Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. november 2021, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-539 (20284000023)
Kohtulahend
Tartu Maakohtu 28.05.2020 otsus H.E süüdimõistmises KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi ja karistamises vangistusega 8 kuud, millest kandmata karistus vangistus 7 kuud 27 päeva, tingimisi katseajaga 18 kuud
Avalduse ese
kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne
Kohtunik
Aivar Hint
Avaldaja
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Erli Kaseväli
Süüdimõistetu
H.E (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxx xxxxxxx x xxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx )
Asja menetlemine
kirjalikus menetluses
Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras:
Kohustuse mitte täitmise kohta on ametnik teinud isikule kaks hoiatust. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kolm kuud on piisav aeg selleks, et hooldusalusel on võimalik alkoholi tarvitamise harjumust muuta.
alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. KarS § 75 lg 4 alusel määrati H.E-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Kriminaalhooldusametniku Erli Kaseväli poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes heidetakse H.E ette veremarkeri CDT normi piire ületavat näitu. H.E esitatud analüüsid 13.07.2020 CDT = 0,6 % (tl 66) ja 29.09.2020 CDT = 0,5 % (tl 69) olid normi piires. 11.12.2020 analüüsi CDT = 1,7 % (tl 65), mis on varasemast tunduvalt kõrgem ja viitab alkoholi liigtarvitamisele. H.E on oma 15.12.2020 antud kirjalikus seletuses märkinud, et tarbis kanget alkoholi seoses oma sünnipäeva tähistamisega (tl 73). Nimetatud rikkumisele on ametnik reageerinud kirjaliku hoiatusega, mille H.E on allkirjastanud 14.01.2021 (tl 70). Synlab vereanalüüsi vastus nr 203442-1 (tl 63) tõendab, et veremarkeri näit 08.03.2021 oli 1,5 %. Ametnik rikkumisele ei reageerinud, andes isikule võimaluse end parandada. Synlab vereanalüüsi vastuse nr 288578-1 (tl 67) kohaselt oli 19.05.2021 CDT näit 0,9 %, mis on normi piires. Synlab vereanalüüsi vastus nr 400143-1 tõendab, et veremarkeri näit 24.08.2021 oli 1,5 %, mis viitab alkoholi liigtarvitamisele (tl 68). Eelnimetatud rikkumise kohta H.E seletuskirja ei kirjutanud. Nimetatud rikkumisele on ametnik reageerinud kirjaliku hoiatusega, mille H.E on allkirjastanud 20.09.2021 (tl 71). Synlab vereanalüüsi vastuse nr 470392-1 (tl 64) kohaselt oli 08.11.2021 CDT näit 1,4 %. Kuna H.E oli teadlik, et kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad, siis on süüdimõistetu rikkunud tahtlikult KarS § 75 lg 4 alusel võetud kohustust hoida CDT näit väiksem kui 1,3%. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik H.E-d alkoholi liigtarvitamise tuvastamise tõttu (s.t vereproovides CDT näit üle lubatu) kahel korral kirjalikult hoiatanud. Eelmärgitud rikkumised iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, tõendatud on H.E poolt katseaja vältel alkoholi liigtarvitamine. Kohus leiab, et võttes arvesse hooldusaluse katseajal toime pandud rikkumisi ja karistuse üht peamist eesmärki, milleks on isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele, tuleb H.E katseaega pikendada. Temast tulenevad kuriteoriskid on seotud eelkõige alkoholi kuritarvitamisega, mistõttu on alkoholismiga toimetulek H.E puhul olulise tähtsusega. Võttes arvesse, et H.E on täitnud enamuse KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja lisakohustusi korralikult, on alust arvata, et tema käitumine võiks püsivalt muutuda positiivses suunas. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku ettepanekuga pikendada H.E-le määratud katseaega kolme kuu võrra, et süüdimõistetul oleks võimalik alkoholitarvitamise harjumust muuta (vähendades oluliselt alkoholitarvitamist).
Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päevajooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.