Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist. Süüdistus Igor Kudriawcewile on esitatud süüdistus ja ta on kohtu alla antud selles, et töötades perioodil 19.05.2014 – 21.01.2017 SA Ida-Viru Keskhaiglas, võttis stomatoloogiliste teenuste osutamise eest tasu ilma arvet esitamata, tasuna makstud sularaha haigla kassasse ei edastanud ja pööras selle enda kasuks. Sellega rikkus Igor Kudriawcew SA Ida-Viru Keskhaigla 04.06.2009 kehtestatud Tasuliste meditsiiniteenuste osutamise korra (edaspidi tekstis Kord) p.9, mis sätestas, et patsient tasub tasuliste stomatoloogiliste teenuste osutamise eest arve alusel pärast tervishoiuteenuse osutamist, ning Korra p.12, mis sätestas, et tervishoiuteenuste eest tasumisel tasub patsient arves näidatud summa sularahas kassasse või võimaluse korral pangakaardiga ning temale väljastatakse makset kinnitav dokument. Igor Kudriawcew võttis arvet esitamata teenuse eest tasu sularahas ja pööras selle enda kasuks järgmiselt: - detsembris 2016 D. S.lt 100 € - juulis 2015 T. K.lt 200 € ja septembris 2015 T. K.lt 300 € - detsembris 2016 J. B.lt 200 € - oktoobrist kuni detsembrini 2016 V. V.lt 4 x 30 €, kokku 120 € - detsembris 2016 V. A.lt 1400 €. Sellisel moel omastas Igor Kudriawcew 2320 €. Samuti vormistas Igor Kudriawcew patsiendid kui visiidi broneerinud ja visiidil käinud, kuid visiitide osas arveid ei vormistanud. Kokku oli visiitide arv 80, ühe visiidi keskmine maksumus oli 38,64 €, millega tekitas kahju 3091,20 €. Sellega pani Igor Kudriawcew toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o. kuriteo KarS §201 lg.1 järgi.

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Igor Kudriawcew end maakohtu istungil talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt ei ole ta mitte mingeid summasid üheltki tunnistajalt võtnud ja tema töökabinetis ei ole mingeid sahtleid. Samuti pole sularaha jäetud lauale ja ta on kogu aeg patsiendid saatnud maksma registratuuri. Süüdistatav kinnitas, et ei tea, miks inimesed selliseid ütlusi on andnud. Patsient peab maksma kassasse, erandjuhtudel on võimalik, et raha viib kassasse ise arst, kuid kas süüdistatav on ise seda teinud, ta ei oska öelda. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi leidis maakohtu istungil, et süüdistus on alusetu, süüdistatav ise eitab raha saamist ja kahjusummad on oletuslikud.

Kannatanu SA Ida-Viru Keskhaigla esindaja Viktor Kuzmin kinnitas maakohtu istungil, et toetab tsiviilhagi summas 3591,20 € ja see summa tuleneb analüüsist, mis on tsiviilhagiavaldusele lisatud. Tsiviilhagi summa arvestamisel on aluseks võetud arsti töökoormus, materjalide laoseis ja patsientide avaldused. Kannatanu esindaja seletas ka, et 2015 – 2016 ei olnud võimalik teenuste eest tasuda arsti kabinetis ning stomatoloogia osakonnal on eraldi kassa. Tunnistaja J. B. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat tunneb ta vaid tööalaselt ja käis tema vastuvõtul, kui hammas valutas, see oli vist detsembris 2016 ja ta käis vastuvõtul 5 või 6 korda, arsti kabinetis Kohtla-Järve polikliinikus, registratuur oli samas koridori peal. Tunnistaja kinnitas, et tasus ravi eest ise, summa oli vist 200 € ja selle nimetas arst peale ravi lõpetamist. Tunnistaja tasus sularahas arsti kabinetis, kuid ei mäleta, kas pani raha kapi peale või andis otse arsti kätte, kviitungit ta tasumise kohta vastu ei saanud. 2 – 3 aasta pärast käis ta ravil teise arsti juures, see ütles, et tasuma peab registratuuri. Süüdistatav seda ei öelnud, nimetas vaid summa ja kõik. Süüdistatavapoolse raviga ei olnud tunnistaja üldse rahul. Tunnistaja T. K. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat tunneb ta vaid tööalaselt, käis tema juures ravil suvel 2015 Kohtla-Järve polikliiniku stomatoloogia osakonnas, neil oli seal ka oma registratuur. Ravi eest tasus tunnistaja ise, maksmine toimus arsti kabinetis isiklikult tema kätte sularahas. Tunnistaja kinnitas, et tasus kokku 500 € kahes osas – 200 € ja 300 €, maksedokumenti ta vastu ei saanud. Summad olid arsti poolt käsitsi kirjutatud paberile, kus oli kirjas vastuvõtuaeg. Tunnistaja V. A. ütlustest maakohtu isttungil nähtub, et süüdistatavat tunneb ta vaid tööalaselt, kui käis tema juures ravil vist 2015 – 2016 Kohtla-Järve polikliinikus. Hambaravi eest tasus tunnistaja ise, kuid ei välista, et mõnel korral võis seda teha ka tema saatja. Tunnistaja tasus nii sularahas, kaardiga kui ülekandega, kusjuures sularahas maksis ta mitu korda, kuid summasid käesolevaks ajaks enam ei mäleta. Sularahas maksis ta arsti kabinetis, arst oli sealsamas, summa nimetas arst ja selle ta ka tasus. Tunnistaja V. V. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat tunneb ta vaid tööalaselt, kui viimane ravis teda Kohtla-Järve polikliinikus sügisel 2016, ta käis hambaarsti juures 4 – 5 korda. Ravi eest tasus tunnistaja ise, esimesel korral tasus ta registratuuris, teisel korral maksis isiklikult arstile. Kabinetis tasus tunnistaja 30 € või 40 €, teisel korral sama summa, pani laua peale. Kabinetis tasutud summade eest tunnistaja maksedokumenti vastu ei saanud. Tunnistaja D. S.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat tunneb ta vaid tööalaselt, kui oli talvel 2016 tema juures Kohtla-Järve polikliinikus ravil. Ravi eest tasus tunnistaja ise, sularahas arsti kabinetis. Esimene summa oli 100 €, selle tasus ta korraga, teine oli 120 €. Maksedokumenti tasumise kohta tunnistaja vastu ei saanud. Tunnistaja selgitas, et summa 100 € ravi eest nimetas talle arst ise kabinetis, tunnistaja võttis raha rahakotist ja pani selle arsti poolt vahetult enne lahti tehtud lauasahtlisse. Peale seda rääkis arst veel, kuidas ravi edasi läheb. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses:

-

-

-

SA Ida-Viru Keskhaigla 13.02.2017 kuriteoteade nr.7.1-1/246 koos lisadega (D. S.i seletuskiri koos tõlkega, T. K. selgitus koos tõlkega, Igor Kudriawcewi seletuskiri koos tõlkega, Juhtumi aruanne nr.1.6-2/7, 31.01.2017 Memo, tabelid) SA Ida-Viru Keskhaigla hagiavaldus kriminaalasjas koos lisade (S. M. avaldus koos tõlkega, 13.02.2017 Memo) ja CD-plaadiga SA Ida-Viru Keskhaigla ja Igor Kudriawcewi vahel 19.05.2014 sõlmitud tööleping nr.102 SA Ida-Viru Keskhaigla stomatoloogia osakonna hambaarsti ametijuhend, mis oli Lisa 1 poolte vahel 19.05.2014 sõlmitud töölepingule nr.102 SA Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimehe poolt 04.06.2009 kinnitatud Tasuliste tervishoiuteenuste osutamise kord vastus päringule maksukohuslaste registrisse, mille kohaselt oli süüdistatava üksi 2016 deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 17 133 € Maksu- ja Tolliameti teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2016, mille kohaselt oli tema keskmise päevasissetuleku suurus 39,63 € Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt ei ole süüdistatav registrisse kantud.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Igor Kudriawcewile on esitatud süüdistus KarS §201 lg.1 järgi selles, et ta võttis vastu stomatoloogiliste teenuste eest tasu ilma arvet esitamata, tasuna makstud sularaha haigla kassasse ei edastanud ning pööras selle enda kasuks. KarS §201 lg.1 näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Järgnevalt toob maakohus välja need asjaolud, mille üle käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus. Kõigepealt puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, et süüdistatav töötas SA Ida-Viru Keskhaigla hambaarstina. See nähtub maakohtule esitatud SA Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimehe Tarmo Bakleri ja süüdistatava vahel 19.05.2014 sõlmitud töölepingust nr.102. Samuti puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, et hambaraviteenuse osutamine on tasuline. See nähtub maakohtule esitatud SA Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimehe Tarmo Bakleri poolt 04.06.2009 kinnitatud Korra p.1.3. Sama Korra p.6.8 kohaselt tasub patsient arvel näidatud summa registratuuri kassasse ja saab maksmist tõendava dokumendi; p.7.2 kohaselt tasub patsient 100% arvel märgitud summast kassasse ja saab maksmist tõendava dokumendi; p.9 kohaselt tasub patsient tasuliste hambaraviteenuste eest raviteenuste arve alusel pärast teenuste osutamist ja p.12 kohaselt maksab patsient nimetatud Korraga määratletud tervishoiuteenuste eest tasumisel raviteenuste arvel märgitud summa sularahas

kassasse või võimalusel pangakaardiga ja talle väljastatakse maksmist tõendav dokument. Samuti puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, et eelnimetatud Korra sisust ja selle täitmise kohustuslikkusest oli süüdistatav teadlik. See nähtub maakohtule esitatud SA Ida-Viru Keskhaigla ülemarst Kaljo Miti poolt 09.05.2006 kinnitatud SA Ida-Viru Keskhaigla kõrgharidusega hambaarsti ametijuhendist, millele süüdistatav on alla kirjutanud 20.05.2014 ja mis on 19.05.2014 sõlmitud töölepingu nr.102 Lisa 1. Nimetatud ametijuhendi preambulas on otsene viide sellele, et hambaarst juhindub oma töös muuhulgas SA Ida-Viru Keskhaigla siseaktidest ning sama ametijuhendi p.12 kohustab hambaarsti tagama kogu nõutava dokumentatsiooni korrektse täitmise (ambulatoorsed kaardid, haigekassade arved, õiendid, tõendid jms). Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Igor Kudriawcewit selles, et ta võttis vähemalt viielt tema juures ravil käinud patsiendilt tasu hambaraviteenuse osutamise eest sularahas oma kabinetis, jättis selle stomatoloogiaosakonna registratuuris asuvasse kassasse edastamata ja pööras enda kasuks. Maakohtu istungil kuulati tunnistajatena üle D. S., T. K., J. B., V. V. ja V. A. Kõikide nimetatud tunnistajate ütlustest nähtub ühene seisukoht selles osas, et süüdistatavat nad isiklikult ei tunne ning käisid tema juures erinevatel aegadel saamas vaid hambaraviteenust SA Ida-Viru Keskhaigla Kohtla-Järve polikliinikus asuvas stomatoloogiaosakonnas. Samuti kinnitasid kõik maakohtu istungil ülekuulatud tunnistajad, et neile oli teada, et stomatoloogiaosakonnas oli eraldi registratuur, kuid sealt nad tasumise korra kohta ei küsinud. Kõik maakohtu istungil ülekuulatud tunnistajad kinnitasid, et tasusid hambaraviteenuse eest vahetult peale selle osutamist sularahas hambaarsti kabinetis otse arstile maksmist tõendavat dokumenti vastu saamata järgmiselt: - tunnistaja J. B. 200 € - tunnistaja T. K. 500 € kahes osas (200 € ja 300 €) - tunnistaja V. A. 1400 € - tunnistaja V. V. 60 € - tunnistaja D. S. 100 €. Nimetatud tunnistajate poolt maakohtu istungil antud ütlusi toetavad ka järgmised kirjalikud tõendid, mis olid esitatud maakohtule SA Ida-Viru Keskhaigla poolt 13.02.2017 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuurile esitatud kahju tekitamise teate lisadena. D. S.i 21.12.2016 kirjalik seletus, mille kohaselt tasus ta isiklikult süüdistatavale esihamba ravi eest 100 €. Nimetatud tunnistaja seletusele on lisatud ka külastuskaardi ärakiri ja hambaarsti joonis eeldatava ravi osas. Nimetatud tõend on kooskõlas sama tunnistaja poolt maakohtu istungil antud ütlustega selles osas, et hambaarst seletas tehtava ravi plaani ja maksumuse. T. K. 30.01.2017 kirjalik seletus, mille kohaselt pöördus ta süüdistatava poole seoses hamba kaotusega. Süüdistatav nimetas ravi summaks 500 €, millest tunnistaja 02.07.2015 tasus 200 € ja peale töö lõpetamist 09.09.2015 tasus ta 300 €. Nimetatud tunnistaja seletusele oli lisatud ka ärakiri külastuskaardist, millest nähtub, et sellele

on märgitud summa 500 € ning kuupäeva 02.07 taha summa 200 €. Nimetatud tõend on kooskõlas sama tunnistaja poolt maakohtu istungil antud ütlustega selles osas, et hambaarsti poolt nimetatud summa oli 500 €, ta tasus selle kahes osas ja peale esimese osa 200 € tasumist tegi hambaarst selle kohta märke ka külastuskaardil. Kannatanu esindaja ütlustest maakohtu istungil nähtub, et SA Ida-Viru Keskhaigla Kohtla-Järve polikliinikus asuval stomatoloogiaosakonnal oli olemas oma registratuur koos kassaga, mistõttu puudus igasugune vajadus tasuda hambaraviteenuse eest otse ja isiklikult hambaarstile viimase kabinetis ning juhul, kui nimetatud kassa oli millegipärast suletud, olid sellekohased teavitused väljas ja seega võimalus pöörduda polikliiniku vastuvõtuosakonda. Omaette registratuuri olemasolu stomatoloogiaosakonnal kinnitasid maakohtu istungil ülekuulatud tunnistajad ning ka süüdistatav ise. Süüdistatav kinnitas maakohtu istungil, et tema ei ole mingisuguseid summasid tunnistajatelt võtnud ja suunanud nad alati tasumiseks registratuuri. Maakohtule esitatud isikulised ja dokumentaalsed tõendid sellist seisukohta ei toeta ega kinnita. Süüdistatava ütluste ebausaldusväärsusele viitab ka see, et oma kirjalikus seletuses (ülalviidatud lisas kuriteoteatele) märkis süüdistatav, et patsient V. A. keeldus ravist, kuna tal on paaniline hirm stomatoloogilise ravi ees. Samas nähtub V. A. poolt maakohtu istungil antud ütlustest, et ta käis nimetatud hambaarsti juures korduvalt, viimane nii ravis kui proteesis ning hambaravi eest tasus ta ka korduvalt. Samuti ei ole süüdistatava ütlused kooskõlas maakohtu istungil ülekuulatud tunnistajate ütlustega selles osas, et iga kord peale ravi teostamist suunas ta nad ravi eest tasumiseks registratuuri. Seda süüdistatava väidet ei ole kinnitanud ükski maakohtu istungil ülekuulatud tunnistaja. Vastupidi, kõik maakohtu istungil ülekuulatud tunnistajad kinnitasid, et tasumisele kuuluva summa nimetas oma kabinetis süüdistatav ja selle summa tasusid nad sularahas otse sealsamas, kes jättis raha lauale, kes kapile ja kes pani sahtlisse, mille avas selleks puhuks eraldi sama hambaarst. Ülaltoodu alusel nõustub maakohus ringkonnaprokuröri seisukohaga selles osas, et KarS §201 lg.1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis on käesolevas kriminaalasjas antud süüdistatava puhul täidetud. Maakohus ei pea eluliselt usutavaks, et kõik viis maakohtu istungil ülekuulatud tunnistajat annavad süüdistatava suhtes valeütlusi. Tegemist on tunnistajatega, kes süüdistatavat isiklikul pinnal ei tunne ja pöördusid tema poole vaid seoses vajadusega saada hambaraviteenust. Lisaks sellele kinnitasid osad tunnistajad, et tegelikkuses nad osutatud teenusega rahule ei jäänud. Maakohtu arvates lisab antud asjaolu tunnistajate ütlustele veelgi usaldusväärsust, kuna puudub igasugune eluline põhjendus sellele, et hambaraviteenusega mitterahulolevad tunnistajad annaksid süüdistatava kohta valeütlusi. Maakohus leiab, et tunnistajate J. B., T. K., V. A., V. V. ja D. S.i poolt hambaraviteenuse eest tasumine sularahas ja otse süüdistatavale on leidnud tõendamist. Andmed selle kohta, et maakohtu istungil ülekuulatud viie tunnistaja poolt süüdistatava kabinetis peale hambaraviteenuse osutamist makstud sularaha edastati kolmandale isikule, käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

Ülaltoodu alusel tuleb Igor Kudriawcew süüdistuses KarS §201 lg.1 järgi süüdi mõista. KarS §16 eristab tahtluse tuvastamisel kolme erinevat astet – kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Maakohtu hinnangul tegutses süüdistatav käesolevas kriminaalasjas otsese tahtlusega. Vastavalt KarS §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane ei ole tema teo eesmärk. Otsese tahtlusega on tegemist juhul, kui isik teab midagi täiesti kindlalt, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, seega ta paratamatult tahab selle tagajärje saabumist. Maakohus leiab, et nimetades oma kabinetis konkreetsed summad vajaliku hambaraviteenuse osutamise eest, võimaldades neid tasuda oma kabinetis sularahas ja jättes need osakonna kassasse edastamata, tegutses süüdistatav otsese tahtlusega. Ilmselgelt oli süüdistatava eesmärk pöörata nimetatud sularahamaksed enda kasuks. Oma kaitsekõnes viitas kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi sellele, et veenev ei ole järeldus selle kohta, et raha omastas just süüdistatav. Maakohus möönab, et ükski maakohtu istungil ülekuulatud tunnistajatest tõepoolest ei ole kinnitanud, et nende poolt edastatud sularaha võttis enda kätte nende nähes hambaarst ja pani endale näiteks taskusse või oma rahakotti, kuid märgib nagu eespool, et tõendeid selle kohta, et tasutud sularaha oleks omastanud ja pööranud enda kasuks kolmas isik, ei ole süüdistatav ja tema kaitsja esitanud. Kõikide tunnistajate arusaama kohaselt tasusid nad osutatud hambaraviteenuse eest seda ravi osutanud arstile. Oma kaitsekõnes viitas kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi ka sellele, et tunnistajatele pidid teada olema hambaravi osutamise ja tasumise eeskirjad, mida neile pidi selgitatama registratuuris. Maakohus ei vaidle sellisele selgitamiskohustusele kuidagi vastu ja möönab, et kõigile arusaadavalt oleks see nii pidanudki toimuma. Samas ei saa kuidagi ette heita patsientidele seda, et nad küsisid tasumiskorra ja -võimaluste kohta otse arstilt ja mitte registratuurist. Ja siinkohal pidi tasulist hambaraviteenust osutav/osutanud hambaarst viitama konkreetselt talle teadaolevale Korra p.9, p.7.2 ja p.6.8. Tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks antud kriminaalasjas maakohtu istungil ülekuulatud viie tunnistaja osas Korra kohaselt käitunud ja toiminud, asja materjalides puuduvad ning neid ei esitanud maakohtule ka süüdistatav ise või tema kaitsja. Ülaltoodu alusel on maakohus seisukohal, et süüdistatav pani toime kuriteo KarS §201 lg.1 järgi otsese tahtlusega ning tuvastatud on nii kuriteo subjektiivne kui ka objektiivne külg. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

Maakohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Kuigi karistuse mõistmine rajaneb süüpõhimõttel ja esmajoones tuleb lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest (vt. ka Riigikohtu 12.12.2012 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-113-12), tuleb karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada ka süüdistatava isikut. Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igor Kudriawcew on süüdi viies kuriteoepisoodis, tegemist on tema valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramisega. Ringkonnaprokurör ei viidanud oma kaitsekõnes sellele, kas käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud süüdistatava karistust kergendavaid ja/või raskendavaid asjaolusid. Maakohus leiab, et selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Tegemist on II astme varavastase kuriteoga, mille toimepanemisega ei tekitatud ühelegi isikule jäävat või pöördumatut kahju.

Lähtudes eeltoodust hindab maakohus süüdistatava süü suurust keskmisest määrast madalamaks. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka süüdistatava isikut. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole süüdistatav kriminaalkorras karistatud. KarS §201 lg.1 vangistuse.

näeb

karistusena

ette

rahalise

karistuse

või

kuni

üheaastase

Seega näeb antud paragrahvi sanktsioon leebema karistusena ette rahalise karistuse. Sellist karistuse liiki on põhjendatuks pidanud ka ringkonnaprokurör. Maakohus leiab samuti, et leebeima karistusliigi, s.t. rahalise karistuse mõistmine on antud süüdistatava puhul põhjendatud, selline karistus vastab karistamise eesmärkidele ja see avaldab süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Antud süüdistatava puhul on käesoleval juhul tegemist isikuga, kes töötab jätkuvalt hambaarstina ning on majanduslikult toimetulev. Seega on tal olemas piisav rahaline sissetulek, mille vähenemisel tunneks süüdistatav end piiratuna ja karistatuna. Maakohus arvestab siinjuures ka esitatud tsiviilhagi ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid. Maakohus leiab, et sellisel viisil rahaliste võimaluste vähendamise ja piiramisega on karistuse eesmärgid antud süüdistatava puhul täidetud. Iga isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ka ühiskond aru saama, et riik on õiguskorra ja kõikide isikute õiguste kaitsmisest huvitatud. Maakohus leiab, et süüdistatava karistamise korral vangistusega tingimisi KarS §73 kohaldamisega ei pruugi süüdistatav karistuse ja karistamise eesmärke tajuda samaväärselt rahalise karistuse mõistmisega. Vastavalt KarS §44 lg.1 võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Ringkonnaprokurör tegi kohtukõnes ettepaneku mõista süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 130 päevamäära ulatuses. Maakohus peab seda ettepanekut mõistlikuks. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava süü suurust ja süüdistatava isikut leiab maakohus, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista rahaline karistus 130 päevamäära ulatuses. Vastavalt KarS §44 lg.3 arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks ning vastavalt sama sätte lg.2 ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär 10 €. Vastavalt maakohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti teatisele oli süüdistatava 2016 keskmise päevasissetuleku suurus (päevasissetulekust pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist) 39,63 €.

Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavale karistuseks mõista rahaline karistus summas 5151,90 €. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu SA Ida-Viru Keskhaigla esitanud tsiviilhagi summas 3591,20 €. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt maakohtu istungil on selle summa arvutamise aluseks võetud analüüs, mis on lisatud hagiavaldusele. Maakohtu istungil märkis kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, et tsiviilhagi summa on oletuslik. Maakohus nõustub selle väitega osaliselt ja põhjendab seda alljärgnevalt. Maakohtu istungil toetas ringkonnaprokurör tsiviilhagi summas 2260 €. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga. Nimetatud summas – 2260 € - on hõlmatud viie maakohtu istungil ülekuulatud tunnistaja poolt kinnitatud sularahasummade tasumine otse süüdistatavale järgmiselt: - tunnistaja J. B. 200 € - tunnistaja T. K. 500 € - tunnistaja V. A. 1400 € - tunnistaja V. V. 60 € - tunnistaja D. S. 100 €. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et tunnistajate V. A. ja V. V. puhul tuleb lähtuda nende poolt nimetatud vähimast summast, seega siis vastavalt summadest 1400 € ja 60 €. Kannatanu SA Ida-Viru Keskhaigla tsiviilhagis ja süüdistusaktis olid nimetatud ka oletatavad visiitide arvud, mille eest arveid ei vormistatud – 80 visiiti x 38,64 €. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et kuna nimetatud visiite ei ole võimalik ühegi patsiendiga seostada ja lisaks isikulistele tõenditele puuduvad ka konkreetsed kuupäevalised dokumentaalsed tõendid, siis selles osas ei ole tsiviilhagi põhjendatud. Ringkonnaprokurör ei viidanud tsiviilhagi väljamõistmise osas.

oma

kohtukõnes

ühelegi

seaduslikule

alusele

Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt ahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodud sätete alusel kuulub süüdistatavalt tsiviilhagi katteks kannatanu kasuks väljamõistmisele 2260 €. Nimetatud summa tuleb tasuda vastavalt tsiviilhagiavalduses viidatud SA Ida-Viru Keskhaigla arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX. Vastavalt KrMS §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §201 lg.1 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr.115 on töötasu alammäär 584 €. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 876 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasud. Süüdistataval oli kohtueelses menetluses kokkuleppeline kaitsja Olga Väina, kes teatas oma kaitsekohustustest loobumisest 05.06.2020. Vastuseks Viru Maakohtu 09.06.2020 päringule taotles süüdistatav kaitsja määramist riigi õigusabi korras. Kohtulikus menetluses on kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi esitanud järgmised tasutaotlused: - 30.07.2020 - toimikuga tutvumine 27 €, eelistungil osalemine 27 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 20 €, sõidukulu 42 €, käibemaks 23,20 €, kokku 139,20 € - 22.09.2021 – menetluse lõpetamise taotluse koostamine 54 €, ettevalmistus kohtuistungiks 27 €, 20.09.2021 kohtuistungil osalemine 27 €, 22.09.2021 kohtuistungil osalemine 68 €, tasu 20.09.2021 sõidule kulutatud aja eest 6,67 €, tasu 22.09.2021 sõidule kulutatud aja eest 20 €, 20.09.2021 sõidukulud 7 €, 22.09.2021 sõidukulud 21 €, käibemaks 46,13 €, kokku 276,80 € - 19.10.2021 – ettevalmistus 54 €, 18.10.2021 kohtuistungil osalemine 180 €, 19.10.2021 kohtuistungil osalemine 54 €, tasu 18.10.2021 sõidule kulutatud aja eest 20 €, tasu 19.10.2021 sõidule kulutatud aja eest 20 €, 18.10.2021 sõidukulud 21 €, 19.10.2021 sõidukulud 21 €, käibemaks 74 € - 19.10.2021 – kohtuotsuse kuulutamine 27 €, tasu 06.12.2021 sõidule kulutatud aja eest 20 €, 06.12.2021 sõidukulu 21 €, käibemaks 13,60 €. Kaitsja 30.07.2020 taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 17.08.2020 määrusega ja kaitsja 22.09.2021 taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 23.09.2021 määrusega. Kaitsja 19.10.2021 taotlust peab maakohus peab põhjendatuks osaliselt ning vähendab kaitsjatasu 54 € + käibemaks võrra. Nimelt nähtub kaitsja 30.07.2020 taotlusest, et ta on tutvunud toimiku materjalidega ning 22.09.2021 taotlusest, et ta on koostanud menetluse lõpetamise taotluse (mis maakohtu hinnangul eeldab samuti toimiku materjalidega tutvumist) ja valmistunud kohtuistungiks (mis samuti eeldab toimiku materjalidega tutvumist). Asja materjalid olid kõigil kolmel korral samad ja midagi uut neile ei lisandunud. Eeltoodust tulenevalt ei pea maakohus põhjendatuks rahuldada kaitsja 19.10.2021 taotlust taaskord ettevalmistumise eest. Kaitsja 19.10.2021 taotlus kohtuotsuse kuulutamisel osalemise eest kuulub rahuldamisele täielikult.

Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kokku summas 876,80 €. Asitõendina taotles ringkonnaprokurör Anu Toluk kannatanu hagiavaldusele lisatud CD-plaadi jätmist asja materjalide juurde. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi selles osas oma seisukohta ei avaldanud. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga ning leiab, et esitatud CD-plaat tuleb KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Oma kaitsekõnes kohtulikes vaidlustes kordas kaitsja taotlust lõpetada käesolev kriminaalasi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Oma kirjalikus taotluses on kaitsja viidanud lisaks KrMS §274-2 ka KarS §81 lg.1 p.2 ja avaliku menetlushuvi puudumisele. Maakohus on nimetatud taotluse lahendanud oma 22.09.2021 istungil ning jääb nende seisukohtade juurde ka käesoleval ajal.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2022. a otsusega nr 1-203215.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.