Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Urmas Reinola ja Ivi Kesküla X süüdistuses KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja 201 lg 2 p 4 järgi ning Y’a süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 4 järgi Harju Maakohtu 26. aprilli 2021. a otsus üldmenetluses
Süüdistatava X kaitsja vandeadvokaat Mart Missik Eve Soostar X isikukood XXXXXXXXXX, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, elukoht XXX, töökoht X, tõkendit ei kohaldatud, kehtivad karistused puuduvad Vandeadvokaat Mart Missik
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Süüdistatav
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. aprilli 2021. a kohtuotsus X KarS § 344 lg 1 järgi süüditunnistamise, karistamise ning temalt menetluskulude väljamõistmise osas. Lõpetada kriminaalmenetlus aegumistähtaja möödumise tõttu.
2.Jätta kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda.
3.Välja mõista Eesti Vabariigilt X kasuks temal kriminaalmenetluses tekkinud kaitsekulud (maakohtus 1350 eurot + apellatsioonimenetluses 1131 eurot) kokku 2481 (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend üks) eurot.
4.Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 24.11.2016, eesmärgiga vabaneda kohustusest maksta koos Y-ga XX.XX.XXXX surnud W pangakontolt ebaseaduslikult välja võetud sularahast pool, so 14 650 eurot pärijale Q-le ja omandada õigus sellele rahale, võltsis kuupäevaga 11.01.2015 laenulepingu, mille alusel W võttis X-lt laenu summas 20 000 eurot, kuigi tegelikkuses eelnimetatud laenulepingut W ei sõlminud. Lepingule lisas W nimelt allkirjad kohtueelse uurimise käigus tuvastamata isik, kuid käekirjaekspertiisi aktist nr 19E-DK0026 nähtuvalt ei ole allkirjad tõenäoliselt W kirjutatud. Laenuandjana allkirjastas eelnimetatud laenulepingu X, olles teadlik asjaolust, et laenulepingu sisu ei vasta tegelikkusele ning laenusaajana pole seda allkirjastanud W. Sellise tegevusega pani X toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimise, s.o KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. X süüdistatakse selles, et tema lepingulise esindaja B vahendusel Tallinnas XXX asuvas kohtutäituri Z kontoris, kasutas 24.11.2016 varem võltsitud dokumenti, nimelt kohtueelse uurimisega tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 24.11.2016 W nimelt koostatud ja kohtueelses menetluses tuvastamata isiku poolt W nimelt allkirjastatud laenulepingut (käekirjaekspertiisi aktist nr 19E-DK0026 nähtuvalt ei ole allkirjad tõenäoliselt W kirjutatud), eesmärgiga vabaneda kohustusest 08.09.2016 surnud W pangakontolt ajavahemikul 08.09–22.09.2016 ebaseaduslikult välja võetud sularahast 14 650 euro andmisest pärijale Q-le ning omandada õigus nimetatud rahale. Sellise tegevusega pani X toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. X süüdistatakse selles, et tema pärast oma elukaaslase Y isa W surma 08.09.2016 sai korduvalt enda valdusesse Y valduses olnud W SEB Pank pangakaardi nr XXXXXXXXXXXXXXXX ja selle PIN-koodi, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Y-ga varalise kasu saamise eesmärgil, kasutas kordamööda Y-ga W pangakaarti ning võtsid ebaseaduslikult ajavahemikul 08.09–22.09.2016 W pangakontolt XXXXXXXXXXXXXXXXXXX erinevatest sularahaautomaatidest sularahas välja kokku 29 300 eurot järgmiselt: - 08.09.2016 kell 23.56 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 900 eurot (kontoväljavõttel rea alguses 09.09.2016); - 08.09.2016 kell 23.57 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 900 eurot (kontoväljavõttel rea alguses 09.09.2016); - 08.09.2016 kell 23.58 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 200 eurot (kontoväljavõttel rea alguses 09.09.2016); - 09.09.2016 kell 13.00 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 09.09.2016 kell 13.01 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 10.09.2016 kell 13.29 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 10.09.2016 kell 13.29 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 11.09.2016 kell 19.00 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 11.09.2016 kell 19.00 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 12.09.2016 kell 16.57 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 1000 eurot; - 12.09.2016 kell 16.57 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 1000 eurot; - 13.09.2016 kell 12.46 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 13.09.2016 kell 12.47 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 14.09.2016 kell 10.44 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 14.09.2016 kell 10.44 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 15.09.2016 kell 16.11 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 15.09.2016 kell 16.11 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot;
2(5)
- 16.09.2016 kell 15.03 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 16.09.2016 kell 15.03 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 17.09.2016 kell 17.31 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 17.09.2016 kell 17.31 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 18.09.2016 kell 15.55 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 18.09.2016 kell 15.55 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 19.09.2016 kell 16.07 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 19.09.2016 kell 16.08 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 20.09.2016 kell 12.07 Tallinnas aadressil Pärnu mnt 558a – 1000 eurot; - 20.09.2016 kell 12.07 Tallinnas aadressil Pärnu mnt 558a – 1000 eurot; - 21.09.2016 kell 14.07 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 21.09.2016 kell 14.08 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 22.09.2016 kell 11.54 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 22.09.2016 kell 11.55 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 300 eurot. Sellise tegevusega tekitasid X ja Y varalist kahju W teisele tütrele - pärijale Q-le välja võetud summast poole ulatuses, s.o summas 14 650 eurot. Sellise tegevusega pani X tahtlikult toime KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikute grupis.
2.Harju Maakohtu 26. aprilli 2021. a otsusega mõisteti X süüdistuses KarS § 201 lg 2p 4 järgi õigeks. Samuti mõisteti X õigeks süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi. Tunnistati X süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 100 trahviühikut (päevamäär 10 eurot) s.o 1000 eurot. KarS § 73 sätteid kohaldades määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui X ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Mõisteti X-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära 876 eurot riigituludesse ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud 564 eurot riigituludesse. Kohustati X tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 120 eurot. Mõisteti Eesti Vabariigilt välja X (isikuood XXXXXXXXX elukoht: XXX ) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 2700 eurot (LHV pangakonto XXXXXXXXXXXXX). Jäeti Q hagi X vastu läbi vaatamata.
SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON
3.Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja, kes vaidlustab maakohtu otsust X KarS § 344 lg 1 järgi süüditunnistamise osas. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et X-le oli KarS § 201 lõike 2 p 4 järgi esitatud süüdistus selle raha omastamises, mille tagasimaksmise kohustusest vabanemise eesmärgil süüdistuse kohaselt võltsis ta kõnealuse laenulepingu. Nimetatu tähendab, et esitatud süüdistuses välistab KarS § 344 lõike 1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse tegemise ka enese mittesüüstamise privileeg. Esitatud süüdistuse kontekstis on tuvastatud asjaoludel X süüdimõistmine KarS § 344 lõike 1 järgi vastuolus enese mittesüüstamise privileegiga. Samas ei ole asjas kogutud tõendite pinnalt üheselt välistatud seegi, et X-le KarS § 344 lõike 1 järgi esitatud süüdistus on aegunud. Iseenesest möönab kaitsja teatavat vastuolu võrreldes nn enese mittesüüstamise privileegi argumendiga. Antud juhul on tegemist aga olukorraga, kus mõlema võimaluse välistamiseks tõendeid napib. Antud juhul puuduvad tõendid selle kohta, millal leidis väidetav võltsimine aset. Seega pole välistatud ka süüteo aegumine. X kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse süüdimõistva osa ka põhjusel, et maakohus on tõendite hindamisel eksinud. Kohus on otsuse tegemisel täitnud tõendilüngad iseenda siseveendumusega, minnes vastuolusse süütuse presumptsiooni põhimõttega. Kohus tähistab seejuures enda siseveendumuse nn elulise usutavuse kriteeriumiga, kuid selle käsitlus ei ole kohtuotsuses kooskõlas Riigikohtu praktikas nn elulise usutavuse kohta väljendatud seisukohtadega. Maakohus on esitanud ka eriteadmisi nõudvaid oletusi ning põhjendamatult jätnud
3(5)
arvesse võtmata kohtule esitatud X-ga seotud ettevõtete aruandlusest ilmnevaid andmeid. Maakohus on eksinud ka laenulepingu kui tsiviilõigusliku lepingu materiaalõigusliku olemuse vastu. Kui võtta arvesse võlaõigusseaduses laenulepingu kohta sätestatut ning konkreetsest lepingust nähtuvaid tingimusi, selgitab asjas kogutud tõendeid samahästi ka võimalus, et kõnealune laenuleping pole X poolt võltsitud. Seega tuleb rakendada KrMS § 7 lõikest 3 tulenevat in dubio pro reo põhimõtet ning langetada otsus süüdistatav X kasuks. Järgmiste põhjenduste alusel taotlebki kaitsja maakohtu otsuse tühistamist ning X suhtes ka KarS § 344 lõike 1 järgi õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist aegumise tõttu.
MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
4.Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks ei ole teised menetluse pooled vastuseks süüdistatava kaitsja apellatsioonile oma seisukohti esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonis toodud väidetega, leiab, et süüdistatava kaitsja apellatsiooni argumendid väärivad osaliselt tähelepanu ning kaitsja apellatsiooni alternatiivset taotlust saadab edu. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgnevalt.
6.Ringkonnakohus peab vajalikuks esmalt märkida, et ei nõustu kaitsja apellatsioonis esimesena toodud argumendiga, et X-le etteheidetav laenulepingu võltsimise tegu on kaetud enese mittesüüstamise privileegiga, kuna laenulepingu võltsimise eesmärgiks võis olla „nn omastamise“ varjamine, milles X mõisteti maakohtu otsusega õigeks. Kaitsja viited kohtupraktikale, milles käsitletakse enese mittesüüstamise privileegi, ei ole ringkonnakohtu veendumusel asjakohased. Kaitsja poolt viidatud kriminaalasjades (RKKK nr 3-1-1-39-05, RKKKo 3-1-1-60-07, TalRK 09.05.2007 otsus nr 1-04-215 p 9) süüdistatavate enese mittesüüstamise privileeg tulenes nende suhtes käimasolevatest maksu- või kriminaalmenetlustest, mille käigus vastutusest vabanemise eesmärgil esitasid süüdistatavad haldurile/menetlejale võltsitud dokumente. Otsuses nr 3-1-1-39-05 nentis Riigikohus, et põhiseaduse § 22 lg-s 3 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-s 1 sätestatud enese mittesüüstamise privileegist tulenevalt on välistatud isiku karistamine selle eest, et ta esitab ametivõimudele ebaõigeid andmeid eesmärgiga mitte paljastada enda poolt toime pandud kuritegu - seda küll tingimusel, et valetõendite esitamisega ei kaasne aktiivne tegevus teise isiku alusetuks süüstamiseks. Käsilolevas kriminaalasjas ei esitanud X võltsitud laenulepingut ametivõimude nõudmisel mõne teise süüteo uurimise käigus selleks, et teist kuritegu varjata ning vabaneda kriminaalvastutusest. Lepingu võltsimise eesmärgiks on olnud vabaneda kohustusest maksta koos Y-ga 08.09.2016 surnud W pangakontolt ebaseaduslikult välja võetud sularahast pool, s.o 14 650 eurot pärijale Q-le ja omandada õigus sellele rahale. Tsiviilvastutusest vabanemise eesmärk ei ole aga mingil juhul samastatav kriminaalvastutusest vabanemise eesmärgiga.
7.Vastuseks kaitsja argumendile, et laenulepingu võltsimistegu võib olla aegunud põhjusel, et süüdistuses ei tooda välja konkreetset aega millal laenuleping võltsitud oli, kuid sedastatakse, et see oli võltsitud mitte hiljem kui 24.11.2016, märgib kohtukolleegium järgmist. Tõepoolest, X süüdistatakse kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 24.11.2016 kuupäevaga 11.01.2015 dateeritud laenulepingu võltsimises. 24.11.2016 oli päevaks, millal süüdistuse kohaselt X XXX asuvas kohtutäituri Z kontoris varem võltsitud dokumenti kasutas, mis on eraldi kuriteo koosseisuks KarS § 345 lg 1 järgi ning mille toimepanemises maakohus on X õigeks mõistnud, mis jäi apellatsiooni korras vaidlustamata. Süüdistatav on kriminaalasjas ütluste
4(5)
andmisest keeldunud. Ringkonnakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et kriminaalasjas puuduvad mistahes tõendid, et laenuleping oli X poolt võltsitud peale 06.05.2015 ning sellist faktilist asjaolu ei sisalda ka X-le esitatud süüdistus. Laenuleping ise on dateeritud 11.01.2015 ning ei ole välistatud, et see oligi samal päeval võltsitud. 06.05.2015 kuupäev on oluline teise raskusastme kuriteo aegumistähtaja võimaliku katkemise tuvastamise seisukohalt. Kohtukolleegium märgib, et X suhtes ei olnud tõkendit kohaldatud ega tema vara arestitud. Kohtukolleegium ei tuvastanud kriminaalasja materjalide põhjal, et kuriteo aegumine oleks vahepeal peatunud mõnel KarS § 81 lg-s 7 toodud alusel. X anti süüdistatavana kohtu alla 06.05.2020, mis tähendab, et KarS § 81 lg 5 p 2 kohaselt võis aegumistähtaeg katkeda just 06.05.2020. Sellest tulenevalt oleks pidanud prokuratuur tõendama, et leping oli X poolt võltsitud peale 06.05.2015. Selliseid tõendeid kriminaalasjas uuritud ei ole ning sellist etteheidet ei sisalda ka X-le esitatud süüdistus. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüteo aegumise regulatsioon ei ole menetlusõiguse, vaid materiaalõiguslik norm, mis sisaldub Karistusseadustiku üldosas, kuid omab menetlusõiguslikke tagajärgi. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo korral. Kohtukolleegiumi veendumusel esineb kriminaalasjas kõrvaldamata kahtlus, et seisuga 06.05.2020, mil X oli kohtu alla antud süüdistatavana KarS § 344 lg 1 järgi kuriteo toimepanemises, oli temale etteheidetud kuritegu juba aegunud. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni alternatiivse taotlusega, et maakohtu otsus X KarS § 344 lg 1 järgi süüdimõistvas osas tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2, § 200 alusel lõpetada.
8.KrMS § 183 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik. X süüdistati kolmes kuriteos, millest kahes mõistis maakohus X õigeks ja ühes süüdi. Maakohus leidis, et maakohtu menetluses tekkinud X kaitsekulud on põhjendatud ning jättis seoses X osalise süüdimõistmisega kaitsekulud summas 1350 eurot X enda kanda. Kohtukolleegium leiab, et seoses aegumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamisega kuuluvad süüdistataval maakohtus tekkinud kaitsjakulud hüvitamisele X-le. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ka X-lt menetluskulude väljamõistmise osas ning jätab need riigi kanda. Apellatsioonimenetluses esitas süüdistatava kaitsja taotluse X poolt kantud kaitsekulude hüvitamiseks summas 1131 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal 7,25 tundi maakohtu otsusega tutvumisele ning apellatsiooni koostamisele ning tunnihinnaks on näidatud 130,00 € + km ehk hüvitamisele taotletavaks summaks on 1131 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Et ringkonnakohus teeb lahendi KrMS § 337 lg 2 alusel, kuuluvad süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud väljamõistmisele Eesti Vabariigilt.
9.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 338 p 2, § 337 lg 2 p 1 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse X KarS § 344 lg 1 järgi süüditunnistamise, tema karistamise ning temalt menetluskulude väljamõistmise osas ning lõpetab kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 2, § 200 alusel.
allkirjastatud digitaalselt
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.