Kriminaalasi 1-21-6391
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.oktoober 2021.a. Tallinn
Kriminaalasja number
1-21-6391
Kohtukoosseis
Kohtunik Piret Liivo
Sekretär
Julia Senkevitš
Tõlk
Katrin-Jana Vaab
Kriminaalasi
E.N süüdistuses KarS § 423
Prokurör
Katrin Tron
Süüdistatav
E.N, isikukood: XXX, elukoht: xxx, kodakondsus: xxx, emakeel xxx keel, xxx haridusega, xxx , kehtivad kriminaalkaristused puuduvad,
kehtivat väärteokaristust
; § 424 lg 1 järgi
Tõkend – ei kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 15.06.2020-16.06.2020. Menetluse liik
Kokkuleppemenetlus
Kaitsja
Kaitsjat ei soovinud
Süüdi tunnistada E.N KarS § 423 mõista karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud.
ja § 424 lg 1 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel
KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.06.202016.06.2020 s.o 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada E.N ́t käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 25.10.2021.a. Tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud: KrMS § 173, § 175 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista riigituludesse E.N ́lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot, joobe tuvastamise kulud 219 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi kulud kogusummas 270.48 eurot. Menetluskulusid kokku 1365.48 eurot on süüdistaval võimalik tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, tasudes vähemalt 113.79 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700040560. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbriga E.N ́le ka kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud eposti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: CD-plaat - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
-2-
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: E.N-i süüdistatakse selles, et tema olles 05.05.2020 (süüteo toimepanemise aeg 17.04.2020) karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi s.o mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning 05.05.2020 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi (süüteo toimepanemise aeg 18.04.2020), juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 15.06.2020 kella 20:15 ajal Harjumaal, xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 nõuet. LS § 94 lg 1 /Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/.
Seega pani E.N toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse E.N-i selles, et tema juhtis tahtlikult 15.06.2020 kella 20:15 ajal Harjumaal, xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, (EKEI uuringuakti nr 908T ja selle lisade kohaselt esines E.N-il narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove ainest tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit (TH-COOH)), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 2 nõudeid. LS§ 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/. KorS § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava ai ne tarvitamisest põhjustatud joove/
Seega pani E.N toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub
-3-
Karistuse liik ja määr: Süüdistatav E.N , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt nõuab prokurör KarS § 4231 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.06.2020 kuni 16.06.2020, s.o 2 päeva ning ära kandmata karistuseks jääb vangistus 8 kuud ja 28 päeva. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav E.N ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ́alusel taotleb prokurör määrata lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid ained. Kohtuistungil jäi süüdistatav E.N sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, joobe tuvastamise kulud ja õigusabi kulud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb E.N süüdi tunnistada KarS § 4231 ja § 424 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. E.N ́lt kuulub välja mõistmisele sundraha 876 eurot, joobe tuvastamise kulud 219 eurot ja õigusabi kulud kokku 270.48 eurot, mis kogusummana 1365.48 eurot kuulub vastavalt kokkuleppele tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.