Liiklussüüteod

1-21-6229 viitenumber xxx. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

C.U `i süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja olles karistatud 24.10.2019 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult 26.04.2020.a kella 20.10 ajal xxx juures registreerimata krossimootorratast Apollo Drizzle, VIN-kood xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem, alkoholijoove - alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,83 mg/l, laiendmääramatusega ±0,07 mg/l, (lõplik tulemus 0,76 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega süüdistatav C.U pani toime korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava C.U , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on C.U-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust.

1-21-6229 KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o 26.04.2020 kuni 27.04.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 8 kuud ja 28 päeva. Lähtuvalt KarS § 69 alusel asendada vangistus 8 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus üldkasulikule tööle 268 tundi. Sellest 268 tunnist lugeda vastavalt KarS § 69 lõikele 4 kaetuks kuni 20 tundi üldkasulikku tööd seoses uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemisega (KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratav sotsiaalprogramm). Ülejäänud 248 üldkasuliku töö tundi tuleb täita ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ja teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)

lahkumiseks Eesti

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata C.U täiendavad järgmised kohustused: 1) KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust kohaldada ei saa, kuna süüdistataval puudub juhtimisõigus. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Kaitsjatasu summas 302,40 eurot. Kulud kokku 1178,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et süüdistatav võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti

1-21-6229 kvalifitseeritud, mistõttu tuleb C.U KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele.

(allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.