Liiklussüüteod

päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 03.09.2021. Valeri Malejevi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Valeri Malejevilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel joobe tuvastamise kulu 271 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 777.60 eurot riigituludesse. Kohustada Valeri Malejevit tasuma väljamõistetud sundraha, joobe tuvastamisega seotud kulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 160,38 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1924.60 eurot, tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700049325. Selgitusse võib märkida: „Valeri Malejev, kriminaalasi 1-21-7041, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: − DVD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; − sõiduauto Audi A4 Avant (r/m xxxxxx) ja mootorsõiduk Ford Transit (r/m xxxxxx) (asuvad PPA parklas) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule V. L.le. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Valeri Malejevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 26.04.2021 otsusega nr 1-21-2717 karistatud KarS § 424 lg 2, § 4231 ja § 215 lg 1 järgi toime pandud kuriteo eest, juhtis uuesti tahtlikult, s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust järgmiselt: - 07.05.2021 kella 22.54 ajal Tallinnas Raudtee tn 14 juures mootorsõidukit Audi A4 Avant

registreerimismärgiga xxxxxx. - 03.09.2021 kella 00.46 paiku E. Vilde tee 108 juures suunaga Sõpruse pst poole mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga xxxxxx. Sellise tegevusega rikkus Valeri Malejev süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 nõuet – mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani Valeri Malejev toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Valeri Malejevit selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 26.04.2021 otsusega nr 1-21-2717 karistatud KarS § 424 lg 2, § 4231 ja § 215 lg 1 järgi toime pandud kuriteo eest, juhtis uuesti tahtlikult, s.o korduvalt 07.05.2021 kella 22.54 ajal Tallinnas Raudtee tn 14 juures mootorsõidukit AUDI A4 AVANT registreerimismärgiga xxxxxx, olles nii narkojoobe seisundis (EKEI uuringuakti 693T järgi esines metamfetamiini tarvitamisest tingitud joove) kui ka alkoholi joobeseisundis (etanoolisisaldus veres oli 2,24 ± 0,06; k = 2 ehk mitte vähem kui 2,18 mg/g). LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiramäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Valeri Malejev toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Valeri Malejevi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.11.2021 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Valeri Malejevi süüdi tunnistamist 07.05.2021 episoodis KarS § 4231, KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ning tema karistamist KarS § 63 lg-st 1 tulenevalt vangistusega 1 aasta 3 kuud 25 päeva. 03.09.2021 episoodis toimepandud teo osas taotleb prokurör Valeri Malejevi süüdi tunnistamist KarS § 4231 järgi ning tema karistamist vangistusega 5 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Valeri Malejevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.05.2021 kuni 09.05.2021 (3 päeva) karistusaja hulka. Kandmata karistus on 1 aasta 3 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.04.2021 otsusega nr 1-212717 mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 1 aasta 8 kuud ja 7 päeva vangistuse võrra (mõisteti vangistus 1 aasta 8 kuud ja 26 päeva, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 626 tundi, millest on sooritamata 607 tundi) ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud

ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Valeri Malejevi kinnipidamise aeg 03.09.2021. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-dest 1, 2 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: − DVD- plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; − sõiduauto Audi A4 Avant (r/m xxxxxx) ja mootorsõiduk Ford Transit (r/m xxxxxx) (asuvad PPA parklas) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule V. L.le. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel joobe tuvastamise kulu 271 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 777.60 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.