Majandusalased süüteod › Maksualased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 12.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 1-20-7618/59
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Majandusalased süüteod › Maksualased süüteod
Menetlusliik: Kokkuleppega lõpetatud üldmenetlus enne tõendite uurimist
Kuulutamise aeg: 12.04.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 19 807

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee

2-22-3844/25Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.04.2023 2-22-3844/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja09.06.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

12. aprill 2022. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-20-7618 (16930000156)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Tõlk

Alla Lašmanova

Kriminaalasi

Maksim Vassiljev süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi, Aleksandr Kondratjuk süüdistuses KarS § 3891 lg 2, 3 KarS § 22 lg 3 järgi ja Nikita Štšerbakov süüdistuses KarS § 3891 lg 2, 3 - KarS § 22 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jane Pajus

Süüdistatav

Maksim Vassiljev, ik 38012112748; XXX kodanik; emakeel: XXX; XXX; elukoht: XXX; tel: XXX; e-post: XXX; töökoht: XXX; kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 09.05.2017 10.05.2017. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Rene Varul

Süüdistatav

Aleksandr Kondratjuk, ik 38605030355; XXX kodanik; emakeel: XXX; XXX; elukoht: XXX; XXX, XXX; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 09.05.2017. a -10.05.2017. a. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Mihkel Gaver

Süüdistatav

Nikita Štšerbakov, ik 39507090220; XXX; emakeel: XXX; XXX; elukoht: XXX, XXX; XXX, XXX; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt. Kahtlustatavana kinni peetud 09.05.2017. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Rein Napa

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Sarnased lahendid

Majandusalased süüteod

6.Asitõendid ja salvestised: KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtotsuse jõustumisel hävitada kriminaalasja juures olevad:  Pakendis 1 olevad Nikita Štšerbakovi elukohas aadressil XXX XXX. a toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud S. G. XXX OÜ kaks XXX Pank AS pangakaarti, J. V. ID-kaart ja digitaalne isikutunnistus koos paroolidega, XXX mälupulgad XXX ja XXX ja pakendis 3 on A5 formaadis pruunide kaantega märkmik, millel on kiri “XXX“;  Pakendis 2 olevad Aleksandr Kondratjuki elukohas aadressil XXX XXX. a toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud tšekk summale 799 eurot XXX „XXX“ ja arve XXX AS-lt (XXX). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtotsuse jõustumisel kustutada Maksu-ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse andmelaos, olevad koopiafailid: Aadressil XXX XXX. a teostatud läbiotsimise käigus leitud:  välise kõvaketta XXX (s/n XXX) koopiafail „XXX“ (XI kd lk 95-96; 97);  sülearvuti XXX (s/n XXX) koopiafail „XXX.“ (XI kd lk 102-106);  mobiiltelefoni XXX (imei XXX) koopiafailid „XXX“ (XI kd lk 102-106) ning XXX teostatud uue kopeerimise failid, mis on loetletud vaatlusprotokollis (XI kd lk 107108);  mobiiltelefoni XXX (imei XXX) koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);  EMT sim-kaardi nr XXX koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);  Mälukaardi XXX koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);  XXX mäluseadme XXX koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);  XXX mäluseadme XXX koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);  ZEN sim-kaardi XXX koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);  CD-R plaadi kirjaga „XXX“ koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106). Aadressil Padriku tee 1/2-5, Tallinn 09.05.2017 teostatud läbiotsimise käigus leitud:  fotoaparaati meenutava mälupulga kirjaga XXX koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205210);  Mobiiltelefoni XXX (imei XXX koopiafailid „XXX“, „XXX“ ja „XXX“ (XIV kd lk 205-210);  XXX tahvelarvuti XXX (imei XXX koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);  Sülearvuti XXX XXX (s/n XXX) koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);  Elutoa kummutist leitud fotoaparaadikujulise mälupulga koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);  Mälupulga kirjaga XXX koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);  Mälupulga XXX koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);  Mobiiltelefoni XXX (imei XXX) koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);  A. A. käekotist leitud fotoaparaadikujulise mälupulga XXX koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);

 Mobiiltelefoni XXX (imei-1: XXX; imei-2 XXX) koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 211213); A. Kondratjuki kinnipidamisel XXX. a taskust ära võetud mobiiltelefoni XXX (imei XXX) koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 211-213). Aadressil XXX XXX teostatud läbiotsimise käigus leitud:  mobiiltelefoni XXX (imei XXX) koopiafail „XXX“ (XVI kd lk 133-134);  sülearvuti XXX (s/n XXX) koopiafail „XXX“ (XVI kd lk 205-207);  XXX mälupulga XXX koopiafail „XXX“ (XVI kd lk 205-207);  XXX mälupulga XXX koopiafail „XXX“ (XVI kd lk 205-207). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde kriminaalasja juures asuvad:  Nikita Štšerbakovi elukohas aadressil XXX XXX. a toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid;  Kuriteoteate lisad CD-R plaadil kirjaga „XXX lisad (13) kuriteoteate juurde“;  CD-R plaat, millel on kõneeristused ja TOPid (asuvad failis eraldi töölehel) kirjaga „kriminaalasi 16930000156 kõneeristused“;  SEB Pank AS vastuskirjaga XXX nr XXX edastatud materjal CD-R plaadil;  SEB Pank AS vastuskirjaga XXX nr XXX edastatud materjal CD-R plaadil;  SEB Pank AS vastuskirjaga XXX nr XXX edastatud turvakaamerate salvestised CDR plaadil;  SEB Pank AS vastuskirjaga XXX nr XXX edastatud turvakaamerate salvestised CDR plaadil;  SEB Pank AS vastuskirjaga XXX nr XXX edastatud turvakaamerate salvestised CDR plaadil;  SEB Pank AS vastuskirjaga XXX nr XXX edastatud turvakaamerate salvestised CDR plaadil;  Vaatlusprotokolli XXX lisad CD-R plaadil;  XXX. a läbiotsimise käigus O. T. poolt välja antud XXX, XXX ja XXX raamatupidamine CD-R plaadil;  XXX OÜ poolt väljastatud turvakaamerate salvestised (reg nr XXX) DVD-R plaadil;  XXX läbiotsimise käigus Nikita Štšerbakovi arvutist meilikontodest genereeritud fail CD-R plaadil;  EKEI uuringu koopiafailid 2-l (kahel) CD plaadil, lisa 1 ja lisa 2;  Lisa jälitustoimingu protokolli (reg XXX nr XXX) juurde DVD-R plaadil (10.02.2017);  Nõudekirjade vastused pankadelt CD-R plaadil;  XXX O. T. töökohas OÜ-s XXX aadressil XXX XXX. a teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud OÜ-te XXX, XXX ja XXX raamatupidamise originaaldokumendid (V kd lk 110-250; VI kd lk 1-250; VII kd lk 1-123);  Aadressil XXX XXX. a teostatud läbiotsimise käigus leitud raamatupidamise originaaldokumendid (XIII kd lk 75-250; XIV kd lk 1-120). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel:

lise käibemaksumääraga. Näilike tehingute ahel ja selle käigus vormistatud võltsitud arved lõid M.Vassiljevile võimaluse deklareerida XXX OÜ nimelt esitatavates käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, millega ta ebaseaduslikult vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu. M.Vassiljev toimis selliselt selgelt XXX OÜ huvides, et vähendada viimase maksukohustust ja tekitada maksueelis ning seeläbi ebaaus konkurentsieelis teiste samas valdkonnas tegutsevate äriühingute ees, kuna selline skeem võimaldas XXX OÜ-l pakkuda kaupa müügiks vähemalt käibemaksusumma võrra odavama hinnaga. Eelpoolnimetatud näilike tehingute korraldamisele ja seeläbi XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele osutasid vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov. Nimelt oli nende kontrolli ja juhtimise all mitmeid tegelikult majandustegevusega mittetegelevaid variäriühinguid – osaühingud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX, mille nimelt esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov ise või andsid variisikutest juhatuse liikmetele korraldused esitada arved suhkru, tatra ja MDF-plaatide müümise kohta XXX OÜ-le. Seega tegelikkuses otse XXX ja XXX XXX OÜ poolt ostetud kauba liikumise kohta vormistati võltsitud dokumendid jätmaks mulje, et kauba soetas teisest liikmesriigist OÜ-d XXX, XXX, XXX, XXX , XXX või XXX. Mõnel juhul tehti jälgede segamiseks näilike tehingute ahel veel pikemaks, kaasates ostu-müügi ja rahaülekannete ahelasse veel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kontrolli all olevaid variäriühinguid –XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. XXX OÜ n.ö tehingupartnereid, kes tegelikkuses olid reaalse majandustegevusega mittetegelevad variäriühingud, vahetati teatud ajaperioodi tagant, vältimaks Maksu-ja Tolliameti tähelepanu ja maksupettuse skeemi ilmsikstulekut. Eelnimetatud variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX nimel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi korraldamisel XXX OÜ-le esitatud arvetel nimetatud kaupu viimane neilt osaühingutelt tegelikkuses ei soetanud ning need tehingud olid tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt näilikud, sest tehingu osapooled üksnes teesklesid tehingu tegemist. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Skeemi kaasatud variäriühingute käibedeklaratsioone esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov või korraldasid nende esitamise läbi raamatupidajata või variisikutest juhatuse liikmete selliselt, et tasumisele kuuluv käibemaks oleks minimaalne või jäeti käibedeklaratsioonid üldse esitamata. Selliselt sai XXX OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse, varjates maksueelise saamiseks tehtud tehingutega kauba tegelikku müüjat, kelleks oli teise liikmesriigi äriühing. Täpsemalt seisnes XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel ja selleks võltsitud arvete koostamisel iga süüdistatava roll järgnevas. M.Vassiljev, XXX OÜ juhatuse liikmena, suhtles Eesti suuremate suhkru ja tatra kokkuostjatega (XXX on müünud suhkrut ja tatart perioodil jaanuar XXX kuni aprill XXX aktsiaseltsidele XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ning osaühingutele XXX ja XXX, puitplaate on ta müünud XXX OÜ-le), võttis neilt vastu tellimusi ja pidas hinnaläbirääkimisi. Seejärel andis ta A.Kondratjukile korraldused otsida XXX ja XXX tegutsevatelt müüjatelt kaupa, leppida kokku tarnetingimused (kogused ning kuupäevad) ning edastas A.Kondratjukilt saadud info tarneaegade kohta kauba kokkuostjale. Samuti nõustas M.Vassiljev A.Kondratjukki XXX OÜ-le arvete koostamise osas ning juhendas teda variäriühingute nimel maksudeklaratsioonide esitamisel. A.Kondratjuk, kontrollides XXX OÜ tehingupartneriteks vormistatud variäriühinguid, korraldas variisikute värbamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel,

samuti äriühingute kontodele laekunud raha sularahana väljavõtmist. A.Kondratjuk väljastas variäriühingute nimel võltsarveid M.Vassiljevile, teostas ülekandeid variäriühingute kontodelt, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja nende eest tasumisest, osales kauba tellimusi puudutava info (kogus, kuupäev, tarnekoht) vahendajana M.Vassiljevi ja N.Štšerbakovi vahel. Muuhulgas kontrollis A.Kondratjuk täielikult variäriühingut XXX OÜ, mille juhatuse liikmeks oli tema XXX A. A.. Samuti kontrollis ja juhendas A.Kondratjuk XXX OÜ juhatuse liiget A. V. arvete koostamisel ning värbas XXX OÜ uueks juhatuse liikmeks A. N., kes oli osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid (arvete koostamine, ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi A.Kondratjuk ise. Samuti kontrollis N.Štšerbakov näilikkusse tehingute ahelasse kaasatud variäriühinguid, korraldas sinna juhatuse liikmeteks variisikute värbamist, omavaheliste võltsitud arvete esitamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel, samuti pangakontodel tehingute tegemist ja sularaha väljavõtmist, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja nende eest tasumisest. Sealjuures värbas ta XXX OÜ juhatuse liikmeks J. V., kes oli osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid (arvete koostamine, ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi N.Štšerbakov ise. Veel tegutses N.Štšerbakov tegelikult ise näilike tehingute jadasse kaasatud XXX OÜ nimel, mille juhatuse liikmeks oli vormistatud tema XXX A. B.. Veel kontrollis ja juhtis ta XXX OÜ-d ning korraldas tehingute ahelasse kaastatud variäriühingute OÜ-te XXX ja XXX nimel arvete väljastamist. Samuti osales N.Štšerbakov info vahendajana A.Kondratjuki ja kauba saatja vahel. Asjaolule, et XXX OÜ-le müügiarveid esitanud osaühingud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX tegelikkuses reaalse majandustegevusega ei tegelenud viitab see, et nende äriühingute käive kasvas hüppeliselt sellel perioodil, mil nad esitasid arveid XXX OÜ-le ning viimane oli sisuliselt nende ainus tehingupartner. Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis ühte variäriühingut kasutati XXX OÜ huvides üksnes teatud ajaperioodi, misjärel nad n.ö hüljati ning edaspidi mingisugust tegevust neis enam ei toimunud. Maksu-ja Tolliamet kustutas nad käibemaksukohustuslaste registrist kuna ei olnud tõendatud nende majandustegevusega tegelemine ning käesolevaks ajaks on enamus neist ka Äriregistrist kustutatud. M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kooskõlastatud tegevuse tulemusel variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX nimel koostatud võltsarved esitas M.Vassiljev XXX OÜ XXX O. T. kas elektrooniliselt või siis kohtumistel XXX linnas. O.T. ei olnud teadlik nende arvete võltsitusest ning kajastas need XXX OÜ raamatupidamises ja elektrooniliselt läbi e-maksuameti esitatud XXX OÜ käibedeklaratsioonides perioodil jaanuar XXX kuni aprill XXX. Seega esitas M.Vassiljev, tegutsedes XXX OÜ nimel vahendlikult läbi raamatupidaja, valitsedes viimast ülekaaluka teadmisega, äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena varjas ta osaühingu maksukohustust eriti suurele (400 000 eurot või enam) kahjule vastava summa võrra. Variäriühingute nimel koostatud võltsarvete alusel kandis M.Vassiljev ise XXX OÜ arveldusarvetelt raha variäriühingute kontodele, millest osa kanti A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi korraldamisel kohe XXX ja XXX äriühingutele, osa kanti teistele tehingute ahelasse kaasatud variäriühingutele, kust liikus raha lõpuks välismaistele äriühingutele. Osa XXX OÜ-lt laekunud summadest võeti ka erinevates etappides variäriühingute kontodelt sularahas välja ning jäi M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi käsutusse. Eelnimetatud skeemi kasutades deklareeris M.Vassiljev raamatupidaja vahendusel ja A.Kondratjuki ning N.Štšerbakovi kaasabil XXX OÜ maksudeklaratsioonides perioodil XXX jaanuar kuni XXX aprill variäriühingute nimel esitatud võltsarveid järgmiselt.

Seega XXX OÜ XXX aprillikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 23 678,70 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a aprilli KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle aprilli KMD on jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ ja XXX OÜ kontode. XXX OÜ kontole laekunud raha on edasi kantud XXX ja osaliselt sularahas välja võetud. Seega perioodil XXX jaanuar kuni XXX aprill on M.Vassiljev A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kaasabil esitatud võltsitud arvete alusel esitanud XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmeid, millega on deklareeritud alusetult käibemaksu soetuselt (sisendkäibemaksu) summas 467 810,43 eurot ja sellega vähendanud ebaseaduslikult XXX OÜ käibemaksukohustust samas summas. Eelkirjeldatud tegevusega on M.Vassiljev rikkunud järgmisi seaduses sätestatud kohustusi ning A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov osutanud sellele kaasabi. TsÜS § 35 tulenevalt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on juhatuse liige vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest. MKS § 8 lg-st 1 lähtuvalt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse seadusest endast ja maksuseadustest tulenevate äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. XXX OÜ läbi oma juhatuse liikme vastutab käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 3 lg 4 p 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1, 2, 3 p 1, § 31 lg 1, § 37 ja § 38 lg 1 sätestatu alusel ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest

ning peab tulenevalt MKS § 85 lg 4 esitama deklaratsioonides talle teadaolevalt õigeid andmeid ja andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Variäriühingute nimel koostatud ja esitatud võltsarvete teadliku deklareerimisega ja kajastamisega maksudeklaratsioonides rikkusid XXX OÜ ja M.Vassiljev KMS § 29 lg 3 p-s 1 sätestatut, mille kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number ning § 37 lg 7 p 6 kohaselt kauba kogus või teenuse maht. Sellega on Maksim Vassiljev toime pannud KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega on varjatud maksukohustust eriti suurele kahjule (400 000 eurot või enam) vastava summa võrra. Aleksandr Kondratjuk Aleksandr Kondratjuk koos Nikita Štšerbakoviga osutasid Maksim Vassiljevile ja XXX OÜle etteheidetava kuriteo toimepanemisel vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi. Maksim Vassiljev XXX OÜ juhatuse liikmena ning tegutsedes viimase huvides, esitas maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid osaühingu maksustamisperioodide jaanuar XXX kuni aprill XXX käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjas maksukohustust kokku summas 467 810,43 eurot. M.Vassiljevi, XXX OÜ, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi poolt toime pandud kuritegu seisneb järgnevas. M.Vassiljev, kes oli XXX OÜ (registreeritud tegevuskoht süüdistuse perioodil XXX ja XXX) ainus juhatuse liige ja ainuosanik alates osaühingu asutamisest XXX ja ka perioodil jaanuar XXX - aprill XXX. Äriühingu tegevusalaks oli XXX ja XXX aastal puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine ning suhkru, šokolaadi, kondiitri-ja pagaritoodete hulgimüük. Käibemaksukohustuslaseks oli XXX OÜ registreeritud alates XXX (number XXX) ning osaühing tegeles M.Vassiljevi juhtimisel perioodil jaanuar XXX kuni märts XXX suhkru, tatra ja MDF-puitplaatide vahendamisega XXX tegutsevatele kokkuostjatele ja edasimüüjatele. XXX OÜ poolt edasi müüdud suhkru, tatra ja MDF-plaadid soetas osaühing XXX ja XXX ning need tehingud on käsitletavad ühendusesisese soetusena käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 8 lg 1 kohaselt, millele kohaldunuks käibemaksumäär 0%. Selleks, et vältida või vähendada XXX OÜ poolt XXX kaupade edasimüügiga kaasnevat müügikäibemaksu tasumise kohustust otsustas M.Vassiljev korraldada näilike tehingute ahela selliselt, et tegelikult XXX OÜ poolt teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest soetatud kauba (suhkru, tatra ja MDF-plaadid) soetasid teised XXX käibemaksukohustuslastena registreeritud äriühingud, kes siis müüsid kauba ise või läbi teiste äriühingute juba XXX OÜ-le koos 20%lise käibemaksumääraga. Näilike tehingute ahel ja selle käigus vormistatud võltsitud arved lõid M.Vassiljevile võimaluse deklareerida XXX OÜ nimelt esitatavates käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, millega ta ebaseaduslikult vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu. M.Vassiljev toimis selliselt selgelt XXX OÜ huvides, et vähendada viimase maksukohustust ja tekitada maksueelis ning seeläbi ebaaus

konkurentsieelis teiste samas valdkonnas tegutsevate äriühingute ees, kuna selline skeem võimaldas XXX OÜ-l pakkuda kaupa müügiks vähemalt käibemaksusumma võrra odavama hinnaga. Eelpoolnimetatud näilike tehingute korraldamisele ja seeläbi XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele osutasid vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov. Nimelt oli nende kontrolli ja juhtimise all mitmeid tegelikult majandustegevusega mittetegelevaid variäriühinguid – osaühingud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX, mille nimelt esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov ise või andsid variisikutest juhatuse liikmetele korraldused esitada arved suhkru, tatra ja MDF-plaatide müümise kohta XXX OÜ-le. Seega tegelikkuses otse XXX ja XXX XXX OÜ poolt ostetud kauba liikumise kohta vormistati võltsitud dokumendid jätmaks mulje, et kauba soetas teisest liikmesriigist OÜ-d XXX, XXX, XXX, XXX, XXX või XXX. Mõnel juhul tehti jälgede segamiseks näilike tehingute ahel veel pikemaks, kaasates ostu-müügi ja rahaülekannete ahelasse veel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kontrolli all olevaid variäriühinguid –XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. XXX OÜ n.ö tehingupartnereid, kes tegelikkuses olid reaalse majandustegevusega mittetegelevad variäriühingud, vahetati teatud ajaperioodi tagant, vältimaks Maksu-ja Tolliameti tähelepanu ja maksupettuse skeemi ilmsikstulekut. Eelnimetatud variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX nimel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi korraldamisel XXX OÜ-le esitatud arvetel nimetatud kaupu viimane neilt osaühingutelt tegelikkuses ei soetanud ning need tehingud olid tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt näilikud, sest tehingu osapooled üksnes teesklesid tehingu tegemist. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Skeemi kaasatud variäriühingute käibedeklaratsioone esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov või korraldasid nende esitamise läbi raamatupidajata või variisikutest juhatuse liikmete selliselt, et tasumisele kuuluv käibemaks oleks minimaalne või jäeti käibedeklaratsioonid üldse esitamata. Selliselt sai XXX OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse, varjates maksueelise saamiseks tehtud tehingutega kauba tegelikku müüjat, kelleks oli teise liikmesriigi äriühing. Täpsemalt seisnes XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel ja selleks võltsitud arvete koostamisel iga süüdistatava roll järgnevas. M.Vassiljev, XXX OÜ juhatuse liikmena, suhtles XXX suuremate suhkru ja tatra kokkuostjatega (XXX on müünud suhkrut ja tatart perioodil jaanuar XXX kuni aprill XXX aktsiaseltsidele XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ning osaühingutele XXX ja XXX, puitplaate on ta müünud XXX OÜ-le), võttis neilt vastu tellimusi ja pidas hinnaläbirääkimisi. Seejärel andis ta A.Kondratjukile korraldused otsida XXX ja XXX tegutsevatelt müüjatelt kaupa, leppida kokku tarnetingimused (kogused ning kuupäevad) ning edastas A.Kondratjukilt saadud info tarneaegade kohta kauba kokkuostjale. Samuti nõustas M.Vassiljev A.Kondratjukki XXX OÜ-le arvete koostamise osas ning juhendas teda variäriühingute nimel maksudeklaratsioonide esitamisel. A.Kondratjuk, kontrollides XXX OÜ tehingupartneriteks vormistatud variäriühinguid, korraldas variisikute värbamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel, samuti äriühingute kontodele laekunud raha sularahana väljavõtmist. A.Kondratjuk väljastas variäriühingute nimel võltsarveid M.Vassiljevile, teostas ülekandeid variäriühingute kontodelt, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja nende eest tasumisest, osales kauba tellimusi puudutava info (kogus, kuupäev, tarnekoht) vahendajana M.Vassiljevi ja N.Štšerbakovi vahel. Muuhulgas kontrollis A.Kondratjuk täielikult variäriühingut XXX OÜ,

mille juhatuse liikmeks oli XXX XXX A. A.. Samuti kontrollis ja juhendas A.Kondratjuk XXX OÜ juhatuse liiget A. V. arvete koostamisel ning värbas XXX OÜ uueks juhatuse liikmeks A. N., kes oli osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid (arvete koostamine, ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi A.Kondratjuk ise. Samuti kontrollis N.Štšerbakov näilikkusse tehingute ahelasse kaasatud variäriühinguid, korraldas sinna juhatuse liikmeteks variisikute värbamist, omavaheliste võltsitud arvete esitamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel, samuti pangakontodel tehingute tegemist ja sularaha väljavõtmist, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja nende eest tasumisest. Sealjuures värbas ta XXX OÜ juhatuse liikmeks J. V., kes oli osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid (arvete koostamine, ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi N.Štšerbakov ise. Veel tegutses N.Štšerbakov tegelikult ise näilike tehingute jadasse kaasatud XXX OÜ nimel, mille juhatuse liikmeks oli vormistatud XXX A. B.. Veel kontrollis ja juhtis ta XXX OÜ-d ning korraldas tehingute ahelasse kaastatud variäriühingute OÜ-te XXX ja XXX nimel arvete väljastamist. Samuti osales N.Štšerbakov info vahendajana A.Kondratjuki ja kauba saatja vahel. Asjaolule, et XXX OÜ-le müügiarveid esitanud osaühingud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX tegelikkuses reaalse majandustegevusega ei tegelenud viitab see, et nende äriühingute käive kasvas hüppeliselt sellel perioodil, mil nad esitasid arveid XXX OÜ-le ning viimane oli sisuliselt nende ainus tehingupartner. Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis ühte variäriühingut kasutati XXX OÜ huvides üksnes teatud ajaperioodi, misjärel nad n.ö hüljati ning edaspidi mingisugust tegevust neis enam ei toimunud. Maksu-ja Tolliamet kustutas nad käibemaksukohustuslaste registrist kuna ei olnud tõendatud nende majandustegevusega tegelemine ning käesolevaks ajaks on enamus neist ka Äriregistrist kustutatud. M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kooskõlastatud tegevuse tulemusel variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX nimel koostatud võltsarved esitas M.Vassiljev XXX OÜ XXX O. T. kas elektrooniliselt või siis kohtumistel XXX linnas. O.T. ei olnud teadlik nende arvete võltsitusest ning kajastas need XXX OÜ raamatupidamises ja elektrooniliselt läbi e-maksuameti esitatud XXX OÜ käibedeklaratsioonides perioodil jaanuar XXX kuni aprill XXX. Seega esitas M.Vassiljev, tegutsedes XXX OÜ nimel vahendlikult läbi raamatupidaja, valitsedes viimast ülekaaluka teadmisega, äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena varjas ta osaühingu maksukohustust eriti suurele (400 000 eurot või enam) kahjule vastava summa võrra. Variäriühingute nimel koostatud võltsarvete alusel kandis M.Vassiljev ise XXX OÜ arveldusarvetelt raha variäriühingute kontodele, millest osa kanti A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi korraldamisel kohe XXX ja XXX äriühingutele, osa kanti teistele tehingute ahelasse kaasatud variäriühingutele, kust liikus raha lõpuks välismaistele äriühingutele. Osa XXX OÜ-lt laekunud summadest võeti ka erinevates etappides variäriühingute kontodelt sularahas välja ning jäi M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi käsutusse. Eelnimetatud skeemi kasutades deklareeris M.Vassiljev raamatupidaja vahendusel ja A.Kondratjuki ning N.Štšerbakovi kaasabil XXX OÜ maksudeklaratsioonides perioodil XXX jaanuar kuni XXX aprill variäriühingute nimel esitatud võltsarveid järgmiselt. XXX esitatud XXX.a jaanuarikuu käibedeklaratsioonil (edaspidi KMD-l) deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ nimel esitatud arveid:

Seega XXX OÜ XXX aprillikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 23 678,70 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a aprilli KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle aprilli KMD on jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ ja XXX OÜ kontode. XXX OÜ kontole laekunud raha on edasi kantud XXX-le XXX ja osaliselt sularahas välja võetud. Seega perioodil XXX jaanuar kuni XXX aprill on M.Vassiljev A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kaasabil esitatud võltsitud arvete alusel esitanud XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmeid, millega on deklareeritud alusetult käibemaksu soetuselt (sisendkäibemaksu) summas 467 810,43 eurot ja sellega vähendanud ebaseaduslikult XXX OÜ käibemaksukohustust samas summas. Eelkirjeldatud tegevusega on M.Vassiljev rikkunud järgmisi seaduses sätestatud kohustusi ning A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov osutanud sellele kaasabi. TsÜS § 35 tulenevalt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on juhatuse liige vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest. MKS § 8 lg-st 1 lähtuvalt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse seadusest endast ja maksuseadustest tulenevate äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. XXX OÜ läbi oma juhatuse liikme vastutab käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 3 lg 4 p 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1, 2, 3 p 1, § 31 lg 1, § 37 ja § 38 lg 1 sätestatu alusel ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest ning peab tulenevalt MKS § 85 lg 4 esitama deklaratsioonides talle teadaolevalt õigeid andmeid ja andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Variäriühingute nimel koostatud ja esitatud võltsarvete teadliku deklareerimisega ja kajastamisega maksudeklaratsioonides rikkusid XXX OÜ ja M.Vassiljev KMS § 29 lg 3 p-s 1 sätestatut, mille kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt

peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number ning § 37 lg 7 p 6 kohaselt kauba kogus või teenuse maht. Sellega on Aleksandr Kondratjuk toime pannud KarS § 3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o osutanud kaasabi maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega on varjatud maksukohustust eriti suurele kahjule (400 000 eurot või enam) vastava summa võrra. Nikita Štšerbakov Nikita Štšerbakov koos Aleksandr Kondratjukiga osutasid Maksim Vassiljevile ja XXX OÜle etteheidetava kuriteo toimepanemisel vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi. Maksim Vassiljev XXX OÜ juhatuse liikmena ning tegutsedes viimase huvides, esitas maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid osaühingu maksustamisperioodide jaanuar XXX kuni aprill XXX käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjas maksukohustust kokku summas 467 810,43 eurot. M.Vassiljevi, XXX OÜ, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi poolt toime pandud kuritegu seisneb järgnevas. M.Vassiljev, kes oli XXX OÜ (registreeritud tegevuskoht süüdistuse perioodil XXX ja XXX) ainus juhatuse liige ja ainuosanik alates osaühingu asutamisest XXX ja ka perioodil jaanuar XXX - aprill XXX. Äriühingu tegevusalaks oli XXX ja XXX aastal puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine ning suhkru, šokolaadi, kondiitri-ja pagaritoodete hulgimüük. Käibemaksukohustuslaseks oli XXX OÜ registreeritud alates XXX (number XXX) ning osaühing tegeles M.Vassiljevi juhtimisel perioodil jaanuar XXX kuni märts XXX suhkru, tatra ja MDF-puitplaatide vahendamisega XXX tegutsevatele kokkuostjatele ja edasimüüjatele. XXX OÜ poolt edasi müüdud suhkru, tatra ja MDF-plaadid soetas osaühing XXX ja XXX ning need tehingud on käsitletavad ühendusesisese soetusena käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 8 lg 1 kohaselt, millele kohaldunuks käibemaksumäär 0%. Selleks, et vältida või vähendada XXX OÜ poolt XXX kaupade edasimüügiga kaasnevat müügikäibemaksu tasumise kohustust otsustas M.Vassiljev korraldada näilike tehingute ahela selliselt, et tegelikult XXX OÜ poolt teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest soetatud kauba (suhkru, tatra ja MDF-plaadid) soetasid teised XXX käibemaksukohustuslastena registreeritud äriühingud, kes siis müüsid kauba ise või läbi teiste äriühingute juba XXX OÜ-le koos 20%lise käibemaksumääraga. Näilike tehingute ahel ja selle käigus vormistatud võltsitud arved lõid M.Vassiljevile võimaluse deklareerida XXX OÜ nimelt esitatavates käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, millega ta ebaseaduslikult vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu. M.Vassiljev toimis selliselt selgelt XXX OÜ huvides, et vähendada viimase maksukohustust ja tekitada maksueelis ning seeläbi ebaaus konkurentsieelis teiste samas valdkonnas tegutsevate äriühingute ees, kuna selline skeem võimaldas XXX OÜ-l pakkuda kaupa müügiks vähemalt käibemaksusumma võrra odavama hinnaga. Eelpoolnimetatud näilike tehingute korraldamisele ja seeläbi XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele osutasid vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov. Nimelt oli nende kontrolli ja juhtimise all mitmeid tegelikult majandustegevusega mittetegelevaid variäriühinguid – osaühingud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX, mille nimelt esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov ise või andsid

variisikutest juhatuse liikmetele korraldused esitada arved suhkru, tatra ja MDF-plaatide müümise kohta XXX OÜ-le. Seega tegelikkuses otse XXX ja XXX XXX OÜ poolt ostetud kauba liikumise kohta vormistati võltsitud dokumendid jätmaks mulje, et kauba soetas teisest liikmesriigist OÜ-d XXX, XXX, XXX, XXX, XXX või XXX. Mõnel juhul tehti jälgede segamiseks näilike tehingute ahel veel pikemaks, kaasates ostu-müügi ja rahaülekannete ahelasse veel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kontrolli all olevaid variäriühinguid –XXX , XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. XXX OÜ n.ö tehingupartnereid, kes tegelikkuses olid reaalse majandustegevusega mittetegelevad variäriühingud, vahetati teatud ajaperioodi tagant, vältimaks Maksu-ja Tolliameti tähelepanu ja maksupettuse skeemi ilmsikstulekut. Eelnimetatud variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX nimel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi korraldamisel XXX OÜ-le esitatud arvetel nimetatud kaupu viimane neilt osaühingutelt tegelikkuses ei soetanud ning need tehingud olid tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt näilikud, sest tehingu osapooled üksnes teesklesid tehingu tegemist. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Skeemi kaasatud variäriühingute käibedeklaratsioone esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov või korraldasid nende esitamise läbi raamatupidajata või variisikutest juhatuse liikmete selliselt, et tasumisele kuuluv käibemaks oleks minimaalne või jäeti käibedeklaratsioonid üldse esitamata. Selliselt sai XXX OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse, varjates maksueelise saamiseks tehtud tehingutega kauba tegelikku müüjat, kelleks oli teise liikmesriigi äriühing. Täpsemalt seisnes XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel ja selleks võltsitud arvete koostamisel iga süüdistatava roll järgnevas. M.Vassiljev, XXX OÜ juhatuse liikmena, suhtles XXX suuremate suhkru ja tatra kokkuostjatega (XXX on müünud suhkrut ja tatart perioodil jaanuar XXX kuni aprill XXX aktsiaseltsidele XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ning osaühingutele XXX ja XXX, puitplaate on ta müünud XXX OÜ-le), võttis neilt vastu tellimusi ja pidas hinnaläbirääkimisi. Seejärel andis ta A.Kondratjukile korraldused otsida XXX ja XXX tegutsevatelt müüjatelt kaupa, leppida kokku tarnetingimused (kogused ning kuupäevad) ning edastas A.Kondratjukilt saadud info tarneaegade kohta kauba kokkuostjale. Samuti nõustas M.Vassiljev A.Kondratjukki XXX OÜ-le arvete koostamise osas ning juhendas teda variäriühingute nimel maksudeklaratsioonide esitamisel. A.Kondratjuk, kontrollides XXX OÜ tehingupartneriteks vormistatud variäriühinguid, korraldas variisikute värbamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel, samuti äriühingute kontodele laekunud raha sularahana väljavõtmist. A.Kondratjuk väljastas variäriühingute nimel võltsarveid M.Vassiljevile, teostas ülekandeid variäriühingute kontodelt, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja nende eest tasumisest, osales kauba tellimusi puudutava info (kogus, kuupäev, tarnekoht) vahendajana M.Vassiljevi ja N.Štšerbakovi vahel. Muuhulgas kontrollis A.Kondratjuk täielikult variäriühingut XXX OÜ, mille juhatuse liikmeks oli XXX A. A. Samuti kontrollis ja juhendas A.Kondratjuk XXX OÜ juhatuse liiget A. V. arvete koostamisel ning värbas XXX OÜ uueks juhatuse liikmeks A. N., kes oli osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid (arvete koostamine, ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi A.Kondratjuk ise. Samuti kontrollis N.Štšerbakov näilikkusse tehingute ahelasse kaasatud variäriühinguid, korraldas sinna juhatuse liikmeteks variisikute värbamist, omavaheliste võltsitud arvete esitamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel, samuti pangakontodel tehingute tegemist ja sularaha väljavõtmist, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja

nende eest tasumisest. Sealjuures värbas ta XXX OÜ juhatuse liikmeks J. V., kes oli osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid (arvete koostamine, ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi N.Štšerbakov ise. Veel tegutses N.Štšerbakov tegelikult ise näilike tehingute jadasse kaasatud XXX OÜ nimel, mille juhatuse liikmeks oli vormistatud XXX A. B.. Veel kontrollis ja juhtis ta XXX OÜ-d ning korraldas tehingute ahelasse kaastatud variäriühingute OÜ-te XXX ja XXX nimel arvete väljastamist. Samuti osales N.Štšerbakov info vahendajana A.Kondratjuki ja kauba saatja vahel. Asjaolule, et XXX OÜ-le müügiarveid esitanud osaühingud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX tegelikkuses reaalse majandustegevusega ei tegelenud viitab see, et nende äriühingute käive kasvas hüppeliselt sellel perioodil, mil nad esitasid arveid XXX OÜ-le ning viimane oli sisuliselt nende ainus tehingupartner. Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis ühte variäriühingut kasutati XXX OÜ huvides üksnes teatud ajaperioodi, misjärel nad n.ö hüljati ning edaspidi mingisugust tegevust neis enam ei toimunud. Maksu-ja Tolliamet kustutas nad käibemaksukohustuslaste registrist kuna ei olnud tõendatud nende majandustegevusega tegelemine ning käesolevaks ajaks on enamus neist ka Äriregistrist kustutatud. M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kooskõlastatud tegevuse tulemusel variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX nimel koostatud võltsarved esitas M.Vassiljev XXX OÜ XXX O. T. kas elektrooniliselt või siis kohtumistel XXX linnas. O.T. ei olnud teadlik nende arvete võltsitusest ning kajastas need XXX OÜ raamatupidamises ja elektrooniliselt läbi e-maksuameti esitatud XXX OÜ käibedeklaratsioonides perioodil jaanuar XXX kuni aprill XXX. Seega esitas M.Vassiljev, tegutsedes XXX OÜ nimel vahendlikult läbi raamatupidaja, valitsedes viimast ülekaaluka teadmisega, äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena varjas ta osaühingu maksukohustust eriti suurele (400 000 eurot või enam) kahjule vastava summa võrra. Variäriühingute nimel koostatud võltsarvete alusel kandis M.Vassiljev ise XXX OÜ arveldusarvetelt raha variäriühingute kontodele, millest osa kanti A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi korraldamisel kohe XXX ja XXX äriühingutele, osa kanti teistele tehingute ahelasse kaasatud variäriühingutele, kust liikus raha lõpuks välismaistele äriühingutele. Osa XXX OÜ-lt laekunud summadest võeti ka erinevates etappides variäriühingute kontodelt sularahas välja ning jäi M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi käsutusse. Eelnimetatud skeemi kasutades deklareeris M.Vassiljev raamatupidaja vahendusel ja A.Kondratjuki ning N.Štšerbakovi kaasabil XXX OÜ maksudeklaratsioonides perioodil XXX jaanuar kuni XXX aprill variäriühingute nimel esitatud võltsarveid järgmiselt. XXX esitatud XXX.a jaanuarikuu käibedeklaratsioonil (edaspidi KMD-l) deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ nimel esitatud arveid: kuupäev

Eelkirjeldatud tegevusega on M.Vassiljev rikkunud järgmisi seaduses sätestatud kohustusi ning A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov osutanud sellele kaasabi. TsÜS § 35 tulenevalt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on juhatuse liige vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest. MKS § 8 lg-st 1 lähtuvalt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse seadusest endast ja maksuseadustest tulenevate äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. XXX OÜ läbi oma juhatuse liikme vastutab käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 3 lg 4 p 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1, 2, 3 p 1, § 31 lg 1, § 37 ja § 38 lg 1 sätestatu alusel ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest ning peab tulenevalt MKS § 85 lg 4 esitama deklaratsioonides talle teadaolevalt õigeid andmeid ja andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Variäriühingute nimel koostatud ja esitatud võltsarvete teadliku deklareerimisega ja kajastamisega maksudeklaratsioonides rikkusid XXX OÜ ja M.Vassiljev KMS § 29 lg 3 p-s 1 sätestatut, mille kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number ning § 37 lg 7 p 6 kohaselt kauba kogus või teenuse maht. Sellega on Nikita Štšerbakov toime pannud KarS § 3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o osutanud kaasabi maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega on varjatud maksukohustust eriti suurele kahjule (400 000 eurot või enam) vastava summa võrra. Kokkulepete sisu Maksim Vassiljev Prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada Maksim Vassiljev KarS § 3891 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta 9 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvestada maha eelvangistus 2 päeva (09.-10.05.2017) ning karistuseks mõista 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele mitte pöörata, kui Maksim Vassiljev ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kaitseakti koostamise eest, kohtuistungiks ettevalmistamise eest, kahel kohtuistungil osalemise eest, kahel korral kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise eest- mõlemal korral kaks pooltundi, tulevikus toimuvatel kohtuistungitel osalemise eest makstud tasu, mille kohta

kaitsja esitab tasutaotluse kohtule arvestusega, iga pooltunni eest 27 eurot, millele lisandub käibemaks. KrMS § 175 lg 1 p 9- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on sundraha suurus 1. astme kuriteos süüdimõistmisel 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 on alates 01.01.2022 kehtestatud kuutasu alammääraks 654 eurot. Seega on 1. astme kuriteos süüdimõistmisel sundraha suurus 654 x 2,5 = 1635 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel Maksim Vassiljevilt välja mõista sundraha 1635 eurot ja kaitsjatasu, mille suurus selgub kaitsja poolt kohtule esitatud taotlusest. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: puuduvad säästud ja realiseeritav vara, on XXX, saab määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Aleksandr Kondratjuk Prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada Aleksandr Kondratjuk KarS § 3891 lg 2, 3- § 22 lg 3 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvestada maha eelvangistus 2 päeva (09.05.-10.05.2017) ning karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust Pärnu Maakohtu 26.11.2015 otsusega mõistetud 1 aasta 3 kuu ja 28 päevase vangistusega ja otsuste kogumis mõista liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust. Mõistetud vangistust KarS § 74 lg 1, 3 ja 5 alusel tingimisi mitte kohaldada ja täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Aleksandr Kondratjuk ei pane 2 aasta ja 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, mis kohustavad teda: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada Aleksandr Kondratjuki käitumiskontrolli ajal alluma elektroonilisele valvele, mille tähtajaks KarS § 751 lg 3 alusel määrata 2 kuud. Aleksandr Kondratjuk on elektroonilise valve kohaldamiseks andnud nõusoleku. Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on sundraha suurus 1. astme kuriteos süüdimõistmisel 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 on alates 01.01.2022 kehtestatud kuutasu alammääraks 654 eurot. Seega on 1. astme kuriteos süüdimõistmisel sundraha suurus 1635 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel Aleksandr Kondratjukilt välja mõista sundraha 1635 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: puuduvad säästud ja realiseeritav vara, on XXX, saab määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

1.astme kuriteos süüdimõistmisel 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 on alates 01.01.2022 kehtestatud kuutasu alammääraks 654 eurot. Seega on 1. astme kuriteos süüdimõistmisel sundraha suurus 1635 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel Nikita Štšerbakovilt välja mõista sundraha 1635 eurot, menetlejal tekkinud kulu 120 eurot, kaitsjatasu 2332,80 eurot ja kaitsja tasu kohtuistungitel osalemise eest 27 eurot pooltund, millele lisandub käibemaks. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: puuduvad säästud ja realiseeritav vara, XXX, saab määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Maksu- ja Tolliameti avalik-õiguslik nõudeavaldus Eesti Vabariiki esindav kannatanu Maksu- ja Tolliamet on esitanud avalik-õigusliku nõudeavalduse maksukohustuse kindlaks määramiseks ja välja mõistmiseks: Maksustamisperioodil XXX (k.a) tekitatud kahju hüvitamiseks Maksim Vassiljevi, Aleksandr Kondratjuki ja Nikita Štšerbakovi vastu solidaarselt kogusummas 237 681,84 eurot. XXX OÜ vastu sel perioodil nõuet ei ole, sest äriühingule on sama perioodi käibemaksu osas XXX. a väljastatud maksuotsus. Maksustamisperioodil XXX. a (k.a) tekitatud kahju hüvitamiseks XXX OÜ, Maksim Vassiljevi, Aleksandr Kondratjuki ja Nikita Štšerbakovi vastu solidaarselt kogusummas 230 128,59 eurot. Samuti välja mõista tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intress 0,06% päevas (alates maksu tasumise päevale järgnevast päevast kuni 29.02.2020. a), 0,03% päevas (perioodil 18.05.2020. a kuni 31.12.2021. a) ja edaspidi 0,06% päevas kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. Kannatanu esindaja on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks ja kinnitab, et maksukohustuse määramine Maksim Vassiljevile, Aleksandr Kondratjukile, Nikita Štšerbakovile kriminaalmenetluses vajalik ei ole, sest MTA ja Maksim Vassiljev, Aleksandr Kondratjuk ning Nikita Štšerbakov on sõlminud eraldiseisvad kokkulepped avalikõiguslikus nõudeavalduses toodud nõude tasumise osas. Kannatanu on nõus, et tasumine

toimub Maksim Vassiljeviga, Aleksandr Kondratjukiga ja Nikita Štšerbakoviga sõlmitud lepingutes nr XXX, XXX, XXX kokkulepitud tingimustel. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 08.05.2017 määrusega nr. 1-17-4327 avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks: Eesti Vabariigi kasuks kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärge süüdistatava Maksim Vassiljevi ja XXX J. V. ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX, XXX, XXX (registriosa nr: XXX). Kolmanda isikuna kaastatud J. V. on kokkuleppemenetlusega ja käsutamise keelumärke kustutamisega nõus. Eesti Vabariigi kasuks seatud keeld täita konto debiteerimise juhiseid Maksim Vassiljevi XXX AS-i arvelduskontol nr XXX summas 259 484,98 eurot ja vabastada aresti alt kontol olnud 23,97 eurot. Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkuleppeid sõlmides said süüdistatavad Maksim Vassiljev, Aleksandr Kondratjuk ja Nikita Štšerbakov aru kokkulepete sisust ja nõustusid sellega. Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad Maksim Vassiljev, Aleksandr Kondratjuk ning Nikita Štšerbakov, et kokkulepete sõlmimine oli nende vaba tahe. Süüdistatavad nõustusid nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistustega. Süüdistatavad kinnitasid, et on teadlikud menetluskulude tasumise kohustusest ja taotlesid menetluskulude tasumise ajatamist. 22.03.2022. a kohtuistungil avaldas Maksu- ja Tolliamet, et ei soovi avalik-õigusliku nõude kindlaks määramist ja selle välja mõistmist. Lisaks sellele on Maksu- ja Tolliamet esitanud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, milles toob välja, et kannatanu on saavutanud süüdistatavate Maksim Vassiljevi, Aleksandr Kondratjuki ja Nikita Štšerbakoviga eraldiseisvad kokkulepped avalik-õiguslikus nõudeavalduses toodud nõude tasumise osas. Kannatanu on nõus, et tasumine toimub Maksim Vassiljeviga 17.03.2022. a sõlmitud lepingus nr XXX, Aleksandr Kondratjukiga 18.03.2022. a sõlmitud lepingus nr XXX ja Nikita Štšerbakoviga 22.03.2022 sõlmitud lepingus nr XXX kokku lepitud tingimustel. Prokurör, kaitsjad, süüdistatavad Maksim Vassiljev, Aleksandr Kondratjuk ja Nikita Štšerbakov jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatavate selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kolmanda isikuna kaastatud J. V. on kokkuleppemenetlusega ja käsutamise keelumärke kustutamisega nõus. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada Maksim Vassiljev süüdi KarS § 3891 lg 2 järgi, Aleksandr Kondratjuk süüdi KarS § 3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi ja Nikita Štšerbakov KarS § 3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi ning mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Maksim Vassiljevi menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1473,60 eurot ja KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1635 eurot. Kokku on menetluskulude summa 3108,60 eurot. Maksim Vassiljev avaldas, et tal puuduvad säästud ja realiseeritav vara ning tal on XXX. Eeltoodud põhjusel taotleb Maksim Vassiljev väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust ositi 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib Maksim Vassiljevile, arvestades asjaolu, et tal puuduvad säästud ja XXX, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse Maksim Vassiljevi varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Maksim Vassiljevilt sundraha 1635 eurot ja kaitsjatasu 1473,60 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 3108,60 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Aleksandr Kondratjuki menetluskuluks on KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1635 eurot. Aleksandr Kondratjuk avaldas, et tal puuduvad säästud ja realiseeritav vara ning tal on XXX. Eeltoodud põhjusel taotleb Aleksandr Kondratjuk väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust ositi 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib Aleksandr Kondratjukile, arvestades asjaolu, et tal puuduvad säästud ja XXX, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse Aleksandr Kondratjuki varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Aleksandr Kondratjukilt sundraha 1635 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1635 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Nikita Štšerbakovi menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2559,60 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel menetlejale tekkinud kulu, milleks on XXX keldriboksi avamise teenus (XXX. a) summas 120 eurot ja KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 esimese