Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2022, Tallinn
Kriminaalasja number
1-22-2543
Kohtukoosseis
Pavel Gontšarov, Orvi Koik ja Urmas Reinola
Kriminaalasi
Olev Leidtorp’i süüdistus KarS § 422 lg 2 p 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. mai 2022. a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitajad Süüdistatav
Süüdistatav Olev Leidtorp’i kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas ja kannatanu X Olev Leidtorp Isikukood 35903220222, EV kodanik, XXX, töökoht: XXX; XXX, XXX, elukoht: XXX Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 05.12.2018 otsusega nr 1-18-9657 karistatud KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 5 kuud KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta.
Prokurör
Evelin Ansip-Kukk
Kaitsja
Vandeadvokaat Eve Jundas
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele osa karistusest, s.o vangistus 3 (kolm) kuud. Koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse, s.o 3 kuu kandmist arvestatatakse alates Olev Leidtorpi karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti Olev Leidtorpile mõistetud ja ärakandmata vangistusest osa, s.o tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) kuud, Olev Leidtorpi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse osa täitmisele pööramata tingimusel, et Olev Leidtorp temale määratud 4 (neli) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Sauna 5, Rapla, tel.: 489 0647; 53436552, e-post: [email protected]). KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustati Olev Leidtorpi järgima katseajal kontrollnõudeid: elama alalises elukohas: XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati Olev Leidtorpile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati Olev Leidtorpile käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis (Eluviisitreening). KarS § 78 p 1 kohaselt arvestati Olev Leidtorpile määratud 4 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.05.2022. Olev Leidtropilt mõisteti välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 (tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot; kohtuarstliku ekspertiisi tasu 84 (kaheksakümmend neli) eurot; määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti ning kohtumenetluses makstud tasust 237 (kakssada kolmkümmend seitse) eurost ja 48 (nelikümmend kaheksa) sendist osa, mis oli vahetult seotud õigusnõustamisega, s.o 194 (sada üheksakümmend neli) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, s.o kokku menetluskulu 2010 (kaks tuhat kümme) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.
käitumist. Kannatanu on ise juhtunus enda süüd tunnistanud. Kannatanu ei ole esitanud süüdistatava vastu mingeid pretensioone ega nõua kahjuhüvitist. Kannatanu ja süüdistatav olid elukaaslased ja süüdistatav on pärast toimunud liiklusõnnetust kannatanut igakülgselt abistanud. Kannatanu tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, kuid põhjustasid pikaajalise tervisehäire kestusega üle nelja kuu. Käesoleval momendil oleks süüdistataval võimalik koheselt asuda tööle, ta saaks kannatanut nii materiaalselt kui moraalselt abistada. Süüdistatavale mõistetud karistus vangistuse näol võtaks kohtualuselt kannatanu abistamise võimaluse. Vangistuse näol mõistetud karistus välistaks töötamise võimaluse, süüdistataval puuduksid sissetulekud täielikult, sügisel tööd leida oleks tunduvalt raskem. Olev Leidtorp`i oleks kõige efektiivsemalt võimalik muuta tingimusliku karistusega, allutades ta kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kriminaalhooldajal oleks võimalik talle määrata mitmesuguseid vajalikke lisakohustusi, milliste täitmine tagaks õiguskuuleka käitumise. Kannatanu ei soovi Olev Leidtorp`i karistamist reaalse vangistusega. Alternatiivselt palub Olev Leidtorp vähendada temale reaalselt ärakandmisele määratud karistuse tähtaega. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 18.05.2022.a. otsus Olev Leidtorp’ile karistuse mõistmise osas, teha uus otsus, millega määrata kogu Olev Leidtorp’ile mõistetud karistus KarS § 74 sätete kohaldamisega tingimisi. Alternatiivselt palub kaitsja vähendada reaalselt ärakandmisele mõistetud karistuse määra.
Kohtukolleegium juhib tähelepanu kohtupraktikas kinnistunud põhimõttele, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis KarS §-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. (Vt RKKKo 3-1-1-99-06, p 16 jj, samuti 3-1-1-40-04, p 8 ja 3-1-1-11-10, p 6.1 ning 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2). Kohtukolleegium leiabki, et maakohus on veatult põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistusliigi ja -määra, mida esitatud apellatsioonides ei vaidlustatagi. Samuti on maakohus täiel määral arvestatud kehtiva materiaalõigusega, nimelt KarS § 422 lg 3 p 1, mille kohaselt ei ole KarS § 422 lg 2 p 1 puhul karistuse täielik tingimuslik vabastamine lubatud, seega kuulub karistus vähemalt osaliselt reaalselt ära kandmisele.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.