Aleksei Kuznetsi (isikukood 38302282225) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 7. aprilli 2022 määrus
Määruskaebuse esitaja
süüdimõistetu Aleksei Kuznets
Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja pooled abiprokurör Laura Jõgisoo Asja läbivaatamise viis
Lõuna
Ringkonnaprokuratuuri
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 7. aprilli 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Harju Maakohtu 12. augusti 2021 otsusega tunnistati Aleksei Kuznets süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4, § 203 lg 1 ja § 215 lg 1 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks A. Kuznetsile Viru Maakohtu 7. detsembri 2020 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A. Kuznetsi eelvangistuses viibitud 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati 8. jaanuarist 2021 ning karistusaeg lõppeb 5. juunil 2023.
2.Tartu Vangla esitas 16. märtsil 2022 Tartu Maakohtule materjalid A. Kuznetsi tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Vangla ega prokuratuur A. Kuznetsi vabastamist ei toeta.
Vaidlustatud kohtumäärus
4.Tartu Maakohus jättis 7. aprilli 2022 määrusega A. Kuznetsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
5.A. Kuznetsil on võimalik asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond, kus on täidetud ka elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimused. Formaalsed eeldused tema vabastamiseks on täidetud.
6.A. Kuznetsil ei ole distsiplinaarkaristusi. Ta on vangistuse ajal töötanud, osaleb sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis ja omandab eesti keelt. A. Kuznetsi lähivõrgustikku kuuluvad tema vanemad, vend ja poeg, kellega tal on lähedased suhted. Vabanemisel soovib A. Kuznets minna tööle oma vennale kuuluvasse äriühingusse, kuid vend ei ole nõus teda tööle võtma. Seega puudub A. Kuznetsil kindel töökoht. K-Raha andmetel on A. Kuznetsil tasumata võlgu enam kui 22 000 euro ulatuses ja vabanemisfondis on tal ligikaudu 80 eurot. Õiguskuulekas käitumine vanglas, programmides ja tööhõives osalemine, elukoha olemasolu ning lähedaste toetus on positiivsed ning räägivad A. Kuznetsi vabastamise kasuks. Ka on positiivne A. Kuznetsi soov minna vabanemisel rehabilitatsiooniprogrammi. Siiski kaaluvad A. Kuznetsi suhtes esinevad negatiivsed asjaolud need positiivsed asjaolud üles. A. Kuznetsi uute kuritegude toimepanemise oht on jätkuvalt suur ja seda ohtu ei ole võimalik piisavalt maandada ka käitumiskontrolli, elektroonilise valve ega lisakohustustega.
7.A. Kuznetsil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viru Maakohtu 2016. aasta otsusega karistati teda joobes juhtimise, võimuesindaja suhtes vägivalla tarvitamise ning relvataolise esemega grupiviisilise röövi eest 3 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega. 2018. aastal vabastati ta vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 8. detsembrini 2019. Katseajal pani A. Kuznets toime joobes juhtimise. 2020. aastal tunnistati ta selles teos süüdi ja teda karistati 1-aastase vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra. Karistust suurendati varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust. 2021. aastal tunnistati A. Kutznets süüdi võõra vallasasja äravõtmises, omavolilises kasutamises ja rikkumises ning talle mõisteti uus liitkaristus. Sellest järeldub, et varem suhtus A. Kuznets temale mõistetud karistustesse ja karistuse kandmiseks antud kergemasse võimalusse ükskõikselt. Vanglas viibib ta kolmandat korda ning kohtul ei ole veendumust, et just praegusest vangistusest on A. Kuznets teinud vajalikud järeldused, et käituda edaspidi teistmoodi.
8.Murekohaks on A. Kuznetsi narkootikumide tarvitamine. Ta tunnistab, et on narkosõltlane ja pani kuritegusid toime just seetõttu. On positiivne, et A. Kuznets teadvustab oma sõltuvusprobleemi, vajadust sellega tegeleda ning soovib vabaduses minna rehabilitatsiooniprogrammi. Kuna varem ei ole A. Kuznets aga suutnud narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda, ei ole piisavat kindlust, kas ta suudab seda teha ka edaspidi. Motivatsioon kaineks eluviisiks on A. Kuznetsil tekkinud vanglas ehk tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet mõnuaineid saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus erinevad mõnuained on lihtsasti kättesaadavad, võib A. Kuznets endise pahe juurde tagasi pöörduda. Seda enam, et juba varem on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“ ning on viibinud mõned kuud rehabilitatsioonikeskuses, kuid siis need tegevused talle soovitud mõju ei avaldanud. Lootma ei saa jääda ka A. Kuznetsi perekonna ja lähedaste toele – varem need A. Kuznetsi narkootikumide tarvitamist ja kuritegude toimepanemist ära ei hoidnud.
2(4)
Määruskaebus
9.Maakohtu määruse peale esitas A. Kuznets määruskaebuse, mille sisu on lühidalt järgmine. Tema suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid. Ta on osalenud programmides, on käitunud vanglas korrektselt, töötab ja täiendab end vaimselt kirikus. Kohus nägi põhiprobleemi uimastisõltuvuses, kuid jättis arvestamata, et A. Kuznets on viibinud vanglas juba aasta ning selle aja jooksul on toimunud sõltuvusravi ja rehabilitatsioon. Ta on loobunud metadooniravist ja kõikidest teistest ravimitest – see on suur samm tema tervenemise teel. Varem ta ei tegelenud tõsiselt oma sõltuvusprobleemiga, pani narkojoobes toime kuritegusid, ei mõistnud selgelt oma käitumist ega kuulanud oma lähedasi. Ta kahetseb varasemat eluviisi ning on motiveeritud tegema kõik võimaliku oma edasise eluviisi muutmiseks. Vanglas on ta olnud pikalt kaine, on näinud, mida on varem kaotanud ja mida võib veel kaotada. Seepärast soovib ta sõltuvusprobleemiga kõigiti tegeleda, kuid vanglas ei ole selleks enam võimalusi. Rehabilitatsioonikeskuses saaks ta ravi jätkata ning samas ka vaikselt adapteeruda kaine eluviisiga vabaduses. Keskuses oleks ta spetsialistide järelevalve all ning samuti toetaksid teda lähedased. Ta palub võimalust jätkata oma elu seaduskuulekalt ning on nõus täitma kõiki vajalikke ettekirjutusi. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. KarS § 76 lg 4 alusel niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
11.Ringkonnakohus leiab, et A. Kuznetsi vabastamata jättes ei teinud maakohus kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa A. Kuznetsi vaatamata tema suhtes esinevatele positiivsetele asjaoludele siiski ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Määruskaebuse argumentidele vastab ringkonnakohus järgmist.
12.A. Kuznets rõhub määruskaebuses sellele, et on vanglas oma varasema eluviisi üle järele mõelnud, on tegelenud oma sõltuvusprobleemiga ning on motiveeritud jätkama oma elu vabaduses seaduskuulekalt. Kuigi sõltuvusprobleemiga tegelemist ja plaani jätkata oma elu seaduskuulekalt tuleb iseenesest tunnustada, ei ole ringkonnakohtul siiski piisavalt usku sellesse, et A. Kuznets tõepoolest suudab jätkata oma elu vabaduses seaduskuulekalt. Nimelt on A. Kuznetsi varemgi vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud ja siis väitis ta samuti, et on mõelnud oma elu üle järele, on narkootikumidest võõrdunud ning soovib jätkata oma elu seaduskuulekalt. Siiski jätkas ta vabaduses oma varasemat eluviisi ning pani ennetähtaegselt vabanenuna narkojoobes toime uue kuriteo. Seetõttu ei ole põhjust uskuda, et nüüd läheks teisiti.
13.Piisavat mõju ei saa loota sellestki, et A. Kuznets osaleb vanglas sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis ja soovib vabaduses samuti asuda rehabilitatsiooniprogrammi. Ka enne praegust vangistust läbis ta sõltuvusprobleemidega tegeleva sotsiaalprogrammi ja oli rehabilitatsioonikeskuses, kuid jätkas sellest hoolimata narkootikumide tarvitamist ning õigusvastast käitumist. Seetõttu võib ta samamoodi talitada nüüdki, jätkates uimastite tarvitamist ja sellega seoses ka kuritegude toimepanemist. Tema uimastiprobleemi ulatust arvestades on see vägagi tõenäoline. Seda vaatamata asjaolule, et vanglas on A. Kuznets metadooniravist loobunud ning on olnud mõnda aega kaine. Vanglas on kinnipeetavad kontrollitud 3(4)
keskkonnas ja seal on end lihtsam uimastitest eemale hoida kui vabaduses. Nimelt on vabaduses ahvatlusi oluliselt rohkem ja uimastisõltlase tagasilanguse oht on väga suur. Seetõttu ei pruugi pelgalt A. Kuznetsi tahtejõust uimastitest eemale hoidmiseks piisata. Ka ei saa loota sellele, et uimastiprobleemi kõrvaldab nende tarvitamise keelamine ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli ajal – keeld ei takista veel tarvitamist ning pealegi on sellise keelu panemine A. Kuznetsile küsitav. Riik ei tohiks nõuda inimeselt käitumiskontrolli raames võimatut. A. Kuznetsi tausta arvestades võib narkootikumide tarvitamise keelamine aga olla tema jaoks liig: ta ei pruugi seda keeldu täita suuta. Et narkootikumide tarvitamisest lähtub tõsine oht A. Kuznetsi uuteks kuritegudeks, ei ole lahenduseks mitte tema vabastamine ilma narkootikumide tarvitamise keeluta, vaid A. Kuznetsi vanglasse jätmine.
14.Määruskaebuses viitab A. Kuznets ka sellele, et vanglas ei ole tal võimalik rohkem oma sõltuvusprobleemiga tegeleda. Isegi kui see nii on, ei tähenda see siiski seda, et A. Kuznets tuleks vanglast vabastada. Vabastada saab siiski vaid sellise isiku, kelle retsidiivsusoht on väike. A. Kuznetsi puhul paraku sellist järeldust teha ei saa.
15.Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 8. aprilli 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.