1-21-7641/3 - Liiklussüüteod - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

8.Saata kohtuotsus peale jõustumist Transpordiametile B-kategooria juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus puudub. Süüdistus. N.K juhtis 06.11.2021 kella 09:15 paiku Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare-Püha-Masa tee 5. kilomeetril mootorsõidukit xxxxxxxxxxx olles joobeseisundis korrakaitseseaduse § 36 lg 1 mõistes (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,08 mg/l) millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav oma tahtliku tegevusega pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kohtus taotles prokurör N.K süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta nimetatud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib käitumiskontrolli kontrollnõudeid. Katseajal on süüdistatav kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud

1-21-7641 alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Täiendavalt on süüdistatav KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustatud katseajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkulepete sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus mõistab N.K süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Tõkendit ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 256-5 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. N.K-lt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o (1,5*584 )/2= 438 eurot. Riigi kasuks N.K-lt välja mõistetav menetluskulu on sundraha 438 eurot. N.K on taotlenud kokkuleppes ja kohtuistungil sundraha tasumist ositi 6 kuu jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik