Majandusalased süüteod › Maksualased süüteod

KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja algust alates A. Tsetshladze kahtlustatavana kinnipidamisest 10.03.2017. a. Kohtuotsus jõustus 14.09.2017. Tartu Maakohtu 20.04.2020. a määrusega vabastati A. Tsetshladze temale Tartu Maakohtu 25.08.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7137 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele katseajaga kuni 10.04.2023. Elektroonilise valve kestuseks määrati 6 kuud. Samuti allutati süüdimõistetu 24 kuuks KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 kohaselt käitumiskontrollile ning KarS § 75 lg 2 p 21, 4, 7, 9 alusel määrati A. Tsetshladzele lisakohustustena keeld mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, kohustus otsida endale töökoht või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist, teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud või narkootikume tarvitavate isikutega (välja arvatud pereliikmed ning rehabiliteerivates programmides osalejad) ning alluda elektroonilisele järelevalvele kohtuistungil antud nõusoleku alusel. Kohtumäärus jõustus 06.05.2020. Tartu Maakohtu 30.12.2020. a määrusega pöörati täitmisele A. Tsetshladzele Tartu Maakohtu 25.08.2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja ta saadeti vanglasse karistust kandma 2 aastaks 11 kuuks ja 4 päevaks. Kohus tuvastas, et A. Tsetshladze rikkus süstemaatiliselt kohtu poolt kindlaks määratud isikutega suhtlemise keeldu, registreerimiskohustust ja elektroonilise valve korda. Ka Tartu Ringkonnakohus tuvastas samad rikkumised ja sedastas, et süüdimõistetul ei ole motivatsiooni elektroonilise valve ega kriminaalhoolduse nõudeid täita, tuues oma tegevustele üksnes ennastõigustavaid põhjendusi ning avaldades soovi käituda üksnes nii nagu talle endale on sobiv, mitte nii nagu kohtuotsusega teda kohustatud on. Kohtumäärused jõustusid 05.04.2021. 03.05.2022 saabusid Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale Tartu Vangla dokumendid A. Tsetshladze tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toeta A. Tsetshladze ennetähtaegsest vabastamist. Tartu Vangla taotlusest nähtub kokkuvõtvalt järgmist. Kinnipeetaval on 3 kehtivat kriminaalkaristust ning tegemist on tema neljanda reaalse vangistusega. Kuriteo toimepanemise soodusteguriteks on majandusliku kasu saamise eesmärk ja kehv probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning selle raames selgus, et ta ei suuda lõpuni mõista oma käitumise ja tegude põhjus-tagajärg seoseid. Isikul on vangistuses ühe kehtiva distsiplinaarkaristusena noomitus võõras kambris viibimise eest. Vabanedes asub A. Tsetshladze elama xxxx koos abikaasaga – ta elas seal ka enne vangistust. Suhted perekonnaliikmetega on head ja toetavad. Kriminaalset eluviisi viljelevate isikutega ta enda sõnul enam ei suhtle. A. Tsetshladze soovib vabanedes ennast täidendada kaugsõiduautojuhi erialal. Tööoskused on ta omandanud töö käigus, erialast haridust omandanud ei ole. Ta on töötanud ka mitteametlikult välismaal autojuhina. Isikule on määratud ka xxxx ja xxxx. Tervise tõttu seaduslikust töökohast A. Tsetshladze huvitatud ei ole, sest on arvamusel, et tervislik olukord ei võimalda tööle asuda. Pere sissetuleku moodustasid süüdimõistetu töövõimetuspension ja abikaasa töötasu. 12.04.2022 seisuga on täitmata nõudeid xxxx euro ulatuses. Kinnipeetav on kuriteod toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ning seetõttu nähtub antud teemas ka risk ja ohtlikkus uute kuritegude sooritamiseks. Vabanemisel on isikul enda sõnul võimalik tööle asuda autojuhina xxxxx kuuluvass firmasse. Tervisest tulenevalt ta enam alkoholi tarvitada ei saa, sest peab ka ravimeid võtma, samuti alkohol ei meeldi enam. A. Tsetshladze ei tunnista käesolevat kuritegu – kinnipeetav leiab, et ta mõisteti süüdi vaid seetõttu, et tema sõrmejäljed olid koti peal, kuid kuritegu ta toime ei pannud. Ka õigustab süüdimõistetu enda poolt varasemalt toime pandud ebaseaduslikku sigarettide käitlemist. A. Tsetshladze väidab samuti, et on siiski aru saanud oma tegudest ja seekord üritab endast rohkem

anda, et mitte sooritada uusi kuritegusid, kuigi lubadusi ta anda ei julge. Isikul on välja kujunenud hoiakud, mis soodustavad uute seadusrikkumiste sooritamist. Kriminaalhooldusametnik leidis, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist, tuleb A. Tsetshladzele määrata nii katseaeg kui ka käitumiskontroll kuni xxxx. Lisakohustusteks tuleks määrata kohustus otsida endale töökoht kohtu määratud tähtajaks ja mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, kuna esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks. Negatiivseteks asjaoludeks on süüdimõistetu isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. A. Tsetshladzet on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja vangistuses viibib ta neljandat korda. Seega varasematest karistustest ta õppust võtnud ei ole. Kuriteod on muutunud ajas ka ühiskonnaohtlikumaks. Vabanemisel puudub A. Tsetshladzel kindel töökoht ja seega ka seaduslik sissetulek ning ka tema motivatsioon töötamiseks on madal. Kuna isik on vabaduses sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis esineb sellega seoses ka suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Samuti suhtub A. Tsetshladze kriminaalhooldusesse negatiivselt. Kinnipeetaval on vangistuses ka kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtuistungil esitatud seisukohad A. Tsetshladze selgitas kohtuistungil, et vabaduses sai seoses tervisliku seisundiga ka pensioni, olen ka tööst vabastatud. Vabanedes oleks elukohaks xxxxx. Seal elab tema abikaasa, tütar elab eraldi. Ta on kriminaalhooldusel läbinud koolituse, aga talle ei antud tööd ka sel ajal kui ta olin elektroonilise valve all. Kohtumääruse põhjendused Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks on karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, arvutatakse karistusaega KrMS § 414 lg 2 kohaselt vanglasse saabumise ajast. Vangistusseaduse § 76 lg 5 kohaselt, kui kohus on karistusseadustiku § 76 lõike 7 alusel pööranud süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule muuhulgas pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui ühe aasta möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Praeguseks ajaks on A. Tsetshladze temale mõistetud vangistusest ära kandnud üle poole vangistusest ja kantud karistusaeg on pikem kui neli kuud. Seega on KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg. KarS § 76 lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks KarS § 75 kohasele käitumiskontrollile. Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on A. Tsetshladzel vabanemisjärgne elukoht olemas. Enne vangistust elas isik xxxxx koos abikaasaga. Seega on formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul tähendab KarS § 76 lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. A. Tsetshladzel on 3 kehtivat kriminaalkaristust varguse, tubakatoodete ebaseadusliku käitlemise, salakaubaveo ja narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Uute kuritegude sooritamise soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk ning kuritegude eitamine ja õigustamine. Viimase kuriteo toimepanemist isik eitab ning näiteks salakaubavedu õigustab sellega, et piiriäärsed elanikud tegelevad sellega samuti. Seega ei taju süüdimõistetu kohtu hinnangul ilmselgelt enda tegude kriminaalset tähendust veel täiel määral ning ei ole seega ka valmis oma rikkumiste eest täielikult vastutust võtma. A. Tsetshladzel on ka alkoholi kuritarvitamisega pikaajalised probleemid, seega ei ole tõenäoline, et ta vabaduses suudaks pikema aja jooksul alkoholi tarvitamisest hoiduda. Kohtu hinnangul ei ole võimalik jaatada, et A. Tsetshladzest lähtuv retsidiivsusoht oleks madal. Seda ilmestavad selgelt korduv karistatus ja eriliigiliste süütegude sooritamine ning kuritegude õigustamine. Samuti on A. Tsetshladzel 1 kehtiv distsiplinaarkaristus ,määratud 02.03.2022. Riigikohus on asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud (vt RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; 1-14-10087, p 33; 109-14104, p 21). Seda eeldust A. Tsetshladze täitnud ei ole, kuna talle on määratud vangistuses viibides distsiplinaarkaristus. Järelikult esineb A. Tsetshladzel distsipliiniga probleeme ka vangla range järelevalve tingimustes. Enne vabanemist on isik töötanud mitteametlikult välismaal. Vabanedes soovib A. Tsetshladze minna tööle enda xxxxx kuuluvasse firmasse autojuhiks, kuid töö tegemine sõltub kinnipeetava tervislikust seisundist. Kohtutäiturite menetluses on rahalisi nõudeid enam kui xxxxx euro eest. Kinnipeetava lähivõrgustikus on abikaasa, ema, isa, vend ja täisealised lapsed. Oma sõnul ta enam kriminaalseid eluviise viljelevate isikutega ei suhtle. Püsiv sissetulek on garanteeritud töövõimetuspensioni ja abikaasa sissetuleku näol. A. Tsetshladze eelmine kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna süüdimõistetu ei suutnud järgida käitumiskontrolli nõudeid. Seega pole kohtul usku ka sellesse, et käitumiskontroll oleks isikule mõjus ja sobiv meede tema õiguskuulekale teele suunamiseks. Kohtu hinnangul, arvestades eeltoodud isikut iseloomustavat materjali, ei ole A. Tsetshladze ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt põhjendatud. Temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on liialt suur. Kuigi on positiivne, et A. Tsetshladzel on olemas vabanemisjärgne elukoht ning tal on ka püsiv sissetulek ja võimalus asuda tööle, ei kaalu need asjaolud üles tema kuritegelikke hoiakuid, alkoholi tarvitamise probleeme ja võimalikke majanduslikke raskusi seonduvalt suurte võlgnevustega. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul ei ole A. Tsetshladze puhul võimalik jaatada, et tema puhul oleks risk uute kuritegude toimepanemise osas piisavalt maandatud.

Seetõttu ja eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. Tsetshladze ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Viimaks tuleb märkida ka seda, et A. Tsetshladze karistuse tähtaegne lõpp saabub alles xxxx ning seega ei ole ka nii varakult ennetähtaegne vabastamine sisuliselt põhjendatud, kuna karistusest on kandmata vähem kui 2 aastat. (allkirjastatud digitaalselt) Täitmiskohtunik Peet Teidearu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.