Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
18.11.2021 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-20-5508
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Asja läbivaatamise kuupäev
27.10.2021
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Tõnis
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Tõnis HOLM sünd. 28.01.1986, isikukood 38601284217, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xxx linn xxx vald xxxmaa, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 03.07.2020 ja lõpp 30.12.2022 Jätta Tõnis HOLM vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Tõnis Holmi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tõnis Holm on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 06.08.2020 otsusega Karistusseadustiku (KarS) 121 lg.2 p.2, 3 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 5 kuud 27 päeva alates 03.07.2020. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda, 3 karistust on arhiveeritud ja vangistuses viibib ta teist korda. Kinnipeetava kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ja grupi mõju. Kinnipeetav on vangistuses varem töötanud koristajana. Käesoleval hetkel töötab kinnipeetav majandustöödel toidujagajana ja
pesumajas abitöölisena. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Pereja paarisuhete vägivalla vähendamine ning Eluviisitreening. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda xle kuuluvasse heas korras 5toalisesse eramusse aadressil xxx xxx linn xxxmaa, kus elab x koos oma nelja lapsega. Kinnipeetav ei töötanud enne vangistust ja tema sissetulekuks oli xxx. Kinnipeetaval on 14.09.2021 seisuga tasumata rahalisi nõudeid summas 277,24 eurot, vabanemisfondis on 333,60 eurot. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on lähedastest ema ja õde, kellega on head suhted. Viimased kaks kuritegu pani kinnipeetav toime oma elukaaslase suhtes, kellega on enda sõnul käesolevaks ära leppinud. Kinnipeetava tutvusringkonnas on nii seadusekuulekaid kui ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav pani viimase vägivallakuriteo toime alkoholijoobes. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole kinnipeetav huvitatud alkoholi kuritarvitamisest loobumiseks. Kriminaalhooldusel olles ei võtnud kinnipeetav vastu abi alkoholisõltuvusega tegelemiseks. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus ning tal on osaline töövõime kaotus. Kriminaalhooldaja hinnangul iseloomustab kinnipeetavat impulsiivsusest ja puudulikust probleemide lahendamise oskusest tulenev vägivaldne käitumine. Kinnipeetav on viibinud kriminaalhooldusel, pani katseajal toime uue kuriteo ning rikkus ka käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele ja kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata käitumiskontroll ja katseaeg kuni 30.12.2022, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 4, 5 sätestatud lisakohustusi. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Maakohtu istung Kinnipeetav Tõnis Holm selgitas maakohtu istungil, et ta kavatseb vabanemise korral minna alkoholivastasele ravile. Kinnipeetav lisas, et ta kahetseb oma tegu, sest vihkab perevägivalda. Kinnipeetav märkis, et ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral bensiinijaama tööle asuda. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta.
Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Pärnu Maakohtu 06.08.2020 otsusest nähtub, et kinnipeetava viimane kuritegu on toime pandud kehtival katseajal. Sealjuures on tähelepanuväärne, et mõlemad kuriteod on vägivallakuriteod, mis on toime pandud lähisuhtes oma elukaaslase suhtes. Seega leiab maakohus, et kinnipeetaval on välja kujunenud teatav käitumismuster ja kahtleb sügavalt, et ta suudaks taaskord katseaja tingimustes eeskujulikult käituda, sest selline võimalus oli talle juba antud. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta töötab majandustöödel toidujagajana ja pesumajas abitöölisena ning on läbinud sotsiaalprogrammid Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine ja Eluviisitreening. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat hea käitumise eest vangistuses, tööhõives osalemise eest ning mõnede taasühiskonnastavates tegevustes osalemise eest. Samas on maakohus seisukohal, et ainuüksi individuaalses täitmiskavas mõnede seatud eesmärkide läbimine ja eeskujulik käitumine vanglas ei tähenda koheselt seda, et kinnipeetav tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. See tähendab, et maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav elama asuda xxxmaale xle kuuluvasse eramajja koos x ja tema nelja lapsega. Kinnipeetaval on lähedastest ema ja õde, kellega on head suhted ning enda sõnul on ta endise elukaaslasega ära leppinud. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat, et tal on vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus. Samas võtab maakohus arvesse, et kinnipeetava tutvusringkonda kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, ta ei töötanud enne vangistust ning tema sissetulekuks oli töövõimetuspension. Kinnipeetaval oli 14.09.2021 seisuga tasumata rahalisi nõudeid summas 277,24 € ning vabanemisfondis 333,60 €. Kuigi kinnipeetava võlanõuded ei ole märkimisväärsed, on maakohus seisukohal, et kindla töökoha puudumine ja asjaolu, et kinnipeetav enne vangistust ei töötanud, suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski oluliselt.
Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on ohtlik avalikkusele ja kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 58% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel suur. Nimelt tuleb kinnipeetavat küll tunnustada individuaalses täitmiskavas seatud mõnede eesmärkide läbimise, tööhõives osalemise ja eeskujuliku käitumise eest vangistuses, kuid antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud siiski ülekaalus. Sellise veendumuse kujundavad eelkõige korduv kriminaalkorras karistatus kui ka tema väljavaated vabaduses. Maakohtu hinnangul on suur tõenäosus, et olukorras, kus kinnipeetav ei ole tööga hõivatud, hakkab ta uuesti alkoholi kuritarvitama ning võib seeläbi vägivaldseks muutuda. Pealegi tuleb rõhutada, et kui varasemalt ei võtnud kinnipeetav vastu abi alkoholisõltuvusega tegelemiseks, siis on väheusutav, et ta nüüd ühtäkki ennast muuta suudaks. Seda enam, et eelnevalt ei suutnud ta katseajal ka käitumiskontrolli nõudeid täita. Ainuüksi kahetsuse avaldamine maakohtu istungil ja lubadus asuda bensiinijaama tööle maakohtu eelnevat seisukohta ei muuda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.