Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Pavel Gontšarov ja Sten Lind
Kriminaalasi
Ülo Zubovi (Zubov) süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 24. jaanuari 2022.a otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Ülo Zubov; kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil
Prokurör
Ringkonnaprokurör Aarne Pruus
Süüdistatav
Ülo Zubov, isikukood: 35804040324; viibib vahi all Talinna vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral; kahtlustatavana kinni peetud 23.07.2021.a; tõkend vahistamine kohaldatud 25.07.2021.a.
Kaitsja
Leelo Viil
Kriminaalasja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 24. jaanuari 2022.a otsus Ülo Zubovi süüteoasjas jätta muutmata.
2.Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.
3.Määrata Vanalinna Advokaadibüroole apellatsioonimenetluses Ülo Zubovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 194 (ükssada üheksakümmend neli) eurot ja 40 senti (s.h käibemaks 32,40 eurot).
4.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ülo Zubovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 194,40 eurot.
5.Riigi õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus, esitades kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu 24. jaanuari 2022.a otsusega üldmenetluses tunnistati Ülo Zubov KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdi ja karistati vangistusega 4 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning loeti karistuse kandmise aja alguseks 23.07.2021.a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskuludena mõisteti Ü. Zubovilt välja riigituludesse kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu 84 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 1150,80 eurot ja sundraha 1635 eurot. Kaitsja sõidule kulutatud aeg 24 eurot ja DNA ekspertiisi kulu 513 eurot jäeti riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud summas 2869,80 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliametile. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva.
2.Ü. Zubov oli antud kohtu alla süüdistatavana KarS § 118 lg 1 p 1 järgi selles, et tema isikuna, keda on Pärnu Maakohtu 5.aprilli 2018.a otsusega karistatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kehalise väärkohtlemise eest ning olles alkoholijoobes, lõi 23. juulil 2021.a kella 20.35 ajal XXX korteris voodil pikali olevat X tahtlikult noaga kolm korda vasaku reie tagaküljele, tekitades kannatanule torke-lõikehaavad vasaku reie piirkonda koos vasaku reiekakspealihase ning arteri ja veeni vigastusega, mille tulemusel tekkis X-l verekaotusšokk. Verekaotusšokki põhjustanud vasaku reie torke-lõikehaavad on eluohtlikud tervisekahjustused, mille paranemise kestvus ületab 4 nädalat, kuid ei ületa 4 kuud. Maakohtu otsus
3.Maakohus, hinnanud asja kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid kogumis, leidis, et Ü. Zubovi süü X tahtlikus noaga löömises ja kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamises on tõendamist leidnud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Kohtu hinnangul kirjeldas kannatanu sündmusi nii nagu need aset leidsid ja puudub alus kahelda, et kannatanu helistas Häirekeskusesse vahetult peale seda, kui teda noaga löödi. Kohus põhjendas otsuses arusaadavalt, miks tuleb süüdistatava ütlused kui ebausaldusväärsed, kohtuotsuse aluseks olevast tõendikogumist välja jätta. Tulenevalt eksperdi arvamusest ei ole välistatud, et kannatanu vigastused tekitati sündmuskoha vaatluse käigus Ü. Zubovi korterist leitud ja asitõendina vaadeldud noaga. Ajal, kui kannatanut noaga löödi, olid maja uksed lukus/riivis ja majas viibis peale kannatanu vaid Ü. Zubov, kellel oli kannatanu korterisse vaba juurdepääs. Kohtu hinnangul sai seega kannatanut noaga lüüa ainult süüdistatav. Kannatanu vigastustega kaasnevat verejooksu arvestades sai kannatanu veri Ü. Zubovi parema käe sõrmedele sattuda siis, kui ta kannatanut noaga lõi. Kannatanu selgitused, et ta ainult arvas, et see oli Ü. Zubov, kuid teda ära ei tundnud, olid kohtu hinnangul ajendatud sellest, et Ü. Zubov mõjutas kannatanut oma ütlusi muutma. Apellatsioonid
4.Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus süüdistatav ja süüdistatava kaitsja.
2(7)
4.1.Kaitsja leiab enda apellatsioonis, et kohtuistungil uuritud tõendite kogum ei kinnita Ü. Zubovi süüd temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Maakohus on Ü. Zubovi süüditunnistamisel hinnanud tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Kaitsja ei nõustu ka Ü. Zubovile mõistetud karistusega ja süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmisega. Kaitsja argumendid maakohtu otsuse muutmiseks on järgnevad. Süüdistatav on kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist järjekindlalt eitanud ja süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemist Ü. Zubovi poolt ei kinnita ükski otsene ega kaudne tõend. Süüdistatava ütlused on usaldusväärsed ja eluliselt usutavad ning neid tuleks kohtuotsuse tegemisel arvestada. Kannatanu ütles kõnes päästeametile, et nuga andis Ü. Zubov, sest arvas, et see oli tema, kuna keegi teine ei saanud see olla, samas aga, et kui tegemist oleks olnud tema hea tuttavaga, oleks ta lööja ära tundnud. On eluliselt usutav, et kui X oleks rünnanud süüdistatav, pidanuks kannatanu ta sellises olukorras ära tundma. Järeldusi süüdlase isiku kohta ei saa teha eksperdi arvamuse põhjal. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et süüdistatava kehal ega riietel ei tuvastatud märkimisväärset verega määrdumist. Ü. Zubovi süüditunnistamine põhineb üksnes oletustel. Kaitsja palub Ü. Zubov õigeks mõista, vahi alt viivitamatult vabastada ja jätta menetluskulud riigi kanda. Kaitsja palub hüvitada ka apellatsioonimenetluses Ü. Zubovile õigusabi osutamisega tekkinud riigi õigusabi kulu summas 194,40 eurot.
4.2.Süüdistatav selgitab enda apellatsioonis, et kuritegu, mille eest ta süüdi mõisteti, ei ole tema toime pannud. Kirjeldab 23.07.2021.a päeval toimunut ja selgitab, et ei tea midagi sellest, mis peale tema lahkumist ja enne tagasijõudmist kannatanu korterisse tegelikult juhtus.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2022.a määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega kuni 2.05.2022.a.
6.Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas enda kirjaliku seisukoha apellatsioonidele prokuratuur. Prokuratuuri apellatsioonivastus
7.Prokuröri hinnangul on maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei ole kriminaalmenetlusõiguse norme rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Prokuröri seisukohad apellatsioonide rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmiseks on järgmised.
7.1.Kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad, maakohus on tõendeid hinnanud KrMS § 61 sisu ja mõte kohaselt. Kohus on jälgitavalt ja arusaadavalt põhjendatud, miks Ü. Zubovi ütlused on eluliselt ebausaldusväärsed.
7.2.Süüdistatava riided ei määrdunud kannatanu verega üksnes seetõttu, et kannatanu veri imendus tema jalas olnud dressipükstesse ja puudus vahetu kontakt kannatanu ja süüdistatava kehade vahel. Kannatanu oli tema noaga löömise hetkel voodis pikali, süüdistatav seisis löökide sooritamise hetkel voodi kõrval.
7.3.Süüdistatav lõi X noaga vahetult enne seda, kui kannatanu Häirekeskusesse helistas, sel ajal viibisid majas ainult süüdistatav ja kannatanu. Kaitseversioon, et X löödi noaga ajal, kui Ü. Zubov käis poest suitsu ostmas, on paljasõnaline, tõendamata ja vastuolus hinnatud tõendikogumiga. Maakohus jättis põhjendatult süüdistatava ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja.
Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
3(7)
8.Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kohtuasja materjalidega, apellatsioonides esitatud väidetega ning prokuratuuri kirjaliku seisukohaga, asub seisukohale, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vaidlustatud otsus vastab KrMS §-des 311-313 sätestatud kohtuotsusele kehtestatud nõuetele ja hinnatud tõendikogumist tulenevalt ei esine süüdistuses kirjeldatud sündmuse osas põhjendatud kahtlusi, mida tuleks KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. Olukord, kus apellant ei nõustu kohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud kohtu järeldustega ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise üheks aluseks. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, millele kaitsja apellatsioonis osundab ning mis tema hinnangul tõid omakorda kaasa Ü. Zubovi põhjendamatu süüdimõistmise, kohtukolleegiumi hinnangul vaidlustatud otsuses ei esine. Süüdistatav pole enda apellatsioonis ühelegi KrMS §-s 338 sätestatud kohtuotsuse tühistamise alusele osundanud. Kohtukolleegium leiab, et alused kohtuotsuse tühistamiseks ja Ü. Zubovi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi õigeks mõistmiseks apellatsioonides esitatud motiividel, puuduvad.
9.Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas on kohtupraktikas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Nii on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-10712 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis enda koostoimes või ka eraldivõetult viivad maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead vaidlustatud otsuses tuvastatavad. Maakohus on kooskõlas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-100-06 p-s 18 märgituga kõiki hinnatud tõendeid omavahel kõrvutanud, asetanud nendest tulenevad andmed omavahelisse konteksti ja nende kogumis hindamise tulemusena asunud otsuses põhjendatult seisukohale, et Ü. Zubov olles alkoholijoobes, lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas tahtlikult voodil pikali olevat X noaga kolm korda vasaku reie tagaküljele, tekitades kannatanule torke-lõikehaavad vasaku reie piirkonda koos vasaku reiekakspealihase ning arteri ja veeni vigastusega, mille tulemusel tekkis kannatanul verekaotusšokk. Maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti nii vaidlustatud otsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks kui ka Ü. Zubovi käitumisele antud juriidilise hinnangu muutmiseks ega süüdistatava õigeksmõistmiseks temale esitatud süüdistuses. Kohtu siseveendumuse kujunemine ja arutluskäik Ü. Zubovi süüküsimuses on otsuse lugejale jälgitav ja kohus on arusaadavalt põhjendanud, miks ta Ü. Zubovi esitatud süüdistuse täies mahus süüdi tunnistab ja selliselt karistab.
10.Et apellatsioonimenetlus ei ole pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires, ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub. Nõustudes vaidlustatud otsuses esitatud maakohtu põhjenduste ja järeldustega, ei pea kohtukolleegium neid KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata. Apellatsioonidega seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist.
11.Kohtulikul uurimisel hinnatud tõendite pinnalt ei ole võimalik väita, et Ü. Zubovi poolt X-le eluohtlike tervisekahjustuste põhjustamine on tõendamata.
4(7)
KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks nii süüdistatava, kannatanu kui tunnistaja ütlused ning ekspertiisiakt. Ekspertiisiaktis nr 21E-AOI0141 (kohtuköide, tl 35-39) esitatud arvamusest nähtuvalt võis X talle vasaku reie piirkonda torke-lõikehaavade tekitamise ajal olla kõhuli või lamada paremal küljel, mis riimub kannatanu ütlustega, et löömise ajal oli ta voodis pikali. Süüdistatava ütlused selles, et X istus pärast vigastuste saamist diivanil, on vastuolus sündmuskoha vaatlusel tuvastatuga (kohtuköide, tl 14-17), millest nähtub, et kannatanu lamas kušetil paremal küljel, jalas verest läbi imbunud dressipüksid ning veri on imbunud kannatanu all olevatesse voodiriietesse, voodiriided rohke verega määrdunud. Kohus leidis põhjendatult, et kui kannatanu oleks talle peale vigastuste tekitamist olnud istuvas asendis, nagu süüdistatav väidab, pidanuks kannatanule tekitatud vigastusi ja nendest põhjustatud massiivsest verejooksu arvestades leiduma rohkelt kannatanu verd ka mujal kušetil. Tunnistaja W ütluste kohaselt oli kannatanu politsei sündmuskohale saabudes voodis teki all ja ütles talle, et teda pussitas süüdistatav. Seega on leidnud eelnimetatuga tõendamist, et kannatanu lamas vigastuste tekitamise ajal kušetil ega muutnud oma kehaasendit kuni politsei saabumiseni.
12.Vaidlus puudub selles, et eelnevalt tarvitasid süüdistatav ja kannatanu koos alkoholi, misjärel läks süüdistatav Q poodi suitsu ostma, kannatanu aga oma tuppa ja heitis magama, ärgates noaga löömise peale. Asjaolu, et kannatanu ei ole kohtueelsel uurimisel ega kohtus antud ütlustest nähtuvalt kinnitanud, et ta talle noavigastusi tekitanud isikut ära ei tundnud, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks ega dekriminaliseeri Ü. Zubovile etteheidetavat tegu. Kaitsja hüpoteetilist kaitseversiooni, mille kohaselt pidanuks kannatanu juhul kui teda oleks noaga rünnanud Ü. Zubov, viimase ka ära tundma või et ajal kui süüdistatav enda ütluste kohaselt viibis kuni kella 20:00 poe juures ja alevis, võis kannatanu tuppa tungida ja kannatanule kehavigastusi tekitada mõni teine isik, ei kinnita ükski kohtuistungil hinnatud tõend. Nii nähtub Häirekeskusele vahetult kannatanu poolt pärast enda noaga löömist tehtud kõne salvestisest (kohtuköide, tl 32-33), et teda lõi noaga Ü. Zubov kõrvalkorterist nr 2 ja kohtuistungil antud selgitusest, et keegi teine ei saanud see olla, sest maja uks on õhtuti võõraste jaoks suletud. On eluliselt usutav, et kannatanu, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, jäänud seejärel joobnuna magama, ei taju enda noaga löömise peale üles ärgates ümbritsevat ja tekkinud olukorda kuigi adekvaatselt ega suuda seetõttu detailselt enda ründajat ka ära tunda. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu seisukohaga selles, et kõnes Häirekeskusele rääkis kannatanu seda, mida ta ärgates vahetult tajus ja nägi, et teda lõi noaga Ü. Zubov. Asjaolu, et politsei sündmuskohale saabudes oli maja uks lukustatud ja majas viibisid ainult süüdistatav ja kannatanu, kinnitavad tunnistaja W ütlused. Vastuse küsimusele, miks kannatanu eelnevalt antud ütlustes on rääkinud, et ta ainult arvas, et noaga lõi teda Ü. Zubov, annavad vastuse kannatanu kohtuistungil antud ütlused, et ütlusi muutma mõjutas teda Ü. Zubov, kes talle vanglast tehtud telefonikõnes palus võtta süü enda peale ja rääkida, et ta valetas.
13.Maakohus on otsuses põhistanud kannatanu ütluste usaldusväärsust ning süüdistatava ütluste ebausaldusväärsust. Järeldused tõendi, s.o kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamise osas on loogilised ja jälgitavad ning ei ole vastuolus Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohtadega isikulise tõendiallika usaldusväärsuse hindamisel. Maakohus on analüüsinud ja hinnanud ristküsitluse tulemina saadud ütlusi tervikuna, hinnanud, kas ütlused on järjepidevad, kas ütlustes on lahknevusi tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad, kas riimuvate tõendite kogum suurendab kajastatava asjaolu tõenäosust, mistõttu ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et süüdistatava ütlused on ennast õigustavad ega ole kooskõlas teiste kohtuistungil uuritud tõenditega, mistõttu tuleb need kohtuotsuse aluseks olevast tõendikogumist välja jätta. Kaitsja seisukohaga süüdistatava ütluste usaldusväärsusest, nende eluliselt usutavusest ja nendega otsuse tegemisel arvestamisest, kohtukolleegium ei nõustu. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid apellantide versiooni, et Ü. Zubov ei ole kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud ja igasugune
5(7)
füüsiline kontakt tal kannatanuga puudus, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.
14.Ekspertiisaktist nähtuvalt jõudis meditsiinibrigaad sündmuskohale kell 21:11, brigaadi saabudes oli kannatanu teadvuseta. Tunnistaja W ütlustest nähtub, politsei sündmuskohale jõudes oli X veel kontaktne ja vastas küsimustele. Seega tekkis kannatanu teadvushäire ja kujunes välja verekaotusšokk torke-lõikevigastuste tekitamise tagajärjel kümnete minutite jooksul, nagu on eksperdi arvamuses võimalikuks peetud. Eelviidatu lükkab taaskord ümber süüdistatava ütlused, et kella 20:00 paiku oli kannatanu diivanil istuvas asendis ja kannatanu veri sattus tema kätele seetõttu, et ta istus kannatanu kõrvale. Nõustudes maakohtu poolt tuvastatuga, et Ü. Zubov lõi X noaga vahetult enne seda, kui kannatanu Häirekeskusesse helistas, s.o vahetult enne kella 20:34, ei saa jätta tähelepanuta Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-8-10 märgitut, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms ja sageli on erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Et Pärnu Maakohtu 5. aprilli 2018 otsusega mõisteti Ü. Zubov süüdi ühise joomingu käigus kahele kannatanule noaga reie piirkonda löömise eest, sarnaneb Ü. Zubovile arutatavas asjas etteheidetav kuritegu „käekirjalt“ ühele ja samale isikule. Kohtukolleegium leiab kokkuvõtvalt, et maakohus tuvastas õigesti Ü. Zubov süü X tervist kahjustava süüteo tahtlikus toimepanemises süüdistuses märgitud ajal ja kohas.
15.Maakohtu poolt Ü. Zubovile mõistetud karistust ei ole apellandid otsesõnu vaidlustanud. Kaitsja on üksnes märkinud, et tuvastatav ei ole selline tõenditest järelduv asjaolude kogum, mis võiks olla aluseks Ü. Zubovi süüditunnistamisel. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on Ü. Zubovile karistust mõistes esitanud otsuses selgelt ja arusaadavalt ning kohtupraktikaga kooskõlas olevalt põhjendused, miks peab kohus põhjendatuks mõista Ü. Zubovile karistuseks reaalse vangistuse 4 aastat 6 kuud. Kohtukolleegium nende põhjendustega nõustub. Kaitsja on taotlenud apellatsioonis ka süüdistatavale kohaldatud tõkendi tühistamist ja Ü. Zubovi viivitamatult vahi alt vabastamist. Et kohtukolleegium jätab maakohtu süüdimõistva otsuse Ü. Zubovi suhtes muutmata, tuleb kaitsja taotlus süüdistatava viivitamatult vahi alt vabastamiseks jätta rahuldamata.
16.Kaitsja L. Viil esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tasutaotlusest nähtuvalt osutas kaitsja süüdistatavale õigusabi kokku 180 minutit, s.h kulus kaitsjal kohtuotsuse analüüsile ja nõustamisele 60 minutit ja apellatsiooni koostamisele 120 minutit, tasuga vastavalt 54 eurot ja 108 eurot, millele lisandub käibemaks. Apellatsioonimenetluse kulud on seega kokku 194,40 eurot. Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks on põhjendatud, vajalikus ulatuses ning kuulub rahuldamisele. Vanalinna Advokaadibüroo kasuks tuleb seega välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 194,40 (sh käibemaks 32,40) eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Et apellatsiooni esitas kaitsja süüdistatava huvides ja kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb riigi õigusabi tasu 194,40 eurot jätta Ü. Zubovi enda kanda.
6(7)
17.Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 344 345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 24. jaanuari 2022.a otsuse Ü. Zubovi süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.