Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 07.12.2017. a kohtuotsusega tunnistati Marek Sepp süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Teda kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. Harju Maakohus pööras 28.11.2019. a määrusega Harju Maakohtu 07.12.2017. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse – 2 aastat 9 kuud ja 22 päeva vangistust - KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.11.2019 ja lõppeb 11.09.2022. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Marek Sepa tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Marek Sepa tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör leidis, et Marek Sepa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Marek Sepp avaldas kohtuistungil, et läheb vabanemise korral elama vanemate juurde ning teda toetavad ka sõbrad. Ta plaanib ka minna tööle, sest ei taha teiste kulul elada. Vangistus on olnud Marek Sepa jaoks emotsionaalselt väga raske, kuid ta on tegelenud oma oskuste arendamisega ja saanud aru, et kainelt elades on tal võimalus oma probleemid lahendada. Kinnipeetav selgitas ka esinenud konflikti kambrikaaslasega ja möönis, et on vangistuses tarvitanud alkoholi, täpsemalt joonud piiritust. Kaitsja rõhutas, et Marek Sepp on noor inimene, kellel on head vabanemisjärgsed elutingimused. Kriminaalhooldusele vabanemine võiks teda täiendavalt motiveerida mitte uusi kuritegusid toime panema. Kaitsja hinnangul on süüdimõistetu vabastamine võimalik.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Marek Sepp temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Marek Sepal on üks kustumata kriminaal karistus ja vangistuses viibib ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab ta röövimise ja avaliku korra raske rikkumise toimepanemise eest. Ta ei ole kuritegusid toime pannud planeeritult, vaid pigem impulsiivsusest ja

2 (4)

seiklushimust. Varasemalt on kohus jätnud Marek Sepa vangistusest enne tähtaega vabastamata eelkõige tema isiku ja suhtumise ning sõltuvusprobleemidest tulenevate riskide tõttu. Marek Sepp on osalenud mitmetes individuaalses täitmiskavas määratud tegevustes. Ta on täitnud sõltuvusainepõhise töövihiku, osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja erinevatel vestlustel. Vangla poolne tagasiside programmides ja tegevustes osalemisele on pigem positiivne. Samuti on Marek Sepp osalenud vangla majandustöödel ja asunud omandama keevitaja eriala. Kõigest positiivsest hoolimata ei saa kinnipeetava käitumist vangistuses pidada heaks. Tal on kehtiv distsiplinaarkaristus ravimi mittenõuetekohase manustamise eest. Samuti on esinenud probleeme suhtlemisel kambrikaaslasega, keda Marek Sepp kohtles ebaviisakalt. Alles hiljuti, s.o käesoleva aasta septembris ja novembris on tal tuvastatud alkoholijoove. Kohtuistungil avaldatu kohaselt jõi ta piiritust. Eeltoodust tuleb paratamatult järeldada, et Marek Sepp ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi range järelevalve tingimustes. Seda vähem on alust arvata, et ta tuleks seadust rikkumata toime vabaduses. Kui kinnipeetav ka pärast kahte vangistuses veedetud aastat teadlikult korda rikub, ei ole karistuse eesmärgid tema puhul ilmselgelt saavutatud. Samuti näitab Marek Sepa käitumine, et sotsiaalprogrammides omandatud teoreetiliste oskuste rakendamine praktikas on hetkel veel puudulik. Positiivse asjaoluna tuleb arvestada Marek Sepa häid vabanemisjärgseid elutingimusi. Tal on olemas kindel elukoht Tamsalus ning vanemate moraalne ja rahaline toetus. Samuti toetavad teda sõbrad ja klassikaaslased. Kohtuistungil avaldatu põhjal on tal olemas ka töökoht ja oma sissetulekust hakkab ta tasuma võlgnevusi. Elu- ja töökoha olemasolu ning perekonna ja sõprade toetus ei ole siiski piisav isiku õiguskuulekuse tagamiseks, kuid tal endal vastav motivatsioon ja võimekus puudub. Marek Sepa motivatsioon muutusteks ja õiguskuulekaks eluks võib küll sõnades olla suur, kuid tema käitumine vangistuses näitab selgelt, et ta siiski ei soovi või ei suuda reeglipäraselt käituda. Kohus ei saa nõustuda kaitsjaga, et kriminaalhooldusele allumine võiks süüdimõistetut täiendavalt motiveerida. Marek Sepp on varasemalt kriminaalhooldusel olnud, kuid ei tulnud käitumiskontrolli nõuete täitmisega toime, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Hetkel ei esine ühtki põhjust arvamaks, et uus kriminaalhooldus osutuks edukamaks kui eelmine. Samuti tuleb silmas pidada riske seoses sõltuvusainete tarvitamisega. Marek Sepp on tarvitanud narkootikume ja liigtarvitanud alkoholi. Oma viimase kuriteo pani ta toime alkoholijoobes ning on kuritegelikul teel hankinud vahendeid narkootikumide ostmiseks. Seega on sõltuvusprobleemidest tulenevate riskide maandamine Marek Sepa edasise õiguskuulekuse tagamiseks äärmiselt oluline. Hetkel need riskid maandatud ei ole. Kinnipeetav ei ole suutnud tarvitamisest loobuda isegi vangistuses, kus on teadaolevalt kahel korral joonud piiritust. Kohus ei saa pidada usutavaks, et vabaduses, kus võimalused mõnuainete tarvitamiseks on oluliselt avaramad, kavatseks süüdimõistetu kainelt elada. Eeltoodut kogumis hinnates ei ole Marek Sepa tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Arvestades kinnipeetava käitumist vangistuses ja sõltuvusprobleemidest tulenevaid riske ei ole see eeldus täidetud, vaid Marek Sepa puhul esineb suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Seega ei ole tema ennetähtaegne vabastamine võimalik.

3 (4)

Menetluskulud Marek Sepa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 16.12.2021. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 97,20 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Marek Sepalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.