Albert Solodovi (isikukood 37404077011) tingimisi vangistusest vabastamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 15. veebruari 2022 määrus
Määruskaebuse esitaja
Albert Solodovi kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev
Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja pooled abiprokurör Daniel Toom Asja läbivaatamise viis
Viru
katseajaga
Ringkonnaprokuratuuri
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 15. veebruari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Viru Maakohtu 10. märtsi 2016 otsusega tunnistati Albert Solodov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja teda karistati 2-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 4 alusel liideti mõistetud karistusele A. Solodovile Ida-Viru Maakohtu 2. veebruari 1996 otsusega mõistetud karistus ehk eluaegne vangistus ning liitkaristuseks mõisteti eluaegne vangistus. Karistuse kandmise aja algust arvati 19. oktoobrist 1994.
Viru Vangla esitas 4. veebruaril 2022 Viru Maakohtule materjalid A. Solodovi katseajaga tingimisi vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3.Viru Vangla ega prokuratuur A. Solodovi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
4.Viru Maakohus jättis 15. veebruari 2022 määrusega A. Solodovi katseajaga tingimisi vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
5.Formaalsed eeldused A. Solodovi vabastamiseks on täidetud.
6.A. Solodovi puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on vangistuses tegelenud õppimise ja töötamisega ning eriti oluline on see, et töötamisega on ta olnud hõivatud pikema perioodi jooksul. Pikemaajaline töötamine toob kaasa järelduse säilinud tööharjumuse kohta. Ühtlasi on töötamisest saadud sissetulek taganud talle iseseisva toimetuleku. Lisaks on A. Solodov osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja psühhoteraapias ning teeb Bkategooria juhiluba. Tal on head ja toetavad suhted lähedastega, mis annavad täiendavad kaalu tema vabastamiseks. Vabaduses on tal olemas töökoht ja vabanemisfondis rahalised vahendid esmaseks toimetulekuks. Võlad tal puuduvad.
7.A. Solodovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud Ida-Viru Maakohtu
2.veebruari 1996 otsusega mõrva eest omakasu motiivil, kahe või enama isiku suhtes ning teise süüteo varjamise eesmärgil. Liitkaristuseks mõisteti talle surmanuhtlus, mis hiljem asendati eluaegse vangistusega. A. Solodov põhjustas koos kahe kuriteokaaslasega nelja inimese surma. Lisaks pani A. Solodov ühe kuriteo toime ka vangistuses viibimise ajal, kus eelduslikult peaks kuritegude toimepanemine olema täiesti välistatud. Nimelt karistati teda Viru Maakohtu 10. märtsi 2016 otsusega KarS § 121 järgi selle eest, et ta kasutas koos kaaskinnipeetavaga kinnipidamiskohas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, pekstes viimast rusikatega kõhu ja selja piirkonda.
8.Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et 21. märtsist kuni 29. detsembrini 2009 osales A. Solodov psühhoteraapias eluaegsetele kinnipeetavatele, 17. septembrist kuni 26. novembrini 2010 läbis ta taastava õiguse programmi „Tee“, regulaarselt on tal toimunud kohtumised psühholoogiga toimetulekuoskuste täiendamiseks ning 27. septembril 2019 viidi temaga läbi vestlused alkoholi mõjust tervisele, käitumisele ja seosest kuritegevusega. 1994. aastal toime pandud kuritegude ajal oli A. Solodov alkoholijoobes. Enne vangistust tarvitas ta alkoholi väidetavalt peamiselt pidudel ning sõltuvust tal ei olnud. Kuna praeguseks on alkoholijoobes toime pandud kuritegudest möödunud enam kui 25 aastat, ei arva A. Solodov, et tal oleks enam alkoholi kuritarvitamisega probleeme. Ta on seisukohal, et alkohol ei ole talle vajalik ning ta saab ilma selleta väga hästi hakkama. Ta on leidnud enda jaoks usu ning see aitab tal õigel teel püsida. Ka riskipõhise vestluse läbiviija hinnangul on A. Solodov motiveeritud alkoholi kuritarvitamisest hoiduma ning on üsna kõrge tõenäosus, et enam ta alkoholi ei tarbi. Narkootikume A. Solodov ei tarvita ning tal ei esine probleemkäitumist ka muude kuritarvituste osas.
9.Enne 2014. aastal vanglas toime pandud kuritegu läbis A. Solodov mh sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja psühhoteraapia. Kuna A. Solodov pani sellest hoolimata vanglas toime uue kuriteo, tuleb järeldada, et nendel tegevustel ei olnud tema käitumisele mõju. Sellest tulenevalt ei saa A. Solodoviga kinnipidamiskohas 2. juulil 2020 ja 29. juulil 2020 läbi viidud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ jätkuvestlusele omistada suuremat kaalu, kui tema varasemast elukäigust tulenevatele ohuteguritele. Vastasel korral oleks ta juba 1994. aastal toime pandud kuriteost teinud vajalikud järeldused ning tegelenud oma agressiivsuse ja vägivalla kasutamise probleemiga. Selle asemel suunas ta vanglas oma energia aga hoopis uue kuriteo toimepanemisele.
10.Uue kuriteo toimepanemise riski süvendab asjaolu, et A. Solodov käitub hetketuju ajel. Nii tuleneb vangla iseloomustusest, et õigusrikkumise põhjusena tõi A. Solodov välja pikaaegse stressiseisundi ning negatiivsete emotsioonide kuhjumise. Kohtuistungil selgitas A. Solodov vanglas toime pandud kuriteo osas, et toimus provotseeritud konflikt, kus ta teist inimest tõukas. Seega ei suuda A. Sodolov end provotseerimise korral kontrollida. A. Solodov õigustab oma käitumist ja kaldub süüdistama teisi inimesi oma agressiivses käitumises. Ta ei ole mõelnud oma tegude tagajärgedele, kuna arvestas vaid oma vajadusi. Seega puudub veendumus, et A. Solodov 2(6)
suudab oma käitumist juhtida. Uute kuritegude toimepanemist võib soodustada ka alkoholi kuritarvitamine.
11.Iseloomustusest nähtub, et A. Solodov ei ole seni kõiki vangla poolt pakutud võimalusi kasutanud: ta keeldus riigikeele B2 taseme õppes kursuse lõpus oleva eksami sooritamisest. Keeleõppe pooleli jätmine näitab pigem vähest motivatsiooni omandada eesti keelt. Eesti keele oskus aga annaks talle väljaspool vanglat parema positsiooni tööturul ja võimaldaks üldse vabaduses oluliselt paremini hakkama saada.
12.A. Solodov nimetas toimunud kohtuistungil enda tugivõrgustikuna sugulasi, kellega ta on suhelnud ka kogu karistusaja vältel. Paraku ei ole põhjust asuda seisukohale, et varasemalt puudus tal sugulaste toetus, mistõttu on selle positiivne mõju käitumise muutmisele vaieldav. Lähedased ei ole hoidnud A. Solodovi õiguskuulekana.
13.Vangla iseloomustuse järgi anti A. Solodovile 20. jaanuaril 2021 võimalus kanda karistust avavangla tingimustes. On positiivne, et avavanglas viibitud perioodil ei ole täheldatud A. Solodovi probleeme distsipliinirikkumistega, kuid avavanglas viibitud veidi üle aasta pikkune aeg jääb tõsikindlate järelduste tegemiseks siiski napiks. Korduvalt kriminaalkorras karistatud A. Solodovi puhul kannab karistuse ja taasühiskonnastamise eesmärke paremini see, kui ta jätkab vangistuse kandmist avavanglas, kus ta saab suurema kontrolli tingimustes kinnistada positiivseid muutusi. Nii pika kuritegeliku minevikuga isiku puhul nõuavad positiivsed muutused pikemat kinnistamist. Kui isegi ligi 20 aastat vanglas range järelevalve all viibimine ei hoidnud A. Solodovi uut kuritegu toimepanemast, ei saa kohus olla veendunud, et kriminaalhooldus seda veel suudaks. A. Solodovi seniks kantud karistusaeg pole proportsionaalne ega korrelatsioonis tema poolt toime pandud tegude ebaõiglusmäära ning temast lähtuva ohtlikkusega ja A. Solodovi senine rehabilitatsioon ei ole piisav, et allutada teda vangistusest erinevale karistuse kandmise viisile. Määruskaebus
14.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Solodovi kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja A. Solodovi katseajaga tingimisi vangistusest vabastamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
15.Vangla arvamus tuleb jätta tähelepanuta.
16.Kohus osutas, et A. Solodovi seniks kantud karistusaeg pole proportsionaalne ja korrelatsioonis tema poolt toime pandud tegude ebaõiglusmäära ning temast lähtuva ohtlikkusega ja A. Solodovi senine rehabilitatsioon ei ole piisav, et allutada teda vangistusest erinevale karistuse kandmise viisile. See arusaam pole kooskõlas Riigikohtu praktikaga, mille järgi on eeskätt oluline inimese käitumine vanglas ja kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb. Kohus tugines A. Solodovi minevikuasjaoludele, kuid neid asjaolusid arvestatakse peamiselt karistuse mõistmisel. Oluline on seegi, kuidas kinnipeetav suhtub oma kuriteo toimepanemisse ning selle tagajärgedesse. A. Solodovi käitumises, mõtlemises ja elus tervikuna on toimunud positiivsed muutused. Tema suhtes esineb rohkeid positiivseid asjaolusid, kuid kohus ei põhjendanud, miks on neil asjaoludel väiksem kaal kui A. Solodovi varasemal elukäigul ja kuriteo toimepanemise asjaoludel.
17.Kohus osutas, et A. Solodov pidi juba 1994. aastal toime pandud kuriteost tegema vajalikud järeldused ning tegelema oma agressiivsuse ja vägivalla kasutamise probleemiga, kuid selle asemel suunas ta vanglas oma energia hoopis uue kuriteo toimepanemisele. Tõsi, vanglas pani A. Solodov toime uue kuriteo, kuid see ei välista tema vabastamist. Selle kuriteo pani A. Solodov toime kaheksa aastat tagasi ja see tegu oli provotseeritud teise kinnipeetava poolt, mistõttu mõisteti 3(6)
talle miinimumi lähedane karistus. Vähemalt viimased kuus aastat on tema käitumine vanglas olnud seaduskuulekas ja ta on edukalt täitnud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on töötanud vanglas erinevatel majandustöödel ja raamatukogus. Alates 20. jaanuarist 2021 viibib A. Solodov avavanglaosakonnas ning alates
3.maist 2021 töötab väljapool vanglat, kust teda iseloomustatakse väga positiivselt. Seoses tööl käimisega viibibki A. Solodov suurema osa päevast vabaduses. Lisaks on A. Solodov käinud kümnel korral lühiajalisel väljasõidul, mis hinnati eesmärgipärasteks. A. Solodoviga on läbi viidud varem läbitud sotsiaalprogrammide ja riskipõhiste vestluste jätkuvestlused, mille tulemusena on muutnud tema mõtlemine ning probleemilahendusoskused. Regulaarselt on tal toimunud kohtumised psühholoogiga toimetulekuoskuste täiendamiseks ning 27. septembril 2019 on temaga läbi viidud vestlused alkoholi mõjust tervisele, käitumisele ja seosest kuritegevusega. Iseloomustuse kohaselt oskab A. Solodov välja tuua asjaolud, mis viisid tema viimase õigusrikkumiseni, ta oskab oma käitumist analüüsida, ärritumise korral kasutab peamiselt rahustavaid mõtteid ning õpetusi religioonist. Seega on A. Solodov teinud reaalseid pingutusi oma käitumise ja elustiili muutmiseks ning ei ole alust järeldada, et praegu on ta jätkuvalt ühiskonnale niivõrd ohtlik, et võib kahelda tema poolt kriminaalhoolduse tingimuste täitmises.
18.A. Solodovi resotsialiseerumise võimalused on vabaduses väga head. Tal on toetavad lähedased, kellega ta on tihedalt suhelnud ka vangistuse ajal. Samuti on tal vabaduses kindel elukoht ja võimalus saada tööd samas äriühingus, kus ta töötab praegugi. Tema töötasu on 600 eurot kuus. Vabanemisfondis on A. Solodovil 2000 eurot ning karistuse kandmise ajal on ta tasunud kõik rahalised nõuded. Vabanemisel oleks A. Solodov veel pikka aega kriminaalhooldusel ning selle käigus on võimalik maandada tema võimalikke järelejäänud riske. Vajadusel on A. Solodov nõus osalema sotsiaalprogrammis. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Esmalt nõustub ringkonnakohus kaitsja seisukohaga selle kohta, et vangla vabastamist mittetoetavat arvamust arvestada ei saa – seda ei teinud ka maakohus.
20.Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et väär on maakohtu arusaam, nagu oleks võimalik jätta A. Solodov vabastamata seetõttu, et tema kantud karistusaeg pole proportsionaalne ega korrelatsioonis A. Solodovi poolt toime pandud tegude ebaõiglusmääraga. Nimelt on Riigikohus leidnud, et sarnaselt tähtajalist vangistust kandvate süüdimõistetutega ei saa eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate vabastamata jätmist põhjendada kuriteo raskuse ega selle eest mõistetud karistusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-15-400/52, p 11). Niisiis tuleb sellistegi inimeste puhul vastavalt KarS § 77 lg-le 2 vaagida KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid ja otsustada, kas uute kuritegude risk on isiku vabastamiseks piisavalt madal. Sealjuures on maakohtul sellise hinnangu kujundamisel ulatuslik otsustamisruum ja kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kui jätta kõrvale äsja välja toodud ebaõnnestunud viide tegude „ebaõiglusmäärale“ ja sellele mitte vastavale karistusajale, ongi maakohus praegu analüüsinud just uute kuritegude ohtu – ja ringkonnakohtu meelest pole kohus sealjuures teinud ka ühtegi ilmset kaalutlusviga, mis peaks kaasa tooma määruse tühistamise.
21.A. Solodovi suhtes esineb tõepoolest mitmeid positiivseid asjaolusid. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses õppinud eesti keelt, on osalenud aktiivselt tööhõives, on tasunud oma võlad ja on kogunud märkimisväärse summa vabanemisfondi. Samuti on ta käinud regulaarselt vestlustel psühholoogiga, on läbinud programmid „Viha juhtimine“ ja „Tee“, on osalenud eluaegsete kinnipeetavate tugiprogrammis ja psühhoteraapias, temaga on läbi viidud 4(6)
vestlused alkoholi mõjust tervisele, käitumisele ja seosest kuritegevusega ning samuti programmide ja riskipõhiste vestluste jätkuvestlused. Nende tegevuste tagasiside on positiivne. Hetkel on A. Solodov paigutatud avavanglasse, kust käib tööl väljaspool vanglat. Samuti on teda lubatud lühiajalistele väljasõitudele, ta on Töötukassas tööotsijana arvel, käib regulaarselt nõustamiskohtumistel ning on suunatud mootorsõidukijuhi koolitusele. Vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedased õe ja õepoja näol. Ametnikega käitub ta korrektselt ja suhtub neisse positiivselt. Siiski ei ole need positiivsed asjaolud piisavalt kaalukad, et A. Solodov vabastada.
22.Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema tingimisi vabastamiseks olema. Uute kuritegude iseloomu (raskust) tuleb suuresti prognoosida varasemate kuritegude põhjal – inimesed kipuvad tihtipeale käituma nii, nagu nad juba käitunud on. Eluaegset vanglakaristust kandva süüdimõistetu vabastamise üle otsustamisel on aga kuriteo toimepanemise asjaolude arvestamine veel iseäranis oluline (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-15-400/52, p 11).
23.A. Solodov on pannud toime väga rasked kuriteod. Muu hulgas on ta sooritanud raskendavatel asjaoludel kahe inimese tapmise, ühe inimese tapmise katse ja kahe inimese tapmisele kaasaaitamise. Nende tegude asjaolud olid võikad. Esiteks tappis ta koos kaaslastega omakasu motiivil 91-aastase naisterahva ning teo varjamiseks süütas kannatanu maja. Kurjategijad tungisid kannatanu elukohta, kus A. Solodovi kaaslane lõi kannatanut kaikaga vastu kaela ning kannatanu kaotas teadvuse. Seejärel otsisid sissetungijad majast hinnalisi asju ning kui kannatanu hakkas oigama, lõi A. Solodov kannatanut veel kaikaga mitu korda vastu pead. Kannatanu suri. Mõne päeva pärast pani A. Solodov toime teise tapmise, kui tungis koos kuriteokaaslasega farmi territooriumile. Esmalt lõi A. Solodovi kuriteokaaslane farmi valvanud inimest pudeliga pähe ning kui kannatanu hakkas karjuma ja kukkus põrandale, peksis A. Solodov koos kaaslasega kannatanut veel jalgadega pähe ning kehasse. Seda seniks, kuni kannatanu kaotas teadvuse. Seejärel nägid nad farmi territooriumil veel teistki inimest, kelle otsustasid samuti tappa. Kuigi kannatanu palus end mitte tappa, peksis A. Solodov teda kuriteokaaslaselt saadud metalltoru jupiga vastu pead, kuniks kannatanu kukkus teadvusetult põrandale. Esimene kannatanu suri hiljem haiglas teadvusele tulemata, teine jäi vaatamata eluohtlikele vigastustele õnneks ellu. Hiljem samal päeval aitas A. Solodov kaasa veel kahe eaka inimese tapmisele. Nimelt läksid tema kuriteokaaslased kannatanute maja ukse taha ning kui üks kannatanu avas ukse, haarati tal kätega kõrist ja pigistati seni, kuni ta kaotas teadvuse ning lõpetas karjumise. Seejärel tassiti kannatanu koridori ja lükati ta maja pööningule viiva trepi alla. Siis tungiti majja, kus lesis teine kannatanu, kellel oli mõne aja eest amputeeritud jalg. Seda kannatanut löödi kaikaga mitu korda vastu pead, millest saadud peatraumade tõttu kannatanu suri. Seejärel tuli A. Solodov kuriteokaaslaste juurde ning hakkas koos nendega otsima majast relvi ja hinnalisi asju. Kui varem trepi alla lükatud kannatanu hakkas häält tegema, lõi A. Solodovi kuriteokaaslane teda mitu korda vastu pead, millest saadud vigastuste tagajärjel kannatanu suri. Seejärel hõivas A. Solodov koos kaaslastega tapetute vara ning koos kanti kannatanute maja kõrval seisnud kuurist majja heina. Hein ja maja süüdati kuriteojälgede varjamiseks.
24.Eelnevast nähtub, et A. Solodov on käitunud äärmiselt vägivaldselt ja inimelu suhtes hoolimatult. Kuigi nende tegude järgselt mõisteti talle algselt surmanuhtlus ja hiljem asendati see eluaegse vangistusega, ei pannud seegi teda vägivaldsest käitumisest hoiduma: 2014. aastal pani ta vanglas toime kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise.
25.Seetõttu tuleb järeldada, et A. Solodovil on kalduvus vägivaldsele käitumisele. Viimast kuritegu on A. Solodov põhjendanud kannatanu provokatiivse käitumise, pikaaegse stressi ja negatiivsete emotsioonide kuhjumisega. Niisiis on võimalik, et pingelistes oludes või konfliktisituatsioonides võib ta uuesti käituda vägivaldselt. Seejuures on märkimisväärne, et 5(6)
viimase kuriteo pani A. Solodov toime vaatamata sellele, et oli 2004. aastal läbinud vanglas sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning oli regulaarselt kohtunud psühholoogiga toimetulekuoskuste täiendamiseks. Kuna need sekkumised ei aidanud tal vägivaldsest käitumisest hoiduda, ei saa piisavat vägivallaohtu vähendavat mõju loota ka hilisematest taasühiskonnastavatest tegevustest. Ka avavanglas pole A. Solodov viibinud väga pikalt: mõned kuud üle aasta. Viimase, n-ö vanglakuriteo pani ta toime ligikaudu 20 aastat pärast vanglasse asumist ning 10 aastat pärast sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimist. Seega on kõigiti võimalik, et isegi kui ta suudab mõnda aega käituda korrektselt ning kasu võib olla ka kuriteoriske maandavatest tegevustest, ei pruugi selline positiivne käitumine olla püsiv. Kui aga A. Solodov suudab ka edaspidi avavanglas korralikult käituda, võib olla tulevikus võimalik leida, et tema retsidiivsusrisk on tema vabastamiseks piisavalt madalale langenud.
26.Mõningal määral tõstab uute kuritegude riski ka see, et A. Solodov on peale tapmiste (ja kehalise väärkohtlemise vanglas) pannud toime muidki kuritegusid: vargusi, röövimise, vara hävitamise ning laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Enne vangistust valmistas A. Solodovile tõsiseid probleeme ka alkohol – osade oma kuritegude toimepanemise ajal oli A. Solodov purjus. On tõepoolest võimalik, et pärast väga pikka aega kaine olemist A. Solodov enam alkoholi tarvitama ei hakka, aga siiski ei saa välistada, et vabaduses võib ta uuesti alkoholi proovida ning langeda jälle selle küüsi.
27.Vabastamisega kaasnev käitumiskontroll, võimalikud lisakohustused ja elektrooniline valve võivad küll mõningal määral A. Solodovi uute kuritegude toimepanemise riski maandada, kuid mitte piisaval määral.
28.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 15. veebruari 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.