Liiklussüüteod

1-21-7400

1-21-7400 Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 17.12.2021 kell 12:00. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 17.12.2021 kell 12:00. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

I.B süüdistatakse selles, et tema, olles 05.06.2019 karistatud Harju Maakohtu poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 08.06.2021 kella 05:24 ajal Tallinnas, Endla tänaval suunaga Suur-Ameerika tänava poole mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr xxx ja selle lisade kohaselt esines I.B narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove ainetest amfetamiin, kokaiini metaboliit bensoüülekoniin), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 2 nõudeid. Liiklusseadus § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseadus § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseadus § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani I.B toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. /allkirjastatud digitaalselt

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.