Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kaitsjatasu 111,60 eurot; sundraha 490,50 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Vitali Junkinil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 602,10 (kuussada kaks eurot kümme senti) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 50,18 eurot ja viimasel 12. kuul tasuda 50,12 eurot.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700010900 ning selgituse “Vitali Junkin, otsus nr 1-22-920, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu O. M. (ik: XXX; e-post: XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Vitali Junkini vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Vitali Junkin ́it süüdistatakse selles, et tema XXX. a kella 18:00 paiku XXX linnas aadressil XXX korteris nr XXX kasutas füüsilist vägivalda XXX O. M. suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et Vitali Junkin lõi O. M. vastu käsi ning pigistas teda kaelast, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja hematoomid kätel ning kaelal. Sellise tegevusega pani Vitali Junkin toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes. Kokkuleppe sisu KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Vitali Junkinile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 14.-16.01.2022. a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Vitali Junkin ei pane 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Vitali Junkin kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik. KarS 75 lg 4 alusel võtab Vitali Junkin endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul registreerida ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ühes järgnevatest raviasutustest: Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus; Pärnu Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Raplamaa Haigla; Valga Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Kuressaare Haigla; Lõuna-Eesti Haigla; Viljandi Haigla; OÜ AJK Kliinik; Narva Haigla ja läbima teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal. Menetluskulud on vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses 97,20 eurot; vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses on 126 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. Menetluskulud kokku on 1204,20 eurot. Vitali Junkin avaldas, et tema sissetulekuks on umbes XXX eurot kuus. Peab maksma korteri laenu ja olmetehnika laene ning arveid. Kuna XXX peab maksma kommunaalkulud ja tagama pere ülalpidamise. Peres on XXX ülalpeetavat, üks neist on XXX. Kogu palk kulub elamiseks ära ja midagi kätte ei jää. Säästud puuduvad. Eeltoodud põhjustel taotleb Vitali Junkin menetluskulude vähendamist. Vitali Junkin palub vähendada väljamõistetavad kulud selliselt, et isik tasub pool sundrahast, s.o 490,50 eurot ja pool advokaadi tasust 111,60 eurot, kokku 602,10 eurot. Ülejäänud summa - osa sundrahast 490,50 eurot ja osa advokaadi tasu 111,60 eurot, s.o kokku 602,10 eurot, jääb riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb Vitali Junkin väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Vitali Junkin aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Vitali Junkin süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vitali Junkini menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 223,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates 1. jaanuarist 2022. a on kuupalga alammäär 654 eurot). Kokku on menetluskulude summa 1204,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vitali Junkin avaldas, et tema sissetulekuks on umbes XXX eurot kuus. Ta peab maksma korteri laenu ja olmetehnika laene ning arveid. Kuna XXX peab ta maksma kommunaalkulusid ja tagama pere ülalpidamise. Vitali Junkini kogu palk kulub elamiseks ära ja midagi kätte ei jää ning tal puuduvad säästud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tal võimalik teenida piisavalt sissetulekut, et menetluskulusid täies mahus tasuda. Eeltoodud põhjusel taotleb Vitali Junkin väljamõistetud menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Vitali Junkin kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiselt 50,18 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude täies ulatuses ning korraga tasumine käib Vitali Junkinile, arvestades asjaolu, et tema sissetulek on umbes XXX eurot kuus, tal on tasumata laenud, XXX ja ta peab maksma kommunaalkulusid ning tagama pere ülalpidamise, kelle XXX, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse Vitali Junkini varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud vähendada väljamõistetavat sundraha poole, s.o 490,50 euro ja kaitsjatasu poole, s.o 111,60 euro võrra ning määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Vitali Junkinilt kaitsjatasu 111,60 eurot ja sundraha 490,50 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 602,10 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.