Liiklussüüteod

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista P.C-lt menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista P.C-lt menetluskuluna joobe tuvastamisega tekkinud kulu kokku 101 (ükssada üks) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista P.C-lt menetluskuluna kaitsjatasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot v.adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada P.C-l tasuda menetluskulud kokku 1025 (üks tuhat kakskümmend viis) eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 102,50 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99921700048504 ning selgitusega: „P.C , 1-21-7443, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on P.C-le esitatud süüdistus selles, et tema 19.08.2021 kella 19:35 paiku juhtis alkoholjoobes olles Lääne-Virumaal Rakvere linnas Tallinna tn 53 juures sõiduautot xxxx, reg nr xxxx. EKEI uuringuaktiga 1264T tuvastati P.C veres etanooli sisaldus 2,85 mg/g +/- 0,06 mg/g, k>2, lõplik tulemus 2,79 mg/g kohta, millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Seega P.C, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Prokuröri ettepanek Prokurör teeb ettepaneku tunnistada P.C süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 12 0 päevamäära ulatuses, mis arvestades KarS § 44 lg 2 alusel päevamäärana 10 eurot, moodustab 1200 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.08.-20.08.2021, s.o 2 päeva, millele vastab 6 rahalise karistuse päevamäära, s.o summas 60 eurot karistuse hulka, seega jääb P.C-l tasumiseks rahaline karistus 1140 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel tasuda rahaline karistus ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 10 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 114 eurot. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.C-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. III Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt P.C süüdistuses saabus kohtusse 04.11.2021. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud 03.11.2021. Süüdistatav ja kaitsja kohtule tulenevalt KrMS § 252 lg 3 omapoolset kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määramise kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist P.C poolt tõendavad tunnistaja R. M. ütlused, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundi tuvastamise saatekirjad ja uuringuaktid ning süüdistatava P.C enda ütlused, milles ta tunnistab end süüdi talle etteheidetava kuriteo toimepanemises. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et P.C-l on üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest ning 7 kehtivat väärteokaristust. Kohus P.C käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja on seisukohal, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 424 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed P.C tulude kohta, sest ta ei ole 2020. aasta kohta tuludeklaratsiooni esitanud, samuti puuduvad andmed temale 2020. aastal tehtud väljamakseta kohta. Seega tuleb P.C puhul kohaldada käesoleval ajal miinimumpäevamäära.

KarS § 56 lg 1 näeb isiku karistamise alusena ette isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra k aitsmise huvisid. Süüdistatava P.C puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud, kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Kohus leiab, et süüdistatava P.C puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on P.C menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku 101 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 48 eurot vandeadvokaat Arvo Suubani poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude kokku 1025 eurot tasumise ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 102,50 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Nirgi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.