Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. oktoober 2021, Tallinn
Kohtuasja number
1-21-3703 (20231702659)
Kohtukoosseis
Urmas Reinola, Pavel Gontšarov, Sten Lind
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 9. juuni 2021 otsus Zinaida Tumaševitši (Tumaševitš) süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja, vandeadvokaat Eve Jundas (riigi õigusabi korras)
Kannatanu I.B tsiviilhagi varalise kahju hüvitamises rahuldati täielikult. Zinaida Tumaševitšilt mõisteti I.B kasuks välja varalise kahju katteks 26 940 eurot. Menetluskuludena mõisteti Zinaida Tumaševitšilt riigi kasuks välja sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu kogusummas 669,36 eurot. Menetluskulud kokku 1545,36 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 128,78 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus lahendas ka asitõendiga seonduva.
2(5)
Kaitsja vaidlustab kohtuotsust üksnes Z. Tumaševitšile mõistetud karistuse osas. Apellandi hinnangul tulnuks kohtul süüdistatavale karistuse mõistmisel rohkem arvestada sellega, et Z. Tumaševitš on töövõimetuspensionär, ühe klassi haridusega ning kelle ülalpidamisel on lapselapsed. Z. Tumaševitšit oleks kõige efektiivsemalt võimalik muuta tingimusliku vangistusega, sest kriminaalhooldajate abiga võtaks süüdistatav endale kohustuse pöörduda psühhiaatri poole ning kohustuks hüvitama kahjud kannatanule. Kaitsja palub otsus karistuse mõistmise osas tühistada ja teha uus otsus, millega mõista Z. Tumaševitšile kergem karistus, jättes selle KarS § 74 sätteid kohaldades täielikult tingimisi kohaldamata. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
3(5)
vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja seega tuleb Z. Tumaševitšil ära kanda vangistus 1 aasta 8 kuud. Z. Tumaševitšil tuleb asuda karistust kandma kohtuotsuse jõustumisel. Maakohus on otsuses süüdistatavale karistusena mõistetud reaalset vangistust põhjendanud ning kohtukolleegium nende põhjendustega nõustub. Maakohus võttis karistuse mõistmisel põhjendatult arvesse Z. Tumaševitši süü suurust, samuti asjaolu, et Z. Tumaševitšit on varem kelmuse toimepanemise eest juba reaalse vangistusega karistatud. Uue analoogse kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus ei saa kohtupraktika kohaselt olla eelmise otsusega mõistetud karistusest leebem. Süüdistatava käitumine kinnitab veenvalt, et mingisuguseid järeldusi ta eelmisest karistusest endale ei teinud, ta leidis endale mõne aja möödumisel uue ohvri, kellele tekitatud varaline kahju on võrreldes eelmise korraga märkimisväärselt suurem. Z. Tumaševitši poolt uute „ohvrite“ otsimine on muutunud tema elustiiliks, mida ei pisenda ka tema madal haridustase. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 17. juuni 2013. a otsuse nr 3-1-1-58-13 punktis 10 märkinud, et iga järgnev karistus peab olema senisest raskem. Maakohus on seda põhimõtet järginud ja on põhjendatult leidnud, et praeguses asjas tuleb mõista Z. Tumaševitšile reaalne vangistus. Nõustudes maakohtuga selles, et antud juhul täidab karistuse eesmärke üksnes süüdistatava vabadusest isoleerimine karistuse kandmise ajaks, ei näe kohtukolleegium võimalust jätta mõistetud karistus KarS § 74 alusel täielikult tingimisi kohaldamata. Ka vangistuses viibides on süüdistataval võimalus juhul kui ta seda soovib, pöörduda enda sõltuvusprobleemide lahendamisel abi saamiseks psühholoogi või psühhiaatri poole. Kohtukolleegium ei tuvastanud apellatsioonist tulenevalt ka asjaolusid, mis võimaldaksid Z. Tumaševitšile mõistetud karistuse tähtaega lühendada.
/allkirjastatud digitaalselt/
4(5)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.