rüseluse käigus pikali kukkusid. Õlg valutas S. S.l juba vahetult pärast sündmust. Lisaks põhjustas kinnipeetav S. S.le ka tervisekahjustuS.a küünarvarre pindmised hulgivigastused ja küünarnukkide marrastused ning parema õla põrutuse.
105.Kokkuvõtlikult kinnitab eeltoodu, et Raul Johannes Jokiniemi põhjustas enda valvureid ründava käitumise ning tegevusega K. K.le ja S. S.le nii valu kui ka tervisekahjustusi ehk ta kasutas vangla valvurite vastu, kes täitsid võimuesindajatena vaid oma ametiülesandeid (läksid paigutama Raul Johannes Jokiniemit rahustuskambrist tagasi esialgsesse kambrisse) füüsilist vägivalda.
106.Kuivõrd kohtu tuvastatu kohaselt pani Raul Johannes Jokiniemi sama päeva (s.o 08.08.2021) hommikul toime KarS § 274 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, siis tuleb tema lõunane tegevus kvalifitseerida KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ehk korduva vägivalla kasutamisena võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.
Subjektiivsest küljest tegutses Raul Johannes Jokiniemi kavatsetult KarS § 16 lg 2 29 (77)
1-21-8355 mõttes. Juba see asjaolu, et vahetult enne kambriukse avamist kõndis ta kambris ringi, aga nii kui kambriuks avanes, jäi kambri kõige tagumisse nurka, keeldudes tulemast vahetrellide juurde, näitab, et ta oli valvurite tulekuks valmis – tal oli plaan. Ühtlasi kinnitab toimunu, et kambri kõige kaugemasse ossa jäämine oli vajalik selleks, et piisavalt hoogu võtta hüppamaks vahetrellide ukse peale kätega rippesse ning loomaks võimaluse lüüa valvureid jalgadega, millised löögid on ilmselgelt tugevamad kui rusikalöögid oleksid olnud. Eriti veel kilbi vastu. Videosalvestis ilmestab kõige paremini seda, kuidas süüdistataval oli kindel eesmärk valvureid vigastada, sest jalgadega lõi ta valvurite kilpi korduvalt ning väga jõuliselt. Siinkohal nõustub kohus prokuröriga (V kd tl 137) selles, et vahetrellidele hüppas süüdistatav teadlikult alles siis, kui vahetrellide uks oli juba lahti, mitte enne, mis kinnitab, et ta soovis valvureid rünnata, mitte pelgalt hirmutada. Selliselt käitudes pidas Raul Johannes Jokiniemi võimalikuks, et ta põhjustab valvuritele mitte ainult valu, vaid seetõttu võivad nad ka viga saada. Sealjuures oli tal ükskõik, kes valvuritest võib viga saada, sest tema rünnaku objektiks olid kõik, kes talle tee peale ette jäid. Toimunust nähtub, et Raul Johannes Jokiniemi eesmärgiks oli iga hinna eest kambrist välja saada ning koridori liikuda ning selle saavutamiseks ei hoolinud ta sellest, kas või kuidas valvurid võivad viga saada. Sealjuures on ka näiteks K. K. öelnud, et Raul Johannes Jokiniemi oli valvurite suhtes agressiivselt meelestatud ega täitnud talle antud korraldusi (III kd tl 114 pöördel). Ka edasiselt koridoris toimunud rüselus, milles süüdistatav mh võttis S. S. pea enda haardesse, kinnitab, et süüdistatav soovis valvuritele valu ja tervisekahjustusi tekitada. Valvurite ütlused kinnitavad, et pärast vahetrellide juurest välja pääsemist ründas süüdistatav joostes ehk hoo pealt S. S., mille tõttu nad kukkusid põrandale selili maha. Jällegi, Raul Johannes Jokiniemi pidas vähemasti võimalikuks, et sellise jõulise käitumise tagajärjeks ei pruugi mitte olla lihtsalt valu, vaid ka tervisekahjustus. Sellest süüdistatav aga ei hoolinud, vaid jätkas rüselust ja vastupanu osutamist. Sealjuures osutas Raul Johannes Jokiniemi väga tugevat vastupanu, mille mahasurumiseks oli vaja kolme valvuri jõulist tegevust. Prooviti kasutada ka pipragaasi. Kokkuvõttes oli Raul Johannes Jokiniemi jaoks kambrist välja ning seejärel koridori saamiseks hädavajalik nõrgestada füüsiliselt ehk põhjustada valu ja vigastada teda ümber paigutama tulnud valvureid.
3.3.Tartu Vangla, 11.08.2021 õhtu kella 20 paiku
108.Kolmandaks süüdistatakse Raul Johannes Jokiniemit selles, et ta 11.08.2021 kella 20.20 paiku ei allunud võimuesindajate korraldustele, osutas õigusvastaselt vastupanu ning kasutas Tartu vangla valvuri A.K. suhtes füüsilist vägivalda, mistõttu vähemalt kaudse tahtlusega põhjustas A.K.le parema käe pöidla vigastuse, s.o 1,5 cm pikkuse haava.
109.Kannatanu A.K. ütluste (III kd tl 115) kohaselt töötas ta 11.08.2021 Tartu vanglas kolmanda üksuse valvurina. Tartu Vangla 14.09.2015. a käskkiri (I kd tl 18) kinnitab, et A.K. töötas alates 15.09.2015 Tartu vanglas (täpsemalt kolmandas üksuses) valvuri ametikohal. Ühtlasi teostatakse antud käskkirjast nähtuvalt avaliku teenistuse seaduse kohaselt valvuri ametikohal avalikku võimu riikliku järelevalve läbiviimise kaudu.
110.A.K. ütlustest (III kd tl 115-116) nähtuvalt puutus ta 11.08.2021 Raul Johannes Jokiniemiga kokku nii hommikuse kui ka õhtuse loenduse ajal. Õhtune loendus algab kell 20 ja seda viisid läbi kannatanu, A.-E. R. ning T. T., võimalik, et oli ka S. P.. Siinkohal märgib kohus, et A.K. ametijuhendi kohaselt on tema teenistusülesandeks mh ka kinnipeetavate ja vahistatute loenduse korrektne teostamine ja nõuetekohane läbiviimine (vt p 7 – I kd tl 19 pöördel). Raul Johannes Jokiniemi puhul nägi loendus välja sellisena, et kõigepealt anti kinnipeetavale korduvalt korraldus tulla ukse vahetrellide juurde käeraudade paigaldamiseks, sest talle olid käskkirjaga käerauad ette nähtud. Kinnipeetav oli ennast kambris voodi alla ära peitnud ja korduvatele korraldustele sealt välja tulla ei allunud. Kuna kinnipeetava tegevust voodi all ei olnud näha, sest voodi peale oli pandud tekk, võeti igaks juhuks võimalike rünnete eest kaitseks kilp ning kilbi varjus siseneti kambrisse. T. T. oli 30 (77)
1-21-8355 kilbiga ees, tema taga liikusid A.-E. R. ja kannatanu. Sisenesid kambrisse voodi juurde. Kui kannatanu hakkas voodil olevat tekki eemaldama, et vaadata, mida kinnipeetav seal teeb, siis üritas kinnipeetav voodi alt rapsides kiiresti välja tulla. Ta karjus ning oli fekaalidega üleni määritud. Kannatanu A.K. oli läinud ühele poole voodi äärt, A.-E. R. teisele poole. Kuna Raul Johannes Jokiniemi hakkas kannatanu juurest voodi alt välja tulema, siis haaras kannatanu temast kinni ja surus voodi juurde, et talle oleks võimalik käerauad peale panna. Kinnipeetav osutas aktiivset vastupanu – ei andnud käsi kätte. Kuna kinnipeetav oli fekaalidega üleni kaetud, oli talle käeraudade peale panemine keeruline, kuid ta saadi kontrolli alla, käerauad pandi peale ning loendus tehti ära. Raul Johannes Jokiniemi sellest aga maha ei rahunenud, vaid osutas endiselt vastupanu. Kui loendus oli ära tehtud, hakati kambrist väljuma ning kinnipeetav võeti vahetrellideni kaasa, et seal temalt käerauad ohutult eemaldada. Kannatanu selgitas, et käerauad paigaldatakse ainult vajalikeks toiminguteks ning kui toiming on läbi, siis on valvuritel kohustus need ära võtta. Ka vahetrellide juures osutas kinnipeetav vastupanu – ei lasknud käeraudu eemaldada. Nimelt lükkas ta end vahetrellidest jalgadega eemale, üritas käsi ära tõmmata. Kui valvurid hakkasid ühte kätt lahti tegema, siis kuna see oli fekaalide tõttu libe, õnnestus Raul Johannes Jokiniemil see vaba käsi kambrisse sisse tõmmata ja ennast ümber pöörata. Sel ajal surus ta jalgadega ka vastu vahetrelle ehk üritas kogu aeg käsi koos käeraudadega sisse tõmmata. Samuti püüdis ta teist käerauda lahti võtta. Kuidagi tal õnnetuski enda käsi läbi käeraudade tõmmata, mistõttu kukkus ta seejärel kambri põrandale. Samal ajal tõmbas Raul Johannes Jokiniemi kuidagi kannatanu sõnul ta käe katki. Tol hetkel kannatanu füüsilist valu ei tundnud. Käeraudu eemaldama hakates olid kinnas ja käsi kannatanul veel terved olnud, aga pärast käeraudade eemaldamist oli kummikinnas täiesti katki ja käele, täpsemalt parema käe pöidla kohale oli tekkinud umbes 1,5 cm haav/kriimustus, mis immitses/jooksis verd. Kannatanu käis kohe pärast seda juhtumit meditsiiniosakonnas, aga siis seal ei olnud kedagi, kuid hiljem, aga mitte samal päeval, vigastus meditsiiniosakonna poolt siiski fikseeriti. Vigastus paranes täielikult umbes paari nädalaga. Pärast vigastuse avastamist näitas enda kätt ka A.-E. R.le.
111.Kannatanule tekitatud vigastusega seonduvalt kinnitavad tema ütlusi Tartu Vangla meditsiiniosakonna õe L. M. poolt koostatud õiend koos fotodega (I kd tl 65-69). Õiendi kohaselt tuli 19.08.2021 kell 08.48 meditsiiniosakonda A.K. oma vigastusi fikseerima. Tuvastati, et A.K.l esineb parema käe I sõrme II piirkonnas ca 1 cm pikkune kuiva koorikuga kaetud haav ning sama sõrme küünevallil paranenud marrastus (vt fotod I kd tl 68-69). Haav ja marrastus on ca nädala vanused.
112.A.-E. R. ütlustest (III kd tl 116 pöördel-117 pöördel, 119 pöördel) nähtuvalt töötas ta samuti 11.08.2021 Tartu vangla kolmandas üksuses valvurina. Õhtune loendus toimus psühhiaatriaosakonnas kella 20.20 paiku. Loenduse mõte on kontrollida nii kambri kui kinnipeetava olekut, et kõik oleks korras. Töökohustustest tulenevalt peavad valvurid läbi viima hommikust ja õhtust loendust. Tol õhtul teostas loendust koos A.K. ja veel 1-2 valvuriga. Raul Johannes Jokiniemi oli varjunud enda voodi alla ning teda ei olnud näha. Sisenesid kambrisse kilbi varjus. Kinnipeetav ägestus, üritas kiiresti voodi alt välja tulla, lüüa. Said olukorra füüsilise jõuga kontrolli alla ning panid Raul Johannes Jokiniemile käerauad peale. Sealjuures olid kinnipeetavale varasema käitumise tõttu käskkirjaga käeraud määratud. Raul Johannes Jokiniemi ja tema kamber oli kaetud fekaalidega. Kui loendus oli tehtud, siis liikusid koos kinnipeetavaga vahetrellide juurde selleks, et läbi vahetrellide talt käerauad ära võtta. Sellega tegelesid tema ja A.K.. Kui olid ühe käe vabastanud, siis keeras Raul Johannes Jokiniemi end ümber ja hakkas jõuliselt end trellide juurest ära tõmbama. Jalgadega rõhus trellidele ja keharaskusega tõmbas end tahapoole. Kuna ta osutas järsku väga tugevat vastupanu, siis õnnestus tal oma veel rauastatud käsi raudadest välja tõmmata ning ta kukkus sinna samasse põrandale. A.-E. R. kinnitas ütlustes, et ta ise nägi vahetult pärast käeraudade eemaldamist, et A.K. sai selle sündmuse tõttu 31 (77)
1-21-8355 parema käe pöidla ja nimetissõrme juurde kriimustuse, mis veritses. A.-E. R. oli kindel, et enne Raul Johannes Jokiniemi loendust ja viimase aktiivset vastupanu A.K.l käel tervisekahjustust ei olnud.
113.Tunnistaja S. R. ütluste (III kd tl 125 pöördel-126) kohaselt töötas ta 11.08.2021 samuti Tartu vangla kolmandas üksuses valvurina. Õhtune loendus psühhiaatriaosakonnas toimus natukene pärast 20. Loendust viisid koos tunnistajaga läbi valvurid A.K., A.-E. R., S. M. L. ja T. T.. Loendus on vajalik, et kontrollida kambri tehnilist seisukorda ja kinnipeetava tervislikku seisundit. Käeraudu kasutatakse loenduse ajal siis, kui kinnipeetav on eelnevalt toime pannud ametnikele ohtlikke tegevusi, on ametnikku varem rünnanud, siis on käskkirjaga määratud ehk ette nähtud käerauad, mis tuleb alati kambrisse sisenemisel paigaldada. Raul Johannes Jokiniemi kambriust lahti tehes nägid, et ta on voodi all. Talle anti korraldus tulla vahetrellide juurde, et paigaldada käerauad, et saaks õhtust loendust läbi viia. Raul Johannes Jokiniemi sellele ei reageerinud, vaid tegi voodi all liigutusi (siputas jalaga) ja karjus. Kambrisse siseneti kaitseks kilbiga. A.K. ja A.-E. R. läksid voodi juurde. Tunnistaja oli veidi eemal kilbi taga. A.K. ja A.-E. R. said kinnipeetava käed kontrolli alla, s.t viisid käed selja peale ja fikseerisid ning tunnistaja S. P. pani talle käerauad peale. Kuna kinnipeetav oli ennast määrinud fekaalide ja uriiniga, mistõttu oli ta väga libe, ning ta hakkas ka vastu, siis oli tema kontrolli alla saamine raske. Kui loendus oli läbi viidud, siis viidi kinnipeetu valvurite ohutuse tagamiseks käeraudade eemaldamiseks vahetrellide juurde, sest käeraudu ei saa talle peale jätta. Käeraudade eemaldamiseks Raul Johannes Jokiniemi koostööd ei teinud. Käeraudade eemaldamisega tegelesid A.K. ja A.-E. R.. Käeraudade eemaldamiseks hoitakse mõlemat kätt kontrolli all, üks käsi tehakse raudadest lahti ning seda hoitakse kinni kuni teiselt käelt ka rauad eemaldatakse. Raul Johannes Jokiniemi sai aga ühelt käelt raua eemaldamisel selle käe enda kätte, pööras end kohe teistpidi ja hakkas teist kätt koos käeraudadega kambrisse sisse tõmbama. Lõpuks said ka teise raua lahti ja liiguti kambrist välja. Kohe pärast kambriukse sulgemist näitas A.K., et tema käel pöidla ja nimetissõrme vahel oli 1,5-2 cm pikkune haav, mis oli värske ja punetas, kuid verd sel hetkel ei tulnud.
114.Tunnistaja S.-M. L. ütluste (III kd tl 138-139) kohaselt töötas ta 11.08.2021 Tartu vanglas valvurina, kus tema ülesandeks oli teostada järelevalvet psühhiaatriaosakonnas olevate kinnipeetavate, sh tol päeval Raul Johannes Jokiniemi, üle. Sarnaselt eelnevalt kirjeldatud kannatanu A.K. ning tunnistajate A.-E. R. ning S. R. ütlustele avaldas ka S.-M. L., et õhtuse loenduse ajal ei täitnud Raul Johannes Jokiniemi korraldust tulla käeraudade paigaldamiseks trelluste juurde. Talle oli kohaldatud täiendava julgeolekuabinõuna käeraudade paigaldamise kohustus. Seetõttu liikusid nad kilbi varjus kambrisse. Kinnipeetav oli sel ajal voodi all peidus, kuid hakkas sealt välja tulema nende poole. S. P. ja A.K. said füüsilist jõudu kasutades kinnipeetava kontrolli alla, surusid ta põrandale maha ja seal paigaldati talle käerauad. Pärast loendust liiguti koos kinnipeetavaga vahetrellide juurde, kus valvurid A.K. ja A.-E. R. hakkasid tal käeraudu eemaldama. Kui üks käsi raudadest eemaldati, siis A.-E. R. hoidis Raul Johannes Jokiniemi käest kinni, kuid kuna ta oli uriini ja väljaheidete tõttu libe, siis sai ta selle käe vabaks ning hakkas end koos käeraudadega kambri poole tõmbama, osutas vastupanu. Kuigi teine käeraud oli veel peal. A.K. hoidis veel raudadest kinni ning üritas ka teist käerauda eemaldada. A.-E. R. seisis seal kõrval. Kui teine raud kinnipeetava käest lahti tuli, siis kukkus ta kambrisse põrandale maha. Tunnistaja ei näinud, et A.K. oleks viga saanud, aga A.K. mainis seda kohe pärast loengust talle, et ta sai selle sündmuse tulemusel käe piirkonda mingi kriimustuse.
115.Seega kinnitavad ülaltoodud tõendid, et 11.08.2021 kella 20 paiku viidi Tartu vangla psühhiaatriosakonnas läbi õhtust loengust. Sellega tegelesid valvurid S.-M. L., A.K., A.-E. R., S.P. ja T.T. . Kuna Raul Johannes Jokiniemile olid määratud käerauad, siis tuli talle enne loendust (selleks oli vaja kambrisse siseneda) paigaldada vahetrellide juures käerauad. Kinnipeetav vahetrellide juurde aga ei tulnud, vaid oli varjunud voodi alla. Seetõttu siseneti 32 (77)
1-21-8355 kambrisse kilbi varjus. Kui valvurid olid voodi juures, siis agressiivselt meelestatud Raul Johannes Jokiniemi püüdis voodi alt välja tulla ning valvurid võtsid ta kontrolli alla ning paigaldasid talle käerauad. Kui loendus oli läbi viidud ehk kontrollitud nii kambri kui kinnipeetava seisundit, siis liikusid valvurid kambrist välja. Raul Johannes Jokiniemi talutati käerauastatult vahetrellide juurde (valvurid kambrist väljas teisel pool vahetrelle ja kinnipeetav kambris sees), et seal temalt need eemaldada. Selle käigus osutas süüdistatav aga vastupanu. Nimelt pärast ühe käe vabastamist käeraudadest, tõmbas ta selle käe A.-E. R. käest ära, keeras end järsku ümber ja hakkas ka teist veel käeraudades olevat kätt koos käeraudadega kambri sisse tõmbama. Ise sealjuures tugevalt vastupanu osutades, jalgadega vastu vahetrelle surudes ja keharaskusega end tahapoole tõmmates. A.K. hoidis kogu selle vastupanu ajal käeraudadest kinni. Käeraudade eemaldamisega tegelenud A.-E. R. ja A.K. sõnul õnnestus süüdistataval selliselt teine käsi ise käeraudadest lahti saada. Aitas kaasa ka see, et ta oli fekaalide ja uriiniga määrdunud ning seetõttu libe. Selle käeraudade eemaldamise ajal toimunud rüseluse käigu sai A.K. aga käele pöidla ja nimetissõrme vahele umbes cm pikkuse tugevama kriimu/haava. Nii A.K. kui A.-E. R.ja S. P. kinnitavad, et enne loendust oli A.K. käsi terve ning see vigastus oli värske. Seega põhjustas Raul Johannes Jokiniemi enda vastupanuga A.K.le tervisekahjustuse. Sealjuures tekitas süüdistatav kannatanu A.K.le antud vigastuse seoses tema vangivalvurina töökohustuste täitmisega, täpsemalt õhtuse loenduse läbiviimise ajal ja tõttu.
116.Kuna kohtu tuvastatu kohaselt ei olnud see Raul Johannes Jokiniemile esimene kord vangivalvurite vastu vägivalda kasutada, siis tuleb tema eelkirjeldatud A.K. vigastamine kvalifitseerida KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ehk korduva vägivalla kasutamisena võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.
117.Prokuröriga nõustudes (V kd tl 137-137 pöördel) leiab kohus, et sel korral tegutses Raul Johannes Jokiniemi kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes ehk pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. A.K. ütlustest nähtuvalt purunes käeraudade eemaldamise protseduuril osutatud vastupanu tõttu kummikinnas ning tekkis sügavam kriim, mis teatud määral ka veritses. Seega pidi Raul Johannes Jokiniemi osutatud vastupanu olema väga jõuline, et A.K. samal ajal metallist vahetrellide juures käeraudu hoides sellise vigastuse sai. Kohtu hinnangul pidas süüdistatav võimalikuks, et kui ta sedavõrd jõuliselt ja äkiliselt vastupanu osutab olukorras, kus lähedas kontaktis on vahetrellid, valvuri käsi ning käerauad, võib valvur viga saada. Sellest hoolimata ei lõpetanud süüdistatav vastupanu osutamist enne kui ta sai ka enda teise käe käeraudadest vabaks ning kukkus kambri põrandale maha.
3.4.Tartu Vangla, 11.08.2021 õhtu kella 22 paiku
118.Raul Johannes Jokiniemile heidetakse 11.08.2021 kella 22 paiku toimepandu osas kokkuvõtlikult ette Tartu vangla valvur A.-E. R. suhtes füüsilise vägivalla kasutamist. Nimelt fekaalidega kaetud sõrmede torkamist valvurile silma ja suuõõnde ning elektrišokirelva lasu suunamist kannatanu poole. Põhjustades selliselt kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustustena parema silma ülalaul hematoomi, vasakul otsmikul marrastuse ning vasakul reiel kaks torkehaava.
119.Kannatanu A.-E. R. ütlustest (III kd tl 116 pöördel) nähtuvalt töötas ta 11.08.2021 Tartu vangla kolmandas üksuses valvurina. Sealjuures kuulub kolmanda üksuse alla ka psühhiaatriosakond, kus viibis tol ajal ka Raul Johannes Jokiniemi. Tartu Vangla 02.09.2020. a käskkiri (I kd tl 11) kinnitab, et A.-E. R. töötas alates 01.09.2020 Tartu vangla kolmanda üksuse valvuri ametikohal. Enne seda töötas ta teises üksuses valvuri ametikohal. Ühtlasi teostatakse käskkirjast nähtuvalt valvuri ametikohal avaliku teenistuse seaduse kohaselt avalikku võimu riikliku järelevalve läbiviimise kaudu.
Kannatanu sõnul (III kd tl 117 pöördel) oli tal 11.08.2021 pärast õhtust loendust (vt 33 (77)
1-21-8355 käesoleva otsuse alapeatükki 3.3) Raul Johannes Jokiniemiga järgmine kokkupuude kas kella 21.30 või 21.45 ajal. Nimelt oli Raul Johannes Jokiniemi millegagi oma kambris olevad kaamerad kinni katnud ning teda ei olnud näha. Psühhiaatriosakonnas kaameratest näeb otsepilti, kuid seda ei salvestata. Kannatanu pöördus peavalvesse ja küsis, kas nad (kannatanu, S.-M. L., S. P.) võivad kambrisse siseneda ja vaadata, mis olukord seal on, et äkki saab kaamerapildi puhtaks teha ning tagada, et kinnipeetava suhtes oleks järelevalve ka kaameraga kogu aeg tagatud. Luba saadi, mindi kambri juurde. 07.09.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 70-78) nähtuvalt vaadeldi 11.08.2021 Tartu vangla videovalvesüsteemi psühhiaatriaosakonna valvekaamera nr x Psühh koridor videosalvestist. Protokoll (I kd tl 70-71) ning selle lisaks olev videosalvestis (DVD-plaadil – I kd tl 79) kinnitavad, et valvurid läksid kambri juurde kella 22.04 ajal.
121.Siinkohal märgib kohus, et Tartu Vangla kolmanda üksuse valvuri ametijuhendi kohaselt (I kd tl 15) on valvuri üheks teenistusülesandeks (p 4) teostada kinnipeetavate ja vahistatute üle nii visuaalset kui ka elektroonilist valvet, pöörates tähelepanu järelevalve toimingutele, kinnipeetavate käitumisele ja kohalolekule. Rikkumise avastamisel peab valvur tagama, et võetakse meetmed rikkumise lõpetamiseks ning edaspidiseks ärahoidmiseks. Ühtlasi peab valvur täitma muid vanemvalvuri, toimkonnajuhi ja üksuse juhi poolt antud ühekordseid ülesandeid (teenistusülesande p 23 – I kd tl 16).
122.Kannatanu selgituste (III kd tl 117 pöördel-118 pöördel, 119 pöördel) kohaselt kambri juurde jõudes Raul Johannes Jokiniemi ühelegi korraldusele ei vastanud, valvuritega ei suhelnud ning teda näha ei olnud. Seetõttu olid nad sunnitud kambrisse sisenema, et kontrollida, mis seal toimub. Kuna oli teada, et kinnipeetav võib muutuda agressiivseks, siis kasutati enda kaitseks kilpi ja kiivreid. Seda kinnitab ka videosalvestis ning selle vaatlusprotokoll (I kd tl 71). S.-M. L. oli kilbiga ning kannatanu tema selja taga (vt ka I kd tl 71). Kui nad kambrisse sisenesid, siis tuli kinnipeetav järsku kambri WC-st välja. Tal oli käes pikk käterätik, mis oli märjaks tehtud ja millega ta proovis valvuritele pihta saada ehk ründas. Rätikulöögid tabasid kilpi ja vahetrelle korduvalt. Kuna rünnak oli jätkuv, siis kasutati rünnaku lõpetamiseks algul gaasipihustit. Kannatanu suunas selle kinnipeetu poole ja kasutas, kuid see ei mõjunud kohe ning rünnak jätkus. Seetõttu üritati teda järgmiseks kilbiga nurka suruda, et tema üle kontroll saada. Sellele hakkas kinnipeetav veel rohkem vastu, pekstes rusikatega vastu kilpi. Eelnevast keegi viga ei saanud. Kinnipeetava üle oli väga raske kontrolli saada, sest ta oli kambri põranda veega libedaks ja märjaks teinud. Seda kinnitab ka videosalvestis, millest on näha, et sündmuse tagajärjel toovad ametnikud jalanõudega vedelikku ning märgi esemeid kambrist välja. Juba minut pärast kambriukse avamist on koridoris näha jalatsijälgedega vedelikujälgi (vt kell 22.05.18 – I kd tl 79). Samuti oli kinnipeetav kannatanu sõnul ka ise kaetud fekaalidega, mistõttu oli ta libe ja jõukasutus tema peal raskendatud. Ka tunnistaja T. N. (vangla valvemeedik, kes kutsuti kohale, sest valvur oli viga saanud) sõnul nägi ta sündmuskohale jõudes, et kambri põrand oli vett täis, selles ujusid mingid pruunid tükid, hiljem selgus, et need olid fekaalid, ning see haises fekaalide järgi (III kd tl 120-120 pöördel). Pärast sündmust, kui A.-E. R.kambrist väljus, siis oli ta täiesti läbimärg, juuksed tilkusid ning riided haisesid (III kd tl 121). Kannatanu ütluste kohaselt tekkis tugev rüselus ning neil oli raske Raul Johannes Jokiniemit kontrolli alla saada. Ta osutas ka väga tugevat vastupanu, oli agressiivne ning korraldustele ei allunud. Üritas pidevalt valvuritest kinni haarata. Selle rüseluse käigus haaras valvuritel riietest ning tegi näiteks kannatanu kaitseülikonna (kõik valvuri kandsid seda kambrisse sisenedes – vt I kd tl 71) täiesti katki, ribadeks. Kinnipeetav haaras mingil hetkel kannatanu vöölt ära ka raadiojaama. Lõpuks saadi kinnipeetav täiesti põrandale. Kannatanu oli tema peal, S.-M. L. üritas kinnipeetava jalgu kinni hoida ning S. P. proovis käsi kontrolli alla saada, aga see oli väga raske, sest ta oli libe ja osutas kogu aeg füüsiliselt vastupanu.
123.Kannatanu eeltoodud ütlusi kinnitavad ka tunnistaja S. R. ning S.-M. L. alljärgnevad ütlused. 34 (77)
1-21-8355
124.Tunnistaja S. R. ütluste (III kd tl 126-127) kohaselt puutus ta 11.08.2021 uuesti Raul Johannes Jokiniemiga kokku, sest kinnipeetav oli oma kambris kõik kaamerad ära varjanud ja järelevalvet ei olnud võimalik teostada. Esmalt andis psühhiaatriaosakonna meedik S.M. L.le teada, et kaamerad on kaetud. Seejärel andis S.-M. L. info edasi A.-E. R.le ja tunnistajale. Nemad kolmekesi hakkasid kuskil pärast 22 selle probleemiga tegelema. Nad kasutasid enda kaitseks igaüks visiiridega kiivrit ja n-ö covid-ülikondasid ning kolme peale üht kilpi, mida hoidis S.-M. L., sest kinnipeetav oli ennast määrinud uriiniga. Tegid kambri ukse lahti, kinnipeetavat näha ei olnud ning andsid korralduse tulla vahetrellide juurde käeraudade paigaldamiseks. Raul Johannes Jokiniemi korraldusele ei allunud, mistõttu teda hoiatati võimaliku füüsilise jõu ja erivahendite kasutamise eest. Kambrisse sisenedes hakkas kinnipeetav mingisuguse märja kaltsuga kilpi ründama, seda peksma. Tunnistaja ja A.-E. R. olid S.-M. L.taga sel hetkel. Seejärel peksis kilpi juba enda kehaosaga, kuid tunnistaja ei mäleta, millega täpselt. Selle peale lasi A.-E. R. talle näo piirkonda gaasi. Kuid sel hetkel see ei mõjunud, vaid alles sündmuse lõpuks, kui kinnipeetavale olid käerauad peale saadud, siis hakkas mõjuma, sest Raul Johannes Jokiniemi palus siis vett. Tunnistaja on veendunud, et gaasi laskmise hetkel polnud sellel kinnipeetavale mingit mõju, sest ta ei hakanud silmi puudutama, vaid jätkas ründega. Seejärel suruti kinnipeetav valvurite poolt kilbiga kambri taha nurka, kus õnnestus ta pikali saada. Kannatanu läks kinnipeetava peale, S.-M. L. hoidis jalgu ja tunnistaja püüdis käsi kontrolli alla saada. Kuna kinnipeetav oli ennast uriini ja fekaalidega kokku määrinud, siis oli ta väga libe ja teda oli väga raske isegi kolmel valvuril kontrolli alla saada. Kinnipeetav üritas oma käsi lahti saada ja ametnikelt erivahendeid napsata.
125.Tunnistaja S.-M. L. sõnul (III kd tl 139-139 pöördel) puutus ta 11.08.2021 pärast loendust mõni aeg hiljem Raul Johannes Jokiniemiga uuesti kokku. Seekord seepärast, et kinnipeetav oli kambri kaamera kinni katnud. Tunnistaja sõnul peab ta valvurina veenduma, et kinnipeetavaga oleks kõik korras. Kui teda kaamera teel kambris näha ei ole, siis pole seda võimalik teha. Seepärast teavitas tunnistaja kolmanda üksuse vastutavat valvurit A.-E. R.. Küsisid peavalvelt, kas nad võivad kambrisse siseneda ning said loa. Panid visiiridega kiivrid pähe, põlled, kummikindad ja respiraatorid ette ning üks kilp võeti ka kaasa, mida kandis tunnistaja. Tunnistaja läks kambri juurde koos A.-E. R. ja S. R.ga. Esimese asjana tehti lahti enne vahetrelle olev uks. Sel ajal hoidis tunnistaja kilpi ees ning A.-E. R. ja S. P. olid tema taga. Kinnipeetavale anti korraldus tulla trellukse juurde käeraudade paigaldamiseks, kuid kinnipeetav sellele ei allunud, vaid peksis märja käerätikuga nende suunas. Tabas kilpi, aga valvureid mitte. Kuna kinnipeetav ei allunud korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks trellukse juurde, siis tuli neil kambrisse minna ning jõudu kasutada, millest kinnipeetavat eelnevalt ka hoiatati. Kambri trelluks avati, tunnistaja läks kilbiga ees eesmärgiga kinnipeetav kambri nurka suruda, et samal ajal saaksid A.-E. R. ja S. P. kinnipeetava kätest haarata. Kui tunnistaja nägi, et teised said kinnipeetava kätest kinni, siis pani kilbi käest ning otsis ka võimalust kinnipeetavat kontrollida. Siis tekkis rüselus, kuid valvuritel õnnestu kinnipeetav maha pikali saada. A.-E. R. oli kinnipeetava peal, tunnistaja tema jalgade juures ja S. P. ühel pool hoidis kätt.
126.Kuigi kannatanu kandis kaitsevarustusena ka visiiriga kiivrit, siis mingil hetkel selle tugeva vastupanu osutamise ajal, mil kinnipeetav üritas valvureid segada, käis visiir üles. Kannatanu sõnul (III kd tl 118 pöördel, 119 pöördel) üritas Raul Johannes Jokiniemi kiivrit talt agressiivselt peast ära tõmmata. Mingi hetk sai lõua all oleva kiivripaela haardesse ja rebis väga tugevalt. Sülitas kannatanule näo piirkonda ning toppis fekaalidega koos olevaid sõrmi igale poole – ka suhu ja paremasse silma. Silma torkamisest oli kannatanul väga valus ning mõneks minutiks kaotas seetõttu ka nägemise. Pärast sündmust meditsiiniosakonda minnes oli nägemine veel küll udune, aga põhimõtteliselt taastunud, kuid silm oli jätkuvalt väga valus. Silmast leiti ka võõrkehi. Sõrmedega ründamisest olid näol lauba peal ka marrastused. Tunnistaja S. R. sõnul nägi ta, kui kinnipeetav pikali maas oli ja neil rüselus 35 (77)
1-21-8355 toimus, et Raul Johannes Jokiniemi sai A.-E. R. kiivri visiiri üles lükatud ja torkas oma näppe talle nii silma (kindlasti vähemalt ühte silma) kui suhu (III kd tl 127). Tunnistaja S.M. L. aga kinnitas (III kd tl 139 pöördel, 140 pöördel), et A.-E. R. ütles talle hiljem, kui olukord oli juba kontrolli all, et kinnipeetav lükkas rüseluse ajal ta kiivri visiiri üles ning ta sai kinnipeetava sõrmega suhu ja silma. Tunnistaja nägi, et kannatanu silm oli punane.
127.Kannatanu selgitas (III kd tl 118 pöördel), et kui ta nägi, et kinnipeetavast ei saada kiiresti jagu, siis otsustas ta kasutada elektrišokirelva. Võttis selle vutlarist välja ning suunas kinnipeetava kõhu poole, küljele. Mõte oli selles, et kinnipeetav end ümber keeraks ja laseks käed raudu panna. Kannatanu proovis anda selleks kontaktlaengut, mis võib-olla lühikest aega ka laengut andis, aga siis haaras Raul Johannes Jokiniemi kõvasti elektrišokirelvast kinni ja suunas seda tugevalt endast eemale, tekkis rüselus. Seejärel tuli relvast kaks laengut, millest üks läks kannatanule reide ja ta sai ise viis sekundit elektrišokki, teine laeng läks põrandasse. Kuna rüselus oli sel hetkel päris tugev, ei oska kannatanu öelda, kas tema või kinnipeetu oli see, kes lõpuks laengunupule vajutas.
128.Tunnistaja S. P. kinnitas (III kd tl 127), et olukord muutus juba nii kriitiliseks, et A.-E. R. otsustas eelnevalt hoiatades lõpuks kasutada kontaktirežiimil elektrišokirelva, kuid ei saanud lähikontakti režiimil kinnipeetavale pihta. Kuna sel ajal kinnipeetav pidevalt üritas oma käsi lahti saada ja vahepeal ka sai, siis haaras ta kuidagi sellest elektrišokirelvast kinni ning ilmselt vajutas laengut, mis lendas A.-E. R. reie pihta. Tunnistaja nägi, et kinnipeetava käsi oli elektrišokirelva päästiku piirkonnas, kuid päästiku vajutamise hetke ta ei näinud. Laengu saanud A.-E. R. karjatas selle peale tugevalt ning tema näost oli näha, et tal on valud, kannatab, sest nägu oli higine, silmad punased.
129.Ka tunnistaja S.-M. L. sõnul (III kd tl 139 pöördel-140 pöördel) osutas Raul Johannes Jokiniemi pikali maas olles neile kolmele aktiivset vastupanu, vehkides jalgadega, mistõttu võttis A.-E. R. elektrišokirelva välja ja suunas selle kinnipeetava kõhu piirkonda. Kuid enne kui A.-E. R. sai päästikule vajutada, haaras kinnipeetav elektrišokirelvast ja käis lask. Oli kuulda klõpsu, särinat ja A.-E. R. karjatas, mistõttu sai aru, et A.-E. R. sai elektrišokirelva laenguga pihta. Kinnipeetav laenguga pihta ei saanud, sest tema poolt mingit reageeringut ei järgnenud.
130.Seega tunnistajate ütlused kinnitavad, et kuigi kannatanu proovis anda kinnipeetavale kontaktlaengut, siis see ei õnnestunud ning rüseluse käigus toimus elektrišokirelvast hoopis kahe laenguga lask, millest üks tabas kannatanut ning teine põrandat. Sealjuures käis see lask just sel hetkel, kui kinnipeetav oli samuti elektrišokirelvast haaranud ning tema käsi oli relva päästiku piirkonnas, mistõttu on põhjust arvata, et rüseluse käigus just tema tegevuse tõttu toimus lask ja kannatanu sai elektrišokirelva laenguga pihta.
131.Ka pärast seda kui kannatanu oli saanud elektrišokirelvast laengu, jätkas kinnipeetav kannatanu sõnul (III kd tl 119) tugeva vastupanu osutamist. Mingil hetkel said siiski kontrolli Raul Johannes Jokiniemi üle ning panid tal käed raudu. Siis rahunes Raul Johannes Jokiniemi maha (allus korraldustele, vastupanu ei osutanud), palus luba WC-sse minna, et silmi pesta, kuna olid saanud pipragaasi. Silmanägemine oli kinnipeetaval sel hetkel alles. Millegipärast see algselt lastud gaas mõjus alles hiljem. Kamber tehti korda, ohtlikud asjad koristati ära (et ei saaks kaamerat enam kinni katta või ennast vigastada), tõsteti kinnipeetav püsti ning viidi vahetrellide juurde, kus talt eemaldati käerauad. Seejärel läks kinnipeetav WC-sse oma nägu pesema.
132.Tunnistaja S. R. sõnul (III kd tl 127) vajutasid nad vahetult pärast seda kui A.-E. R. oli saanud elektrišokirelva laengu jaama abi kutsumise nuppu, kuid lõpuks said kinnipeetavaga siiski ise kolmekesi hakkama. Panid ta kõhuli, esmalt said vasaku käe kontrolli alla ja raudu ning seejärel ka teise käe. Siis jäid abi ootama, et saaksid kaamerad kambris korda teha.
Tunnistaja S.-M. L. sõnul (III kd tl 140) saadi pärast lasku kinnipeetav kõhuli pööratud 36 (77)
1-21-8355 ja käeraud peale pandud, sest tema vastupanu ei olnud enam sedavõrd suur kui alguses. S. P. oli vahepeal jõudnud vajutada raadiojaama peal olevat häirenuppu ning umbes viie minutiga olid kohal kaks valvurit ja meedikud. Videosalvestuse ning selle protokolli kohaselt saabusid teised valvurid kambri juurde kiirustades alates kella 22.12-st (I kd tl 7375). Kui kinnipeetaval olid käerauad juba peal, siis vastupanu ta enam ei osutanud, vaid küsis juua.
134.Pärast intsidenti läks kannatanu enda ütluste kohaselt (III kd tl 119) meditsiiniosakonda, kus T. N. eemaldas jalast ühe laengu nõela, mis oli jalga kinni jäänud, ning tegeles tema vigastustega. Seejärel viidi kannatanu kiirabiga erakorralise meditsiini osakonda Tartu haiglasse. Selle sündmuse tõttu võttis kannatanu haiguslehe.
135.Tunnistaja T. N. ütluste (III kd tl 120-121) kohaselt töötas ta 11.08.2021 valvemeedikuna Tartu vanglas. Teda kutsuti, sest valvur olevat viga saanud. Kohale jõudes (vt ka I kd tl 76) nägi, et kolm valvurit tegelesid kinnipeetavaga, kes oli põrandal pikali. Valvuritel oli kaitsevarustus seljas ning nad kissitasid silmasid, silmad olid punased. Siis tuli info, et elektrišokirelvaga on jalga saadud. Sai aru, et A.-E. R.l kipitasid silmad kõige rohkem, kuna ta kissitas neid palju, silmad jooksid vett. Tunnistaja T. N. nägi sündmuskohale jõudes, et kuigi kiiver oli A.-E. R.l peas, siis visiir oli tal vaid pooleldi ees (III kd tl 120 pöördel). Tunnistaja sõnul katab visiir muidu kogu näo, aga altpoolt saab sellele ligi. Seega kaudselt kinnitavad ka tunnistaja T. N. ütlused, et tema sündmuskohale jõudmise ajaks oli kinnipeetav sõrmedega valvur A.-E. R. juba rünnanud ja vigastanud ning toimunud oli ka laeng elektrišokirelvast. Ka videosalvestiselt ning selle protokollist nähtub, et T. N. saabub kambri juurde kell 22.22 kui täiendavad valvurid olid juba sündmuskohal ning alustatud oli kambri korrastamisega (I kd tl 76, 79). Kuna Raul Johannes Jokiniemi osutas veel füüsiliselt vastupanu – peksis käte ja jalgadega, väänles, siis ei saanud tunnistaja sõnul valvur A.-E. R. kohe ära tulla ja tunnistaja talle abi osutada. Tunnistaja kambrisse ei sisenenud, vaid ootas koridoris ja sai A.-E. R.ga tegelema hakata alles siis, kui viimane kambrist väljus. Siinkohal märgib kohus, et kuigi videosalvestiselt ning selle protokollilt nähtub, et T. N. astus vahepeal ka kambriuksest minutiks sisse (kell 22.22.40-22.23.33 – I kd tl 76, 79), siis see, kas ta sisenes ka vahetrellidest täielikult kambrisse, pole videolt nähtav. Samas selle aja jooksul abi ta A.-E. R.le osutada poleks jõudnud. Valdava osa ajast oli tunnistaja aga koridoris. Seega tunnistaja ütlustes ei esine sedavõrd suurt ebakõla, et neid ebausaldusväärseks pidada. Tunnistaja sõnul kui A.-E. R. lõpuks kambrist välja tuli (video kohaselt pärast kella 22.29 – I kd tl 77, 79), siis nägi, et ta on läbimärg, tema riided haisesid, juuksed tilkusid, kissitas kinniseid silmi ning ta hoidis jalgu teineteisest eemal (vt ka I kd tl 77-78). Videosalvestiselt on näha ka kannatanu lonkamist (I kd tl 77-79). Kannatanu ütles tunnistajale, et tal on väga halb olla ja valus. Kuna elektrišokirelva nõel oli kannatanul jalas, siis palus tal tulla meditsiiniosakonda, kuhu kannatanu kõndis küll iseseisvalt, aga hoidis jalgu teineteisest eemal. A.-E. R. ütles talle, et kinnipeetav sai talle ka sõrmega silma. Tunnistaja sõnul olid kannatanu skleerad väga punetavad, silmad jooksid vett ning oli aru saada, et tõepoolest on miski silma häirinud ja silm on viga saanud.
136.Tartu Vangla meditsiiniosakonna õe T. N. 11.08.2021 koostatud õiendi (I kd tl 94-95) kohaselt oli A.-E. R. vasaku reie siseosas näha elektrišokirelva nõela, mille meedik eemaldas, sest see oli lihases kinni. Reiel oli kaks lähestikku asetsevat elektrišokirelva sisenemise teed. Samuti punetas valvuril nägu ja skleerad, parem silm ärritunud rohkem, vasaku silma sisenurgas võõrkeha. Patsient vaevatud olekus, jalas tugev valu, liikuvus piiratud, osutatud esmaabi, saadetud kiirabiga EMO-sse. Antud sündmusega seoses on kannatanust tehtud ka fotod (I kd tl 97-100), mis kinnitavad, et kannatanul oli nägu punane ning silmad vesised ning ärritunud. Samuti on näha elektrišokirelva nõela jalas ning pärast selle eemaldamist reiel kahte punast täppi.
Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhust (I kd tl 81) nähtuvalt pöördus A.-E. 37 (77)
1-21-8355 R.11.08.2021 veidi enne südaööd Tartu Ülikooli Kliinikumi, sest sai vangi ohjeldamisel psühhiaatriosakonnas kähmluse käigus lasu vasakusse reide ning uriini ja roojaste sõrmedega paremasse silma. Kannatanul tuvastati parema silma ülalaul sinikas, vasakul otsmikul marrastus ning vasakul reiel kaks torkehaava. Haigusjuhu kohaselt olid skleerad tavalist värvi ning silmas võõrkehasid ei olnud, mis kinnitab, et enne haiglasse pöördumist andis vangla meditsiinitöötaja kannatanule vajalikku esmaabi. Haigusjuhule lisatud fotod kinnitavad vasakul otsmikul marrastuse, parema silma ülalaul sinika ning reiel torkehaavade olemasolu (I kd tl 82-83).
138.Kokkuvõtlikult nähtub ülaltoodud tõenditest, et 11.08.2022 kella 22 paiku avastati, et Raul Johannes Jokiniemi on enda kambris kaamerad kinni katnud, mistõttu ei olnud võimalik teostada tema üle järelevalvet, mis on aga valvurite üheks teenistusülesandeks. Samuti peavad valvurid korrarikkumisele reageerima ning selle lõpetama. Kinnipeetava kambri juurde läksid A.-E. R., S. P. ja S.-M. L., et rikkumine kõrvaldada. Raul Johannes Jokiniemi korraldusele tulla vahetrellide juurde käeraudade paigaldamiseks (mis olid talle varasemalt täiendava julgeolekuabinõuna määratud – vt käesoleva otsuse p 114) ei allunud, mistõttu hakkasid valvurid kambrisse sisenema. Sel hetkel tuli süüdistatav kambri WC-st välja ning hakkas märjaks tehtud riideesemega S.-M. L. käes olevat kilpi ning vahetrelle peksma. Seejärel peksis kilpi ka kätega. Teda püüti kontrolli alla saada gaasi näkku lastes, aga millegipärast see tol hetkel ei mõjunud, vaid avaldas mõju alles hiljem. Seejärel suruti Raul Johannes Jokiniemi valvurite poolt kambri nurka ja põrandale maha. Kõike seda saatis kinnipeetava tugev füüsiline vastupanu. Sealjuures haaras ta nii valvurite riietest kui püüdis võtta ära erivahendeid. Kuna kamber ja tema ise olid märjad, määrdunud ning libedad, siis oli valvuritel raskusi tema kontrolli alla saamisega. Rüseluse ajal lükkas Raul Johannes Jokiniemi kannatanu kiivril visiiri üles ning torkas fekaalidega koos olevad sõrmed kannatanule paremasse silma ja suhu. Seejärel pidas kannatanu A.-E. R. vajalikuks kinnipeetava kontrolli alla saamiseks kasutada elektrišokirelva. Kohus märgib, et selle kasutamine antud olukorras oli igati õigustatud, kuivõrd ei leebem vahend, s.t pipragaas ega ka kolme valvuri füüsiline jõud ei olnud piisavad, et kohe ja efektiivselt kinnipeetav kontrolli alla saada. Kannatanu tahtis anda kinnipeetavale kontaktlaengu, aga ei saanud pihta. Rüseluse käigus aga haaras Raul Johannes Jokiniemi ka sellest elektrišokirelvast ning kuna tema käsi oli seejärel toimunud lasule vahetult eelnevalt olnud päästiku piirkonnas, siis on alust arvata, et just tema tegevuse tõttu toimus lask, millest üks laeng tabas kannatanu reit ja teine põrandat. Kuigi lasu järgselt osutas Raul Johannes Jokiniemi endiselt vastupanu, siis õnnestus kolmel valvuril ta lõpuks siiski kontrolli alla saada ja käerauastada.
139.Seega põhjustas Raul Johannes Jokiniemi enda tegevusega A.-E. R.le nii valu kui ka tervisekahjustused. Sealjuures tekitas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustused seoses tema vangivalvurina töökohustuste täitmisega – tagada kinnipeetavate üle elektrooniline valve ning lõpetada rikkumine (kaamerate kinni katmine).
140.Kuna kohtu tuvastatu kohaselt ei olnud see Raul Johannes Jokiniemile esimene kord vangivalvurite vastu vägivalda kasutada, siis tuleb tema eelkirjeldatud A.-E. R. vigastamine ja talle valu tekitamine kvalifitseerida KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ehk korduva vägivalla kasutamisena võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.
141.Subjektiivse külje hindamisel nõustub kohus prokuröriga (V kd tl 137 pöördel), et eelkirjeldatud juhtumi võib tinglikult jaotada kaheks, kuigi tegemist ei ole siiski mitte eraldi kuriteoepisoodidega, vaid ühe jätkuva teoga. Esmalt sõrmedega silma ning ssuhu torkamine oli kohtu hinnangul toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Nimelt selleks, et valvurile sõrmi suhu ja silma torgata, oli Raul Johannes Jokiniemil vaja esmalt lükata kannatanu kiivri visiir eemale. Kannatanu on enda ütlustes kirjeldanud, et juba enne visiiri eemale lükkamist üritas Raul Johannes Jokiniemi talt kiivrit agressiivselt peast ära tõmmata. Mingi hetk sai lõua all oleva kiivripaela haardesse ja rebis väga tugevalt. Seega ei saanud 38 (77)
1-21-8355 süüdistatava käsi ja sõrmed mitte kuidagi juhuslikult rüseluse käigus kannatanu kiivri visiiri alla sattuda. Kannatanu ütlustest nähtuvalt tegutses süüdistatav eesmärgiga kiiver kannatanu peast ära saada. Kui see tervikuna ei õnnestunud, siis lükkas süüdistatav visiiri piisavalt üles, et saaks kannatanu näole lähemale ning teadlikult tahtis oma fekaalidega määritud sõrmedega kannatanule kahju teha. Sealjuures on üldteada, et silmad on väga tundlikud ning sõrmega silma torkamine tekitab valuaistingu. Siinkohas tuletab kohus meelde, et sõrmedega kellegi silmadele surumine valutundeni on võte, mida süüdistatav kasutas juba enne vahi alla võtmist (vt käesoleva otsuse 2. peatükki). Olukorras, kus sõrmed on aga kaetud fekaalidega, mis ilmselgelt ärritavad silma limaskesta ning võivad põhjustada ka põletiku, oli süüdistatava eesmärgiks seega mitte ainult valu ja ebamugavustunde tekitamine (ja alandamine), vaid ühtlasi valvurile kehavigastuste põhjustamine.
142.Elektrišokirelvast lastud laenguga kannatanule põhjustatud valu ning tervisekahjustus on kohtu hinnangul toime pandud aga kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Ülaltoodust nähtub, et toimus rüselus, mille käigus püüdis kannatanu anda elektrišokirelvast süüdistatavale kontaktrežiimis laengu, kuid enne seda haaras süüdistatav samuti elektrišokirelvast kinni ning hakkas seda endast eemale suunama, takistades selliselt valvurit talle laengut andmast. Sealjuures nähtub nii kannatanu kui ka tunnistajate ütlustest, et rüseluse käigus olid kinnipeetavaga lähestikku kõik kolm valvurit, kuivõrd nad püüdsid teda jõuga kontrolli alla saada. Samal ajal osutas Raul Johannes Jokiniemi aga väga tugevat vastupanu. Arvestades ka tunnistaja ütlusi, kes nägi, kuidas vahetult enne kannatanut kahjustanud laengu väljapaiskamist oli süüdistatava käsi ka päästiku piirkonnas, siis pidas Raul Johannes Jokiniemi vähemasti võimalikuks, et ta võib elektrišokirelva haarates, selle päästiku piirkonnas toimetades ja seda endast eemale suunates rüseluse käigus ka vajutada päästikule ning sellest tulenevalt kuna ta suunas relva endast eemale, võib see tabada just vangivalvureid. Juhul, kui süüdistatav oleks tahtnud ära hoida seda, et elektrišokirelva kasutatakse, siis oleks tal tulnud hiljemalt pärast A.-E. R. poolt selle vöölt võtmist anda alla ning lõpetada vastupanu. Kuivõrd süüdistatav sai aru, et tema peal soovitakse kasutada elektrišokirelva, sest muidu ta poleks seda endast eemale suunanud ega enda haardesse tahtnud võtta, ning ta alla andmise asemel hoopis jätkas vastupanu, haarates sealjuures samuti relvast kinni, siis ta mitte ainult ei pidanud võimalikuks, et laeng võib lahti minna ja valvur pihta saada, vaid ta oli ka sisimas aktsepteerinud sellist võimalikku tagajärge ehk möönis seda.
3.5.Tallinna Vangla, 18.08.2021
143.Raul Johannes Jokiniemile heidetakse 18.08.2021 osas kokkuvõtlikult ette Tallinna Vangla valvur M. L. ründamist füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil, milline tegu jäi aga süüdistuse kohaselt katse staadiumi, sest kannatanu tõrjus ründe.
144.Kannatanu M. L. ütluste (III kd tl 142) kohaselt töötas ta 18.08.2021 Tallinna vanglas vanemvalvur-saatjana kartsas. Tallinna Vangla 21.12.2020. a käskkiri (I kd tl 22-27) kinnitab, et M. L. töötas alates 01.01.2021 Tallinna vanglas järelevalveosakonna vanemvalvuri ametikohal. Enne seda lihtsalt valvuri ametikohal. Ühtlasi teostatakse vanemvalvuri ametikohal käskkirjast nähtuvalt avaliku teenistuse seaduse kohaselt avalikku võimu riikliku järelevalve läbiviimise kaudu.
145.Kannatanu selgitas (III kd tl 142), et hommikul kella 8 paiku viis kannatanu Tallinna vangla psühhiaatriaosakonnas läbi loendust. Sealjuures on kinnipeetavate loenduse läbiviimine üks järelevalveosakonna vanemvalvuri ametijuhendi kohastest ülesannetest (vt teenistusülesannete p 2 – I kd tl 23). Enne loendust nägid kaamerast, et kinnipeetav Raul Johannes Jokiniemi on valmistanud madratsist barrikaadi, mis oli pandud põiki ukse poole ning mille taga kinnipeetav oli, ja ootas valvureid. Kannatanu sõnul oli kinnipeetav kambris ette valmistanud 2 või 3 ühekordset toidutopsi, milles oli tundmatu vedelik. Need olid vahistatu juures madratsi ääres. Hiljem lõhna järgi oli kannatanu hinnangul tegemist 39 (77)
1-21-8355 uriiniga. Said aru, et võib tekkida probleem.
146.Siinkohal märgib kohus, et M. L. ametijuhendis märgitud teenistusülesannete (p 6) kohaselt teostab ta süstemaatiliselt kinnipeetavate vahetut visuaalset järelevalvet, pöörates erilist tähelepanu kinnipeetavate käitumisele ning järgides kambriukse avamisel julgeolekunõuete täitmist (I kd tl 24). Valvuri ametijuhendi kohaselt võib valvur kinnipeetuga suhelda vaid teenistusülesannete täitmiseks ettenähtud korras ja viisil (vt vastutuse p 7 – I kd tl 26).
147.Kannatanu sõnul (III kd tl 142-142 pöördel) oli üksuse juhi poolt määratud, et vahistatu Raul Johannes Jokiniemiga tuleb tegeleda märulivarustuses ja kilbiga ning talle oli määratud ka käerauad. Seejärel läks kannatanu M. L. koos valvur N., A. K. ja K. O. kambri juurde, olles tervenisti märulivarustuses (v.a K. O.). Märulivarustus on viskeobjektide kaitseks ning koosneb kereturvisest, käte turvisest, jalgade turvisest, reite turvisest, kilbist (üks kõigi peale, mida kandis kannatanu) ning kiivrist koos visiiriga. Visiir on kiivri osa, liikuv ning katab ära terve näo ja suu, s.t visiir ulatub lõuani.
148.Kambri juurde jõudes kuulsid röökimist, ebamäärast saksakeelset juttu. Kambri uksesilmast vaadates nägid, et kinnipeetav oli varjunud madratsi taha ning hoidis käes topsi. Seejärel avasid ettevaatlikult kambriukse, sest oodata oli viset. Kohe pärast ukse kerget avamist toimuski esimene vise koos tundmatu vedelikuga vastu trellust. Uks suleti rohkem, et sellega pihta ei saaks. Selline asi, s.t ukse avamine kerge jonksuga ning seejärel vahitatu poolt vise, kordus veel kaks korda. Visked tabasid trellust, kuid mitte valvureid. (III kd tl 142 pöördel.)
149.Pärast seda avati kambriuks, anti vahistatule korraldus tulla trellukse juurde käeraudade paigaldamiseks, mida ta ei täitnud. Hoiatasid jõu kasutuse eest, kui vahistatu ei täida korraldusi ning hakati avama trellust. Kinnipeetav muutus pärast jõukasutamise hoiatust agressiivsemaks ja häälekamaks ning ta liikus trellukse juurde madratsikattega, mis oli läbi immutatud tundmatu vedelikuga, arvatavasti uriiniga. Kannatanu suunas seejärel kilbi trellukse vastu ning kui ta hakkas seda avama, siis peksis vahistatu madratsikattega vastu trellust ning pritsmed tulid terve koridori peale. Sel hetkel oli tunda ka väljaheidete lõhna. Siis hakkas kannatanu vaikselt avama trellust, vahistatu surus trellukse vastu, hoides ühes käes madratsit, millega kattis trellust. Edasiselt hakkas kannatanu trellust lahti suruma. Trelluks avaneb paremale poole kambri sisse. Vahistatu üritas aga selle trellukse taha varjuda. Kannatanu lükkas kilbiga vastu trellust, vahistatu sai ühe käe kilbiäärest (paremalt nurgast) üle ja suunas selle väljasirutatult, sõrmed väljas, üle kilbi ääre ja kannatanule visiiri alt sisse. Väljasirutatud sõrmed tabasid samaaegselt kannatanu paremat ülemist huult, paremat ninasõõret ja paremat silma. Valu otseselt ei tundnud, pigem ärritust, mis kestis järgmise päevani. Sel hetkel ei pannud seda tähele, aga hiljem käeraudu paigaldades nägi, et vahistatu sõrmed olid koos väljaheidetega. Tegelikult mitte ainult sõrmed, vaid ka terve keha ja kõrvatagused olid kõik väljaheidetega koos. Kannatanu sai koheselt pärast sündmust meedikult silmaloputusvedelikku, mis hoidis ära põletiku tekke. Vigastust ei olnud. Kuna kannatanu oli teadlik vahistatu eelnevast käitumisest Tartu vanglas, siis oli ta valmis, et võidakse rünnata silmi ning tõrjus ründe, suunates kilbi ülemist paremat nurka ja tõugates vahistatu kambri trellukse juurest vasakule kambri teise nurka ning ühtlasi sellega ka endast eemale. Kuigi vahistatu osutas vastupanu, suutsid nad valvuritega talle lõpuks käerauad peale panna. Pärast seda rahunes vahistatu maha ning talle tehti ka sundpesu. (III kd tl 142 pöördel-143)
150.16.09.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 85-93) nähtuvalt vaadeldi 18.08.2021 Tallinna Vangla V-hoone teise korruse kambri nr x turvakaamera videosalvestist, mis algab kella 07.33-st. Videosalvestiselt avaneb vaade Tallinna vangla V-hoone teise korruse kambrile nr x. 40 (77)
1-21-8355
151.Vaatlusprotokollis kirjeldatud turvakaamera salvestiselt nähtuv kinnitab kannatanu ütlusi tervikuna. Esmalt selle kohta, et kaamerast oli enne kella 8 loenduse algust näha, et Raul Johannes Jokiniemi valmistas madratsist barrikaadi ning ootas valvureid. Ühtlasi kinnitab alljärgnevalt kirjeldatud videosalvestuse vaatlusprotokoll seda, et Raul Johannes Jokiniemi ise ning ka tema madrats ja selle kate olid määrdunud ning immutatud väljaheidete ning uriiniga, mida sisaldasid ka kambris olnud topsikud. Uriini ja väljaheidet oli Raul Johannes Jokiniemi aga pikemat aega enne loenduse algust n-ö kogunud ja kasutanud.
152.Nimelt väljus kell 07:33:03 kambri tualettruumist kambri ülejäänud ossa üleni paljas vahistatu Raul Johannes Jokiniemi, kellel on käes valget värvi tops kollakat värvi vedelikuga. Tualettruumi põrandal on madratsi poroloonist osa, mille ümbris/kate on kambri keskel põrandal (foto nr 1 – I kd tl 88). Vahistatu kallab enda käes olevast valgest topsikust kambri põrandal olevasse topsikusse, milles juba on kollakat värvi vedelik, vedelikku juurde. Kell 07:33:25 võtab ta tualettruumist madratsi poroloonist osa ja asetab selle risti ja külili tualettruumi ukse ja kaamera poolse seina vahele (foto nr 2 – I kd tl 88). Porolooni taha jäävad kaks kollaka värvi vedelikuga täis topsi. Kell 07:33:52 liigub ta kaamera suhtes vasakule kambri ukse juurde, hoiab suguelundit vasakus käes ning teeb urineerimise liigutust. Pärast seda hõõrub jalgu mööda põrandat ja mööda mõlemat ukse kõrval asuvat seina. Seejärel liigub kambri keskele ning kortsutab kokku kambri laual olevad märjad paberid. Kell 07:35:04 kükitab kambri laua ja külili oleva madratsi juures ning asetab kordamööda mõlemad topsikud enda suguelundi juurde. Seejärel liigutab ühe topsiku enda päraku juurde ning paneb sinna ka enda vasaku käe. Pärast käe äravõtmist topib ta selle käe nimetissõrme endale suhu ja kõrvadesse. Kell 07:36:15 asetab ta teise valget värvi topsiku enda päraku juurde. Kell 07:40:23 tõuseb laua juurest püsti, asetab kambri põrandal oleva madratsikatte kambris külili oleva madratsi peale ning istub seejärel kambri lavatsile. Kell 07:41:07 teeb liigutuse nagu jooks ühest valget värvi topsist. Pärast seda asetab topsi enda suguelundi juurde. Kell 07:50:50 hoiab üht valget topsikut enda suguelundi piirkonnas ning seejärel paneb korduvalt enda vasakut kätt vahelduvalt päraku piirkonda ja topsis oleva vedeliku sisse. Kell 07:52:13 tõuseb lavatsi ette püsti, jäädes kambri ukse poolt vaadatuna tualettruumi seina varju. Ajavahemikul 07:52:15-08:06:30 seisab tualettruumi ukse varjus ning teeb korduvalt topsidesse urineerimise liigutusi. Kell 08:08:17 kükitab ta porolooni varju.
153.Videosalvestuse vaatlusprotokoll kinnitab ka kannatanu ütlustes kirjeldatud sündmusi alates sellest, kui valvuri läksid Raul Johannes Jokiniemi kambri juurde loendust teostama. Seega alates katsetest ust avada kuni Raul Johannes Jokiniemi poolt valvur M. L.le käe visiiri alla panemise ning tema suhtes jõu rakendamise tulemusena ta kambri nurka surumise ning käeraustamiseni.
154.Vaatlusprotokolli kohaselt viskas Raul Johannes Jokiniemi kell 08:09:24 vasakus käes oleva topsi koos vedelikuga kambri ukse suunas (foto nr 3 – I kd tl 89). Pärast seda vahistatu hingeldab, kuid jätkab kükitamist ning võtab teise topsi samuti vasakusse kätte. Kell 08:09:55 viskab kambri põrandal olnud padja ukse ette põrandale. Kell 08:10:23 võtab paremasse kätte tumedat värvi riidekaltsu, mille viskab kell 08:11:16 vastu kambri trellust. Kell 08:11:21 tõuseb püsti, samal ajal avatakse välisuks praokile ning koheselt viskab Raul Johannes Jokiniemi teises topsis olnud vedeliku kambriukse suunas. Kell 08:11:25 avatakse kambri välisuks ning trellukse taha liigub märulivarustuses ja kilpi kandev ametnik. Kell 08:11:37 viskab vahistatu vasaku käega tumedat värvi teki kambri trellukse suunas (foto nr 4 – I kd tl 89). Viskamise hetkel paiskub teki küljest vedeliku piisku. Kell 08:11:42 hakatakse kambri trellust avama, kuid samaaegselt liigub Raul Johannes Jokiniemi madratsi varjus trellukse juurde ning surub madratsiga trellukse tagasi kinni. Kell 08:11:48 hakkab vahistatu vasakus käes olevat madratsikatet vastu kambri trellust lööma (foto nr 5 – I kd tl 90). Kambriukse taga seisva ametniku taha liigub ka teine märulivarustust kandev 41 (77)
1-21-8355 ametnik. Kell 08:11:56 surutakse kambri trelluks lahti ning ametnikud sisenevad kilbi varjus kambrisse. Raul Johannes Jokiniemi lükatakse vastu kambri kaamerapoolset seina (näha on, et sinnapoole on avatud ka trelluks) ning ta haarab kinni tema ees olevast kilbist (foto nr 6 - I kd tl 90). Kell 08:11:59 asetab Raul Johannes Jokiniemi kaamerapoolse seina ja kilbi vahelt välja enda vasaku käe ning surub selle tema ees seisva ametniku kiivri visiiri alla. Ta hoiab kahte sõrme V-asendis ning paneb need ametniku silmade piirkonda (foto nr 7 – I kd tl 91). Kohe pärast seda lükkab ametnik Raul Johannes Jokiniemi kilbiga endast eemale, mistõttu vahistatu libastub (foto nr 8 – I kd tl 91) ja kukub. Pärast kukkumist püüab Raul Johannes Jokiniemi püsti tõusta, kuid ametnikud liiguvad tema poole ning suruvad ta kaamera suhtes parempoolse seina ja vastasseina nurka lavatsi otsa põrandale (foto nr 9 – I kd tl 92). Kambrisse siseneb ka kolmas märulivarustust kandev ametnik ning kaks valget kaitsekostüümi kandvat ametnikku. Kell 08:12:20 tõmmatakse Raul Johannes Jokiniemi kambri lavatsile külili, siis põrandale kõhuli. Üks ametnik kükitab vahistatu pea piirkonnas, teine selja piirkonnas ning kolmas hoiab tema jalgu kinni. Vahistatule paigaldatakse käerauad ja kell 08:16:57 asetatakse tema suu ja nina ette mask. Kell 08:19:01 tuuakse kambrisse voodilina. Kell 08:19:33 tõstetakse Raul Johannes Jokiniemi püsti ning tema alakeha ümber seotakse voodilina. Kell 08:19:59 kõnnib vahistatu omal jalal kambri ukse suunas ning kõik väljuvad kambrist.
155.Eeltoodust nähtub, et kuigi Raul Johannes Jokiniemi sai ühe käe üle M. L. kilbi ääre ja seejärel surus väljasirutatud sõrmed kannatanu kiivri visiiri alla, õnnestus tal väljasirutatud sõrmedega samaaegselt vaid tabada kannatanu paremat ülemist huult, paremat ninasõõret ja paremat silma, kuid sellega ta M. L.le valu ega tervisekahjustusi ei põhjustanud. Seega vägivalda ta võimuesindaja vastu kasutada ei saanud. Seda peamiselt seetõttu, et kannatanu sõnul oli ta teadlik Raul Johannes Jokiniemi varasematest rünnetest Tartu vangla valvurite vastu ning kannatanu oskas oodata rünnet tema silmade suunas (sarnaselt oli süüdistatav rünnanud valvurit ka 11.08.2021 Tartu vanglas), mistõttu reageeris kannatanu kohe ning efektiivselt, tõrjudes süüdistatava tagasi. Ühtlasi olid kõik kambrisse sisenenud valvurid kannatanu sõnul märulivarustuses, mis samuti kaitses neid rünnete eest.
156.Kohus on seisukohal, et Raul Johannes Jokiniemil oli eesmärgiks valvureid rünnata ning neile valu ja tervisekahjustusi põhjustada ehk ta tegutses kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Videosalvestiselt nähtuv (uriini ja fekaalide kogumine, barrikaadi valmis seadmine jms) kinnitab, et süüdistatav valmistus rünnakuks pikalt ette. Tal oli see läbi mõeldud. Rünnak pidi toimuma mitmes jaos – esmalt eemalt uriini täis topsidega valvurite viskamine, seejärel märja madratsikattega rünnak ning siis lähikontaktis rünne. Sealjuures oli tal ükskõik, milline valvur tema ründe objektiks langeb. Tema plaan oli kahjustada ükskõik keda, kes tema kambrisse siseneb. Samal ajal oli ta teadlik, et kella 8 paiku toimub hommikune loendus, mil valvurid kindlasti tema kambri juurde ja ka kambrisse sisenevad. Ettevalmistusi oli ta alustanud juba enne loenduse algust. Seega oli ründeplaan seotud otseselt valvurite ametikohustuste täitmisega. Ühtlasi oli Raul Johannes Jokiniemil nädal varem Tartu vanglas olles õnnestunud enda väljaheidetega koos olevate sõrmedega ühele valvurile valu ja tervisekahjustusi tekitada (vt käesoleva otsuse alapeatükki 3.4), mistõttu 18.08.2021 Tallinna vanglas toimunud kinnitab, et ta soovis varasemat sellist edukat rünnakut korrata ka Tallinna vanglas olles.
157.Raul Johannes Jokiniemi viis ellu kõik oma plaani osad. Isegi lähikontakti rünnakuni ta jõudis, sest ta puutus sõrmedega valvuri visiiri all olnud nägu. Seega tegi süüdistatav kõik endast oleneva ja enda ettekujutuse järgi, et valvurile (M. L.) valu ja tervisekahjustusi põhjustada, kuid temast mitteolenevatel põhjustel jäi soovitud tagajärg saavutamata. Nagu öeldud, siis oli M. L. ründeks valmis ning tõrjus selle vahetult (võib öelda, et murdosa sekundid) enne seda kui talle jõuti viga teha. Sellises olukorras pole mingit põhjust rääkida ka süüteokatsest loobumisest. Eriti veel kui arvestada, et Raul Johannes Jokiniemi jätkas ka pärast M. L. poolt tema eemale tõrjumist vastupanu, mis suudeti mitme valvuri jõuga siiski 42 (77)
1-21-8355 lõpuks maha suruda, pannes süüdistatavale käerauad peale.
158.Seega arvestades, et Raul Johannes Jokiniemi oli enne 18.08.2021 mitmel korral Tartu vangla valvurite vastu seoses nende ametikohustuste täitmisega vägivalda kasutanud ning antud juhtumil jäi tema tahtest olenemata tagajärg ehk valu või tervisekahjustus M. L.le saabumata, tuleb Raul Johannes Jokiniemi tegevus antud päeval, s.o 18.08.2021 kvalifitseerida kuriteokatsena KarS § 274 lg 2 p 3 - § 25 lg 2 järgi.
3.6.Kokkuvõtteks
159.Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Raul Johannes Jokiniemi on kokku neljal korral kas ähvardanud tervisekahjustuse tekitamisega või valdavalt koguni põhjustanud vangivalvuritele valu ja tervisekahjustusi seoses nende ametikohustuste täitmisega. Kasutades ühel korral ka relvana kasutatavat eset – žiletitera. Viiendal korral jäi tema selline tegu aga katse staadiumi. Kuna kuriteokatse neeldub lõpuleviidud tegude kvalifikatsioonis, siis kokkuvõtlikult tuleb tema käesolevas peatükis analüüsitud tegevus kvalifitseerida KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi ehk korduvalt ning relvana kasutatava esemega vägivalla kasutamisena võimuesindajate vastu seoses nende ametikohustuste täitmisega. IV KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi esitatud süüdistuse koosseis
160.Raul Johannes Jokiniemit süüdistatakse KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk röövimise toimepanemises grupis (p 7), relvana kasutatava esemega (p 8), sissetungimisega (p 9) ning isikuna, kes on varem, s.o Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsusega, karistatud röövimise toimepanemise eest (p 4). Nimelt heidetakse Raul Johannes Jokiniemile kokkuvõtlikult ette koos K. O.H.ga 16.06.2021 kella 3 paiku öösel Tallinnas xxx asuva X tankla röövimist, ähvardades relvana kasutatava esemega tanklatöötajat tapmisega ning võttes ära kokku 210 eurot kassaraha. Sealjuures tungis Raul Johannes Jokiniemi süüdistuse kohaselt ka tankla kontoriruumi, kuhu klientidele ei olnud sissepääs lubatud, nõudes ka seal relvana kasutatava esemega tapmisega ähvardades ning kasutades tanklatöötaja peal füüsilist vägivalda seifi avamist, kuid kuna kannatanu hakkas talle vastu, siis lahkus Raul Johannes Jokiniemi tanklast vaid kassast saadud rahaga. K. O.H. teopanus seisnes süüdistuse kohaselt peamiselt Raul Johannes Jokiniemi sõidutamises väljavalitud tankla lähedusse, tema seal ootamises ning tankla piirkonnast sõidukiga kiire lahkumise tagamises, samuti kuriteo toimepanemise vahendite sõidukisse peitmise võimaldamises.
161.Kaitsja leidis (V kd tl 139-140), et ei ole tõendatud, et süüdistatav pani röövimise toime kaastäideviimise vormis koos K.O.H.ga ning sissetungimisega. Kuigi on tõendatud röövimise toimepanemine tulirelvataolise esemega, siis see, kas tegemist oli ka reaalselt relvana kasutatava esemega, tõendamist leidnud ei ole. Seetõttu tuleks Raul Johannes Jokiniemi tegu kvalifitseerida üksnes KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ehk korduvalt toimepandud röövina.
4.1.Objektiivne koosseis
162.Kannatanu I. R. ütluste (IV kd tl 115 pöördel-116) kohaselt töötas ta ööl vastu 16.06.2021 Tammsaare X aadressil xxx klienditeenindajana, oli tööl üksinda. Öösel, kui ollakse tööl üksinda, on neil tankla uksed turvakaalutlustel kinni, s.t lukus (vt ka IV kd tl 118). Kui keegi helistab uksekella, siis vaadatakse, kes on ja avatakse uks. 16.06.2021 oli kannatanu parajasti tagaruumi koristamas. Nägi tagaruumis olevast kaamerapildist, et ukse kõrvale tuli mingi noormees, kes kas helistas kella või koputas uksele. Kannatanu tuli tagaruumist välja ning nägi, et noormees on üksik, noor ja imelik.
163.23.06.2021. a asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 150-162; lisaks olevad videosalvestused DVD-plaadil asuvad I kd tl 163) kohaselt vaadeldi 16.06.2021 xxx Tallinn asuva AS-i X tankla videosalvestisi ajavahemiku kell 03:04:59 kuni 03:19:05 kohta. Antud 43 (77)
1-21-8355 vaatlusprotokollist (I kd tl 151-152) ning kahelt videosalvestiselt (failid lõpuga 14812 ja 38200) nähtub, et kell 03:13:29 ilmub tankla ette kaamera vaatevälja isik, kellel oma peas sinist värvi müts, mille alt paistavad välja lahtised heledat värvi pikemad juuksed, ees on musta värvi päikeseprillid, nina ja suud katab meditsiiniline mask, seljas on lillakat värvi jope, mille alumisel osal ja mõlema käise alumisel osal (randme juures) on valget värvi triibud ning vasakul rinna kohal valget värvi kirje/ikoon, jalas on musta värvi püksid ja musta värvi jalanõud. Lillakat tooni jope lukk on natukene ülevalt lahti ja seal on näha, et jope all on kollast/kuldset värvi riideese. Isik liigub X tankla suunas, kohendab kätega juukseid ja päikeseprille, ka maski. Kell 03:13:42 ilmub kirjeldatud isik kaamera vaatevälja ning liigub X tankla sissepääsu suunas. Kell 03:13:50 lahkub hetkeks kaamera vaateväljast, tuleb tagasi kaamera vaatevälja, liigub mööda tankla ees maas olevatest rohelist värvi kanistritest ja lahkub uuesti kaamera vaateväljast kell 03:14:02 tanklasse sisse. Videosalvestis lõpuga 42885 (vt ka I kd tl 158) selgitab, et kui kell 03:13:50 kadus isik korraks tankla väliskaamera vaateväljast, siis tol hetkel püüdis ta tankla teenindussaali siseneda, kuid ei saanud, sest uksed ei avanenud ja isik liikus eemale ehk uuesti väliskaamera vaatevälja. Kell 03:14:03 saab ta aga tanklasse siseneda (I kd tl 158).
164.Kannatanu selgitas (IV kd tl 116-116 pöördel), et kui see noormees tuli tanklasse sisse, siis ta tellis pelmeene ning küsis kaua nendega läheb. Kannatanu vastas, et 4-5 minutit. Seejärel noormees ei tahtnud enam pelmeene. Pärast sai kannatanu aru, et noormees tahtis teda leti tagant välja kutsuda, hakkas õlle kohta küsimusi esitama. Siinkohal märgib kohus, et kuivõrd videofailist lõpuga 42885 nähtuvalt seisis noormees õlide riiuli juures, kus nad teenindajaga vestlesid, siis tõenäoliselt ajas tunnistaja ütlusi andes segamini sõnad õlu ja õli (I kd tl 159-160, 163). Nimelt on kannatanu emakeeleks vene keel, kuid ütlusi andis ta kohtus vaheldumisi eesti ja vene keeles. Kannatanule tundus imelik, et alguses noormees tahtis pelmeene tellida ja siis pärast esitas selliseid küsimusi. Samas polnud tal aimugi, et midagi sellist võib juhtuda, mis mõne hetke pärast toimuma hakkas. Kannatanu läks siiski noormehe juurde – selleks, et ta minema saata. Kannatanu selgitas, et noormees tundus talle imelik ka seetõttu, et kui ta lähemale astus, siis oli näha ja aru saada, et tal on parukas ja naljakas müts oli ka peas. Mask oli ka ees, aga seda kandsid kõik. Kuigi noormehel olid peas parukas, prillid ja ees mask, sai kannatanu aru, et tegemist on noore mehega, sest tal oli noor hääl. Samuti oli ta kõhnake ja kandis selliseid naljakaid riideid, mida täiskasvanud inimene lihtsalt poleks selga pannud. Kokkuvõttes oli kuidagi kohe aru saada, et tegemist on noore inimesega.
165.Kannatanu kirjeldas (IV kd tl 116-117 pöördel), et kui ta oli noormehe juurde jõudnud selleks, et ta minema saata, siis haaras see noormees paremalt poolt jope alt vöö/rihma vahelt püstoli ja hakkas karjuma, et kannatanu peab seifi avama, kõik raha andma. Noormees võttis kannatanul kõrist kinni ja hakkas teda külge tõukama. Relva väljavõtmisest ja kannatanust haaramisest läksid kannatanul enda sõnul jalad nõrgaks, tal oli seetõttu suur šokk. Püstol oli musta värvi, noormehe labakäest suurem ning tollel hetkel ei tekkinud kannatanul kahtlust püstoli ehtsuses, sest see nägi välja nagu tavaline püstol. Alguses ei saanud kannatanu kohe aru, mis materjalist see püstol oli. Alles siis, kui noormees selle talle vastu pead pani, siis tundis, et see on raske ja metallist. Kui noormees oli püstoli välja võtnud, siis haaras ta kannatanult selja tagant kaelast kinni, pani püstoli kannatanu selja taha abaluude vahele ning hakkas kannatanut kassade poole tõukama. Sel hetkel tundis kannatanu paanilist hirmu, et temaga võib midagi juhtuda, kartis oma elu pärast, sai aru, et tõepoolest tuldi röövima. Kannatanu teadis, et kassas on vähe raha, sest ta oli eelnevalt raha ära pannud, kuna nad ei hoia kassas suuri summasid, ning kui inimene läheb juba relvastatud röövile ning tuli eesmärgiga raha võtta, siis pole teada, mida ta teha võib. Kannatanu selgitas, et ta ei saanud sel hetkel abi kutsuda, sest noormees kohe alguses hakkas (eesti keeles) karjuma, et kannatanu hoiaks käed enda ees, mistõttu ei tekkinud kannatanul sel ajal ka mõtet nupule vajutada või kedagi appi kutsuda. Noormees karjus, et 44 (77)
1-21-8355 kannatanu teeks kassa lahti, ei puutuks midagi ja et ta näeks kannatanu käsi. Kannatanu võttis kassast raha välja ja ladus letile. Sellel ajal, kui kannatanu kassas raha välja võttis, oli püstolit meenutav ese surutud vastu tema selga, noormees seisis tema selja taga. Täpset summat, mis kassas sel hetkel oli, kannatanu ei teadnud, kuid 16.06.2021. a AS-i X Tammsaare tankla kassa sularaha inventuuri akti (II kd tl 16) kohaselt on hiljem tuvastatud kassa puudujääk 210 euro suuruses summas. Kannatanu sõnul teadis ta, et kassas on kindlasti kaks 20-eurost ning teadmata arv kümneseid ning viieseid.
166.Kui raha oli kassast välja võetud, siis algas kannatanu ütluste (IV kd tl 117-117 pöördel) kohaselt kõige hirmsam. Noormees haaras tal kaelast ja hakkas teda tõukama naaberruumi. Noormees juhtis kannatanut kindlalt, nagu teades kus asub, otse suure seifi juurde, samal ajal karjudes. Siis surus ta kannatanu kõvasti kaelast kinni hoides põlvili seifi ette, pani püstoli vastu oimu ja karjus, et kannatanu avaks seifi. Kui seda ei tee, siis tapab ära. Kannatanu uskus seda (IV kd tl 118). Kannatanu sõnul pannakse sinna seifi raha vahetuse eest. Kannatanu oli põlvili maas ja selgitas noormehele, et tal ei ole võtit, et seifi avada. Seal ja tol hetkel, kui noormees surus püstolit vastu tema oimu, saigi kannatanu aru, et see on metallist ja raske. Sellest surumisest tegi noormees püstoliga kannatanu oimu vasakult poolt katki ning väga valus oli. Kannatanu tundis sel hetkel paanilist hirmu, kogu elu jooksis silme eest läbi. Suurest stressist või šokist ning hirmust ja tahtest elada hüppas kannatanu mingi hetk jõuga püsti ning lõi noormeest kaks korda käega. Selle peale keelas noormees kannatanul väljuda ning jooksis ise minema. Seejärel kutsus kannatanu politsei ja helistas nende turvale.
167.Eelnevalt esile toodud kannatanu ütlusi kinnitavad ka videofailid lõpuga 48960 ja 42885 ning nende kohta koostatud vaatlusprotokoll (I kd tl 153-161, 163). Sealjuures nähtub video- ja helifailist lõpuga 48960 noormehe tanklasse sisenemine, kannatanu ning noormehe omavaheline vestlus esmalt pelmeenidega seoses ning seejärel õlide riiuli juures vestlus (noormees tahab, et kanntanu näitaks talle midagi) ning näha on ka seda, kuidas noormees võtab kell 03:15:26 paremalt poolt pükste värvli vahelt jope alt musta värvi eseme. Seejärel haarab noormees kannatanul kaela ümbert, suunab ta kassade taha ning nõuab kogu raha andmist, seifi juurde minemist ja raha andmist. Kassaleti taga olles avab kannatanu kassa, võtab sealt raha välja ja laob letile, mille noormees kokku korjab. Sealjuures selgitab kannatanu juba kassaleti taga, et seifi võti on juhataja käes. Noormees nõuab kogu raha väljavõtmist kassast, ka viiekümneseid, kuid kannatanu seletab, et viiekümneseid ei ole, sest öösel nad ei hoia raha. Videofail kinnitab ka, et noormees keelas mitu korda midagi puutuda ehk ilmselgelt pidas silmas, et kannatanu ei või paanikanuppu vajutada. Kui noormees on kassaraha enda kätte võtnud, siis ütleb ta kannatanule, et kannatanu tuleb nüüd temaga kaasa, paneb käe ümber kannatanu kaela ning ütleb, et nüüd lähevad seifi juurde ja teevad seifi lahti, suunates samal ajal kannatanut kaamerast paremale ehk kannatanu ütluste kohaselt ametiruumidesse. Seda, et nimetatud suunas asusid ametiruumid, kinnitab ka 16.06.2021. a Tammsaare tee tankla osas koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (vt I kd tl 171, 173-176). Korduvalt on kuulda noormehe nõuet seif avada. Samal ajal endiselt kannatanu seletab, et ei saa, ainult juhataja käes on [võti]. Videofailist lõpuga 30677 ja selle vaatlusest nähtub, kuidas kell 03:16:11 on laokaamera vaateväljas korraks noormees, kes hoiab parema käega kannatanu kaelast kinni, kannatanu on kummargil asendis (vt I kd tl 161, 163). Videosalvestiselt on aru saada, et noormees ja kannatanu asuvad nüüd mitte teenindussaalis kassaleti taga, vaid ametiruumides. Videofailidelt lõpuga 48960 ja 42885 nähtub, et noormees lahkub teenindussaalist kell 03:16:30 (I kd tl 158, 160-161) ning seejärel videofailidelt lõpuga 14812 ja 38200 on näha, et ta jookseb tanklast eemale paremat kätt üle sõidutee bussipeatuse ja ristmiku suunas (I kd tl 152-153, 163) ehk samas suunas, kust ta oli varem tanklasse ka tulnud.
168.Kannatanu märkis kohtus (IV kd tl 117), et tunneb silmade järgi, mis ei lähe tal kunagi meelest, noormehena, kes 16.06.2021 tanklas käis, ära selle kohtus viibiva noormehe, kelle 45 (77)
1-21-8355 pea oli kannatanu ütluste andmise ajal allapoole suunatud ja kes oli politseiniku kõrval. Kohus märgib siinkohal, et kannatanu viitas just süüdistatavale Raul Johannes Jokiniemile (vt ka IV kd tl 118), kes kannatanu ülekuulamise ajal soovis korduvalt endale kiirabi kutsumist, kuigi varem kohus juba katkestas kannatanu ülekuulamise, et kiirabi saaks süüdistatava terviselikku seisundit hinnata (vt IV kd tl 116-116 pöördel, 117 pöördel). Kiirabi leidis, et süüdistatavaga on kõik korras (IV kd tl 111).
169.Täiendavalt kinnitavad ka alljärgnevad tõendid, et noormees, kelle tegevust tanklas on eelnevalt kirjeldatud, oli Raul Johannes Jokiniemi.
170.Eelkirjeldatud kannatanu ütluste ning tankla videosalvestistelt nähtuva kohaselt oli tanklas käinud noormehel peas sinine kootud müts, ees mustad/tumedad päikseprillid ja meditsiiniline näomask, seljas pruunikas-lillakas jope, millel olid nii jope alumine äär kui ka varrukate otsad valged tumedamate triipudega, jalas tumedad/mustad püksid ja mustad kingad. Samuti olid noormehel pikad lahtised heledad juuksed. Kotti isikul kaasas ei olnud.
171.Tunnistaja M. T. on kohtus antud ütlustes (V kd tl 91-92) kirjeldanud, et ta asus 16.06.2021 öösel umbes kella poole nelja paiku Tuisu tänaval, vahetult enne Rahumäe tee ristmikku, sõitis K-Rauta poolt Rahumäe tänava poole. Ülekuulamise ajal kinnitas tunnistaja ütluste olustikuga seostamisel koostatud skeemi osas, et punktis A oli tema sõiduk (vt V kd tl 67, 92 pöördel-93; vt ka videosalvestust ütluste seostamisest – V kd tl 75). Oli oma sõiduauto peatanud mõneks minutiks Tuisu tänavale paremale poole suunaga Rahumäe tee poole enne Rahumäe teed võrkaia lähedale, et teha suitsu. Vaid suitsu tegemise ajaks ta Tuisu tänaval peatuski. Siinkohal märgib kohus, et videofailist lõpuga 14812 on vahetult pärast seda, kui Raul Johannes Jokiniemi läks kaamera vaateväljast välja, olles suundunud tankla poole, näha, et Tuisu tänaval pärast K-Rauta sildiga maja oleva võrkaia taga liigub auto (kell 03:13:54), aga see ristmikuni ei tule (vt I kd tl 163). Kell 03:16:49 on tanklast välja jooksnud isik tankla suunast jõudnud juba Tuisu ja Rahumäe ristmiku poole ning on sellele väga lähedal. On põhjust arvata, et videol kell 03.13 nähtud sõiduki puhul oli tegemist just tunnistaja M. T. sõidukiga, kes peatus suitsu tegemiseks vahetult enne Rahumäe tee ristmikku. Pärast suitsu tegemist jätkas tunnistaja enda sõnul (V kd tl 92) sõitu, kuid niipea, kui ta jõudis Rahumäe tee ristmikule, jooksis talle vastu meesterahvas. See mees tuli nii ootamatult, et hea, et ta tunnistaja autokapotile ei jooksnud. Tunnistaja vaates tuli see mees paremalt ehk kui vaadata sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud skeemi (I kd tl 191), siis just Tammsaare tee X tankla poolt. Sellel mehel oli meditsiiniline mask ees ning tal olid umbes õlgadeni heledamad juuksed, mis tundus olevat hoopis parukas (V kd tl 92). Mees jooksis tunnistaja sõitmisele vastassuunas, s.t tunnistajale selja taha Tuisu tänavale. Sealjuures K. O.H. sõnul ootas ta 16.06.2021 öösel Raul Johannes Jokiniemi naasmist X tanklast just Tuisu tänaval, väga lähedal Rahumäe teele. (vt V kd tl 52, 54).
172.16.06.2021. a Elektri x territooriumil toimunud sündmuskoha vaatluse käigus (I kd tl 193-194 ning protokolli lisaks olev fototabel CD-plaadil asub I kd tl 197) leiti seal oleva garaažihoone keskmise garaažiboksi eest maapinnalt valget värvi tuub kirjaga Loreal casting Creme Gloss värvitoide (vt fototabelist fotod nr 6-8, 15-16) ning vasaku ja parema jalatsi süvendijäljed kannaosaga hoone poole ja suunaga hoonest eemale (vt fotod nr 6, 8, 17-23). Lisaks leiti garaažihoone parempoolse nurga juurest põõsa alt maapinnalt musta värvi kuldset tooni mustriga jope Versace Jeans Couture (vt fotod nr 5-14), millel olid nähtavad ulatuslikud veresarnase aine määrdumised ning kahjustused (vt fotod nr 9, 11-14). Hiljem antud jope vaatlusel tuvastati, et see on tõepoolest määrdunud verega (II kd tl 97-98, 102-107, 108). Lisaks leiti selle ühest taskust ka kummikinnas, millel oli samuti verd (II kd tl 98, 108-110).
173.Kui võrrelda tankla turvakaamera salvestistelt nähtuvat isikut (vt nt I kd tl 159-160) ja tema riietust ning Elektri x leitud jopet, saab öelda, et tanklas lillaka-pruunika jope alt 46 (77)
1-21-8355 paistnud kuldse ja musta tooniga riideese sarnaneb väga sellele, mis leiti Elektri x territooriumilt ja mis oli veremäärdumistega.
174.K. O.H. peeti kahtlustatavana kinni 16.06.2021 kell 03.46 Tallinnas xxx maja juures (II kd tl 91 pöördel). Pärast K. O.H. kinnipidamist tema juhitud sõiduk, mis asus xxx hoone juures (mis asub omakorda xxx maja vastas – vt I kd tl 191), Volvo reg. nr-ga XXX pitseeriti (vt II kd tl 17-20) ning teisaldati seejärel Politsei- ja Piirivalveametisse (II kd tl 21). Veel samal päeval, s.o 16.06.2021, teostati sõidukis läbiotsimine (II kd tl 26-29). Selle käigus leiti muuhulgas sõiduki tagaistme ees olevalt põrandalt sinist värvi kootud müts (vt ka fototabelis fotod nr 15-17 – II kd tl 29) ja Loreali värvikarp (vt foto nr 15), sõidukis olnud K. O.H. sõnul Raul Johannes Jokiniemile kuuluvast kotist (II kd tl 26) leiti lillat tooni triibuline jope (vt fotod nr 18, 21), valge särk verekahtlase määrdumisega (fotod nr 25-26), heledat tooni parukas (fotod nr 29-32). Sõiduki tagaistmelt leiti ka kolm meditsiinilist kasutamistunnustega näomaski (fotod nr 13, 14, 36, 37, 40) ja kummikinnas (foto nr 41).
175.K. O.H. 18.06.2021. a ülekuulamise protokollist (V kd tl 55-56) ning sama päeva üleandmise-vastuvõtmise akti (II kd tl 63) kohaselt andis K. O.H. nimetatud päeval politseile üle tumesiniste raamidega päikseprillid, mis tema sõnul kuuluvad Raul Johannes Jokiniemile. Neid prille vaadeldi 14.07.2021 (vt asitõendi vaatlusprotokolli – II kd tl 6465). Sealjuures nähtub tunnistaja M. R. ütlustest (IV kd tl 141-142), et päikseprille K. O.H. sõiduki läbiotsimisel ei leitud, kuigi läbiotsimine oli väga põhjalik.
176.K. O.H. 16.06.2021 kahtlustatavana antud ütlustest (V kd tl 51-53) nähtuvalt sõitsid nad pärast seda, kui Raul Johannes Jokiniemi tuli Xi tanklast tagasi, mööda Alajaama tänavat, kuni nad politsei poolt kinni peeti selliselt, et politseibuss sõitis nende sõidukile ette. Siis pani Raul Johannes Jokiniemi sõidukist jooksu. Seda kinnitab ka asjaolu, et K. O.H. peeti kahtlustatavana kinni Tuisu x maja juures kell 03.46 (V kd tl 91 pöördel), kuid Raul Johannes Jokiniemi alles kell 03.58 Alajaama 1 juures (V kd tl 89). Siinkohal märgib kohus, et K. O.H. kinnipidamise koht (xxx juures) ning tema kasutuses olnud sõiduki vaatluse koht (Järve x) on tegelikkuses lähestikku, kui vaadata kriminaalasja materjalidele lisatud skeemi (I kd tl 191). Tegemist on teineteise vastas asuvate hoonetega, mistõttu on eluliselt usutav, et K. O.H. peeti sisuliselt kinni sõiduki juhtimiselt, kuid tema kinnipidamise protokolli ja sõiduki läbivaatuse protokolli vormistajad on lähtunud täpse koha määratlemisel natukene erinevatest objektidest.
177.Sealjuures nähtub 13.07.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist, et Alajaama x aadressil asuva maja (asus võrreldes K. O.H. kinnipidamise kohaga märgatavalt eemal ning vahetult pärast Elektri x territooriumi, kust leiti kuldset ja musta värvi kirju jope ning värvituub ja sügavad jalatsijäljed – vt I kd tl 191) väliskaamera videosalvestise (fail lõpuga 40000) kohaselt jooksis kell 03:57:59 tumedat värvi pikkade pükste, tumedat värvi jalanõude, tumedat värvi lühikeste käistega pluusis ning heledate lühikeste juustega meesterahvas majast mööda üle sõidutee raudtee suunas (II kd tl 39-41; video DVD-plaadil II kd tl 38). Kell 03:58:04 ilmub kaamera vaatevälja tumedat värvi riietuses meesterahvas (võrreldes algse mehega tuleb maja teiselt küljelt), kes jookseb samuti raudtee suunas esimesele mehele järgi. Seejärel kell 03:58:14 jookseb kaamera vaatevälja kolmas meesterahvas ning tema järel ka neljas, kes jooksevad eelneva kahega samas suunas (tulles esimesega samalt poolt maja). Kolmandal ja neljandal mehel on mõlemal tumedate riiete peal kollast värvi helkurvest. Kell 03:58:28 on raudtee juures näha politsei värvides sõidukit ning seda, et kaks helkurvestides isikut hüppavad raudtee. Kell 03:58:35 ilmuvad kaamera vaatevälja veel kaks helkurvestides isikut, kes samuti liiguvad raudtee suunas. Videosalvestustelt on arusaadav, et kõik meesterahvad peale esimese, kes raudtee poole liikusid, olid politseiametnikud, keda lisandus veelgi.
178.Raul Johannes Jokiniemi peeti kinni 16.06.2021 kell 03.58 Alajaama x aadressil (II kd tl 89). Seega vahetult pärast eelkirjeldatud Alajaama x videosalvestiselt nähtuvat raudtee 47 (77)
1-21-8355 poole jooksmist, mistõttu on põhjust arvata, et just tema oli eelnevas vaatlusprotokollis kajastatud esimeseks meesterahvaks. Kinnipidamisel olid tal seljas tumesinised viigipüksid, sinine triiksärk ja mustad jalanõud (neid esemeid vaadeldi eraldiseisvalt 08.07.2021; sealjuures leiti pükstelt ja pluusilt verd – II kd tl 93-96). Milline riietus samuti kinnitab, et tema oli eelkirjeldatud videosalvestisel. Kinnipidamise hetkel leiti tema juurest sularahana 5-euroseid 19 tk ja kaks 10-eurost ehk kokku 115 eurot, mis süüdistusakti kohaselt on AS-ile X kohtueelses menetluses juba tagastatud (vt süüdistusakti p 6, lk 6). Ka kahelt rahatähel avastati verd (II kd tl 94). Samuti on tema kahtlustatavana kinnipidamise protokollis fikseeritud, et ta oli kinnipidamise hetkel vigastatud. Nimelt olid tal lõua all õmblused, peopesadel, sõrmedel, küünarnukkidel, ninal, otsaesisel ja põlvedel marrastused. Antud vigastused selgitavad ka seda, miks vähemasti Xis kantud ja Elektri x territooriumilt leitud Versace kuldse ja musta värvi mustriga jope ja selles taskus olnud kummikinnas olid veremäärdumistega ning jope lisaks ka kahjustatud.
179.29.07.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 122-126; fototabel CD-plaadil II kd tl 127) nähtuvalt on vaadeldud esmalt eraldiseisvalt ning seejärel mannekeenile asetatuna Elektri x aadressilt leitud Versace kirjut jopet, K. O.H. sõiduki läbiotsimise leitud sinist värvi mütsi, lillat triibulist jopet ja heledat parukat ning Raul Johannes Jokiniemi kinnipidamisel temal seljas olnud tumesiniseid viigipükse (koos vööga; pükstelt leiti ka veremäärdumisi ning kahjustusi – vt ka II kd tl 93-94) ja musti jalanõusid, samuti K. O.H. poolt politseile kaks päeva hiljem üle antud päikseprille. Fototabelis kajastatud visualiseering (vt fotod nr 100-107 – II kd tl 127), kuidas mannekeen kõiki eelnimetatud esemeid kannab (mis on seostatavad Raul Johannes Jokiniemiga), ei jäta kohtule kahtlust, et tegemist on samade esemetega, mida kandis isik, kes käis kella 03.14-03.16 vahel Tammsaare tee X. Kõike eeltoodut kogumist arvestades leiab kohus, et just Raul Johannes Jokiniemi oli see, kes käis umbes kolmveerand tundi enne tema kahtlustatavana kinnipidamist X tanklas.
180.Seega nähtub eeltoodust, et pärast X tanklas käimist jooksis Raul Johannes Jokiniemi esmalt mööda Rahumäe teed kuni Tuisu tänava ristmikuni, kus teda nägi tunnistaja M. T. (kes oli just pärast suitsu tegemist uuesti sõitmist alustanud) veel parukat ja meditsiinilist maski kandmas. Edasi jooksis Raul Johannes Jokiniemi Tuisu tänaval ootava K. O.H. ja viimase sõiduki juurde. Arvestades, et sõidukist leiti sinine müts, lilla jope ning parukas, siis võttis Raul Johannes Jokiniemi kas vahetult enne sõidukisse jõudmist/istumist või alles sõidukis olles nimetatud esemed ära ning jättis need sõidukisse laiali. Järgnevalt sõitsid K. O.H. ning Raul Johannes Jokiniemi mööda Tuisu tänavat X-st ja Rahumäe teest vastassuunas kaugemale, kuni nende sõiduk peatati politsei poolt. Seejärel põgenes Raul Johannes Jokiniemi xxx hoone lähedal pärast sõiduki kinnipidamist jala politsei eest Xi tanklast veelgi kaugemale – Alajaama tänava ja raudtee poole. Põgenemise ajal sisenes ta Elektri x territooriumile, kuhu jättis maha verise jope, mida oli kandnud Xi tanklas lillakatriibulise jope all kella 03.14-03.16 ajal. Enne seda aga hüppas Elektri x garaažide eest leitud jalatsijälgede sügavust ning verega määritud jope leidmist arvestades tõenäoliselt politsei eest põgenedes mh garaaži katuselt alla, vigastades selliselt end ning jättes seejärel verise jope sinna põõsa alla maha. Arvatavalt kukkus hüppe pealt jope taskust välja ka juuksevärvi tuub (mille pakend oli samuti K. O.H. sõidukis põrandal sinise mütsi juures).
181.Täiendavalt märgib kohus, et K. O.H. rahakotist leitud sularahalt (vt II kd tl 27, fotod nr 49-52 – II kd tl 29) võeti puuteproovid (vt 20.06.2021. a asitõendi vaatlusprotokolli – II kd tl 42-62), mille osas viidi läbi DNA-ekspertiis. Ekspertiisiakti nr 21E-GE0612 (II kd tl 7281) kohaselt saadi ekspertiisiks esitatud puuteproovidest ühe puhul (10-euroselt rahatähelt) DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid saadud tulemuste alusel ei saanud välistada Raul Johannes Jokiniemilt pärineva bioloogilise materjali ehk DNA leidumist selles proovis (II kd tl 75). 27.08.2021. a ekspertiisiakti nr 21E-GE0731 kohaselt leiti, et 1020 korda on tõenäolisem, et selles proovis on Raul Johannes Jokiniemi ja kolme 48 (77)
1-21-8355 tundmatu isiku DNA-d kui see, et selles on vaid nelja tundmatu isiku DNA (II kd tl 82). Seetõttu on põhjust arvata, et K. O.H. õlakotis olnud rahakotist leitud vähemasti ühel 10eurosel oli Raul Johannes Jokiniemi DNA-d. Arvestades, et K. O.H. sõnul (V kd tl 52, 58) ei olnud 15.06.2021 õhtul Raul Johannes Jokiniemil tema juurde jõudes isegi 10 eurot, et enda taksoarvet maksta ning seda pidi tegema K. O.H., siis eelnevalt analüüsitud muid tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohal, et nimetatud rahatäht oli Raul Johannes Jokiniemi poolt ära võetud Xi tanklast umbes pool tundi enne K. O.H. ja tema sõiduki kinnipidamist politsei poolt ning selles ajavahemikus oli Raul Johannes Jokiniemi jõudnud osa tanklast võetud rahast anda juba K. O.H.le.
182.Kannatanu selgitas (IV kd tl 117 pöördel), et pärast seda sündmust oli ta kuu aega haiguslehel, poolteist kuud ei saanud öösiti magada, tekkisid ka paanikahood, vererõhk on ka väga kõrge olnud, mistõttu võtab praegugi kogu aeg ravimeid. Sellised asjaolud kinnitavad, et kannatanule mõjus antud sündmus väga traumeerivalt.
183.Lisaks sellele, et kannatanu ütluste kohaselt tundis ta ähvardamise tõttu surmahirmu, põhjustati talle tanklasse tulnud Raul Johannes Jokiniemi poolt ka tervisekahjustused. Nimelt nähtub 16.06.2021. a isiku läbivaatluse protokollist (II kd tl 1-12), et kella 03.5505.03 vahel tuvastati tal vasakul oimu piirkonnas horisontaalne 28mm pikk kriimustus (vt ka fotod nr 9-11 – II kd tl 8-9) ning kaela esi- ning paremal ja vasakul küljel punetavad laigud (vt ka fotod nr 6-8, 13-15 – II kd tl 6-7, 10-11). Arvestades kannatanu ütlusi toimunu osas, sai kriimustus tekkida relvataolise esemega vastu kannatanu oimu surudes ajal, mil nad olid ametiruumides (kontoriruumis) ja süüdistatav nõudis kannatanult seifi avamist. Kaelal olevad punetused on aga ilmselgelt põhjustatud sellest, et süüdistatav hoidis kannatanult ümber kaela kinni ning samal ajal suunas esmalt kassade juurde ning seejärel ametiruumidesse. Sealjuures seifi juures surus süüdistatav kannatanu sõnul ta just kaelale survet avaldades põlvili. Kuna surve oli nii tugev, et kannatanul ei jäänud tema sõnul muud üle kui põlvitada, siis kinnitab ka see, et süüdistatav kasutas sellist jõudu, millest võisid kannatanu kaelale punetused tekkida ning ka vahetult pärast sündmust endiselt nähtavad olla.
184.Tallinna Kiirabi kiirabikaardi (II kd tl 14) kohaselt oli kiirabi kohal kell 03.56. I. R. valu ei kurtnud, kuid oli ärevuses, nuttis ning tal tuvastati kiirabi poolt vasaku oimu piirkonnas umbes 4cm pikkune pindmine kriimustus. Kannatanu väljendas kiirabile, et kriimustus on seal, kuhu ründaja pani talle püstoli.
185.Sealjuures kui võrrelda kannatanu I. R. välimust isiku läbivaatusel (II kd tl 4-8) ja tankla videosalvestistelt nähtuvaga (vt nt I kd tl 155-157, 159), on kahtlusteta tuvastatud, et just I. R. oli 16.06.2021 öösel Tammsaare tee X tanklas teenindajaks, keda rünnati.
186.Kuivõrd tankla videosalvestise kohaselt lahkus Raul Johannes Jokiniemi tanklast kell 03.16 (vt I kd tl 152) ning pole mingit põhjust arvata, et kannatanu oleks eelkirjeldatud vigastused saanud mingil muul põhjusel kui Raul Johannes Jokiniemi poolt tema vastu kasutatud vägivalla tõttu, on nende põhjustamine omistatav süüdistatavale. Röövimise põhikoosseis (KarS § 200 lg 1 mõttes)
187.KarS § 200 lg 1 kohaselt on röövimine võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Seega selleks, et tuvastada, et toime on pandud röövimine, peab olema vägivalda kasutades võetud ära võõras vallasasi. Vägivald võib seisneda nii ähvardamises KarS § 120 mõttes, kehalises väärkohtlemises KarS § 121 mõttes või raske tervisekahjustuse tekitamises KarS § 118 mõttes (viimasel juhul esineb juba röövimise kvalifikatsioon KarS § 200 lg 2 p 5 järgi). Ehk vägivald peab olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte aga teistele eesmärkidele, nt soovile takistada kannatanul pärast süüteo toimepanemist sellest teatada vms ning vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline 49 (77)
1-21-8355 seotus tähendab, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal või vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse.
188.Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et praegusel juhul on tõendamist leidnud, et Raul Johannes Jokiniemi käis 16.06.2021 kella 03.14-03.16 vahel Tammsaare tee X tanklas. Seal olles ähvardas ta (vähemasti tulirelvataolise esemega) kannatanut tapmisega. Samuti põhjustas ta kannatanu I. R.le tervisekahjustuse (kriimu oimul) ning valu. Ehk Raul Johannes Jokiniemi kasutas vägivalda nii KarS § 120 kui ka § 121 mõttes. Sealjuures oli kasutatud vägivald otseselt suunatud sellele, et allutada kannatanu enda tahtele, mille tõttu annaks kannatanu talle esmalt kassas oleva sularaha ning seejärel ka seifis oleva raha. Viimast osa plaanist ei õnnestunud Raul Johannes Jokiniemil aga ellu viia, sest kannatanul ei olnud seifi avamiseks vajalikku võtit. Koosmõjus sellega, et ka Raul Johannes Jokiniemi mõistis, et kannatanu seda seifi talle avada ei saa ning ühtlasi lõi kannatanu enda sõnul süüdistatavat, põgenes Raul Johannes Jokiniemi kiiresti tanklast koos kassast kaasa võetud ning AS-ile X kuuluva sularahaga, s.o 210 euroga. Ühtlasi oli kasutatud vägivald, s.t nii tapmisega ähvardamine kui ka tervisekahjustuse tekitamine, ajaliselt väga tihedalt seotud kassa sularaha äravõtmise ning seifist raha nõudmisega. Nendel põhjustel leiab kohus, et Raul Johannes Jokiniemi on täitnud KarS § 200 lg 1 mõttes röövimise objektiivse koosseisu. Korduvus (KarS § 200 lg 2 p 4)
189.KarS § 200 lg 2 p 4 järgi on röövi kvalifitseerivaks tunnuseks toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise.
190.Raul Johannes Jokiniemi karistusregistri väljavõttest 16.06.2021 seisuga (I kd tl 143) nähtub, et teda on Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4371 karistatud KarS § 200 lg 1 järgi ehk röövimise toimepanemise eest. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt tungis Raul Johannes Jokiniemi 07.06.2018 kallale teisele isikule, lõi teda rusikatega näkku, seejärel jalgadega pähe ja selga, põhjustades kannatanule sellise tegevusega valu ja tervisekahjustuS.a ninaverejooksu ning huule vigastuse, misjärel võttis kannatanult ära 150 euro väärtusega käekella (I kd tl 140; II kd tl 179). Selle kohtuotsusega mõistetud karistus ei olnud Raul Johannes Jokiniemil 16.06.2021 toime pandud röövi ajaks isegi mitte kantud. Nii 16.06.2021 röövi toimepanemise ajal oli kui ühtlasi endiselt on tegemist kehtiva kriminaalkaristusega. Seetõttu on Raul Johannes Jokiniemi 16.06.2021 röövi toime pannud isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, täites sellega KarS § 200 lg 2 p-s 4 sätetatud röövimise kvalifikatsiooni objektiivse koosseisu. Relv või või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades (KarS § 200 lg 2 p 8)
191.KarS § 200 lg 2 p 8 järgi on röövi kvalifitseerivaks tunnuseks selle toimepanemine relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades.
192.Kannatanu ütluste kohaselt surus Raul Johannes Jokiniemi tema oimu koha vastu musta värvi, raske ja metallist püstoli ning tollel hetkel ei tekkinud kannatanul kahtlust, et püstol on ehtne, kuna see nägi välja nagu püstol. Püstolit oimu vastu surudes tegi noormees kannatanu vasakpoolse oimu katki. Antud asjaolu kinnitab esmalt 16.06.2021. a isiku läbivaatluse protokoll (II kd tl 1, 8-9), millest nähtuvalt tuvastati kannatanul mh vasakpoolse oimu piirkonnas horisontaalne 28mm pikk kriimustus. Fotodelt on näha, et kriimustus on kulmu juurest kuni juuksepiirini. Ka Tallinna Kiirabi kiirabikaardi (II kd tl 14) kohaselt tuvastati kannatanu oimupiirkonnas vasakul pool, kuhu püstol pandi, pindmine 4-5 cm pikkune kriimustus. Seega on leidnud tõendamist, et kannatanu oimule tekitati Raul Johannes Jokiniemi poolt vähemasti relvataolise esemega küllaltki pikk kriimustus.
Käesolevas kriminaalasjas ei suudetud seda kannatanu ründamisel kasutatud vähemasti 50 (77)
1-21-8355 relvataolist eset pärast sündmust leida. Kuigi K. O.H. sõidukist (pagasiruumis pakiruumi katte alt varurehvi seest) leiti üks relvataoline ese (II kd tl 27), siis arvestades juba selle leiukohta ning seda, et muud röövi toimepanemisel kasutatud esemed leiti sõiduki seest laiali (või Raul Johannes Jokiniemi põgenemise käigus mujalt), pole eluliselt usutav, et röövi toimepanemisel kasutati seda eset. Seda, et Raul Johannes Jokiniemi seda eset ei kasutanud, kinnitas ka K. O.H. (V kd tl 53). Ühtlasi ei olnud sellel K. O.H. sõidukist leitud relvataolisel esemel neid omadusi, mida kirjeldas kannatanu. Nimelt nähtub 22.06.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 68-69), et see relvataoline ese oli küll musta värvi, aga plastiku sarnasest materjalist. Kuid kannatanu on kinnitanud, et tema ründamisel kasutati rasket metallist musta värvi eset. Samuti nähtub protokollist, et visuaalsel vaatlusel relvataolisel esemel verekahtlaseid määrdumisi ei tuvastatud (II kd tl 69). Ühtlasi võeti sellelt K. O.H. sõidukist leitud relvataoliselt esemelt puuteproovid (II kd tl 69), mis saadeti DNA-ekspertiisi, tuvastamaks, kas nendel proovidel võib olla K. O.H., Raul Johannes Jokiniemi või kannatanu I. R. bioloogilist materjali. Arvestades, et kannatanut oli relvataolise esemega kriimustatud, siis võib eeldada, et esemel, mida tema suhtes kasutati, leidub ka tema DNA-d. 09.07.2021. a ekspertiisiaktist nr 21E-GE0620 nähtub aga, et K. O.H. sõidukist leitud relvataoliselt esemelt leiti vaid K. O.H. DNA-d, kuid mitte süüdistatava või kannatanu oma (vt II kd tl 182-184).
194.Kuigi kannatanu rünnakul kasutatud eset ei ole kriminaalmenetluses suudetud leida, ei tähenda see kohtu hinnangul praegusel juhul aga seda, et süüdistatava tegevuses puuduks KarS § 200 lg 2 p-s 8 sätestatud kvalifitseeriv tunnus. Nagu ülal esile toodud, siis sisaldab antud kvalifitseeriv tunnus kaht alternatiivi – relv või relvana kasutatav ese. Kuna röövi toimepanemisel kasutatud eset ei leitud, siis tähendab see vaid seda, et pole võimalik hinnata, kas tegemist oli relvaga relvaseaduse mõttes. Kuna kannatanu ütluste kohaselt nägi see välja nagu päris relv, siis selleks, et tuvastada, kas tegemist on relvaga relvaseaduse mõttes (nt tulirelva, pneumorelva, gaasirelva, hoiatus- või signaalrelvaga) oleks olnud vajalik antud eseme osas viia läbi ekspertiis või küsida asjatundja arvamust. Nimetatu võimatus ei tähenda aga seda, et kannatanu vastu kasutatud ese ei oleks hinnatav muu relvana kasutatava esemena KarS § 200 lg 2 p 8 teise alternatiivi mõttes.
195.Kannatanu ütlusi ja talle sellega tekitatud vigastusi silmas pidades pole kohtu hinnangul põhjust arvata, et Raul Johannes Jokiniemi poolt kasutatud eseme puhul oleks tegemist olnud näiteks mängupüstoli või relvamaketi vms-ga. Kannatanu sõnul oli see raske ja metallist ning nägi välja nagu tavaline püstol – tema jaoks tundus see päris tulirelv. Kannatanu tundis hirmu oma elu pärast ning ta tajus, et oht tema elule või tervisele on reaalne. Samuti pole põhjust arvata, et selle esemega poleks olnud võimalik kannatanule reaalseid tervisekahjustusi tekitada. Esiteks praegusel juhul kannatanule selle esemega tervisekahjustus – pikk kriimustus – tekitati. Teiseks, kui ainuüksi selle hoidmisest vastu oimu tekib mitme cm pikkune kriim, siis arvestades, et tegemist oli raske ja metallist esemega, on võimalik sellega teisele isikule kasvõi korduva pähe löömisega väga tõsiseid tervisekahjustusi tekitada, soovi korral ka surmata. Seega hoolimata sellest, et kohtule ei ole teada antud relvataolise eseme objektiivne laskevõime, siis kannatanu ütlusi ning talle põhjustatud vigastust arvestades oli kohtu hinnangul võimalik seda tahtmise korral kasutada muul viisil kui sellest tulistades ka tapmisähvarduse elluviimiseks. Seetõttu ei saa käesoleval juhul öelda, et Raul Johannes Jokiniemi poolt relvataolise esemega ähvarduse reaalseks sisuks ei olnud oht kannatanu elule või tervisele ning süüdistatav oleks ähvardust tehes kasutanud kõlbmatut vahendit. Sel põhjusel pole praegusel juhul ka tähtsust asjaolul, et väliselt jättis Raul Johannes Jokiniemi sellise mulje, mida tajus ka kannatanu, et tapmise ähvardus võidakse ellu viia just tulistamise, mitte selle esemega löömise näol. Ehk veelkord, nagu juba väljendatud, siis kuigi seda eset pole leitud ning selle laskevõimet kindlaks tehtud, siis kannatanu ütlustest nähtuvalt olid sellel sellised omadused, mis võimaldasid vähemasti muul viisil (s.t mitte tulistades) vajadusel tapmise ähvardus ellu viia. Seega oli 51 (77)
1-21-8355 tegemist esemega, millega oli võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada, mida sealjuures süüdistatav vähesel määra ka tegi, kui põhjustas pelgalt otsmikul hoidmisega kannatanule pika kriimustuse. Ühtlasi kasutas süüdistatav seda relvana kasutatavat eset kannatanu ähvardamisel. Kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et antud juhul oli toimepandud röövi/ründe ohtlikkus suurem võrreldes sellega kui antud eset poleks röövimisel üldse kasutatudki ega süüdistatava valduses olnud. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud ka etteheide KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. Sissetungimine (KarS § 200 lg 2 p 9)
196.KarS § 200 lg 2 p 9 näeb röövi kvalifitseeriva tunnusena ette röövi toimepanemise sissetungimisega. KarS § 266 lg 1 avab sissetungimise mõiste, määratledes, et tegemist on olukorraga, kus valdaja tahte vastaselt tungitakse ebaseaduslikult hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale või jäetakse täitmata valdaja poolt esitatud lahkumise nõue.
197.Kannatanu I. R. selgitas (IV kd tl 117, 118), et naaberruumis, kuhu pärast kassadest raha võtmist noormees kannatanu suunas, istub tavaliselt vahetuse vanem. Seal on ka töötajate riietusruum. Sinna kõrvalruumi sisenemine klientidele ei ole lubatud. See asub eraldi ning üldiselt on ka sinna viiv uks lukus. Päeval on uks alati lukus. Kui koristatakse seda ruumi või sealt on midagi vaja (nt laost kaupa), siis on uks lahti. Sündmuse toimumise ajal oli see uks lahti, sest kannatanu oli just seal koristanud. Kannatanu kirjeldas, et uksest vasakul pool on riietusruum ja paremal pool pisike juhataja ruum, kus on laud, kapp, tool ja seif. Kui sinna ruumi uksest sisse astuda, siis seifi ei näe (seda kinnitavad ka sündmuskoha vaatluse fotod nr 6, 12, 14, 27, 28 – I kd tl 171, 174, 175, 182). Selleks peab uksest kaks sammu ruumi edasi astuma ning spetsiaalselt vaatama. Niisama seifi näha ei ole. Ühtlasi selgitas kannatanu (IV kd tl 117 pöördel-118), et kliendid pole nendesse ametiruumidesse ära eksinud, kuigi on ette tulnud, et sinna viivat ust on aetud segamini WC uksega. Samas ajal, mil noormees kannatut sinna ruumidesse tõukas, nõudis ta seifist raha, mitte näiteks tualeti kasutamise võimaldamist. Ühtlasi kirjeldas kannatanu kohtule (IV kd tl 118) täpsemalt, et esmalt läheb teenindussaalist must uks, mis viib nendesse ametiruumidesse. Siis on kohe selline ruum, kus vasakul pool on riidekapid ja töötajad riideid vahetavad ning paremal on laud, kus istub juhataja ning otse eraldi valge vaheukse taga asub ladu.
198.16.06.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatu kohaselt (I kd tl 165) on tankla välisukse juurest vaadates vasakpoolses seinas pärast mootorõlide, määrete, puhastusvahendite jms riiulit kontorise (tagumistesse ruumidesse) viiv musta värvi uks (vt fotod 5-6, 9, 27 – I kd tl 171, 173, 182). Kontori uks on avatud asendis (vt fotod 6, 9 ja 27 – I kd tl 171, 173, 182). Müügisaalist kontorisse liikudes jääb vasakule poole puhkeruum, otse ette ladu ja paremale kontor (vt fotod 12-16 – I kd tl 174-176). Vaadates otse kontori suunas, on kontoris vasakut kätt seina ääres kapp, seejärel riiulkapp, mille ees põrandal on üksteise peal kaks pappkarpi ja riiulkapist edasi nurgas on põrandal seif (vt fotod 14-15 – I kd tl 175-176). Vastasseinas on aken, selle ees tool ning parema seina ääres on kirjutuslaud, millel erinevad kontoritarbed, arvuti ja monitor, millel on 16 valvekaamera reaalajas pilti (vt foto 16 – I kd tl 176).
199.Seega nii kannatanu ütlused kui sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitavad, et isegi kui teenindussaalist ametiruumidesse viiv must uks on lahti (avanedes sissepoole), siis pole isegi mitte ukselävelt seifi näha. Samas kui astuda paar sammu ukselävelt edasi, on aru saada, et tegemist on ametiruumidega, kuivõrd paremal on näha kontori osa (tool, laud, arvuti monitor kaamerasalvestistega reaalajas). Arvestades ka, et seif asub aknaseina vastas, uksest kõige kaugemas osas põrandal maas ning enne seda on riiulkapp, mis on seifist kõrgem, siis kinnitab sündmuskoha vaatlus kannatanu ütlusi ka selles osas, et isegi kui mustast uksest sisse astuda, peab seifi nägemiseks spetsiaalselt vaatama n-ö õiges suunas. Seif ei ole kohe märgatav. Seega kindlasti pole seifi näha teenindussaalist isegi kui must uks on avatud asendis. Ühtlasi, isegi kui teenindussaali ja ametiruume eraldav must uks oli 52 (77)
1-21-8355 röövi toimepanemise ajal avatud asendis, oli juba ukselävelt aru saada, et tegemist on ruumidega, kuhu klientidel pole õigust siseneda. Sealjuures on üldteada, et seif asub ametiruumides, mitte klientidele kasutamiseks mõeldud avalikul alal.
200.Eeltoodu tõttu pole kohtu hinnangul oluline, et teenindussaalist ametiruumidesse suunduva musta ukse peal pole vastavat silti kas sisenemiskeelu või selle kohta, et tegemist on personali ruumidega (IV kd tl 117 pöördel). Ühtlasi ei väära sissetungimise fakti see, et kannatanu hetkel, mil Raul Johannes Jokiniemi teda kaelast kinni hoidis ja relvaga ametiruumidesse suunas, ei avaldanud süüdistatavale, et klientidele pole sinna lubatud siseneda (IV kd tl 117 pöördel). Sellises olukorras ei olnud kannatanul võimalik keelduda süüdistatavat sisetsooni laskmast või teda selles takistada. Nimetatud süüdistatava käitumine ei anna aga talle õigustust tankla ametiruumidesse siseneda. Tuleb siiski lähtuda põhimõttest, et kui on äratuntav, et tegemist on alaga, mis pole mõeldud avalikuks kasutamiseks ning igaühele sisenemiseks, siis on sisenemine lubatud vaid valdaja nõusolekul ning sisenemiseks ei anna õigustust see, kui valdaja sõnaselgelt sisenemist ei keela. Sealjuures on põhjendamatu nõuda valdajalt sõnaselget ja suulist sisenemise keelu väljendamist olukorras, kus teda ähvardatakse samaaegselt relvataolise esemega (mida valdaja peab päris tulirelvaks) ning juba suunatakse jõuga tarides vastavate ruumide poole ning ka nendesse sisse.
201.Kuna rööv on lõpule viidud hetkest, mil isikul on võimalik vabalt äravõetud sularaha vallata ning käsutada, siis kõik sellele eelnev iseloomustab seda, kuidas rööv oli toime pandud. Antud juhul sai Raul Johannes Jokiniemi äravõetud sularaha vabalt vallata vähemalt alates sellest hetkest, mil ta jõudis teda ootava K. O.H. ning viimase sõiduki juurde, sest vahetult keegi teda ei jälitanud. Ühtlasi kinnitab hiljem K. O.H. õlakotis olnud rahakotist Raul Johannes Jokiniemi DNA-ga sularaha leidmine, et enne nende kahtlustatavatena kinnipidamist oli Raul Johannes Jokiniemi jõudnud juba röövitud sularahaga enda äranägemise järgi talitada, s.t osa sellest K. O.H.le anda. Seega kuigi tankla ametiruumidesse sissetungimise eesmärgiks oli saada lisaks kassas olnud rahale ka seifis olev raha, mida võtme puudumise ning kannatanu vastupanu osutamise tõttu polnud võimalik aga saada, pole Raul Johannes Jokiniemi pannud toime mitte sissetungimisega röövimise katset, vaid viinud sissetungimisega toimepandud röövi ka lõpule.
202.Eeltoodu tõttu leiab kohus, et Raul Johannes Jokiniemi tegevus vastab ka KarS § 200 lg 2 p-s 9 sätestatud röövimise kvalifitseeriva tunnuse objektiivsele koosseisule ehk röövimine pandi toime sissetungimisega. Grupp (KarS § 200 lg 2 p 7)
203.Süüdistuse kohaselt heidetakse Raul Johannes Jokiniemile ette röövi toimepanemist ühiselt koos K.O.H.ga ehk grupi poolt KarS § 200 lg 2 p 7 mõttes. Täpsemalt seisnes süüdistuse kohaselt grupis teo toimepanemine selles, et K. O.H. valis koos Raul Johannes Jokiniemiga ühiselt välja kuriteo objektiks oleva X tankla ning kooskõlastasid mõlema teopanused, mille kohaselt K.O.H. sõidutas Raul Johannes Jokiniemi tankla lähedusse (kus Raul Johannes Jokiniemi maskeeris end), jäi teda sinna ootama ning pidi hiljem tagama enda sõidukiga kiire lahkumise tankla piirkonnast ja kuriteo toimepanemisel kasutatud vahendite peitmise enda sõidukisse. Ühtlasi on süüdistuses märgitud, et pärast röövi toimepanemist andis Raul Johannes Jokiniemi osa kuriteoga saadud rahast K.O.H.le.
204.KarS § 21 lg 2 näeb ette, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (s.t tegemist on kaastäideviijatega). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus 53 (77)
1-21-8355 koostoimes. See tähendab, et igaüks (kaas)täideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Tegemist peab olema kõigist täideviijatest sõltuva ühtse teovalitsemisega, kus kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Süüteo realiseerimise suhtes peab olema tegemist just olulise teopanusega, s.t ei piisa ainult toetavatest, teo täideviimise seisukohalt teisejärgulistest tegevustest. Ilma teovalitsemiseta toimepanijad ei ole käsitatavad mitte kaastäideviijatena, vaid osavõtjana, s.t kas kihutajana või kaasaaitajana. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja, nt valvab, et keegi süüteo toimepanemisele vahele ei tuleks, juhib tähelepanu kõrvale jne. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine ühist teootsust. Tunnistamaks isiku süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mille tõttu saab väita, et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.01.2005. a otsus nr 3-1-1-97-04, p-d 21.1 ja 21.5 ning 28.01.2008. a otsus nr 3-1-1-60-07, p-d 24 ja 25.)
205.Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes on märgitud (2021. aasta trükk, § 200, komm. 10.2, lk 656-657), et gruppi kuuluvate isikute tegevus tuleb omistada tervikuna kõigile grupi liikmetele. Isik, kes võtab vägivalda kasutades ära raha, on täideviija, tema sündmuskohale sõidutanud autojuht, kes ruumi ei sisene, võib teopanuse olulisusest ja sündmuse asjaoludest olenevalt olla kas kaastäideviija või kaasaaitaja. Viimase kasuks võib rääkida nt röövi plaan, mis ei rajanenud vajadusele kiiresti põgeneda. Asjaolu, et ilma sündmuskohale sõitmata ei ole rööv võimalik, võib olla piisav kaasaaitamiseks vajaliku põhjuslikkuse jaoks ega pea tingimata tähendama kaastäideviimist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2019. a otsus nr 1-19-2385/85, p 15).
206.Kuigi teoplaani väljatöötajat võib pidada kaastäideviijaks, siis praeguses kriminaalasjas peab nii prokurör (vt V kd tl 136) kui nähtub ka kogutud tõenditest, et teoplaani töötas välja Raul Johannes Jokiniemi. Siinkohal märgib kohus, et K. O.H. andis läbiotsimisprotokolli kohaselt sõiduki tagaistmelt välja koti, mis oli Raul Johannes Jokiniemil kaasas, kui nad said 15.06.2021 hilisõhtul K.O.H. elukoha juures asunud sõiduki juures kokku ning millest leiti hiljem mh röövi toimepanemisel kasutatud parukas ning lilla jope (II kd tl 26-27).
207.Süüdistuses märgitud etteheide, et K.O.H. valis koos Raul Johannes Jokiniemiga välja kuriteo objektiks oleva tankla, ei ole esiteks piisav, et pidada K.O.H. plaani väljatöötajaks ning seetõttu kaastäideviijaks. Teiseks on nimetatud asjaolu ka tõendamata. See, et neid nähti natukene rohkem kui pool tundi enne xxx X Raul Johannes Jokiniemi poolt toimepandud röövimist 16.06.2021 kella 02.37-02.39 vahel Paldiski mnt x asuva Circle K tankla territooriumil (vt 15.07.2021. a asitõendi vaatlusprotokolli ja selle aluseks olevaid videosalvestisi – II kd tl 33-37), ei tõenda, et xxx Xi tankla oli nende poolt ühiselt valitud sihtmärk või et kogu plaani oleks välja töötanud K.O.H. (kas siis koos Raul Johannes Jokiniemiga või üksinda, saates Raul Johannes Jokiniemi seda ellu viima). Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka sellele, et Paldiski mnt tankla videosalvestistelt nähtuva kohaselt ei olnud Raul Johannes Jokiniemil (ega K.O.H.l) kasutusel ühtegi maskeeringut ning täiesti avalikult ja varjamatult sõideti autoga ning liiguti ringi ka jala videokaamerate vaatlusulatuses. Seetõttu nõustub kohus siinkohal kaitsja seisukohaga (V kd tl 139139 pöördel), et kuriteoobjekti sellisel avalikul viisil valimine ei ole eluliselt usutav ning sellist sarnast käitumist ei ole sedastatud ka kuriteopaigaks osutunud tankla puhul ehk need käitumisviisid on erinevad. Ka K.O.H. ütlustest ei nähtu, et nad oleksid röövimist koos Raul Johannes Jokiniemiga planeerinud (V kd tl 52-53, 58). Raul Johannes Jokiniemi versiooni röövi osas kohus ei tea, kuivõrd ta keeldus kohtus ütluste andmisest. 54 (77)
1-21-8355
208.Samas seda, et K.O.H. sõnul polnud ta üldse teadlikki Raul Johannes Jokiniemi poolt röövi toimepanemisest ja tema sellisest plaanist (ning seda kuni nende sõiduki peatamiseni politsei poolt), peab kohus ennastõigustavaks ning teiste tõenditega kogumis arvestades eluliselt mitteusutavaks, mistõttu jätab kohus selles osas K.O.H. ütlused tõendikogumist välja. Kordamata juba ülal analüüsitud tõenditest nähtuvat, märgib kohus selles osas kokkuvõtlikult, et kuna K.O.H. sõidukist leiti Raul Johannes Jokiniemi poolt röövimisel kasutatud maskeeringu elemente, viimane tuli vahetult tanklast kiiresti joostes auto poole, vahetas kas sõiduki läheduses või sõidukis nii enne kui pärast röövi toimepanemist riideid, andis ka osa rahast pärast K.O.H.le, kuigi vaid mõned tunnid varem polnud tal isegi 10 eurot, ei ole kohtul kahtlust selles, et K. O.H. oli teadlik, et Raul Johannes Jokiniemi läheb toime panema tanklaröövi. Sealjuures ei saa suvisel ajal keset ööd pidada kuidagi mõistuspäraseks, normaalseks või tarvilikuks kanda parukat, päikseprille, kaht jopet teineteise peal ning kootud mütsi, mis väljanägemiselt sobiks pigem sügis-talviseks perioodiks. Arvestades, kuhu tunnistaja M. T. sõnul oli pargitud K.O.H. auto (Rahumäe tee ristmikust mitte kaugel Tuisu tänaval) ning kus tunnistaja paruka ja meditsiinilise maskiga Raul Johannes Jokiniemit nägi (Rahumäe tee ja Tuisu tn ristmikul), siis ei ole eluliselt usutav, et röövimise just toime pannud Raul Johannes Jokiniemi oleks pärast ristmikku selle lühikese vahemaa jooksul eemaldanud endalt maskeeringu ja siis neid asju kaotamata K. O.H. sõidukini jõudnud, kust need hiljem läbiotsimisel ka leiti. Arvestades veel, et K. O.H. sõiduk oli pargitud tanklast mitte väga kaugele ning enda sõnul väljus K. O.H. sõidukist, et suitsu teha, ei saanud talle jääda märkamatuks Raul Johannes Jokiniemi poolt enda maskeerimine enne röövimist. Nimelt kotti (millest hiljem leiti röövimise toimepanemisel kasutatud parukas ja lilla jope) Raul Johannes Jokiniemi enne Xi minemist kaasa ei võtnud. Seda kinnitavad ka Xi videosalvestised.
209.Seda, et K.O.H. teadis Raul Johannes Jokiniemi poolt toimepandavast röövist ning ootas teda Tuisu tänaval selleks, et sündmuskohalt sõidukiga koos lahkuda, kinnitavad täiendavalt ka tunnistaja M. T. ütlused, kuid teatud ulatuses ka K.O.H. enda ütlused. Tunnistaja ütlustega (V kd tl 91-93, 67) on tõendatud, et K.O.H. sõiduk oli pargitud Tuisu tänavale suunaga Rahumäe tee poole vaadates vasakul pool tee ääres, kuid selliselt, et pagasnik oli suunaga Rahumäe tee poole ning väga lähedal järgneva pargitud rekaga (mis jäi veelgi rohkem Rahumäe tee ristmiku poole). Ka K. O.H. ütlused parkimisest Tuisu tänaval reka juures ühtivad üldjoontes tunnistaja omadega (V kd tl 53, 54, 58). Vaid sõiduki paiknemise suuna, reka läheduse ja tema enda sõidukist asumise kauguse osas peab kohus K. O.H. ütlusi ebausaldusväärseteks. Esmalt põhjusel, et need lähevad vastuollu tunnistaja ütlustega. Samas tunnistaja ütlustes vastuolusid ei esine, kuid K. O.H. ütlused on kohus osaliselt juba ennastõigustavaks ning ebausaldusväärseteks lugenud. Ühtlasi peatati K. O.H. juhitud sõiduk hiljem Järve x juures, mis on Tuisu tänavat mööda otse sõites just selles suunas, kus kirjeldas tunnistaja, et sõiduauto nina parkimise ajal oli. K. O.H. on kaardil märkinud koha, kus ta urineerimas ja suitsu tegemas käis (vt V kd tl 54) Tuisu tänavast märgatavalt eemale metsatuka sisse. Samas tunnistaja sõnul nägi ta enne Tuisu tänaval peatumist vasakul reka lähistel (mis oli pargitud kohe sõidutee ääres) tumedasse riietatud inimest liikumas (V kd tl 91 pöördel). K. O.H.l oli umbes pool tundi hiljem kinnipidamisel jalas mustad dressipüksid ja mustad spordijalanõud ning seljas hall T-särk (II kd tl 92). Seega on põhjust arvata, et tunnistaja nägi just K. O.H. reka lähistel liikumas.
210.Kohus loeb K. O.H. ütlused ebausaldusväärseks ka osas, et nad peatusid Tuisu tänaval vaid selleks, et ta saaks minna metsa urineerima ning suitsu teha (V kd tl 52). K. O.H. ütlused ei ole selles osas eluliselt usutavad. Ühtlasi on tema enda ütlused selles osas vasturääkivad. Nimelt väidab K. O.H., et kui ta suundus sõiduki juurest metsatukka, siis Raul Johannes Jokiniemi pani ka suitsu põlema ja ütles talle, et käib X ära. Sellisel juhul oleks olnud loogiline, et mõlemad sõidavad autoga lähedalasuvasse X ning käivad koos seal või kõnnivad suitsu tehes X, kus siis K. O.H. saab tualetti kasutada ning Raul Johannes 55 (77)
1-21-8355 Jokiniemi teha seda, mis tal mõttes oli (kui see poleks olnud rööv).
211.Hoolimata sellest, et K. O.H. oli kohtu tuvastatu kohaselt Raul Johannes Jokiniemi ebaseaduslikust plaanist ning ka tegevusest ehk plaani elluviimisest teadlik, ei ole ka see asjaolu kohtupraktika kohaselt piisav pidamaks teda kaastäideviijaks. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium mitmel korral väljendanud, et pelgalt teise isiku ebaseaduslikust tegevusest teadlik olemine ei muuda teda ennast kaastäideviijaks ehk ebaseaduslikust tegevusest teadlik olemine ei moodusta sellist olulist teopanust, mis annaks alust pidada isikut kaastäideviijaks (vt 28.01.2008. a otsus nr 3-1-1-60-07, p 26 ning 24.04.2009. a otsus nr 3-1-1-10-09, p 34).
212.Praegusel juhul ei saa ka seda, et K.O.H. sõidutas Raul Johannes Jokiniemi tankla lähedusse (kus Raul Johannes Jokiniemi maskeeris end), jäi teda sinna ootama ning pidi hiljem tagama enda sõidukiga kiire lahkumise tankla piirkonnast ja võimaldas kuriteo toimepanemisel kasutatud vahendite peitmise enda sõidukisse, pidada oluliseks teopanuseks, mis õigustaks K.O.H. pidamist just kaastäideviijaks, mitte näiteks teost osavõtjaks kaasaaitaja näol.
213.Sõiduki kasutamise võimaldamine riiete vahetuseks ning kuriteo toimepanemise vahendite peitmiseks on sellise kvaliteediga teod, mis ei ületa kaasaaitajale omast teopanust. Seetõttu pole praegu määravat tähendust ka asjaolul, et röövimise toimepanemisel Raul Johannes Jokiniemi poolt kasutatud päikseprille K. O.H. sõiduki läbiotsimisel ei leitud, vaid viimane tõi need ise kaks päeva hiljem menetlejale. Siiski märgib kohus siinkohal, et K. O.H. ütlused, et ta leidis need prillid hiljem, s.t pärast seda kui sõiduautos oli toimunud põhjalik läbiotsimine, mida kirjeldas kohtus tunnistaja M. R., juhi istme taga olevalt jalgade kohalt, on ebausaldusväärsed ning vastuolus teiste kogutud tõenditega – eelkõige mainitud tunnistaja ütluste ning läbiotsimisprotokolliga.
214.Kuriteopaiga lähedusse sõidutamine, sinna ootama jäämine ning sõidukiga kuriteopaiga lähedusest ärasõitmine reeglina samuti sellist olulist teopanust ei sisalda, mis oleks kaastäideviimiseks vajaliku kvaliteediga. Antud juhul tuuakse süüdistuses küll esile, et vajalik oli tagada just kiire põgenemine sündmuskohalt, kuid kohtule esitatud kriminaalasja materjalid seda versiooni ja süüdistuses tehtud etteheidet ei toeta.
215.Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et Raul Johannes Jokiniemi lahkus tanklast kell 03.16. K. O.H. peeti täpselt pool tundi hiljem ehk kell 03.46 kahtlustatavana kinni Tuisu 18 maja juures sõiduki roolist, kuivõrd nende teekonna oli peatanud neile ette sõitnud politseiauto. Seejärel põgenes Raul Johannes Jokiniemi sõidukist jooksujalul. Google Mapsi kohaselt on Tuisu tn x ja Tammsaare teel asuva Xi vahemaa sõidukiga mööda Rahumäe teed ja Tuisu tänavat sõites 600 meetrit. Arvestades, et K. O.H. sõiduk oli pargitud Tuisu tänaval, siis vahemaa sõiduki parkimiskohast kuni nende sõiduki kinnipidamise kohani oli veelgi väiksem. Selle vahemaa läbimiseks kulus neil aga 30 minutit, mis ilmselgelt ei viita sellele, et röövi plaani osaks oli kiire põgenemise vajaduse tagamine. Isegi kõndides, rääkimata jooksmisest, oleks saanud selle vahemaa läbida kordades kiiremini. Seetõttu on põhjust arvata, et pigem vahetas Raul Johannes Jokiniemi sõidukis või selle läheduses riideid ja siis mingi hetk hakati alles autoga liikuma tanklast eemale. Kuid nagu juba eespool öeldud, siis sõiduki kasutamise võimaldamine riiete vahetuseks ei täida aga (kaas-)täideviija teopanuse kvaliteeti.
216.Ühtlasi pole praegusel juhul näiteks tuvastatud, et K.O.H. oleks Raul Johannes Jokiniemit oodanud töötava mootoriga sõidukiga, et kohe kiirelt sündmuskohalt lahkuda. Tunnistaja M. T. ütluste kohaselt oli tume sõiduauto rekale lähedale pargitud (V kd tl 91 pöördel), mitte töötava mootoriga seisma jäetud.
217.Seega eelnimetatud asjaolusid arvestades ei ole süüdistuses etteheidetud tankla piirkonnast kiire lahkumise tagamine tõendamist leidnud. 56 (77)
1-21-8355
218.Siinkohal märgib kohus võrdluseks, et kohtupraktikas ei ole kaastäideviimiseks peetud isegi mitte olukorda, kus ilma sõidukita ei oleks röövimise toimepanemise kohta röövimise toimepanijad ilmselt üldse minna saanudki (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2019. a otsus nr 1-19-2385/85, p 15).
219.Riigikohtu praktika ei välista kaastäideviijana käsitleda isikut, kes läks tanklaröövi puhul kontrollima ega bensiinijaamas pole kõrvalisi isikuid. Ühtlasi pole Riigikohus välistanud autojuhi pidamist piisava teopanusega kaastäideviijaks näiteks olukorras, kus tanklaröövi puhul oli sõidukijuhi ülesandeks tankida väike kogus kütust ning siis tankimispüstolit bensiinipaagist välja võtmata autoga minema sõitis selleks, et selle tegevuse ja müraga meelitada tanklahoonest välja teenindaja, kelle vastupanuvõime saaksid teised grupiliikmed vägivallaga murda, mis võimaldaks omakorda tanklast kassaraha äravõtmist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.11.1998. a otsus nr 3-1-1-116-98.)
220.Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.09.1997. a otsus nr 3-1-1-92-97 käsitleb tanklaröövi ning kaastäideviimist. Nimelt leiti selles, et isikut on põhjendatult peetud tanklaröövi puhul kaastäideviijaks olukorras, kus ta sõidutas kõik enda autoga sündmuskohale. Seejärel jäi sõidukisse ootama märguannet selle kohta, et teised on vägivallaga kõrvaldanud valvuri vastupanu. Pärast valvuri kõrvaldamist tuli autot juhtinud isik vastava märguande peale ka ise tanklakauplusse, kus ta koos teistega hõivas võõrast vara. Seega viidatud lahendis kuigi autojuht valvuri peal vägivalda ei kasutanud, siis liitus ta hiljem teistega asjade hõivamiseks ehk täitis ise osaliselt röövimise objektiivse teokoosseisu.
221.Praegusel juhul ei saa K. O.H. tegevust aga pidada võrreldavaks eeltoodud kohtupraktika näidetega kaastäideviija kvaliteediga teopanuse osutamise osas.
222.Kohus on seisukohal, et isegi mitte rööviga saadud raha (vähemasti ühe 10-eurose) leidmine K.O.H. õlakotis olnud rahakotist ei kinnita, et tal oli selline teopanus, mis võimaldaks teda pidada X tanklaröövis kaastäideviijaks. Ka kaasaaitamise korral on eluliselt usutav, et sellise abi osutamise eest võidakse toimepanija poolt kaasaaitajale tasuda. Siinkohal märgib kohus, et K.O.H. ütlused on ebausaldusväärsed teiste tõenditega vastuolude tõttu ka osas, milles ta väidab, et pole Raul Johannes Jokiniemilt mingit raha saanud (V kd tl 58).
223.Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et K. O.H. teopanus ei olnud sellise kvaliteediga, et teda saaks pidada röövimise kaastäideviijaks koos Raul Johannes Jokiniemiga. Kuivõrd kriminaalasi K. O.H. osas on käesolevast kriminaalasjast eraldatud, siis ei pea ega võigi kohus edasiselt täpsemalt analüüsida, kas K. O.H. tegevus võib vastata hoopis osavõtja (antud juhul pigem kaasaaitaja) kvaliteedile. Sealjuures olukorras, kus kohus on leidnud, et K. O.H. ja Raul Johannes Jokiniemi ei pannud röövimist toime grupis, pole Raul Johannes Jokiniemi tegevuse õiguslikul kvalifitseerimisel K. O.H. tegevusele täpsema õigusliku hinnangu andmine ka vajalik.
4.2.Subjektiivne koosseis
224.Kohus leiab, et Raul Johannes Jokiniemi pani KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk röövimise, mis on toime pandud korduvalt, relvana kasutatava esemega (sh ähvardades) ning sissetungimisega toime kavatsetult.
225.Eelpool analüüsitud kriminaalasja materjalidest nähtub, et Raul Johannes Jokiniemi läks X tanklasse 16.06.2021 vaid ühel eesmärgil – panna toime röövimine. Selleks oli ta ette valmistunud. Nimelt oli tal juba 15.06.2021 hilisõhtul K.O.H. kokku saades kott, milles olid kõik maskeerimisvahendid, mida ta röövimise toimepanemisel kasutas. Kõikide nende esemete eesmärgiks oli see, et vähendada tõenäosust, et teda hiljem suudetakse teo toimepanijana tuvastada. Kannatanu ütlusi ja sündmuskoha vaatlust arvestades on põhjust 57 (77)
1-21-8355 arvata, et Raul Johannes Jokiniemi kas teadis täpselt, kus antud tanklas seif asub või oli ta veendunud, et see asub just ametiruumides. Selleks, et saaks kannatanuga piisava läheduse, et tema suhtes vägivalda kasutada, meelitas ta tanklateenindaja endale lähemale ning sealjuures ka kassaleti tagant välja, kus üldteadaolevalt asuvad ka abi (turvateenistuse) kutsumiseks vajalikud nn paanikanupud. Arvestades, et Raul Johannes Jokiniemil oli juba tanklasse sisenedes jope alla vöö vahele peidetud relvataoline ese, millega ta ähvardas ning millega ta põhjustas kannatanule ka tervisekahjustuse, viitab ka eelnevalt selle relvataolise eseme kaasa võtmine ja peitmine riiete alla (et kannatanu seda kohe ei märkaks ja abi ei kutsuks) teo toimepanemisele kavatsetult. Seega polnud tegemist lihtsalt kavatsetult toimepandud teoga, vaid ilmselgelt läbimõeldud ja etteplaneeritud teoga.
226.Relvataolise eseme kaasa võtmine ning selle kasutamine nii ähvardamisel kui ka tervisekahjustuse tekitamiseks, samal ajal nõudes kassast ning seifist kogu sularaha temale andmist, kinnitavad, et Raul Johannes Jokiniemi soovis tanklast raha saada just tanklatöötaja vastu vägivalda kasutades. Käega füüsilise jõuga kannatanu põlvili surumine kinnitab samuti vägivalla kasutamise soovi.
227.Ühtlasi oli Raul Johannes Jokiniemil eesmärgiks saadud võõras vallasasi ehk AS-ile X kuuluv raha ebaseaduslikult omastada ehk enda kasuks pöörata. Nimelt põgenes ta tanklast koos rahaga kiiresti ära joostes, keelates vahetult enne lahkumist tanklatöötajal tanklast väljuda. Umbes kolmveerand tundi hiljem, olles eelnevalt põgenenud ka politsei eest, leiti osa röövitud sularahast tema kahtlustatavana kinnipidamisel tema juurest. Põgenemine näitab selgelt, et ta soovis raha endale jätta, tehes selleks enda poolt kõikvõimaliku. Röövitud sularaha leiti ka K. O.H. käest, mis kinnitab, et Raul Johannes Jokiniemi oli talle selle raha vahetult pärast röövi toimepanemist edasi andnud ehk käsutanud osa sellest juba nagu endale kuuluvat vara.
228.Arvestades, et tapmisega ähvardamise ajal kasutas (surus selja vastu abaluude vahele ja otsmikule) ja näitas Raul Johannes Jokiniemi kannatanule relvataolist eset, siis seadis ta eesmärgiks ähvarduse võimendamise just relvataolise eseme abil. Ta tegutses arvestusega, et kannatanu peab oma elu ja tervist ähvardavat ohtu reaalseks, mistõttu on valmis loovutama kassas ja seifis oleva AS-ile X kuuluva ja tema valduses oleva sularaha. Ähvarduse tõsiseltvõetavuse suurendamiseks surus ta relva kannatanu oimukoha vastu sedavõrd tugevalt, et tekitas sellega lisaks valule ka tervisekahjustuse.
229.Raul Johannes Jokiniemi poolt kannatanu kaela ümber kinni haaramine ning tema jõuga relvataolise esemega ähvardades kassade juurest ametiruumidesse seifi juurde talutamine (väljendades seifi juurde minemist ka suuliselt – I kd tl 157) ei jäta kahtlust, et süüdistatav seadis eesmärgiks klientidele mittemõeldud ruumidesse sisenemise selleks, et toime panna röövimine ka seifist. Sealjuures on kohus juba sissetungimise kvalifikatsiooni juures esile toonud asjaolud, millest tulenevalt ei saanud Raul Johannes Jokiniemil tekkida arvamust, et tegemist võiks olla ruumidega, kus võivad viibida ka kliendid (nt seifi polnud näha teenindussaalist isegi kui must uks on avatud asendis; on üldteada, et seif asub ametiruumides, mitte klientidele kasutamiseks mõeldud avalikul alal; ruumis oli kontorilaud arvutiga, mis näitas kõikide tankla videokaamerate pilti reaalajas). Süüdistatav aga sellest ei hoolinud, et ta sisenes vaid personalile mõeldud alale, sest tema eesmärgiks oli saada kannatanu abiga raha ka seifist.
230.Samuti oli 16.06.2021 röövi toime pannes Raul Johannes Jokiniemi ilmselgelt teadlik enda varasemast röövi eest Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsusega mõistetud karistusest.
4.3.Kokkuvõtteks
231.Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Raul Johannes Jokiniemi on pannud toime KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 58 (77)
1-21-8355 V Õigusvastasus ja süü
Raul Johannes Jokiniemi tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.
233.Raul Johannes Jokiniemi oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning Raul Johannes Jokiniemi on sündinud 1998. aastal (V kd tl 84).
234.Nimelt on 08.09.2021. a kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 7/19 (II kd tl 150-173) koostanud eksperdid leidnud, et Raul Johannes Jokiniemil ei esine käesoleval ajal ning ei esinenud ka senise elu jooksul psüühikahäireid ega kognitiivsete funktsioonide defitsiite, mis takistaksid tal ümbrusest arusaamist, sihipärast arutlemist ja käitumist (II kd tl 172). Temal kogu elu jooksul valikuliselt avaldunud manipuleeriv ja enesekeskne käitumislaad jääb isiksusejoonte normaalse varieeruvuse piiridesse (II kd tl 172). Temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal 16.06.2021 oli Raul Johannes Jokiniemi igakülgselt õigesti orienteeritud, ta kujundas oma käitumise kooskõlas reaalsete välimiste stiimulitega, liigutus-, liikumis- ega tasakaaluhäired või kõnehäireid ei esinenud (II kd tl 172). Kogu vahi all viibimise perioodi jooksul ei ole Raul Johannes Jokiniemi käitumises esinenud psühhootilistele häiretele (luulumõtted, meelepetted) iseloomulikku käitumist ega ka sellise käitumise matkimist (II kd tl 172). Agressiivne ning hügieenitavasid eirav käitumine (enesevigastamine, valvurite ründamine, kambri ja enese määrimine roojaga ja esemete lõhkumine kambris) ajavahemikul 8.-12.08.2021 ja kontakti vältiv käitumine ning oma väljaheidete käitlemine, sh söömine Tallinna vanglas 15.-18.08.2021, ei ole iseloomulik psühhootilisele seisundile ega raskele kognitiivsele defitsiidile (II kd tl 172). Tegemist oli sihipärase manipuleeriva käitumisega, mis ei ole hinnatav psüühikahäire simulatsioonina (II kd tl 172).
235.Kokkuvõtlikult olid eksperdid seisukohal (vt II kd tl 172-172 pöördel), et Raul Johannes Jokiniemil ei esine käesoleval ajal ning ei ole esinenud ka varasema elu jooksul selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatud määratlusega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistlikkus“, „nõdrameelsus“, „ajutine raske psüühikahäire“ või „muu raske psüühikahäire“. Temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal ööl vastu 16.06.2021 ei esinenud Raul Johannes Jokiniemil oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolt takistusi ega piiranguid ümbrusest ning oma käitumise iseloomust ja sotsiaalsest tähendusest (sh keelatusest) arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Tal ei esine selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis põhjustaksid temal tahtest olenematut, teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist. Raul Johannes Jokiniemil puudub meditsiiniline näidustus psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks mistahes vormis. Tal ei ole käesoleval ajal oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolt takistusi ega piiranguid ümbrusest, oma tegude iseloomust ja tähendusest arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks, sh menetlustoimingutel osalemiseks ning nende toimingute tähenduse mõistmiseks. Samuti viibimiseks tugevalt kontrollitud keskkonnas või temale kohaldatavate käitumisnõuete järgimiseks kaudse kontrolli tingimustes.
236.Ühtlasi on kohus 19.05.2022. a täiendava ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmise määruses (vt V kd tl 103-107) põhjalikult selgitanud, miks pole ka pärast eelmärgitud ekspertiisi teostamist tekkinud kohtul kohtumenetluses kahtlust selles, et Raul Johannes Jokiniemi psüühiline terviseseisund võiks olla halvenenud/muutunud ning vajaks kontrollimist. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks nende põhjenduste taasesitamist.
237.Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et pole mingit alust kahelda 08.09.2021. a kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis toodud järeldustes selle kohta, et süüdistatav oli nii kuritegude toimepanemise ajal kui on endiselt süüdiv. Ka kohtumenetluses toimunu ei tekitanud kohtule kahtlust isiku süüdivuses, vaid kinnitas 59 (77)
1-21-8355 veelgi enam ekspertide järeldusi selle kohta, et Raul Johannes Jokiniemi on vaimselt terve, kuid tema puhul on tegemist isikuga, kes on manipuleeriv ning enesekeskne. Seetõttu pole praegu mingit põhjust rakendada ka kaitsja taotletud KarS § 79 lg-t 2.
Raul Johannes Jokiniemi puhul puuduvad ka süüd välistavad asjaolud.
239.Seega on Raul Johannes Jokiniemi poolt toimepandud kuriteod koosseisupärased, õigusvastased ning süülised. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Raul Johannes Jokiniemi on pannud toime KarS § 121 lg 2 p 3, § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 ning § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mille eest tuleb talle ka karistus mõista. VI Karistus ja tõkend
240.KarS § 56 lg 1 näeb ette, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.
241.KarS § 63 lg 2 sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 järgi. Seega esmalt mõistabki kohus alljärgnevalt Raul Johannes Jokiniemile iga kuriteo toimepanemise eest üksikkaristuse ning seejärel liitkaristuse.
6.1.KarS § 121 lg 2 p 3
242.KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kas rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega.
243.Kohus leiab, et Raul Johannes Jokiniemi puhul on rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine välistatud. Esmalt tulenevalt tema süü suurusest D. A. vastu toimepandud teo puhul (vt selle kohta alljärgnevalt), kuid arvestades ka eripreventsiooni ning karistuse eesmärke. Nimelt nähtub karistusregistrist, et Raul Johannes Jokiniemit on Tartu Maakohtu 23.05.2018. a otsusega karistatud mh KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk teise inimese kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest (tegu 12.08.2017) 6 kuu pikkuse vangistusega (mis jäeti küll tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 alusel – I kd tl 144-145). Olukorras, kus isikut on samalaadse teo toimepanemise eest varem karistatud juba raskemaliigilise karistusega, ei ole põhjendatud talle selliste kuritegude jätkuva toimepanemise korral kergemaliigilise karistuse kohaldamine ehk tema leebem kohtlemine. Ühtlasi peab karistus isikule olema mõjus, mis eeldab, et isik seda koheselt täidaks. Kuivõrd Raul Johannes Jokiniemil ei ole töökohta ning ta ka ei mäleta, millal ta viimati üldse töötas (vt IV kd tl 39), siis isegi kui tema süü suurus ja eripreventiivsed aspektid kõrvale jätta, poleks ka karistuse eesmärkidega kooskõlas talle käesoleval juhul rahalise karistuse mõistmine. Nendel põhjustel leiab kohus, et Raul Johannes Jokiniemi puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust, mille keskmine karistuse määr antud kuriteo toimepanemise puhul on 2 aastat 6 kuud vangistust.
244.Raul Johannes Jokiniemi süü suurust mõjutab esmalt kasutatud vägivalla iseloom ja intensiivsus. Kohus tuvastas kannatanu ütlustele tuginedes, et süüdistatav lõi kätega/rusikatega kannatanut näkku üle 10 korra. Samuti lõi kannatanu pead vaheldumisi vastu põrandat ja seina. Seejärel lõi mitmel korral kannatanule ka pudeliga pähe. Vahepeal pigistas valutundeni kannatanu silmi. Kõikide nende tegevuste tõttu tundis kannatanu valu. Sealjuures oleks kriminaalkorras karistatav ainuüksi valu tekitav väärkohtlemine ehk silmade pigistamine või kasvõi üks käe- või rusikalöök pähe/näkku. Seega oli rünne küllalt 60 (77)
1-21-8355 intensiivne. Raul Johannes Jokiniemi süüd suurendab asjaolu, et ta kasutas kannatanu peksmisel lisaks rusikatele ka pudelit, millega on võimalik tekitada rohkem valu ning ulatuslikumad tervisekahjustused kui lihtsalt käte või rusikatega lüües. Samuti arvestab kohus isiku süü suuruse hindamisel sellega, et kui pudel purunes, siis kavatses süüdistatav sellega kannatanu ründamist jätkata. Tõsisemad tagajärjed kannatanule hoidis ära vaid kannatanu enda sekkumine, s.t vastupanu osutamine ning vannituppa põgenemine. Kuigi ka sinna püüdis süüdistatav kannatanule järgneda. Seega lõppes rünne mitte süüdistatava tahtest tulenevalt, vaid kannatanu vastupanu osutamise tõttu. Süüdistatav soovis aga tekitada kannatanule tõsisemaid vigastusi kui need, mis kannatanul pärast rünnet on praegusel juhul tuvastatud – näol marrastused, kriimustused, haav ja hematoomid, kriimustused kaelal ning katkise pudeli äravõtmisest tekkinud lahtised veritsevad haavad käelabal.
245.Ühtlase suurendab Raul Johannes Jokiniemi süüd ka asjaolu, et tal oli juba xxx korterisse minnes plaan kannatanu suhtes vägivalda kasutada. Tõenditest nähtuvalt ründas ta kannatanut kohe pärast seda, kui viimane oli korterisse sisenenud, küsimata või uurimata sealjuures kannatanu selgitusi vms varem tema ja K. K. vahel toimunu kohta. Samas nähtub tõenditest, et süüdistatav viibis korteris juba mõnda aega enne seda kui sinna tuli tagasi kannatanu. Seega oli tal võimalik K. ja kannatanu vahel toimunu osas selgust saada nii K. kui ka teiste tol hetkel korteris viibinud isikute käest. Tunnistajate ütlustest ei nähtu aga, et ta oleks üldse püüdnud välja selgitada, mis kannatanu ja K. vahel tegelikult juhtus. Kuigi kaitsja märkis kohtuvaidlustes, et süüd vähendavana tuleks arvestada, et Raul Johannes Jokiniemi astus n-ö tütarlapse kaitseks välja (V kd tl 140), siis kulgenud sündmusi silmas pidades oli kohtu hinnangul tegemist pigem ettekäändega teise isiku peal vägivalda kasutada kui tõsikindla ja ülla sooviga tütarlast kaitsta. Sealjuures ajal, mil süüdistatav korterisse saabus, ei olnud kannatanu enam seal ning ka K. K. oli maha rahunenud. Kusjuures K. oli just see, kes süüdistatava korterisse lasi, mis juba näitas, et teda ei hoita seal korteris tahte vastaselt kinni. Seega mingit aktiivset rünnet ei toimunud ning ka eelnevalt konflikti juures olnud isikud sekkusid konflikti eskaleerumisse. Neid asjaolusid silmas pidades oli Raul Johannes Jokiniemi poolt kannatanu ründamine pigem kättemaks kui naisterahva kaitseks välja astumine.
246.Mitte ühtegi karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 mõttes Raul Johannes Jokiniemi poolt toimepandu puhul ei esine. Isegi mitte kõige tüüpilisemat karistust kergendavat asjaolu, s.o puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2). Tema ütlustest nähtub vaid kahetsus selles osas, et ta ei saanud kannatanule tõsisemaid vigastusi tekitada (V kd tl 80 pöördel-81). Tema suhtumist kõikidesse toimepandud tegudesse iseloomustab kõnekalt see, kui kaitsja püüdis temalt kohtumenetluses küsida, kas ta toimepandud tegusid lisaks nende tunnistamisele ka kahetseb, siis vastas Raul Johannes Jokiniemi, et ta ei tea (V kd tl 94).
247.Karistust raskendavaid asjaolusid Raul Johannes Jokiniemi teos KarS § 58 mõttes samuti ei esine. Siinkohal märgib kohus, et kuigi prokurör leidis, et karistust raskendava asjaoluna esineb tõsisemate tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil relvana kasutatud eseme (pudeli) kasutuselevõtt (V kd tl 133), siis on kohus seda asjaolu arvestanud muude süü suurust mõjutavate asjaolude juures. Seda ei saa pidada aga karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 8 mõttes ehk raske tagajärje põhjustamiseks, sest praegu rasket tagajärgi ei põhjustatud ning juhul, kui raske tagajärg oleks siiski saabunud, oleks süüdistatava tegu tulnud kvalifitseerida mitte enam § 121, vaid § 118 järgi. Tõenäoliselt pidas prokurör tegelikkuses silmas, et antud asjaolu suurendab süüdistatava süüd, mitte et tegemist oleks karistust raskendava asjaoluga KarS § 58 mõttes.
248.Arvestades eeltoodud süü suurust mõjutavaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et Raul Johannes Jokiniemi süü on 61 (77)
1-21-8355 keskmisest mõnevõrra väiksem, mistõttu võiks temale mõistetav karistus jääda sanktsiooni keskmisest määrast (2 aastat 6 kuud vangistust) mõnevõrra allapoole.
249.Pidades silmas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ehk eripreventiivseid eesmärke, märgib kohus, et Raul Johannes Jokiniemi on isikuks, keda on tema noorusest hoolimata varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud – tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust (I kd tl 143-145). Sealjuures on teda karistatud ka vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest (sh KarS § 200 lg 1), milledest ühel juhul oli tegemist süüdimõistmisega KarS § 121 lg 1 järgi (I kd tl 144-145) ehk praegusega samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Selle teo eest karistati teda toona 6 kuu pikkuse (tingimisi täitmisele pööramata jäetud) vangistusega. Neid asjaolusid arvestades on tegemist isikuga, kelle eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale T. on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata või kes pole varem sarnaseid kuritegusid toime pannud. Sellest hoolimata ei pea kohus praegusel juhul eripreventiivseid aspekte arvestades vajalikuks mõista talle karistust sanktsiooni keskmises või seda ületavas määras. Prokuröri viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.06.2013. a otsuses nr 3-1-1-58-13 (p 8) leiti küll, et korduvate samalaadsete kuritegude toimepanemine võib õigustada isikule tema süü suurusest suurema karistuse mõistmise, kuid peab märkima, et antud lahendis oli tegemist olukorraga, kus isik pani samalaadse teo toime juba viiendat korda. Ühtlasi oli selles lahendis tegemist kuriteokoosseisuga, kus karistust raskendavate asjaolude esinemine KarS § 58 mõttes on sisuliselt võimatu. Praegusel juhul on teo korduv toimepanemine aga hõlmatud juba isikule etteheidetava kuriteo kvalifikatsioonist, mille tõttu on karistuse maksimaalne määr 5 aastat vangistust võrreldes esmakordsel toimepanemisel kohalduva kuni ühe aasta pikkuse võimaliku vangistusega.
250.Siinkohal märgib kohus, et sanktsiooni maksimaalne määr on kohane üldjuhul olukorras, kus isikut on varem samalaadsete tegude eest karistatud, ta täidab mitu või kõik kvalifitseerivad tunnused (Raul Johannes Jokiniemi tegu vastab praegu ühele kvalifitseerivale tunnusele kolmest) ning esinevad mitmed karistust raskendavad asjaolud, kuid puuduvad karistust kergendavad asjaolud ehk kui isiku süü on väga suur.
251.Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust Raul Johannes Jokiniemit karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär võiks avaldada talle piisavat eripreventiivset mõju.
252.Võttes arvesse eeltoodud Raul Johannes Jokiniemi süü suurust mõjutavaid asjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus Raul Johannes Jokiniemile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
6.2.KarS § 274 lg 2 p-d 3 ja 4
253.KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada 1-5 aasta pikkuse vangistusega ehk sanktsiooni keskmine karistus oleks 3 aastat vangistust.
254.Antud kuriteo eest karistust mõistes mõjutab Raul Johannes Jokiniemi süü suurust väga olulisel määral asjaolu, et ta pani toime kokku viis eraldiseisvat vägivallaepisoodi (üks neist jäi tema tahtest olenemata põhjustel katse staadiumi), millest igaühe puhul on eraldivõetuna tegemist kuriteoga. Kõik need teod olid toime pandud ühe kuu jooksul. Kui täpsem olla, siis vähem kui kahe nädala sees kolmel eri päeval ehk kahel päeval ründas ta ametnikke kahel korral. Kuigi KarS § 274 lg 2 p 3 kvalifikatsiooniks oleks piisanud vaid kahest eraldiseisvast ründest, siis Raul Johannes Jokiniemi pani samalaadse kuriteo toime oluliselt enamal arvul kordi, mistõttu tuleb pidada tema süüd ka keskmisest oluliselt suuremaks. 62 (77)
1-21-8355
255.Tema süüd suurendab ka see, et tema tegevus vastab koguni kahele kvalifitseerivale tunnusele (KarS § 274 lg 2 p-d 3 ja 4), kuigi nendest vaid ühe esinemise korral võiks talle mõista 1-5 aasta pikkuse vangistuse. Sealjuures on ka Riigikohus leidnud, et juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb tema süüd hinnata reeglina suureks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.06.2013. a otsus nr 3-1-1-58-13, p 7).
256.Ühtlasi suurendab Raul Johannes Jokiniemi süüd asjaolu, et valdavalt pani ta antud teod toime kavatsetult, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm. Vaid ühel juhul tegutses ta kaudse tahtlusega (vt käesoleva otsuse alapeatükki 3.3). Samas olukordades, kus ta tegutses kavatsetult, oli tegemist tegelikkuses koguni etteplaneeritusega.
257.Samuti ei piirdunud süüdistatav ainult valu tekitamisega, vaid ta seadis eesmärgiks ning põhjustaski vanglaametnikele ka tervisekahjustusi. Sealjuures kõige leebem vägivalla kasutamise vorm antud kuriteokoosseisu puhul oleks olnud ähvardamine, kuid kõigil viiel korral Raul Johannes Jokiniemi kas põhjustas või tahtis põhjustada ka tervisekahjustusi. Ühel juhul, kui tal ei õnnestunud valvuri vastupanu tõttu talle žiletiteraga vigastusi tekitada, pani ta toime sellega ähvardamise. Nimetatu kinnitab veelgi, et tema süüd ei saa pidada keskmisest väiksemaks.
258.Kuigi vanglaametnike vigastused ei olnud väga tõsised, vaid pigem väiksed (nt õla põrutus, küünarnukkide vigastused ja marrastused, 1,5 cm pikk haav käel, sinikad, muhud jms), mis viitab väiksele süüle, siis selle põhjuseks polnud mitte see, et süüdistatav poleks soovinud suuremaid vigastusi tekitada, vaid vanglaametnikud kasutasid enda ohutuse tagamiseks erinevaid kaitsevahendeid, mis tõsisemad tagajärjed ära hoidis. Samuti tegeles süüdistatavaga alati korraga mitu vanglaametnikku. Süüdistatava poolt vanglaametnike vastu suunatud jõu intensiivsust iseloomustab enim 08.08.2021 lõunal toimunud ründe videosalvestis ning selle vaatlusprotokoll (vt nt I kd tl 32-34).
259.Siinkohal märgib kohus, et kaitsja palve arvestada, et süüdistatava käitumine võimuesindaja vastu suunatud vägivalla toimepanemisel võis olla vähemalt osaliselt ajendatud süüdistatava soovist säästa end valvurite poolt rakendatava füüsilise jõu ja erivahendite kasutamise eest (V kd tl 140-140 pöördel), on põhjendamatu. Kohus märgib veelkord, et valdavalt oli süüdistatava poolt vanglaametnike ründamine ette planeeritud. Olukorras, kus kinnipeetav ründab vanglaametnikke, ei saa eeldada, et viimased tema peal jõumeetmeid või muid ohjeldusvahendeid ei kasutaks. Ühtlasi on kohus juba vastava teo analüüsi juures selgitanud, et kui süüdistatav oleks tahtnud vältida elektrišokirelva kasutamist, oleks tulnud tal alla anda, mitte jätkata valvuritele vastupanu osutamist ning ka võitlust selle relva pärast.
260.Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes käesoleva kuriteo puhul ei esine.
261.Kuigi varem pole Raul Johannes Jokiniemit KarS § 274 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatud, siis nagu eelnevas alapeatükis 6.1 märgitud, on tegemist isikuga, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Sealjuures erinevate vägivallaga seotud kuritegude (KarS § 121 ja § 200) eest. Samas kahtlustatakse teda praegu 2022. aasta maikuus veel kahel korral vanglaametnike suhtes vägivalla kasutamise katsete toimepanemises (V kd tl 85). Seetõttu on tema eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale T. keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata ja/või kellel puuduks vägivallategudega seotud taust. Nimetatud asjaolusid silmas pidades ei ole käesoleval juhul määrava tähendusega ka asjaolu, et süüdistatava puhul on tegemist noore inimesega, mida kaitsja palus arvestada talle mõistetaval karistusel eelkõige sellest aspektist, et karistus oleks võimalikult leebe (V kd tl 140 pöördel). Kohtu hinnangul näitab Raul Johannes Jokiniemi varasem korduv kriminaalkorras karistamine, asjaolu, et ta 63 (77)
1-21-8355 mõistetakse käesoleva otsusega süüdi veel kolme kuriteo toimepanemises kuuekuulise perioodi jooksul, sh juba vahi all viibides kuriteo toimepanemise eest, ning tema senine käitumine vanglas (arvestades nii eelmise aasta lõpuga kehtivat 14 distsiplinaarkaristust kui ka uusi esitatud kahtlustusi – III kd tl 53), et tegemist on väljakujunenud vägivaldse käitumisega isikuga, kes pole isegi aastase vahi all viibimise järel teinud muutusi seaduskuulekuse poole, vaid kelle käitumine tundub hoopis vastupidiselt olevat pidurdamatu ka kontrollitud keskkonnas. Ka ühiskonna turvalisust silmas pidades ei saa kohus pidada sellises olukorras põhjendatuks isiku mingil viisil leebemat kohtlemist vaid seetõttu, et ta on noor (23-aastane).
262.Võttes arvesse eeltoodud Raul Johannes Jokiniemi süü suurust mõjutavaid asjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus Raul Johannes Jokiniemile KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuse natukene üle sanktsiooni keskmist määra, s.o 3 aastat 6 kuud vangistust.
6.3.KarS § 200 lg 2 p-d 4, 8 ja 9
263.KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seadus karistusena ette näinud 3-15 aasta pikkuse vangistuse ehk keskmine karistus oleks 9 aastat vangistust.
264.Hinnates süüdistatava süü suurust röövimise toimepanemisel, tuleb vaadelda nii kasutatud vägivalla olemust kui ka äravõetud vara väärtust.
265.Arvestades, et teo kvalifitseerimiseks röövimisena on minimaalselt vajalik vähemalt ähvardamise kasutamine ning ilma, et lisanduks täiendav kvalifitseeriv tunnus (KarS § 200 lg 2 p 5 järgi), võib vägivald olla selline, mis veel ei põhjusta kannatanule rasket tervisekahjustust. Sealjuures ka ähvardamise puhul on skaala alumises otsas ehk kõige väiksemale süü suurusele viitav see, kui ähvardatakse vara rikkumisega. Mõnevõrra raskem on ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega ning kõige raskem ähvarduse toimepanemise vorm on ähvardamine tapmisega. Praegusel juhul ähvardas Raul Johannes Jokiniemi kannatanut tapmisega. Lisaks ähvardamisele kasutas ta aga ka füüsilist vägivalda, mille tõttu tekkisid kannatanu kaelale punetused ning oimu kohale pikk kriimustus. Seega kasutatud vägivalla olemust hinnates leiab kohus, et kuigi see viitab keskmisest väiksemale süüle, siis polnud tegemist siiski minimaalsele süüle viitava vägivalla kasutamisega.
266.Ilma, et lisanduks täiendav kvalifitseeriv tunnus KarS § 200 lg 2 p 6 mõttes ehk röövi toimepanemine suures ulatuses, tuleb Raul Johannes Jokiniemi süü suurust praeguse kvalifikatsiooni puhul äravõetud vara osas hinnata kuni 40 000 euro vahemikus (vt KarS § 121 p 2). Arvestades, et röövimise tulemusena võttis süüdistatav ära võõrast vara 210 euro väärtuses, siis äravõetud vara osas tuleks tema süüd pidada pigem minimaalseks. Samas ei saa siinkohal jätta kohus arvestamata, et tegemist oli vaid kassast saadud rahaga, kuid süüdistatav soovis ning läks tanklasse plaaniga saada ka seifis olev raha. Seega oli tema tegevus suunatud oluliselt suurema summa saamisele. Suurem kahju jäi aga tekitamata (tema tahtest mittesõltuvalt), sest kannatanul ei olnud võtit, millega seifi avada, mistõttu ei olnud süüdistataval võimalik oma algset plaani täielikult ellu viia.
267.Siinkohal märgib kohus, et kaitsja seisukoht nagu tuleks süü suuruse juures vara väärtust silmas pidades arvestada seda, et äravõetud 210 eurost 115 eurot on tsiviilhagi esitajale antud üle süüdistatavalt ära võetud raha näol (V kd tl 140), on kohatu. Röövimise kuriteo analüüsi juures nähtub selgelt, et süüdistatav tegi endast kõik oleneva, et tema poolt röövitud ning kaasas olnud sularahaga põgeneda, sh politsei eest. Ta ei andnud seda vabatahtlikult kannatanule tagasi, vaid see võeti temalt kahtlustatavana kinnipidamisel politsei poolt ära ning seetõttu sai kannatanu selles osas äravõetud sularaha tagasi. 64 (77)
1-21-8355
268.Kuigi kasutatud vägivald ning äravõetud vara väärtus viitavad süüdistatava süü suurusele, mis peaks jääma pigem minimaalse kui sanktsiooni keskmise lähedale, on praegusel juhul isiku lõpliku süü suuruse määratlemisel väga olulise tähendusega asjaolu, et ta täitis koguni kolm röövi kvalifitseerivat tunnust. Samas kui nendest vaid ühe esinemise korral võiks talle mõista juba 3-15 aasta vahele jääva vangistusliku karistuse. Nimelt pani Raul Johannes Jokiniemi antud röövi toime korduvalt, sissetungimisega ning relvana kasutatava esemega (sh ähvardades). Nagu eelnevas alapeatükis märgitud, siis Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb mitme erineva kvalifitseeriva tunnuse täitmisel pidada isiku süüd suureks.
269.Raul Johannes Jokiniemi süüd mõnevõrra suurendavana arvestab kohus ka sellega, et rööv ei pandud toime mitte lihtsalt kavatsetult (mis on raskeim tahtluse vorm), vaid koguni etteplaneeritult (kasutas maskeeringut, võttis kaasa relvataolise eseme, lasi K.O.H. end läheduses oodata ja kasutas tema sõidukit oma asjade hoiustamiseks ja ka sündmuskohale saamiseks).
270.Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes käesoleva kuriteo puhul ei esine. Nimelt sisaldab röövimise kuriteokoosseis endas olemuslikult juba omakasu motiivi, mistõttu KarS § 59 kohaselt ei või seda täiendavalt karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 1 alt 1 alusel enam arvesse võtta.
271.Eeltoodule lisaks arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevalt on kohus juba märkinud, et Raul Johannes Jokiniemil on praegu kolm kehtivat kriminaalkaristust, sh kaks vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest (I kd tl 143-145). Nimelt mõisteti Raul Johannes Jokiniemi viimati Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsusega nr 1-19-4371 (I kd tl 139-142 ja II kd tl 178-181) süüdi KarS § 200 lg 1 järgi röövimises. Sellest kohtuotsusest nähtuvalt (vt I kd tl 140; II kd tl 179) tungis Raul Johannes Jokiniemi kallale teisele isikule, lüües teda rusikatega näkku ja seejärel jalgadega pähe ja selga, põhjustades kannatanule sellise tegevusega valu ja tervisekahjustuS.a ninaverejooksu ning huule vigastuse. Seejärel võttis Raul Johannes Jokiniemi kannatanult ära 150 euro väärtusega käekella. Selle teo eest karistati teda 2 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 08.01.2019. a otsusega nr 1-18-9997 mõistetud karistusega (4 aastat 2 kuud vangistust) karistuste kaetuks lugemise teel ning liitkaristusest arvati maha eelmise kohtuotsusega ärakantud 7 kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 3 alusel jäeti ärakandmata 3 aasta 7 kuu pikkune vangistus täitmisele pööramata KarS §-de 74 ja 75 alusel ehk kohaldades süüdistatava suhtes 5 aasta pikkust käitumiskontrolliga katseaega, millest 10 kuuks oli Raul Johannes Jokiniemi allutatud ka elektroonilisele valvele. Seega pani Raul Johannes Jokiniemi uue röövi toime temale eelmise kohtuotsusega samalaadse kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmise ajal, täpsemalt katseajal. Katseajal uue kuriteo toimepanemine on sealjuures kõige raskem tingimisi täitmisele pööramata jäetud karistust eirav käitumine. Nimetatu näitab, et teda ei suutnud isegi 3 aasta 7 kuu pikkuse vangistuse reaalse ärakandmise oht ega kriminaalhooldusele allutamine panna hoiduma uue samalaadse kuriteo toimepanemisest. Veelgi enam, sel korral kasutas Raul Johannes Jokiniemi röövi toimepanemisel täiendavalt relvataolist eset ning pani sealjuures toime ka sissetungimise. Ka röövi eesmärgiks oli sel korral võrreldes varasemaga suuremas vääruses vara hõivamine. Seega on tema käitumine ajas muutunud ohtlikumaks ning mingeid järeldusi ta temale mõistetud varasematest karistustest teinud ei ole.
272.Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust Raul Johannes Jokiniemit karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär võiks avaldada talle piisavat eripreventiivset mõju. 65 (77)
1-21-8355
273.Võttes arvesse eeltoodud Raul Johannes Jokiniemi süü suurust mõjutavaid asjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus Raul Johannes Jokiniemile KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuse, mis jääb sanktsiooni keskmise ja minimaalse määra vahele, olles mõnevõrra lähemal keskmisele määrale, karistades teda 7 aasta pikkuse vangistusega.
6.4.Liitkaristus
274.Kuivõrd Raul Johannes Jokiniemi pani toime mitu tegu, mis vastavad kolmele erinevale kuriteokoosseisule, siis KarS § 63 lg 2 kohaselt tuleb pärast iga teo eest mõistetavat üksikkaristust mõista talle nende tegude eest KarS § 64 alusel ka liitkaristus.
275.KarS § 64 lg-st 1 tulenevalt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima (kas osalise või täieliku) suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Sealjuures ei tohi liitkaristus ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega KarS-i eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära (KarS § 64 lg 3). Arvestades, et KarS § 121 lg 2 p 3 eest mõistis kohus Raul Johannes Jokiniemile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 eest 3 aastat 6 kuud vangistust ning KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 eest 7 aastat vangistust, ei või praegusel juhul KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg-te 1 ja 3 kohaselt temale mõistetav liitkaristus ületada 12 aastat vangistust (ehk üksikkaristuste summat).
276.Praegusel juhul ei pea kohus karistuste kaetuks lugemist põhjendatuks, vaid leiab, et raskeimat üksikkaristust tuleb (osaliselt) suurendada. Raskeim mõistetud üksikkaristustest on röövi eest mõistetud 7 aastat vangistust. Kuigi kõik Raul Johannes Jokiniemi poolt toimepandud kuriteod sisaldavad endas vägivalla kasutamist, pole tegemist puhtalt vaid vägivallakuritegudega, vaid rünnatud on ka teisi õigushüvesid. Kohtu hinnangul on Raul Johannes Jokiniemi poolt toimepandud kuritegude eest mõistetud üksikkaristuste puhul põhjendatud suurendada raskeimat ehk röövimise eest mõistetud 7-aastast vangistust osaliselt. Seda eelkõige põhjusel, et lisaks röövimisele on ta toime pannud ka korduva vägivalla kasutamise (sh relvana kasutatava esemega) võimuesindajate vastu ehk KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milline norm kaitseb teise isiku tervise kaitsmise kõrval õigushüvena primaarselt hoopis avaliku võimu teostamist. Seega pole võimuesindaja ründamise korral tegemist pelgalt teise isiku tervise kahjustamisega, vaid ka rünnakuga avaliku võimu ja korra vastu. Arvestades nende rünnakute korduvust ning täiendavalt ka asjaolu, et Raul Johannes Jokiniemi pani toime ka kolmanda vägivallakuriteo (KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes), ei ole põhjendatud temale mõistetud kergemate üksikkaristuste kaetuks lugemine röövimise eest mõistetud karistusega, vaid raskeimat karistust tuleb osaliselt suurendada. Vastasel korral ei hõlmaks süüdistatavale mõistetav liitkaristus kogu tema teoebaõigust ehk pelgalt röövimise eest üksikkaristuseks mõistetud 7 aasta pikkune vangistus ei vasta kohtu hinnangul kõiki kuritegusid kogumis arvestades süüdistatava süü suurusele ega eripreventiivsetele vajadustele.
277.Sealjuures on ka Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et karistuste kaetuks lugemist tuleks vältida olukorras, kus liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.03.2016. a otsus nr 3-1-1-20-16, p 16). Antud juhul mõistis kohus Raul Johannes Jokiniemile röövi toimepanemise eest karistuse (7 aastat vangistust), mis jääb alla vastava sanktsiooni keskmist (s.o 9 aastat vangistust). Ühtlasi on Riigikohus väljendanud, et raskeima üksikkaristuse (täielikku) suurendamist õigustab toimepandud kuritegude arv (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.2011. a otsus nr 3-1-1-16-11, p 6.2).
Nendel põhjustel mõistab kohus Raul Johannes Jokiniemile KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 66 (77)
1-21-8355 alusel KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 ning KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest mõistetud üksikkaristustest raskeima (s.o KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi mõistetud 7 aasta vangistuse) osalise suurendamise teel liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud vangistust.
279.Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsusest nr 1-19-4371 nähtuvalt karistati Raul Johannes Jokiniemit 4 aasta 2 kuu pikkuse liitkaristusega, millest arvati maha ärakantud 7 kuud vangistust ning ülejäänud 3 aastat 7 kuud vangistust jäeti KarS § 74 alusel tema suhtes tingimisi täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja -kohustusi (I kd tl 139-139 pöördel). Katsaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev ehk 10.06.2019 (I kd tl 139 pöördel). Seega kõik käesoleva kohtuotsusega tuvastatud kuriteod on Raul Johannes Jokiniemi pannud toime temale määratud katseajal ehk ajal, mil ta polnud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus veel kantud.
280.KarS § 74 lg 5 näeb ette, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p-s 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.
281.KarS § 65 lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära, milleks praegusel juhul on tähtajaline vangistus 20 aastat (KarS § 45 lg 1).
282.Eeltoodule tuginedes mõistab kohus KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel Raul Johannes Jokiniemile liitkaristuse, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud 7 aasta 6 kuu pikkust liitkaristust temale Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsusega nr 1-19-4371 mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse (s.o 3 aasta 7 kuu vangistuse) võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 aastat 1 kuu vangistust.
283.Arvestades Raul Johannes Jokiniemile mõistetud lõpliku liitkaristuse pikkust, on tema puhul ainuüksi seetõttu välistatud vangistuse asendamine ning vangistusest tingimisi vabastamine, mistõttu mõistetud 11 aastat 1 kuu vangistust tuleb tal ära kanda reaalse vangistusena (vt KarS § 69 lg 1 ja § 691 lg 1 ning nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2021. a otsus nr 1-20-1301/35, p 17).
6.5.Karistuse kandmise algus ning tõkend
284.KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg. Riigikohus on seoses nimetatud sättega selgitanud, et eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamine võib kohtuotsuses väljenduda kahel viisil. Juhul, kui isikult on kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei vabastata, tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud vaheldumisi eelvangistuses ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt ärakantavat vangistust vähendada. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.05.2017. a otsus nr 3-1-1-29-17, p 14.)
285.Kohtueelses menetluses on Raul Johannes Jokiniemi kahtlustatavana kinni peetud 16.06.2021 (II kd tl 89). Seejärel on ta süüdistusaktist nähtuvalt (p 14) Harju Maakohtu 67 (77)
1-21-8355 17.06.2021. a määruse nr 1-21-4390 alusel kaheks kuuks vahistatud, mida pikendati Harju Maakohtu 12.08.2021. a ja 12.10.2021. a määrustega kuni 16.12.2021. Kriminaalasja arutav kohus jättis Raul Johannes Jokiniemi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata Harju Maakohtu 10.12.2021. a kohtu alla andmise (III kd tl 10-12) ning 14.01.2022. a määrustega (III kd tl 65-69). Ühtlasi leidis kohus 28.03.2022. a määruses, et endiselt on põhjendatud Raul Johannes Jokiniemi suhtes vahistamise kohaldamine (jättes sealjuures taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata – IV kd tl 86-91). Seega on käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemise ajani Raul Johannes Jokiniemi eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 16.06.2021.
286.Arvestades, et Raul Johannes Jokiniemile mõistis kohus pikaaegse reaalse vangistuse ning tema käitumine pole ka vahi all viibides paranenud või muutunud (vt lisaks kohtumenetluses tõkendiga seotud määrustele ka V kd tl 82-87), leiab kohus, et tema suhtes tuleb tõkendina kohaldada vahistamist kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni, millest alates viibiks ta edasiselt vangistuses juba süüdimõistva kohtuotsuse alusel karistust kandmas.
287.Sealjuures näeb KrMS § 316 ette, et vahistatud süüdistatav vabastatakse istungisaalis viivitamata, kui ta mõistetakse õigeks, vabastatakse karistusest või teda ei ole karistatud vangistusega. Ühegi sellise olukorraga praegu tegemist ei ole.
288.Eeltoodu tõttu tuleb Raul Johannes Jokiniemile mõistetud 11 aasta 1 kuu pikkuse vangistusliku liitkaristuse alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 16.06.2021. VII Tsiviilhagi
289.KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama mh küsimuse sellest, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. KrMS § 310 lg 1 näeb ette, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.
290.Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu AS X esitanud 01.12.2021 võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagi Raul Johannes Jokiniemi ning K.O.H. vastu summas 95 eurot. Tsiviilhagi on esitatud seoses 16.06.2021 toimunud Tammsaare Xi tankla röövimisega, milles esitati süüdistus Raul Johannes Jokiniemile ja K.O.H.le. Kuivõrd K. O.H. osas on kriminaalasi eraldatud eraldi menetlusse, siis käesolevaga ei saa ega võigi kohus võtta seisukohta, kas esitatud tsiviilhagi on tema osas põhjendatud. Seega hindab kohus alljärgnevalt tsiviilhagi põhjendatust ainult Raul Johannes Jokiniemi osas.
291.Kohtumenetluses jäi AS X esitatud tsiviilhagi juurde ning palus see rahuldada (V kd tl 90, 125). Kaitsja tsiviilhagile vastu ei vaielnud (V kd tl 140 pöördel).
292.Süüdistatava Raul Johannes Jokiniemi ja kannatanu AS-i X vahel ei ole lepingulisi suhteid, mistõttu on tegemist lepinguvälise kahjunõude ehk deliktilise kahju hüvitamise nõude olukorraga.
293.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
294.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.04.2011. a otsuse nr 3-2-1-19-11 p-s 12 selgitanud, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja 68 (77)
1-21-8355 seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.
295.Selle, et süüdistatav pani toime temale etteheidetava röövimise X tanklas, on kohus tuvastanud käesolevas otsuses kuriteokoosseisu tuvastamisel (vt käesoleva otsuse
4.peatükki). Isiku süüditunnistamisel KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi on süüdi tunnistamise üheks eelduseks võõra vallasasja äravõtmine.
296.VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanule AS-ile X tekitati Raul Johannes Jokiniemi poolt otsest varalist kahju (VÕS § 128 lg 3 mõttes) seeläbi, et süüdistatav võttis vägivalda kasutades ära AS-ile X kuuluva sularaha summas 210 eurot. Seega rikuti kannatanu omandi(õigus)t. Kuna antud juhul ei esine mitte ühtegi VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud kahju tekitamise õigusvastasust välistavat asjaolu, siis on Raul Johannes Jokiniemi tekitanud kannatanule AS-ile X kahju õigusvastaselt.
297.VÕS § 1050 lg 1 näeb ette, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
298.VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
299.Kannatanu AS-i X nõue tugineb samadele asjaoludel (toimepandud tanklarööv), millega sisustati süüdistatavale Raul Johannes Jokiniemile etteheidetavat kuriteokoosseisu KarS § 200 lg 2 järgi. Kohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses, et süüdistatav pani toime KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 koosseisule vastava õigusvastase ja süülise kuriteo, mille tagajärjel võttis süüdistatav tahtlikult ära kannatanu varana 210 eurot sularaha. Kuivõrd Raul Johannes Jokiniemi kahtlustatavana kinnipidamisel leiti tema juurest 115 eurot, mis kohtueelses menetluses tagastati kannatanule, siis sel põhjusel esitas AS X tsiviilhagi süüdistatava vastu vaid 95 euro suuruses summas, sest nimetatud summas on talle reaalselt lõppkokkuvõttes kahju tekkinud. Seega ilmselgelt on Raul Johannes Jokiniemi tekitanud AS-ile X kahju, tema tegevus oli õigusvastane ning süüline. Samuti esineb kannatanul tekkinud kahju ning süüdistatava tegevuse vahel põhjuslik seoses. Seetõttu peab Raul Johannes Jokiniemi AS-ile X tekitatud 95 euro suuruse kahju põhjustamise eest ka vastutama.
300.VÕS § 127 lg-s 1 märgitud põhimõtte kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Juhul, kui Raul Johannes Jokiniemi ei oleks AS-ile X kuuluvat tanklat röövinud ning sealt 210 eurot kassaraha kaasa võtnud, ei oleks kannatanule lõppkokkuvõttes 95 euro suurust kahju tekkinud. Selleks, et taastada esialgne olukord, peab Raul Johannes Jokiniemi hüvitama kannatanule AS-ile X 95 eurot.
301.Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ning § 1050 lg 1 alusel tuleb kannatanu AS-i X tsiviilhagi täielikult rahuldada ja mõista Raul Johannes Jokiniemilt AS-i X kasuks välja 95 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda AS-i X tsiviilhagis märgitud arveldusarvele nr EEXXX Swedbank AS-is. VIII Menetluskulud
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud 69 (77)
1-21-8355 süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 2 näeb ette, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kuigi antud kriminaalasjas mõistab kohus süüdi vaid Raul Johannes Jokiniemi ning kohtu tuvastatu kohaselt ei pannud ta röövi toime koos K. O.H.ga, vaid üksi, peab kohus antud juhul siiski arvestama, et K. O.H. osas on kriminaalasja materjalid eraldatud eraldi menetlusse (nr 1-22-3053). Sealjuures kokkuleppemenetluse kohaldamise eesmärgil. Sellel põhjusel kriminaalasja eraldamise taotluse põhistamiseks esitati kohtule ka K.O.H. osas prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkulepe (vt V kd tl 46-49), millest nähtub muuhulgas röövimisega seotud menetluskuludest poole K. O.H. kanda jätmine. Pidades silmas ka asjaolu, et Raul Johannes Jokiniemile ja K.O.H.le esitati süüdistus röövimise ühises toimepanemises, siis on loogiline, et pärast kriminaalasjade eraldamist selle kuriteoga seotud pooled põhjendatud menetluskulud otsustatakse käesolevas kriminaalasjas ning teine pool K.O.H. kriminaalasjas. Seega poole röövimisega seotud põhjendatud menetluskuludest mõistab kohus käesoleva otsusega välja süüdistatavalt Raul Johannes Jokiniemilt, kuid teise poole osas ei saa käesolev kohtukoosseis K.O.H. osas seisukohta võtta, vaid seda teeb kohtukoosseis, kes arutab K. O.H. kriminaalasja, mis on käesolevast kriminaalasjast eraldi menetluseks eraldatud.
303.KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud KrMS §-s 175.
8.1.Kannatanu saamata jäänud töötasu
304.KrMS § 175 lg 1 p 2 näeb ette, et menetluskuluks on mh kannatanule KrMS § 178 kohaselt makstavad summad. Praeguses kriminaalasjas on Harju Maakohtu 03.05.2022. a määrusega (IV kd tl 179-181) hüvitatud riigi poolt kannatanule I. R.le KrMS § 178 lg 1 p 1 mõttes saamata jäänud sissetulek seoses 18.04.2022 toimunud kohtuistungil osalemisega summas 71,22 eurot, millise summa arvas kohus KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel menetluskulude hulka. I. R. on kannatanuks toimepandud röövis. KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p 2 alusel tuleb Raul Johannes Jokiniemil nimetatud kulust riigituludesse tasuda pool ehk 35,61 eurot. Ülejäänud 35,61 euro osas võetakse seisukoht teise kohtukoosseisu poolt K. O.H. eraldatud kriminaalasjas.
8.2.Ekspertiisikulud
305.KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud.
Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud kokku viis ekspertiisi.
307.KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teoga seoses on 15.03.2021 koostatud DNA-ekspertiisi akt nr 21E-GE0183, analüüsimaks, kas xxx korterist leitud pudelikaelalt võetud proovides on tuvastatav kannatanu või Raul Johannes Jokiniemi või kellegi teise riiklikusse DNA-registrisse kantud isiku DNA-d (I kd tl 126-129). Kohtu hinnangul oli nimetatud ekspertiisi läbiviimine vajalik selleks, et tuvastada, kas kannatanut oli selle pudeliga löödud ning kes oli seda teinud. Siinkohal märgib kohus, et nimetatud ekspertiis oli määratud 12.02.2021 (I kd tl 126) ehk vaid neli päeva pärast kannatanu ründe toimumist. Sealjuures kinnitavad tunnistaja I. K., kes oli sündmuskohal käinud üks politseiametnikest, ütlused, et kohapeal ei osutanud mitte keegi sealviibinutest isikule, kes oli kannatanut rünnanud ning asjaolud olid ebaselged (III kd tl 187-187 pöördel). Tunnistaja sõnul võeti sündmuskohalt kaasa üks verejälgedega katkilöödud pudel, mille puhul võis oletada, et sellega pandi kuritegu toime (III kd tl 187 pöördel). Kohtule esitatud Raul Johannes Jokiniemi kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt kuulati ta nimetatud teo osas kahtlustatavana üle alles 15.09.2021 ehk enam kui pool aastat pärast sündmuse toimumist. 70 (77)
1-21-8355
308.Antud ekspertiisiakti lisaks oleva õiendi kohaselt on ekspertiisi maksumuseks 10 analüüsiobjekti tõttu kujunenud 570 eurot (I kd tl 129 pöördel). Sealjuures on ekspertiisiakti kohaselt käsitletud analüüsiobjektidena läbiviidud 10 reaktsiooni (I kd tl 127). Samas nähtub ekspertiisiaktist, et ekspertiisiks on kasutatud sündmuskohalt võetud 4 proovi, ekspertiisiks esitatud kannatanu võrdlusproovi ning riiklikust DNA-registrist saadud süüdistatava DNA-profiili (I kd tl 126 pöördel) ehk kokku on analüüsitud tegelikkuses 5 proovi.
309.Riigikohtu kriminaalkolleegium on 07.12.2012. a määruse nr 3-1-1-120-12 p-s 6.2 väljendanud järgmist seisukohta: Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgesõnaliselt öelnud, et ekspertiisi maksumus kujuneb eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud objekti arvu, mitte muude asjaolude, nt läbiviidud reaktsioonide arvu, alusel.
310.Eelnevast Riigikohtu lahendist nähtuvalt tuleb ekspertiisiakti nr 21E-GE0183 puhul lugeda selle maksumuseks 5 analüüsiobjekti tõttu 5 x 57 eurot = 285 eurot, mitte õiendis märgitud 570 eurot (I kd tl 129 pöördel). Seega tuleb antud ekspertiisi puhul mõista 285 eurot välja Raul Johannes Jokiniemilt (kuivõrd ekspertiis oli vajalik seoses vaid teda puudutava süüdistusega) ning seda ületav summa ehk 285 eurot tuleb jätta riigi kanda.
311.Tanklarööviga seoses on 09.07.2021 koostatud DNA-ekspertiisi akt nr 21E-GE0612 (II kd tl 72-81). Sellest nähtuvalt on DNA-ekspertiis läbi viidud rahatähtedelt võetud puuteproovide osas ning soovitud on teada saada, kas mõnelt proovilt leitav DNA-profiil on kokkulangev mõne riiklikus DNA-registris oleva DNA-profiiliga või Raul Johannes Jokiniemi, K.O.H. või kannatanu I. R. DNA-profiiliga (II kd tl 73). Kohtu hinnangul oli nimetatud ekspertiis vajalik tõendamaks seda, kes võis olla toime pannud röövi, mistõttu oli ekspertiisi läbiviimine põhjendatud. Eeltoodud Riigikohtu määrusele asjas nr 3-1-1-12012 tuginedes ei saa aga põhjendatuks pidada ekspertiisi maksumust summas 2166 eurot (II kd tl 80). Nimelt on maksumuse kujunemisel arvestatud 38 analüüsiobjekti hinnaga (II kd tl 80), kuigi ekspertiisiaktist nähtuvalt kasutati rahatähtedelt võetud 28 proovi ning I. R. võrdlusproovi (lisaks juba riiklikust DNA-registrist saadud Raul Johannes Jokiniemi ja K. O.H. DNA-profiilidele – II kd tl 74-75). Seega tuleks ekspertiisiakt nr 21E-GE0612 puhul lugeda selle maksumuseks kokku 29 analüüsiobjekti tõttu 29 x 57 = 1653 eurot, mitte õiendis märgitud 2166 eurot (II kd tl 80). See tähendab, et 1653 eurot ületavas ehk 513 euro osas tuleb nimetatud ekspertiisi kulu jätta riigi kanda. Põhjendatud ekspertiisitasust summas 1653 eurot kuulub 1⁄2 ehk 826,50 eurot väljamõistmisele Raul Johannes Jokiniemilt ning teine sama suur osa jääb otsustamiseks K. O.H. osas eraldatud kriminaalasjas.
312.27.08.2021. a DNA-ekspertiisi akti nr 21E-GE0731 (II kd tl 82-87) kohaselt on hinnatud tõepärasuhet eelnevas ekspertiisis analüüsitud ühelt rahatähelt võetud proovist saadud DNA-profiili osas, mille puhul ei saanud välistada Raul Johannes Jokiniemilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kohus leiab, et ka selle ekspertiisi läbiviimine oli põhjendatud, kuivõrd oli vajalik kindlaks teha, kui tõenäoline on, et selles proovis, konkreetselt rahatähelt, leiti Raul Johannes Jokiniemi DNA-d. Seega oli antud ekspertiis vajalik tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks. Kuivõrd analüüsiti tõepärasuhet vaid ühe proovitulemuse osas ning ka ekspertiisi maksumuse osas on võetud aluseks ühe analüüsiobjekti maksumus, peab kohus põhjendatuks kogu antud ekspertiisi maksumust summas 57 eurot (II kd tl 86). Sellest 1⁄2 ehk 28,50 eurot kuulub väljamõistmisele Raul Johannes Jokiniemilt ning teine sama suur osa jääb otsustamiseks K. O.H. osas eraldatud kriminaalasjas. 71 (77)
1-21-8355
313.Tanklarööviga seoses viidi kohtueelses menetluses läbi veel üks DNA-ekspertiis. Nimelt nähtub 09.07.2021. a DNA-ekspertiisi aktist nr 21E-GE0620 (II kd tl 182-189), et eksperdile esitati analüüsimiseks K. O.H. sõidukist leitud relvataoliselt esemelt võetud proovid ning sooviti teada, kas need on kokkulangevad mõne juba riiklikkuse DNA-registrisse kantud isiku, K.O.H., Raul Johannes Jokiniemi või kannatanu DNAprofiiliga (II kd tl 182). Kohtu hinnangul oli nimetatud ekspertiisi teostamine vajalik, sest tuli tuvastada, kas seda relvataolist eset kasutati tanklaröövi toimepanemisel ning kui jah, siis kes seda täpselt on kasutanud. Kuid taaskord ei saa kohus põhjendatuks pidada nimetatud ekspertiisi maksumust summas 342 eurot (II kd tl 188), sest ekspertiisiks anti menetleja poolt üle 4 relvataoliselt esemelt võetud proovi (kannatanu ning kahtlustatavate DNA-profiilid olid eksperdil juba varasemast olemas – II kd tl 183), mistõttu oli analüüsiobjekte kokku 4, mitte 6 (nagu märgitud õiendis ekspertiisi maksumuse kohta – II kd tl 188). Seega tuleks ekspertiisiakti nr 21E-GE0620 puhul lugeda selle maksumuseks 4 x 57 = 228 eurot, mitte õiendis märgitud 342 eurot (II kd tl 80). See tähendab, et 228 eurot ületavas ehk 114 euro osas tuleb antud ekspertiisi kulu jätta riigi kanda. Põhjendatud ekspertiisitasust summas 228 eurot kuulub 1⁄2 ehk 114 eurot väljamõistmisele Raul Johannes Jokiniemilt ning teine sama suur osa jääb otsustamiseks K.O.H. osas eraldatud kriminaalasjas.
314.Käesolevas kriminaalasjas on Raul Johannes Jokiniemi osas läbi viidud ka kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis (akt nr 7/19 – II kd tl 150-177). Nimetatud ekspertiisi teostamine oli vajalik selleks, et hinnata, kas Raul Johannes Jokiniemi on süüvõimeline, täpsemalt süüdiv KarS § 34 mõttes. Ekspertiisi maksumuseks on kahe eksperdi töö tõttu kujunenud 1267,80 eurot (II kd tl 174-177), mis kuulub täielikult väljamõistmisele Raul Johannes Jokiniemilt.
315.Seega kokku on praeguses kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega seotud kulud, mis ei jää riigi kanda ning kuuluvad KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p 3 alusel väljamõistmisele just Raul Johannes Jokiniemilt, olnud 285+826,50+28,50+114+1267,80=2521,80 eurot.
316.Ülejäänud ekspertiisikulude puhul kokku summas 826,50+28,50+114=969 eurot võetakse seisukoht teise kohtukoosseisu poolt K. O.H. eraldatud kriminaalasjas.
317.Riigi kanda jääb aga DNA-ekspertiiside teostamise põhjendamatu maksumus, s.t kokku 285+513+114=912 eurot.
8.3.Määratud kaitsja tasu
318.Ühtlasi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks ka KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Raul Johannes Jokiniemile on riigi õigusabi korras osutatud määratud kaitsjana õigusabi kohtueelses menetluses esialgu vandeadvokaadi Jugans Grossmanni ning seejärel juba Siim Mõistliku poolt, sh kohtumenetluses. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsjate kulud õigusabi osutamise eest olnud kokku 985,02 eurot (71,82+86,40+54+64,80+64,80+140,40+64,80+438 eurot – II kd tl 190-213). Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu kokku olnud 3637,20 eurot (3210+427,20 eurot – V kd tl 115-117, 130-131). Seega kokku tuleb Raul Johannes Jokiniemil määratud kaitsja tasu ja kuludena KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel tasuda menetluskuluna riigituludesse 4622,22 eurot.
8.4.Sundraha
319.Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 näeb ette, et kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Käesoleval juhul teeb kohus Raul Johannes Jokiniemi suhtes 72 (77)
1-21-8355 süüdimõistva otsuse kolme erineva karistusseadustiku paragrahvi järgi. KarS § 4 lg-d 2 ja 3 arvestades on nendest raskeim süüdimõistmine röövimises KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi, mille puhul on tegemist esimese astme kuriteoga. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal ehk 21.06.2022 kehtib Vabariigi Valitsuse 09.12.2021. a määrus nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestati alates 01.01.2022 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Seega tuleb Raul Johannes Jokiniemil KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 175 lg 1 p 9 alusel tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1635 eurot.
8.5.Kokkuvõte
320.Eeltoodu kokkuvõtteks mõistab kohus KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4 ja 9, § 178 lg 1 p 1 ning § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel Raul Johannes Jokiniemilt riigi kasuks menetluskuludena välja kannatanu saamata jäänud töötasuna 35,61 eurot, ekspertiisikuludena 2521,80 eurot, määratud kaitsja tasuna 4622,22 eurot ning sundrahana 1635 eurot ehk kokku 8814,63 eurot.
321.Sealjuures ei pea kohus põhjendatuks Raul Johannes Jokiniemi kaitsja taotlust KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda (vt V kd tl 140 pöördel). KrMS § 180 lg 3 esimese ja teise lause kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kohus võib jätta osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Kaitsja hinnangul tuleks osa kuludest jätta riigi kanda, sest Raul Johannes Jokiniemil pole vara ega tööd ning ta peab tõenäoliselt kandma pikaaegset vanglakaristust. Esmalt märgib kohus, et kohtule pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kaitsja väidet selle kohta, et Raul Johannes Jokiniemil puudub vara. Kuigi süüdistataval puudub töökoht, ta on praeguseks vahi all viibinud umbes aasta ning kohus mõistis talle lõplikuks liitkaristuseks 11 aasta 1 kuu pikkuse vangistuse (millest käesolevaks on ära kandmata ca 10 aastat), ei ole nimetatud asjaoludel põhjust jätta menetluskulusid riigi kanda. Vastasel korral peaks kohus alati isikut pikaaegse reaalse vangistusega karistades jätma menetluskulud mingis osas riigi kanda. Kohus seda põhjendatuks aga ei pea. Süüdistatav on noor, ülalpeetavaid tal ei ole. Tal ei ole kohtule teadaolevalt ühtegi takistust töötamaks juba vangistuse ajal. Rääkimata sissetuleku teenimisest pärast karistuse ärakandmist. Sealjuures pole välistatud, et kuigi tal hetkel sissetulek puudub, siis on tal muud vara, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Ühtlasi võivad tema noorust silmas pidades aidata teda kohustuste täitmisel ka tema vanemad või teised lähedased selleks, et vabanedes ei oleks tal riigi ees kohustusi või oleksid need võimalikud väiksed. Kuid nagu märgitud, siis pelgalt asjaolu, et isik peab kandma pikaaegset vangistust, ei saa pidada piisavalt mõjuvaks põhjuseks, miks peaks jätma osa menetluskuludest riigi kanda. Arvestades eelnevalt ka eelkõige karistuse juures esiletoodud asjaolusid süüdistatava varasema käitumise (karistatuse) ning ka tema võimaliku eripreventiivse mõjutamise osas, ei näe kohus, et praegu menetluskuludest osa riigi kanda jätmine omaks sedavõrd kaalukat positiivset mõju isiku resotsialiseerumisväljavaadetele, et menetluskulude vähendamine oleks antud juhul põhjendatud. Ühtlasi märgib kohus, et süüdistataval on keskharidus. Seega arvestades tema vanust ja haridustaset, on kohtu hinnangul isegi pärast vanglast vabanemist nii töötahte kui ka kohustuste täitmise tahte olemasolu korral võimalik süüdistataval mõistliku aja jooksul kõik riigile tekitatud menetluskulud tasuda.
322.Kannatanu saamata jäänud töötasust 35,61 euro ning ekspertiisikuludest 969 euro ehk kokku 1004,61 euro osas võetakse seisukoht aga teise kohtukoosseisu poolt K.O.H. eraldatud kriminaalasjas.
Riigi kanda jääb põhjendamatute ekspertiisikuludena kokku 912 eurot. 73 (77)
1-21-8355
8.6.Menetluskulude hüvitamise tähtaeg
324.KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 417 lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS-is sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Seega tuleneb eelmärgitud sätetest, et üldreeglina tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
325.Kuigi ei süüdistatav ega tema kaitsja ei taotlenud kohtult, et süüdimõistva kohtuotsuse korral võimaldaks kohus süüdistataval menetluskulusid tasuda pikema aja kui ühe kuu jooksul (V kd tl 140 pöördel-141), leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud anda süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud pikema perioodi jooksul. Siinkohal märgib kohus lisaks, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral väljendanud seisukohta, mille kohaselt KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2016. a määrus nr 3-1-1-47-16, p 7 ja 07.12.2012. a määruse nr 3-1-1-120-12, p 7). Arvestades praegusel juhul Raul Johannes Jokiniemilt riigi kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust – 8814,63 eurot, ning asjaolu, et võrdlusena oli Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel 2022. a I kvartalis 1593 eurot, oleks eelnimetatud menetluskulude summa tasumine ka töötavale ja Eesti keskmist palka teenivale isikule ühe kuu jooksul üldjuhul raskendatud (s.o sääste või muud vara kasutamata) või koguni mõeldamatu. Neid asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et kuigi menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmine pole kaitsja esitatud argumentidel põhjendatud, siis KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Raul Johannes Jokiniemil tasuda menetluskulud maksimaalse võimaliku perioodi ehk ühe aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumist. IX Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid
326.KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsust tehes lahendama küsimuse ka sellest, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.
327.Süüdistusakti punktis 6 on prokurör märkinud eraldi alapealkirjade all objektid ning proovid, mille suhtes tuleb võetavad meetmed otsustada. Kohtuvaidlustes täpsustas prokurör, et K.O.H. eraldatud kriminaalasjas nr 1-22-3053 lahendatakse ühise röövimise süüdistusega seonduvalt vaid K. O.H. rahakotist leitud ja äravõetud 100 euro edasine saatus (V kd tl 138-138 pöördel), mistõttu muus osas tuleb seisukoht võtta käesoleval kohtukoosseisul.
328.Kohus nõustub prokuröri ja kaitsjaga (V kd tl 138 pöördel, 141) selles, et kõik Xi tankla sündmuskoha vaatluse käigus võetud tallamustri tõmmised želatiinkiledel (14 tk – vt I kd tl 166 ning II kd tl 112-121) ning erinevad proovid (16.06.2021. a asitõendite vaatluse käigus Versace jopelt võetud 6 proovi ning selle taskust leitud kummikindalt võetud 3 proovi ja korgilt võetud 1 proov (II kd tl 97-99); 19.06.2021. a asitõendi vaatluse käigus katkistelt päikseprillidelt võetud 4 proovi; 16.06.2021 kannatanu I. R. läbivaatusel võetud 5 proovi (II kd tl 2) ning 22.06.2021. a asitõendi vaatluse käigus mütsilt võetud 1 proov, triibuliselt jopelt võetud 5 proovi ja parukalt võetud 2 proovi), mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (vt akt nr 21ATH11268 – V kd tl 7879), tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada. Tegemist on kuriteojäljest valmistatud jäljendite või tõmmistega, mis on saadud menetlustoimingute käigus ning nendel puudub pärast kohtuotsuse jõustumist nii menetluslik kui ka majanduslik 74 (77)
1-21-8355 väärtus.
329.Ühtlasi täpsustab kohus siinkohal, et kuigi süüdistusaktis on märgitud, et vajalik on võtta seisukoht mh 22.06.2021 asitõendi vaatluse käigus relvataoliselt esemelt võetud proovide osas, mis on saadetud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, siis kohtule prokuröri poolt üle antud asitõendite üleandmise-vastuvõtmise aktidest ei nähtu, et nimetatud proovid asuksid praegu asitõendite hoidlas (V kd tl 76-79). Arvestades, et 09.07.2021. a ekspertiisiakti nr 21E-GE0620 kohaselt esitati ekspertiisiks neli relvataoliselt esemelt võetud puuteproovi ning akti kohaselt kasutati need ekspertiisi käigus ära (II kd tl 182, 184), siis pole ka võimalik, et need asitõendite hoidlas asuksid. Ühtlasi puudub seetõttu kohtul praeguseks vajadus võtta nendega toimimise osas seisukoht.
330.Versace Jeans Couture kuldset tooni mustriga jope, valget värvi tuub Loreal casting Creme Gloss, sinine müts, lilla triibuline jope, tume pintsak, valge Sangari särk, riidest ninarätik, tumesinised viigipüksid, püksivöö, sinine triiksärk, mustad kingad ning avatud sigaretipakk viie sigaretiga, mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (vt asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH12091 ning nr 21ATH11268 – V kd tl 77 ja 78), tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist tagastada Raul Johannes Jokiniemile, saates need kinnipidamisasutusse tema isiklike asjade juurde lisamiseks. Selliselt äravõetud esemetega toimimist taotlesid sealjuures nii prokurör kui ka süüdistatava kaitsja (V kd tl 138 pöördel, 141).
331.Kuivõrd Raul Johannes Jokiniemil olid 16.06.2021 kell 03.58 kahtlustatavana kinnipidamisel seljas tumesinised viigipüksid, püksivöö, sinine triiksärk ja jalas mustad jalanõud ning kaasas veel ka lahtine sigaretipakk (vt II kd tl 89, 93-96), siis saab eeldada, et ta on nende esemete omanik, kuid vähemasti seaduslik valdaja.
332.K. O.H. kasutuses olnud sõiduki läbiotsimise alguses avaldas K. O.H., et ta soovib välja anda Raul Johannes Jokiniemi poolt autosse jäetud koti (II kd tl 26). Läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti sellest kotist lilla triibuline jope, tume pintsak, valge Sangari särk ning riidest ninarätik (II kd tl 26-27). Seega saab ka nimetatud esemete osas eeldada, et nende omanik või vähemasti seaduslik valdaja on Raul Johannes Jokiniemi.
333.Võttes arvesse, et röövi kuriteokoosseisu analüüsi juures leidis kohus, et Raul Johannes Jokiniemi kandis seda toime pannes peas sinist mütsi, mis leiti sealjuures samuti K. O.H. sõidukist (II kd tl 26), saab ka antud mütsi puhul eeldada, et see kuulub Raul Johannes Jokiniemile. Ühtlasi tuvastas kohus eelnevalt, et röövi toimepanemise ajal kandis Raul Johannes Jokiniemi lilla jope all omakorda Versace Jeans Couture kuldset tooni mustriga jopet, mis leiti Elektri 1a territooriumilt garaažihoone juurest, kuhu süüdistatav oli selle politsei eest põgenedes maha jätnud (I kd tl 193-194, fotod nr 6-14 CD-plaadil, mis asub I kd tl 197). Jopega samast kohast leiti ka valget värvi tuub kirjaga Loreal casting Creme Gloss (vt lisaks fotod nr 15 ja 16). Sealjuures äratuntavalt Loreali kirjaga juuksevärvi paberpakend leiti K. O.H. kasutuses olnud sõiduki läbiotsimisel sõiduki tagumise istme ees olevalt põrandamatilt, kust leiti mh ka eelmainitud sinine müts (vt läbiotsimisprotokolli fototabelilt fotod nr 14 ja 15– II kd tl 29 asuval CD-plaadil). Seetõttu saab ka nii Versace Jeans Couture kuldset tooni mustriga jope kui ka valget värvi Loreal casting Creme Gloss kirjaga tuubi puhul eeldada, et need kuuluvad Raul Johannes Jokiniemile.
334.Röövi toimepanemisel kasutatud paruka ning kummikinnaste (2 tk) osas taotles prokurör nende konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahenditena ning seejärel nende hävitamist, sest tegemist on väärtusetute esemetega (V kd tl 138 pöördel). KarS § 83 lg 1 näeb ette, et kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Kõik need esemed asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (parukas akti nr 21ATH12091 alusel – V kd tl 77 ning kummikindad 75 (77)
1-21-8355 akti nr 21ATH11268 – V kd tl 79). Siinkohal märgib kohus, et üks kummikinnastest leiti K. O.H. sõiduki läbiotsimise koos teiste röövi toimepanemisel kasutatud esemetega (nt mütsi ja parukaga – vt II kd tl 26-28; fototabeli fotod nr 13, 14 ja 41 – II kd tl 29 CD-plaadil) ning teine Versace jope, mida Raul Johannes Jokiniemi kandis röövimise toimepanemisel, taskust (vt II kd tl 98, 109-110). Kohus leiab, et kõik nimetatud esemed tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida, sest neid kasutati Raul Johannes Jokiniemi poolt tanklaröövi toimepanemisel. Saab eeldada, et need kuuluvad just Raul Johannes Jokiniemile. Kuivõrd tegemist on esemetega, mille eesmärgiks oli enda isiku varjamine ning neid esemeid ei vaja isik igapäevaelus, ei pea kohus põhjendatuks nende tagastamist süüdistatavale, vaid leiab, et need tuleb konfiskeerida. Samuti nõustub kohus prokuröriga selles, et need esemed (sh parukas riigi jaoks) on majandusliku väärtuseta, mistõttu tuleb need pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.
335.D. A. vastu kuriteo toimepanemisel kasutatud pudelikaela puhul taotles prokurör selle hävitamist (V kd tl 138 pöördel). Antud pudelikael asub asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH07040 kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (V kd tl 76). Kuigi ka pudelikaela kasutas Raul Johannes Jokiniemi kuriteo (D. A. kehalise väärkohtlemise) toimepanemisel, siis nähtub kohtule esitatud tõenditest, et nimetatud pudel oli sündmuskohal, millisel aadressil Raul Johannes Jokiniemi ei elanud, vaid viibis seal vaid ühe tunnistaja kutsel. Arvestades, et tegemist on katkise pudeli osaga, mistõttu on see väärtusetu asi ning selle omaniku või seadusliku valdaja kindlakstegemine pole mõistlik, kuid eelduslikult polnud tegemist pudeliga, mille sündmuskohale oleks kaasa võtnud Raul Johannes Jokiniemi, ei saa kohus seda KarS § 83 lg 1 alusel küll konfiskeerida, kuid määrab, et see tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist siiski väärtusetu esemena hävitada, sest kohtule teadaolevalt pole ka keegi teine (eelkõige korteris elanud või tol hetkel viibinud isik) taotlenud selle tagastamist.
336.K. O.H. kasutuses olnud sõiduki läbiotsimisel 16.06.2021 leiti sõiduki vasakpoolselt tagumiselt istmelt ka 3 meditsiinilist näomaski (II kd tl 27-28), mis käesoleval ajal asuvad asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH11268 kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (V kd tl 78-79). Protokolli lisaks oleva fototabeli (eraldi CD-plaadil – II kd tl 29) fotodelt nr 13 ja 14 nähtub, et need maskid olid sõiduki istmel laiali. Maskidest tehtud eraldiseisvatelt fotodelt nr 36, 37 ja 40 nähtub, et need on osaliselt määrdunud ja/või kortsus ega näe välja kasutuskõlblike ehk uhiuutena. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist väärtusetute esemetega, sisuliselt prügiga. Kuivõrd need maskid leiti K. O.H. kasutuses olnud sõidukist, võivad need kuuluda temale. Samas arvestades, et sellest sõidukist leiti ka Raul Johannes Jokiniemile kuuluvaid esemeid ning ka röövimise toimepanemise ajal kandis Raul Johannes Jokiniemi sarnast maski, ei ole välistatud, et viimane on nende omanikuks. Hoolimata asjaolust, et need maskid võisid kuuluda kas K.O.H.le või Raul Johannes Jokiniemile, pole kohtu hinnangul antud juhul mõistlik selgitada välja kasutute maskide omanikku või seaduslikku valdajat ning neid siis õigustatud isikule tagastada. Seda just põhjusel, et neid maske ei saa ega tohikski enam kasutuskõlbmatuks muutumise tõttu kasutada. Seega kuivõrd tegemist on kasutuskõlbmatute ja seetõttu väärtusetute esemetega, määrab kohus, et need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. See tähendab, et kaitsja taotlus maskide tagastamiseks süüdistatavale jääb rahuldamata.
337.18.06.2021 ehk kaks päeva pärast röövi toimumist ning K.O.H. sõidukis toimunud läbiotsimise teostamist andis K. O.H. menetlejale üle tumesinise raamiga tumedate klaasidega päikeseprillid (II kd tl 63). Neid vaadeldi 14.07.2021. a vaatlusprotokollis (II kd tl 64-65). Tegemist on täiesti tervete päikseprillidega, mille osas protokollis on märgitud, et raamid on musta värvi plastikust (II kd tl 64). Neid samu päikseprille on kajastatud ka 29.07.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 122, 124-125; vt ka fototabeli fotod nr 58-65, 92-94, 98, 100-102 ja 105-107 CD-plaadil II kd tl 127). Praegu asuvad need 76 (77)
1-21-8355 päikseprillid (koos muude riietusesemetega, millega pandi toime röövimine) asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH12091 kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (V kd tl 77). Arvestades, et K.O.H. sõnul kuuluvad need päikseprillid Raul Johannes Jokiniemile (V kd tl 56) ning neid kasutati viimase poolt ka röövi toimepanemisel, võib eeldada, et nende omanikuks on Raul Johannes Jokiniemi, mistõttu kohus määrab, et need päikseprillid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist tagastada Raul Johannes Jokiniemile, saates need kinnipidamisasutusse tema isiklike asjade juurde lisamiseks.
338.Lõpetuseks selgitab kohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125 märgitule tuginedes, et kõikide DVD- või CD-plaatidel kohtule esitatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2 alusel on nimetatud materjalid kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi sellekohast otsustust.
Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Ardo Aari Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) T. Raja Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
Muudetud RKK 18.10.22 ja RK 06.04.23 otsustega
77 (77)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.