19. jaanuar 2022. a, Tartus (kirjalikus menetluses)
Kriminaalasja number
1-17-9195
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 27. detsembri 2021. a määrus Marek Sepa (Sepp) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Marek Sepa (ik 39506080818) kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 27. detsembri 2021. a määrus muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
2.Määrata advokaadibüroole In Jure vandeadvokaadi Marko Paabumetsa poolt Marek Sepale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 114 eurot (sh käibemaks 19 eurot).
3.Mõista Marek Sepalt välja menetluskuluna 114 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
4.Marek Sepal tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
1.Harju Maakohtu 7. detsembri 2017. a otsusega tunnistati M. Sepp süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 64 alusel liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ning M. Sepale mõisteti karistuseks 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 ja 5 ning § 751 kohaselt määrati, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M. Sepp ei pane 3-aastase katseaja toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
2.Harju Maakohtu 17. aprilli 2018. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata KarS § 74 lg 4 alusel M. Sepale mõistetud karistus täitmisele. M. Sepale määrati järgmised lisakohustused: KarS § 75 lg 3 ja lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi, KarS § 75 lg 3 ja lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning KarS § 75 lg 3 ja lg 2 p 2 alusel läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Sama määrusega pikendati M. Sepa katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 7. märtsini 2021. Samuti loeti M. Sepa vahi all oldud aeg 5 päeva karistusaja hulka.
3.Harju Maakohtu 19. septembri 2018. a kohtumäärusega jäeti taas rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata M. Sepale mõistetud karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Määrusega kohustati M. Seppa pöörduma psühhiaatri poole 1 kord 2 kuu jooksul ning läbida alkoholismivastane ravikuur.
4.Harju Maakohtu 26. novembri 2018. a määrusega määrati M. Sepale KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel lisakohustus alluda ettenähtud ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses.
5.Harju Maakohtu 28. novembri 2019. a määrusega pöörati M. Sepale mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 9 kuud ja 22 päeva vangistust, täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 20. novembril 2019 ja lõppeb 11. septembril 2022.
6.Tartu Vangla esitas 29. novembril 2021 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Sepa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7.Tartu Maakohtu 27. detsembri 2021. a määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8.M. Sepal on üks kehtiv kriminaalkaristus ning ka vangistuses viibib ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab ta röövimise ja avaliku korra raske rikkumise toimepanemise eest. Ta ei ole kuritegusid toime pannud planeeritult, vaid impulsiivsusest ja seiklushimust.
9.Positiivsena võib välja tuua, et M. Sepp on osalenud mitmetes individuaalses täitmiskavas määratud tegevustes – on täitnud sõltuvusainepõhise töövihiku, osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja erinevatel vestlustel. Vangla tagasiside programmides ja tegevustes osalemisele on pigem positiivne. Samuti on M. Sepp osalenud vangla majandustöödel ja asunud omandama keevitaja eriala. Ka on M. Sepa vabanemisjärgsed elutingimused head. Tal on olemas kindel elukoht ning vanemate moraalne ja rahaline toetus. Samuti toetavad teda sõbrad ja klassikaaslased. Kohtuistungil avaldas M. Sepp, et tal on olemas ka töökoht ja sissetulekust hakkab ta tasuma võlgnevusi.
10.Samas on M. Sepal kehtiv distsiplinaarkaristus ravimi mittenõuetekohase manustamise eest, samuti on esinenud probleeme suhtlemisel kambrikaaslasega, keda M. Sepp kohtles ebaviisakalt. Käesoleva aasta septembris ja novembris tuvastati tal alkoholijoove, kohtuistungil selgitas ta, et jõi piiritust. Eeltoodust järeldub, et M. Sepp ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi range järelevalve tingimustes. Seda vähem on alust arvata, et ta tuleks seadust rikkumata toime
vabaduses. Kui kinnipeetav ka pärast kaht vangistuses veedetud aastat teadlikult korda rikub, ei ole karistuse eesmärgid tema puhul saavutatud. Samuti näitab M. Sepa käitumine, et sotsiaalprogrammides omandatud teoreetiliste oskuste rakendamine praktikas on veel puudulik.
11.Elu- ja töökoha olemasolu ning perekonna ja sõprade toetus ei ole siiski piisav isiku õiguskuulekuse tagamiseks, kuid tal endal vastav motivatsioon ja võimekus puudub. M. Sepa käitumine vangistuses näitab, et ta ei soovi või ei suuda reeglipäraselt käituda. M. Sepp on varasemalt kriminaalhooldusel olnud, kuid ei tulnud käitumiskontrolli nõuete täitmisega toime, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Ei esine ühtki põhjust arvamaks, et uus kriminaalhooldus osutuks edukamaks kui eelmine. Samuti tuleb silmas pidada riske seoses sõltuvusainete tarvitamisega. M. Sepp on tarvitanud narkootikume ja liigtarvitanud alkoholi. Oma viimase kuriteo pani ta toime alkoholijoobes ning on kuritegelikul teel hankinud vahendeid narkootikumide ostmiseks. Seega on sõltuvusprobleemidest tulenevate riskide maandamine M. Sepa edasise õiguskuulekuse tagamiseks äärmiselt oluline. Hetkel need riskid maandatud ei ole. M. Sepp ei ole suutnud tarvitamisest loobuda isegi vangistuses, kus on teadaolevalt kahel korral joonud piiritust. Ei saa pidada usutavaks, et vabaduses, kus võimalused mõnuainete tarvitamiseks on oluliselt avaramad, kavatseks süüdimõistetu kainelt elada. Eeltoodut kogumis hinnates ei ole M. Sepa tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. M. Sepa puhul esineb suur risk uute kuritegude toimepanemiseks.
MÄÄRUSKAEBUS
12.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Sepa kaitsja vandeadvokaat M. Paabumets, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
13.Maakohus on ebaõigesti hinnanud M. Sepa isikust tulenevaid võimalikke riske uute kuritegude toimepanemisel. Maakohus on õigesti tuvastanud, et M. Sepp ei ole kuritegusid toime pannud planeeritult, vaid pigem impulsiivselt ja seiklushimust. Kuivõrd M. Sepp kannab vangistust esimest korda, on selle mõju olnud oluline ja tõhus, juba ära kantud karistus on täitnud oma eesmärgi, toimunud on muutused isiku käitumises ja ellusuhtumises. M. Sepa osalemine programmides ja tööhõives on saanud positiivse tagasiside vangla poolt, mis kinnitab toimunud muutusi. Kaitsja arvates võiks M. Sepa käitumist vaatamata esinenud rikkumisele lugeda siiski heaks. M. Sepal on ainult üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis ei ole sellise kaaluga, et lugeda tema käitumine vangistuses teadlikult korda rikkuvaks. Tuvastatud alkoholijoobe eest ei ole M. Seppa karistatud ning põhjendamatu on rajada järeldused just nendele asjaoludele.
14.Maakohtu põhjendused on formaalsed ega ole põhjendatud. Maakohus ei põhjenda, miks ära kantud karistus ei ole avaldanud M. Sepale positiivset mõju, arvestades iseloomustuses välja toodut ja M. Sepa enda poolt kohtuistungil avaldatut. Eeltoodu on oluline kriminaalõiguse oluline rikkumine.
15.M. Sepast tulenev retsidiivsusoht on väike. Ta on teinud järeldused enda sõltuvusprobleemidest ning otsustanud mitte enam tarvitada narkootikume. Ennetähtaegse vabastamise järgselt oleks õiguskuuleka käitumise garantiiks ka kontrollnõuded. M. Sepal on olemas toetavad lähedased ja töö, samuti omandatud kutseoskused, mis aitavad kaasa resotsialiseerumisele ja hoidumisele kuritegelikust käitumisest ja eesmärkidest. M. Sepp ei soovi end enam kuritegevusega siduda. M. Sepp on vangistuses näidanud, et vangistus on talle positiivset mõju omanud, mistõttu on ära kantud karistus oma eesmärgi täitnud. Määruses puuduvad põhjendused, miks süüdimõistetu poolt ära kantud karistuse kandmise ajal üles näidatud käitumine ei näita üles tema kavatsuste tõsidust ja motivatsiooni püsivust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ka ringkonnakohus ei vabasta M. Seppa vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
17.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal– või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 31-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on vastupidiselt määruskaebuses toodule arusaadavalt põhjendanud, miks M. Sepp tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta. Sellest tulenevalt ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Sepa ennetähtaegseks vabastamiseks.
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaitsja väide, et M. Sepa käitumises ja ellusuhtumises on toimunud suured muutused, kuidagi põhjendatud. M. Sepp on ka vangistuses jätkanud reeglite rikkumist, manustades ravimit mittenõuetekohaselt ning juues vanglas piiritust. Seega on M. Sepp ka range järelevalve tingimustes reeglitele mittealluvat käitumist jätkanud ning ta ei ole oma hoiakuid ning suhtumist muutnud. Eeltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus M. Sepa käitumises ja ellusuhtumises neid samu muutusi, mida kaitsja. Järelikult on alusetu ka kaitsja etteheide, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ära kantud karistus ei ole avaldanud M. Sepale positiivset mõju. Positiivse mõju puudumine nähtub faktilistest asjaoludest, mis ilmestavad M. Sepa käitumist vanglas (vt käesoleva määruse p 10). Lisaks on maakohus selgitanud, et kui kinnipeetav ka pärast kaht vangistuses veedetud aastat teadlikult korda rikub, ei ole karistuse eesmärgid tema puhul saavutatud. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud seisukohaga täielikult.
19.Tõepoolest on M. Sepa iseloomustamiseks võimalik välja tuua ka mõningaid positiivseid asjaolusid – vabanemise korral on tal olemas elukoht, toetavad lähedased ning väidetavalt ka töökoht. Samuti on M. Sepp täitnud sõltuvusainepõhise töövihiku, osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja erinevatel vestlustel. Samuti on M. Sepp osalenud vangla majandustöödel ning asunud omandama keevitaja eriala. Eeltoodu väärib kahtlemata tunnustust, ent nagu näha M. Sepa vanglas toime pandud rikkumistest, ei ole programmid ja vestlused siiski avaldanud piisavat mõju, et ära hoida sõltuvusainetega seonduvaid rikkumisi ka vanglas. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb M. Sepale anda täiendavat aega tõestamaks, et ta suudab vanglas ebakohastest ravimitest ja alkoholist eemale hoida, mis omakorda tekitaks kindlust, et ta suudab seda teha ka vabaduses, kus ligipääs meelemürkidele on palju lihtsam ja ahvatlevam, mis omakorda võib viia uute kuritegude toimepanemiseni.
20.Ringkonnakohut teeb murelikuks ka asjaolu, et enne vangistuse täitmisele pööramist anti M. Sepale hulgaliselt võimalusi enda käitumist muuta ning kasutada ära kriminaalhoolduse võimalusi enda sõltuvusprobleemidega tegelemiseks. M. Sepale mõistetud vangistust ei pööratud koheselt täitmisele, vaid talle anti vabaduses korduvalt võimalusi enda käitumist ja ellusuhtumist parandada näidates sellega kohtule, et tema karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine õigustas ennast. M. Sepp aga kuritarvitas kohtu usaldust, tema kohta esitati neli erakorralist ettekannet ning täiendavad võimalused, kriminaalhoolduslikud vahendid ja oht vangistuse täitmisele pööramiseks talle piisavat mõju ei avaldanud. Seega on M. Sepale juba antud võimalusi tõestamaks, et ta suudab ilma range järelevalveta hakkama saada, ent tulutult. Reeglite rikkumine jätkus ka vangistuses. Kokkuvõtvalt, arvestades M. Sepa isikut ja tema varasemat elukäiku, on tema vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks eelkõige suutmatus
käituda õiguskuulekalt ning seega ka temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega vähendada.
21.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 27. detsembri 2021. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
22.M. Sepa kaitsja vandeadvokaat M. Paabumets taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 114 eurot (sealhulgas käibemaks 19 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 114 eurot M. Sepa kanda.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.