Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine
1-24-4898 27. aprill 2026 Eesistuja Saale Laos, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp Kriminaalasi Leo Rätte süüdistuses KarS § 137 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2025. a otsus - Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ken Kiudorf, kassatsioon; - Leo Rätte kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo, kassatsioon 25. veebruar 2026, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2025. a otsus osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse Leo Rätte süüditunnistamises ja karistamises KarS § 137 lg 1 järgi, mõistis süüdistatavale uue karistuse, hüvitas talle enne apellatsioonimenetlust tekkinud kaitsjatasu 6405 euro suuruses summas ning mõistis tema kasuks välja menetluskulu hüvitise apellatsioonimenetluse kulude katteks.
2.Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
3.Asendada 15. aprillil 2023 toime pandud eraviisilise jälitustegevuse ulatust ja süsteemsust käsitlevad ringkonnakohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse p-s 18 toodud põhjendustega.
7.Mõista Eesti Vabariigilt Leo Rätte kasuks välja kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 558 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Leo Rättet süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 137 lg 1 järgi selles, et ta: a) paigaldas
15.aprillil 2023 kannatanu varjatud jälgimiseks videokaamera magamistoa narivoodi madratsi vahele selliselt, et see jäädvustas voodi peatsis kannatanu tegevust; b) jälgis vähemalt 23. juulist 2023 kuni
1-24-4898
19.veebruarini 2024 kannatanu tegevust ning kogus tema kohta andmeid, kasutades selleks kannatanu tahvelarvutit ja Google’i kontot ning rakendusi Google Maps ja Google Photos. Kannatanu jälgimine tema kohta andmete kogumise eesmärgil on varjatud jälgimine kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1265 mõttes ning süüdistataval puudus selleks nii seaduslik õigus kui ka kannatanu nõusolek.
2.L. Rättet süüdistati ka KarS § 206 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, milles maakohus mõistis süüdistatava õigeks. Selles osas kassatsioonimenetlust ei toimu. Maakohtu otsus
3.Tartu Maakohus tunnistas 10. jaanuari 2025. a otsusega L. Rätte süüdi KarS § 137 lg 1 järgi, karistas teda aasta ning kahe kuu pikkuse vangistusega, arvas kahtlustatavana kinnipidamise aja (ühe päeva) karistusaja hulka ja jättis ärakandmata karistuse tingimisi täitmisele pööramata. Maakohus leidis järgmist.
4.15. aprillil 2023 paigutas süüdistatav kannatanu jälgimiseks tema magamisaseme kohale videokaamera. Kaamera paigaldamist ta kannatanuga ei kooskõlastanud. Lisaks jälgis süüdistatav tema valdusesse jäänud kannatanu tahvelarvuti abil kannatanu Google’i konto kaudu viimase asukohaandmeid. Seda tegi ta 18. augustil ja 1. septembril 2023 rakenduses Google Maps ning
16.juunil, 18. augustil ja 1. septembril 2023 ning 19. veebruaril 2024 rakenduses Google Photos. Kirjeldatud tegevus on varjatud jälgimine, milleks süüdistataval ei olnud seaduslikku alust. L. Rätte jälgis endise elukaaslase tegemisi, asukohta ja suhtlust kavatsetult. Süüdistuses kirjeldatud tegude kogum on eraviisiline jälitustegevus KarS § 137 lg 1 mõttes. L. Rätte vastutust ei välista videofailide ähmasus ega see, et kannatanu avastas kaamera järgmisel ööl. Apellatsioon
5.Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, taotledes kaitsealuse õigeksmõistmist ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Ringkonnakohtu otsus
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 28. augusti 2025. a otsusega maakohtu lahendi L. Rätte süüditunnistamises KarS § 137 lg 1 järgi kannatanu varjatud jälgimises Google’i rakenduste kaudu, karistuse mõistmises ja kaitsjatasu hüvitamise ulatuse osas. Süüdistatavat karistati 100 päevamäära (4272 euro) suuruse rahalise karistusega ning loeti KarS § 68 lg 1 kohaselt lõplikuks karistuseks 4143 eurot 84 senti. Enne apellatsioonimenetlust tekkinud kaitsjatasu otsustati süüdistatavale hüvitada 6405 euro suuruses summas. Lisaks mõisteti tema kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 3522 eurot 75 senti. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus märkis järgmist.
7.Maakohtuga saab nõustuda selles, et süüdistatav pani 15. aprillil 2023 kaamera paigaldamisega toime kannatanu varjatud jälgimise. Süüdistatava tegevuse käsitamiseks KarS §-s 137 sätestatud kuriteona peab see olema piisavalt ulatuslik ja süsteemne. L. Rätte tegevus oli süüteokoosseisu täitmiseks vajalikul määral ette valmistatud. Süüdistatava ja tunnistaja ütlused pole usaldusväärsed selles, et kaamerat ei paigaldatud kannatanu jälgimiseks.
8.Muude kannatanu jälgimist puudutavate tegude tuvastamisel tugines maakohus ekslikult sideandmetele. Menetleja soovis kindlaks teha tahvelarvuti ning kannatanu Google’i kontole logimise internetiprotokolli aadresside (edaspidi IP-aadress) lõppkasutaja, tehes selleks 19. ja 23. aprillil 2024 2(8)
1-24-4898 Telia Eesti AS-ile ning Elisa Eesti AS-ile päringud. Maakohus järeldas mh IP-aadresside lõppkasutaja andmeid kajastavale sideettevõtjalt saadud 24. aprilli 2024. a andmete protokollile toetudes, et L. Rätte jälgis tahvelarvutis rakenduste Google Photos ja Google Maps kaudu kannatanut. Tuleb eeldada, et telekommunikatsiooniteenuse osutajad säilitasid menetleja päringus näidatud sideandmeid elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111 alusel. ESS § 1111 pole EL-i õigusega kooskõlas ja selles normis nimetatud sideandmete säilitamine ning kasutamine kriminaal- ja väärteomenetluses on välistatud seni, kuni nende kogumise kohustust loov regulatsioon viiakse kooskõlla EL-i õigusega (RKKK 18.06.2021, 1-16-6179/111, p 105). Kuivõrd L. Rätte sideandmeid säilitati õigusvastaselt ja ESS § 1111 oleks tulnud jätta kohaldamata, poleks maakohus tohtinud sideandmetele tugineda. Õigusvastane sekkumine süüdistatava eraelu puutumatusesse on oluline ja tahtlik rikkumine, mistõttu on sideettevõtjalt saadud 24. aprilli 2024. a andmete protokoll ja sama kuupäevaga asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-ga lubamatud tõendid.
9.Süüdistatava ütluste kohaselt ta tahvelarvutit ei kasutanud ning muud tõendid süüdistuse väiteid ei kinnita. Seega langeb ära etteheide kannatanu jälgimise kohta tema tahvelarvuti abil ja Google’i kontot ning tarkvararakendusi kasutades. Osutatud muudatus ei too kaasa süüdistatava õigeksmõistmist, sest tema süü on tõendatud 15. aprillil 2023 toime pandud eraviisilises jälitustegevuses.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kassatsioonid
10.Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid nii prokuratuur kui ka kaitsja.
11.Prokuratuur taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Kassaator märgib, et sideandmete lauskogumise ja -talletamise keeld puudutab selliseid liiklus- ja asukohaandmeid, mida praeguses asjas ei kasutatud. 19. ja 23. aprilli 2024. a päringud tehti KrMS § 901 lg 1 alusel IP-aadresside lõppkasutaja tuvastamiseks. Nende andmete säilitamine ja kogumine pole EL-i õigusega vastuolus (osutatud 1-16-6179/111, p 45). Seepärast on päringutega saadud teabe põhjal koostatud protokollid ning DVD lubatavad tõendid. Tõendite lubamatuks tunnistamise tõttu jäeti süüdistatav põhjendamatult süüdi tunnistamata selles, et ta jälgis kannatanut varjatult tahvelarvuti abil ja Google’i konto ning tarkvararakenduste kaudu. Põhjendamatu on ka kergema karistuse mõistmine ja täiendava menetluskulu hüvitamine.
12.Kaitsja taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist, kaitsealuse õigeksmõistmist ning menetluskulude jätmist riigi kanda. Kassaator märgib, et süüdistatav ei paigaldanud kaamerat kannatanu jälgimiseks. Ta rääkis kaamerast ning selle paigaldamise soovist kannatanule ning tema tegevus ei täida eraviisilise jälitustegevuse objektiivset ega subjektiivset kuriteokoosseisu. Süüdistatava ütlusi pole kummutatud ning tema süüdiolekus tekkinud kahtlusi ei ole veenvalt kõrvaldatud. Ka ei osuta süüdistatava tegevus jälitustegevusele iseloomulikule andmete töötlemise intensiivsusele (RKKK 20.11.2015, 3-1-1-93-15, p 90). Maakohus käsitas eraviisilise jälitustegevusena süüdistatavale etteheidetavat käitumist kogumis. Ringkonnakohus oleks pidanud seetõttu hindama, kas 15. aprillil 2023 aset leidnud üht tegu saab olemuselt, mahult ja süsteemsuselt käsitada kriminaalkorras karistatava käitumisena. Kassatsioonivastused
13.Prokuratuur on seisukohal, et kaitsja kassatsiooni rahuldamiseks pole alust. Kaitsja kordab seisukohti, millele on vastatud. Kohtud leidsid põhjendatult, et süüdistatav paigaldas kaamera kannatanu jälgimiseks ning tal ei olnud selleks seaduslikku alust. Süüdistatava vastutust ei välista 3(8)
1-24-4898 kaamera avastamine juba esimesel ööl ega ka salvestiste hägusus. Kaamera paigaldamise viis on piisav selleks, et võrrelda seda professionaalse jälitustööga. Samuti oli kannatanu elu pärast kaamera avastamist oluliselt häiritud.
14.Kaitsja prokuratuuri kassatsiooniga ei nõustu ning leiab, et sideandmeid pole lubatud L. Rätte süü tuvastamiseks kasutada. Prokuratuur pole tõendanud ega näidanud, et tegemist on KrMS § 901 lg-s 1 nimetatud andmetega. Ka jätab prokuratuur tähelepanuta Euroopa Kohtu (EK) 2. märtsi 2021. a otsuse C-746/18 p-s 34 toodud selgitused. 19. ja 23. aprilli 2024. a päringute vastused, sideettevõtetelt saadud 24. aprilli 2024. a andmete protokoll ning asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-ga sisaldavad lisaks kasutaja identiteedi andmetele ka muud teavet. Seega annavad need teavet konkreetsete sideseansside ja järelikult ka inimese eraelu kohta. Kindlasti on selliste andmetega tegemist Google Ireland Limitedile tehtud päringu ja temalt saadud vastuse puhul. Ringkonnakohus jättis nimetatud teabe õigesti kõrvale.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Kolleegium põhjendab kõigepealt seda, miks on L. Rätte süüditunnistamine 15. aprillil 2023 toimepandus seaduslik (I). Seejärel selgitab kolleegium, kuidas ringkonnakohus eksis sideettevõtjalt saadud andmete protokolli ja asitõendi vaatlusprotokolli ning selle lisa tõendina lubatavust hinnates (II). Pärast seda saab kokku võtta kassatsioonimenetluse tulemuse (III) ja lahendada kaitsja taotluse kassatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks (IV). I
16.Süüdistuse kohaselt jälgis L. Rätte kannatanut varjatult nii magamistuppa peidetud kaamera kui ka kannatanu Google’i konto ja tarkvararakenduste kaudu. Kohtud on üksmeelel selles, et kaamera abil kannatanu varjatud jälgimine on tõendatud. Erinevalt kaitsjast ei sedasta kolleegium nimetatud teo puhul kohtuotsustes argumentatsioonilünki ega vastuolusid, mis lubaksid kõneleda faktiliste asjaolude tuvastamisel aset leidnud kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest ning süüdistatavale etteheidetava tegevuse tõendamatusest (RKKK 23.02.2026, 1-24-5284/43, p 21). Kohtute seisukohad on ses küsimuses selged, ammendavad ja vastuoludeta.
17.Nõustumisväärne on ka kohtute järeldus, mille kohaselt täidab kannatanu varjatud jälgimine kaameraga KarS § 137 lg 1 tunnused. Süüdistataval puudus kaamera paigaldamiseks kannatanu nõusolek ning tal ei olnud seaduslikku alust täisealist kannatanut tema teadmata ja nõusolekuta, s.o KarS § 137 mõttes varjatult, jälgida. Ühemõtteliselt on tuvastatud seegi, et kaamera abil soovis süüdistatav koguda andmeid kannatanu tegemiste kohta. Kolleegium ei jaga ringkonnakohtu arvamust aga selles, et süüteona karistatava käitumise piisavat ulatust ja süsteemsust näitavad kaamera paigaldamiseks tehtud ettevalmistused. Apellatsioonikohtu kirjeldus kaamera paigaldamiseks tehtud ettevalmistustest kujutab endast süüteole eelnenud mittekaristatavat staadiumi (vrd KarS § 221), millega ei saa praegusel juhul süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste täitmist argumenteerida. Need põhjendused tuleb asendada alljärgnevatega.
18.Süüdistatav paigaldas kaamera magamistuppa, kus toimuva tegevuse (varjatud) jälgimine kujutab endast juba iseenesest intensiivset tungimist kannatanu privaatsfääri. Kuna eesmärk oli kaamera abil mh jälgida kannatanu telefoni ekraanil toimuvat, võiks teatud tingimustel rääkida täiendavalt kannatanu sõnumisaladuse puutumatuse rikkumisest. Kohtuotsustes on kirjeldatud ka kaamera avastamisest ja varjatud jälgimisest tingitud mõju, mille süüdistatav kannatanule põhjustas. Järelikult lubavad kuriteo toimepanemise viis ja asjaolud jaatada kannatanu õiguste olulist rikkumist ning seepärast saab kõneleda jälitustegevusele iseloomulikust isikuandmete töötlemise intensiivsusest (viidatud 3-1-1-93-15, p 90). Koosseisupärast lõpuleviidud tegu ei välista see, et kannatanu avastas 4(8)
1-24-4898 kaamera järgmisel ööl. Süüdistatav oli selleks ajaks juba alustanud kannatanu kohta varjatult andmete kogumist. Maakohus täheldas õigustatult sedagi, et teo koosseisupärasust ei mõjuta varjatud jälgimisega saadud teabe kvaliteet. Nendel põhjustel jääb tagajärjetuks kaitsja taotlus mõista L. Rätte kõnealuses süüdistuse osas õigeks. II
19.Maakohus leidis, et lisaks eespool kirjeldatud tegevusele kogus süüdistatav kannatanu kohta varjatult teavet ka tema Google’i konto ja kahe tarkvararakenduse kaudu. Maakohus tuvastas, et kannatanu Google’i kontole sisenemiseks kasutati süüdistatava IP-aadressi ning et kontole sisenes kannatanu tahvelarvutit kasutades süüdistatav. Ringkonnakohus märkis seevastu, et Riigikohtu otsuse nr 1-16-6179/111 järgi on nimetatud tegevuse tõendamiseks kasutatud sideettevõtjalt saadud
24.aprilli 2024. a andmete protokoll ja sama kuupäevaga asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-ga lubamatud tõendid. Põhjus peitub apellatsioonikohtu hinnangul selles, et need menetlusdokumendid rajanevad sideandmetel, mida säilitati ESS § 1111 alusel õigusvastaselt.
20.Ringkonnakohtu otsusele eelnenud menetluses ei tõstatanud kohtumenetluse pooled ega kummagi astme kohus küsimust, kas need tõendid on sideandmete säilitamise ebaseaduslikkuse tõttu lubamatud. KrMS § 340 lg-st 1 tulenevalt on ringkonnakohtul pädevus muuta maakohtu hinnangut tõendite lubatavusele ka väljaspool apellatsiooni piire, kui sellega ei raskendata süüdistatava olukorda. Kolleegiumi hinnangul ei ole ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega kooskõlas aga see, kui ringkonnakohus ei anna seejuures menetluspooltele küllaldast võimalust väljendada tõendi lubatavuse kohta arvamust (vt ka KrMS § 331 lg 1 ja § 266 lg 1 p 1).
21.Apellatsioonikohtu otsustuse üllatuslikkus ei takista kolleegiumil siiski hindamast prokuratuuri väidete põhjendatust. Kassatsioonimenetluses said vaidlusesemeks olevate tõendite lubatavuse küsimuses oma argumendid esitada nii prokuratuur kui ka kaitsja. Kolleegium täheldab seetõttu järgmist.
22.ESS § 1111 kehtib asjassepuutuvas osas jätkuvalt redaktsioonis, millega on sideettevõtjale pandud kohustus üldjuhul ühe aasta jooksul alates side toimumise ajast säilitada kõiki ESS § 1111 lg-tes 1–3 loetletud liiklus- ja asukohaandmeid (ESS § 1111 lg 4), hõlmates kõiki kasutajaid ning kõiki seadmeid. Riigikohus on varem selgitanud, et ESS § 1111 äärmiselt avara sõnastuse tõttu tuleb selle sättega sideettevõtjale mh süüteomenetluse eesmärkidel pandud kohustusi käsitada liiklus- ja asukohaandmete üldise ning vahet tegemata säilitamisena. Täpsemalt luges Riigikohus direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lg-ga 1 vastuolus olevaks ESS § 1111 lg-s 2 telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutajatele ette nähtud säilitamiskorralduse. (Viidatud 1-16-6179/111, p-d 45 ja 106, vt ka RKKK 18.06.2021, 1-19-9745/69, p 8.) Erinevalt ringkonnakohtu arusaamast pole Riigikohus leidnud, et ESS § 1111 on tervikuna EL-i õigusega vastuolus. Riigikohus ei hinnanud selle paragrahvi ülejäänud lõigetes ega elektroonilise side seaduse muudes normides ette nähtud teabe säilitamise ja kasutamise seaduslikkust, sest niisugused andmed ei olnud toonases kriminaalasjas tõendiks.
23.Praeguse asja materjalist ei nähtu, et menetleja oleks nõudnud sideettevõtjatelt ESS § 1111 lg-s 2 loetletud liiklus- ja asukohaandmeid. Prokuratuuri kinnitusel tehti 19. ja 23. aprillil 2024 päringud KrMS § 901 lg 1 alusel. See säte lubab menetlejal kohtu loata küsida elektroonilise side ettevõtjalt identifitseerimistunnustega seotud andmeid, mida kasutatakse üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed. Sõnumi edastamise faktiga seotud andmeid saab nõuda vaid kohtu loal KrMS § 901 lg 2 alusel. Sõnumi edastamise faktiga seotud andmetena KrMS § 901 tähenduses tuleb mõista ka teavet, mis puudutab elektroonilise side vahendi kasutaja sideseansse või andmeid tema kasutatavate lõppseadmete 5(8)
1-24-4898 asukoha kohta, kui see teave võimaldab teha tema eraelu kohta täpseid järeldusi (viidatud C-746/18, p 45). Käesolevas asjas tehtud päringud puudutasid eelduslikult esmajoones ESS § 1111 lg 3 p 3 alusel säilitatud teavet, milleks on selle kliendi nimi ning aadress, kelle nimele IP-aadress, kasutajatunnus või number olid side toimumise ajal eraldatud.
24.Ringkonnakohus on eelviidatud asjaolusid eiranud. Vaidlustatud otsuses kõneldakse sideettevõtjalt saadud andmete protokolli puhul sideandmetest üldiselt ega võeta seisukohta, mis liiki andmetega ESS § 1111 tähenduses tegemist on. Seega pole apellatsioonikohus päringute ja sideettevõtjate vastuste põhjal hinnanud, kas sideettevõtjatelt nõuti ja saadi just selliseid andmeid, mille kohta päringu tegemist saab pidada KrMS § 901 lg 1 järgi lubatavaks.
25.Prokuratuuri kassatsioon tugineb Riigikohtu seisukohale, mille järgi on ESS § 1111 lg 2 küll vastuolus EL-i õigusega, kuid vastuolust tingitud päringute tegemise piirang ei hõlma KrMS § 901 lg-s 1 nimetatud teavet, s.o kasutaja identiteedi päringuid (viidatud 1-16-6179/111, p-d 45 ja 106). Kõnealune Riigikohtu järeldus rajaneb omakorda peaasjalikult liidetud kohtuasjades C-511/18, C-512/18 ja C-520/18 tehtud EK 6. oktoobri 2020. a otsuse p-des 157, 158 ning 168 märgitul, mille järgi ei võimalda elektroonilise side vahendite kasutajate identiteediga seotud andmed üksi saada teavet konkreetsete sideseansside ega järelikult ka kasutajate eraelu kohta. Eeskätt seepärast ei pidanud Euroopa Kohus osutatud lahendis kasutaja identiteeti puudutavate andmete säilitamisega kaasnevat riivet üldjuhul raskeks. Nimetatud teabe säilitamine ning sellele juurdepääsu andmine on lubatav üldisel kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja menetlemise eesmärgil üksnes siis, kui selle eesmärgiks on ainult kasutaja tuvastamine ja kui seda teavet ei ole võimalik seostada toimunud sidet puudutavate muude andmetega (viidatud otsuse p 158). Hilisemas praktikas on Euroopa Kohus eelkirjeldatud põhimõtteid ja seisukohti täpsustanud, mistõttu tuleb KrMS § 901 lg 1 sisustamisel ja rakendamisel võtta arvesse EL-i õiguse tõlgendamisel toimunud arengut.
26.Nimelt selgitas Euroopa Kohus (täiskogu) 30. aprilli 2024. a otsuses C-470/21, et elektroonilise side teenuste osutajatele direktiivi 2002/58 artikli 15 lõike 1 alusel seadusandliku meetmega pandud kohustus tagada IP-aadresside üldine ja vahet tegemata säilitamine võib olenevalt olukorrast olla põhjendatud eesmärgiga võidelda süütegude vastu üldiselt, kui on täielikult välistatud, et selline säilitamine võiks kaasa tuua andmesubjekti eraelu raskeid riiveid. Raske riive võib tekkida siis, kui IP-aadressid seostatakse sideettevõtja poolt säilitatud muu liiklus- ja asukohaandmete kogumiga, tehes selle kaudu andmesubjekti eraelu kohta täpseid järeldusi. Kui liikmesriik soovib kehtestada elektroonilise side teenuste osutajatele IP-aadresside üldise ja vahet tegemata säilitamise kohustuse selleks, et saavutada süütegude vastu võitlemisega seotud eesmärk üldiselt, peab säilitamiskorraldus tagama eri liiki andmete kindla eraldatuse, avaliku sektori asutuse korrapärase järelevalve säilitamise üle ning ka säilitamise kestuse. (Vt osutatud otsuse p-d 82–93.)
27.Praeguses asjas soovis menetleja tuvastada IP-aadresside lõppkasutajat, kes logis kannatanu tahvelarvuti abil kannatanu loata tema Google’i kontole. Selleks küsiti esmalt Google Ireland Limitedilt kannatanu Google’i kontole sisenemisega (logid) seotud andmeid ja IP-aadresse (koos ajatempliga) ajavahemiku 1. aprill 2023 kuni 9. aprill 2024 kohta. Seejärel esitati prokuratuuri kinnitusel KrMS § 901 lg 1 alusel Eesti sideettevõtjatele päringud nende IP-aadresside lõppkasutajate kohta, mille kaudu siseneti konkreetsetel kuupäevadel ja kellaaegadel kannatanu Google’i kontole. Eelkirjeldatud toimingutega kogutud teave vormistati sideettevõtjalt saadud 24. aprilli 2024. a andmete protokolli ja sama kuupäeva kandva asitõendi vaatlusprotokollina. Viimasele on lisatud DVD-plaat, millele salvestati muu teabe (nt vaatluste ja Google’ilt saadud info) kõrval sideettevõtjatelt saadud andmed. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollis seostati Google Ireland Limitedilt saadud teave (IP-aadressid, sideseansside kuupäevad ning kellaajad) sideettevõtjatelt kogutud andmetega (lõppkasutaja nimi). Niimoodi selgitati välja, millal kannatanu tahvelarvuti kaudu süüdistatavale kuuluvalt IP-aadressilt kannatanu Google’i kontole siseneti. Osutatud teabe põhjal 6(8)
1-24-4898 järeldas maakohus, et seda tegi süüdistatav. Missuguste rakenduste kaudu kannatanut jälgiti ja millistel kuupäevadel seda tehti, tuvastas maakohus aga 2. mai 2024. a vaatlusprotokollile toetudes. Nimetatud vaatlusprotokoll annab teavet selle kohta, missuguseid rakendusi kannatanu Google’i kontol tahvelarvuti kaudu kasutati. Sideettevõtjatelt saadud andmeid see menetlusdokument ei sisalda.
28.Google Ireland Limitedilt saadud teabele ei laiene Eesti õiguses, s.o ESS §-s 1111, ette nähtud liiklus- ja asukohaandmete säilitamise kohustus. See säte kohaldub Eestis tegutsevatelt sideettevõtjatelt saadud teabele. Kuigi kohtutoimikus ei ole menetleja 19. ja 23. aprillil 2024 sideettevõtjatele esitatud päringuid, väljastasid Eestis tegutsevad sideettevõtjad kriminaalasja materjalist nähtuvalt menetlejale täiendavalt IP-aadresside lõppkasutaja identiteeti puudutava teabe. Kohtuasja materjalist ei saa teavet selle kohta, mis põhjusel sisaldasid sideettevõtjate vastused osaliselt Google Ireland Limitedilt saadud muid logiandmeid peale IP-aadresside.
29.Sideettevõtjatelt 19. ja 23. aprilli 2024. a päringutega kogutud teave ei anna ülevaadet IP-aadressi omaniku muust tegevusest (nt millal ja missuguseid veebilehekülgi ta külastas, kellega ta suhtles, missuguseid toiminguid ta kannatanu Google’i kontot kasutades tegi, missuguseid rakendusi ta kasutas jne). Seetõttu pole välistatud, et tegemist on andmetega, mida menetleja võib nõuda KrMS § 901 lg 1 alusel (vt eespool p 23). Kriminaalasjas seni kogutud materjalist nähtuvalt ei võimalda see teave kindlaks teha süüdistatava „üksikasjalikku profiili“ (vrd viidatud C-470/21, p 78). Tegemist on pigem lõppkasutaja identiteedi-, mitte tavapäraste liiklusandmetega. Nende andmete säilitamise ja neile juurdepääsu lubatavuse kasuks räägib nii vajadus tuvastada kuriteos kahtlustatav kui ka see, et selle teabe säilitamine ega kasutamine ei toonud kriminaalasja materjalist nähtuvalt kaasa süüdistatava õiguste rasket riivet. (Viidatud C-470/21, p-d 75, 101, 104, 117 ja 133.) Kui õiguste rasket riivet pole, ei kvalifitseeru selle teabe tõendina kasutamine üldjuhul süüdistatava eraelu puutumatuse tahtlikuks ja oluliseks rikkumiseks isegi siis, kui leida, et ESS § 1111 lg-ga 3 sideettevõtjatele kohustuseks tehtud kasutaja identiteeti puudutavate andmete säilitamise kord ei vasta EL-i õigusele (vrd viidatud 1-16-6179/111, p-d 106–107). Praeguseks kogutud teabe põhjal ei ole alust järeldada, et ESS § 1111 lg-ga 3 sideettevõtjatele pandud kohustus säilitada kasutaja identiteeti puudutavaid andmeid on EK otsuses C-470/21 kirjeldatud nõuetega selges vastuolus (vt eespool p 26). Lisaks ei saa välistada, et sideettevõtjad säilitasid andmeid, mis menetleja nendelt 19. aprillil 2024 välja nõudis, ärilisel eesmärgil. Sellisele võimalusele viitab asjaolu, et päring hõlmas selle tegemisele ajaliselt lähedast vahemikku 14.–27. veebruarini 2024. Seda arvestades võiksid nimetatud andmed osutuda tõendina lubatavaks (viidatud 1-16-6179/111, p 75; RKKK 20.03.2026, 1-23-1551/97, p 26).
30.Kuna ringkonnakohus järeldas ekslikel põhjustel, et sideettevõtjatelt küsiti õigusvastaselt säilitatud liiklus- ja asukohaandmeid, ei hinnanud ta seda, kas kõnesoleva teabe saamisel peeti kinni KrMS § 901 lg 1 ja EL-i õiguse nõuetest. Seega ei järginud ringkonnakohus vaidlusaluses osas kohtuotsuse põhjendamise nõuet (KrMS § 3051 lg 1), mis viis sideettevõtjalt saadud 24. aprilli 2024. a andmete protokolli, sama kuupäevaga asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisaks oleva DVD ennatliku lubamatuks tunnistamise ning maakohtu otsuse osalise tühistamiseni. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes.
31.Kirjeldatud vea kõrvaldamine eeldab tõendite lubatavusele ja tõendikogumile uue hinnangu andmist ning seejuures võib osutuda vajalikuks teha kindlaks uusi faktilisi asjaolusid. KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada ning seepärast ei saa rahuldada ka prokuratuuri taotlust maakohtu otsuse jõustamiseks. Seetõttu tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Kui ringkonnakohtul peaks kriminaalasja uuel läbivaatamisel tekkima kahtlus, et ESS §-ga 1111 sideettevõtjatele pandud kasutaja identiteeti puudutavate andmete säilitamise korraldus või kasutamine ei vasta EL-i õigusele, tuleks tal käesoleva otsuse p-des 20 ja 29 toodud kaalutlusi arvestades küsida enne otsuse tegemist selle kohta kohtumenetluse pooltelt 7(8)
1-24-4898 lisateavet ja -seisukohti. Vajadusel saab apellatsioonikohus taotleda Euroopa Kohtult EL-i õiguse selgitamiseks eelotsust.
32.Vaidlustatud otsuse põhjendused osutavad ühtlasi sellele, et ringkonnakohus loobus kergekäeliselt pärast osa tõendite lubamatuks tunnistamist vaagimast, kas süüdistusversiooni kinnituseks võiks piisata kannatanu ütlustest ja teistest, sh kaudsetest tõenditest, mille lubatavust ringkonnakohus ei välistanud (vrd RKKK 06.04.2023, 1-21-8355/200, p 16). Näiteks ei omistanud ringkonnakohus mingit tähtsust 15. aprillil 2023 toime pandud teo asjaoludele ega maakohtu otsusega tuvastatule, et süüdistatav jälgis auto GPS-seadme abil kannatanu asukohta, tundis tema tegemiste vastu ka muud moodi pidevalt huvi ning et kannatanu kontolt kustutati tema tahte vastaselt hulk fotosid. Tähelepanu ei pööratud ka kannatanu ütlustele, mille kohaselt jäi tahvelarvuti süüdistatava elukohta. Kuigi osa eelkirjeldatud tegevusest ei saa süüdistatavale kriminaalkorras karistatava käitumisena ette heita, võib sellel teabel olla koostoimes muude tõenditega tähendus süüdistuse tõendatuse hindamisel (viidatud 1-23-1551/97, p 21). Kriminaalasja uuel arutamisel peab ringkonnakohus vajadusel hindama ka neid asjaolusid ja tõendeid, otsustamaks, kas kannatanut jälgis tema Google’i konto ja tarkvararakenduste abil just süüdistatav, mitte mõni muu isik. III
33.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 341 lg-st 3, § 361 lg 1 p-dest 3 ja 6 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2025. a otsuse osaliselt ja saadab asja tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 15. aprillil 2023 toime pandud eraviisilise jälitustegevuse ulatust ja süsteemsust käsitlevad ringkonnakohtu otsuse põhjendused tuleb asendada käesoleva otsuse põhjendustega. Prokuratuuri kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt, kaitsja kassatsioon jääb rahuldamata. IV
34.L. Rätte kaitsja taotleb kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud 3208 euro 50 sendi hüvitamist. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 11,5 tundi, kohtudokumentide ning prokuröri kassatsiooniga tutvumiseks ja kliendiga teabe vahetamiseks 1,5 tundi ning prokuröri kassatsiooni analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks 4,25 tundi. Kaitsja ühe töötunni hind on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegium rahuldab taotluse osaliselt.
35.Kaitsja kassatsioon jääb rahuldamata ning seepärast ei saa hüvitada kassatsiooni koostamise ja esitamise tõttu tekkinud menetluskulu (KrMS § 186 lg 2 esimene lause, vt ka RKKK 05.03.2026, 1-25-1753/42, p 12). Seoses kassatsioonivastuse koostamisega loeb kolleegium KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt mõistlikuks kaitsjatasuks 558 eurot (koos käibemaksuga). KrMS § 186 lg 1 järgi tuleb nimetatud menetluskulu välja mõista riigilt. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.