Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Tunnistaja H. R. ütluste (tl 15) kohaselt oli ta 08.07.2021 kell 09:00 ajal Tammsaare pargis ja kastis põõsaid. Kastmisvoolik oli ühendatud sõiduki xxxxxx kastis oleva kastmisvoolikuga, sõiduk Citroen Jumper reg.nr xxxxxx kuulub firmale Kadrioru park. Mingi hetk kastmisvoolikust enam vett ei tulnud ja voolik lendas tunnistajal käest ära, kes vaatas koheselt sõiduki suunas, kus veepaak peal oli, ja nägi sõidukit liikumas Tammsaare pargis Viru ringi suunas. Sõidukil veepump töötas ja kastis vesi purskas. Tunnistaja jooksis sõidukile järele ja sai selle peatatud sõiduteel suunaga Viru ringile, võttis kõrvalistuja poolsest esiukse lingist kinni, kuid siis lisas sõiduk kiirust, mille tagajärjel kukkus tunnistaja asfaldile. Viru ringi juures oleval reguleeritud ülekäigurajal sai tunnistaja sõiduki uuesti käte, sest isik suretas sõiduki välja. Tunnistaja läks kõrvalistuja poolsest uksest sisse ning võttis süütevõtme välja. Siis läks ta juhi poolse ukse juurde, tegi ukse lahti ning tiris isiku autost välja, keda hoidis asfalti peal pikali. Tunnistaja palus möödujatel politseisse helistada, politsei saabus umbes 5 minuti jooksul. Tunnistaja kirjeldas isikut kui 30dates aastates, umbes 1,70m pikk, seljas helehallikas t-särk, tumedad pikad püksid ja oli siilisoenguga. Isik oli käitunud väga veidralt, ebaadekvaatselt, ei saanud tunnistajast ja ümbritsevast aru ning oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Isik rääkis vene keeles ja küsis, milles probleem ja mida temast tahetakse. Samuti tundis tunnistaja valu, kui ta asfaldile kukkus. Mõlemal küünarnukil on marrastused ja vasaku käe nimetissõrm on paistes. Tunnistajale H. R.le tekkinud vigastused on nähtavad isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (tl 21-26). Tunnistaja J. F. ütluste (tl 16) kohaselt oli ta 08.07.2021 patrulltoimkonnas 3280 koos patrullpolitseinik Carl Põderiga ning kell 09:17 reageerisid „B“ prioriteediga väljakutsele aadressil Viru väljak, Tantsukool Noor Ballett, Kesklinn, Tallinn, sisuga, et narkojoobes mees püüdis ärandada teetöölise masinat, väike valge masin käruga, isik on kinni peetud ja hoitakse kinni, helistas pealtnägija, kes lahkub. Patrull jõudis kohale kell 09:21, kes märkas Pärnu mntl suunaga Viru väljaku ringtee, enne ülekäigurada, seismas valget kaubikut veepaagiga reg.nr xxxxxx. Kõrval muru peal lamas valge t-särgiga ja mustade dressipükstega meesterahvas, kes hoidis kinni kollase helkurvestiga mees. Kollase helkurvestiga meesterahvas oli H. R., kes rääkis, et tegi Tammsaare pargis tööd, kastis põõsaid ja taimi voolikuga. Kuna voolikust vett ei tulnud, siis H. R. vaatas kaubiku poole, mille peal veepaak oli ja märkas, et meesterahvas valge t-särgi ja mustade dressipükstega ronis kaubikusse juhi kohale ja hakkas sellega Tammsaare pargist välja sõitma suunaga Viru väljaku ringtee. H. R. väitis, et jooksis kaubikule järgi, et juht peatada, haaras kaubiku uksest ja kukkus sõiduteele küünarnuki katki, isik kiirabi ei soovinud. Seejärel H. R. väitis, et tõusis püsti ja jooksis kaubikule järgi kuni enne ülekäigurada sai lahti juhipoolse ukse ning eemaldada süütevõtme, misjärel tõmbas meesterahva kaubikust välja ja pidas kinni muru peal kuni politsei saabumiseni. Valge t-särgiga isikuks osutus Dmitri Medvedjev, kes oli nähtavalt alkoholijoobes, alkoholilõhn suust. Isik puhus indikaatorvahendisse 1,77 mg/l. Kuna D. Medvedjev ei suutnud tõenduslikku alkomeetrisse puhuda, siis toimetati isik Wismari haiglasse vereproovi võtmiseks. Isik kinni peetud ja toimetatud kinnipidamiskeskusesse. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 17-20 koos CD-plaadiga), milles on vaadeldud sündmuskoha A.H. Tammsaare park – Viru tn, Tallinn läheduses olevate kaamerate salvestisi 08.07.2021 kella 09:00 ajal nähtub, kuidas kollase vestiga mees valget värvi mootorsõidukiga Tammsaare pargis sõidab ja selle ümber liigub, sõiduki kastis on näha veemahutit. Ühel hetkel hakkab valget värvi sõiduk sõitma Tammsaare pargist Pärnu mnt poole, on näha, et sõidukist on lahti ühendunud veevoolik ja sõiduki kastis olevast veemahutist purskab vesi. Kollase vestiga mees jookseb sõidukile järgi, mis pöörab Tammsaare pargist välja sõites Pärnu mnt’le, Antud asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab tunnistaja H. R. antud ütlusi, et tema kasutuses olnud sõidukiga sõideti Tammsaare pargist ära ning ta järgnes sõidukile. Kahtlustatava Dmitri Medvedjevi ütluste (tl 39-40) kohaselt mäletab ta momenti, kui sõitis autoga, mis autoga aga ei mäleta. Selgitab, et 08.07.2021 sai kainestusmajast välja ja kuna tundis end halvasti jõi ära viina, mis tema asjade seas oli. Siis sõitis kesklinna, kus sai juhuslikult tuttavaga kokku, kelle nime ei mäleta. Mis edasi toimus ta ei mäleta. Mäletab ainult

autoga sõitmise momenti, kuid mis autoga, ei mäleta, kuna oli tugevas alkoholijoobes. Politsei peatas ta ja toimetas kambrisse. Kehtiv juhtimisõigus puudub. Sel aastal sai üldkasuliku töö tunde, kuid kriminaalhooldaja juurde pole õnnestunud jõuda. Kahetseb oma tegusid. Kindlat elukohta ei ole ja ööbib õues, viimati oli öömajas kuu aega enne sündmust. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Dmitri Medvedjev istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Dmitri Medvedjev mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt toimetati süüdistatav Wismari haiglasse, kus vereproovi võtmise kaudu kontrolliti alkoholijoovet. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 12-13) kohaselt tuvastati isikul alkoholijoove (alkoholijoove 3,47 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g) lõpliku tulemusega 3,41 mg/g. Dmitri Medvedjev rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Antud juhul oli isiku ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt 3,41 mg/g, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Dmitri Medvedjev rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Dmitri Medvedjevi mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Dmitri Medvedjev oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Harju Maakohtu 20.05.2021 otsuse nr xxx (tl 46-48) kohaselt karistati Dmitri Medvedjevit KarS § 424 lg 2 ja KrMS § 199 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 9 kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha eelvangistuses viibitud aeg kaks päeva ja lõplikuks karistuseks loeti vangistus 1 aasta, 8 kuud ja 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 628 tundi, tähtajaga 2 aastat. Nimetatud otsus jõustus 05.06.2021. KarSRegS § 24 lg 1 p 6 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. KarSRegS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri andmete kohaselt olid süüdistatava karistusandmed uue süüteo toimepanemise ajal kehtivad ja süüdistatavale süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud 20.05.2021 kohtuotsusega mõistetud karistus kustunud. Sellest tulenevalt on süüdistatava puhul tegemist KarS § 424 lg 2 sätestatud olukorraga, s.o süüdistatav on KarS § 424 lõikes 1 nimetatud kuriteo toime pannud korduvalt, s.t on KarS § 424 lg 2 märgitud isikuks. Dmitri Medvedjevile KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Dmitri Medvedjev oli vägagi teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna (tl 39-40). Samamoodi, olles eelnevalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, oli ta teadlik ka sellest, et selline õigusvastane käitumine on karistatav. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest järeldab kohus, et Dmitri Medvedjev käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Dmitri Medvedjev pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 215 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 215 lg 2 p 1 tunnustele. Kohus leiab, et 08.07.2021 kella 09:00 paiku Tallinnas, A.H. Tammsaare pargis AS-le Swedbank Liising kuuluva ning Kadrioru Park kasutuses oleva mootorsõiduki Citroen Jumper registreerimismärgiga xxxxxx omavoliline ajutine kasutamine Dmitri Medvedjevi poolt on tõendatud nii Dmitri Medvedjevi süü tunnistamisega kohtueelsel menetlusel ja kohtus, kui ka tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Eelpool refereeritud tunnistajate H. R. (tl 15) ja J. F. (tl 16) ütlused kinnitavad, et Dmitri Medvedjev oli isikuks, kes 08.07.2021 kella 09:00 paiku A.H. Tammsaare pargist sõidukiga Citroen Jumper registreerimismärgiga xxxxxx Pärnu maanteele sõitis ja sõiduki juhtimiselt ka kinni peeti. Süüdistatav Dmitri Medvedjev oma ülekuulamisel (tl 39-41) tunnistas, et mingi auto juhtimist mäletab aga ei mäleta autot. Swedbank Liising AS poolt esitatud vastus järelpärimisele koos lisadega (tl 60-71), kinnitab, et Citroen Jumper registreerimismärgiga xxxxxx kuulub Swedbank Liising AS-ile ning on antud Kadrioru Park kasutusse liisinglepingu alusel. Seega oli tegemist Dmitri Medvedjevi jaoks võõra vallasasjaga ning tal puudus õigus sõiduki kasutamiseks. Seejuures pole vaidlusi ega kogutud tõendeid selle kohta, et Dmitri Medvedjevil oleks olnud eelnev luba või hilisem nõusolek mootorsõiduki kasutamiseks. Kriminaaltoimikus kogutud tõenditest ei nähtu, et kannatanu oleks süüdistatavatele andnud luba sõiduki kasutamiseks või muul viisil volitanud seda tegema kolmandaid isikuid. Seega ei ole kogutud tõendeid, et süüdistatav oleks kannatanule kuulunud sõidukit kasutanud mõne lubatavusklausli alusel. Kriminaaltoimikus leiduvast otsusest on tuvastatav, et Dmitri Medvedjev on Harju Maakohtu 20.05.2021 otsuse nr xxx (tl 46-48) kohaselt karistatud KarS § 424 lg 2 ja KrMS § 199 lg 1 järgi, nimetatud otsus jõustus 05.06.2021 ja see karistatus ei olnud inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajaks kustunud. Seega on süüdistusaktis Dmitri Medvedjevi tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et teo pani süüdistatav toime kavatsetult, kuivõrd tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt, seades eesmärgiks võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise teadmises, et see ka saabub. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatavate käitumises ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Dmitri Medvedjev pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seadusandja on KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuni neljaaastase vangistuse. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus. KarS § 215 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Hinnates Dmitri Medvedjevi süü suurust talle KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes grammis veres mitte vähem kui 3,41 mg/g. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on suur, kuivõrd piirmäära on ületatud rohkem kui kaks korda. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata suureks. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 42-45) nähtub, et süüdistataval on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning kõigil kordadel on isikut karistatud ka KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, seega on süüdistatav jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul 19. Lisaks sellele, on süüdistatav kuriteod toime pannud ajal, mil ta pidanuks tegema eelmise kohtuotsusega mõistetud ja asendatud karistust, s.o üldkasulikku tööd, s.t ajal kui 20.05.2021 Harju Maakohtu otsusega nr xxx asendatud üldkasuliku töö tunnid olid tegemata, õigupoolest ei olnud ta neid tegema asunudki. Mis puudutab mõistetava karistuse määra, siis peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistataval on kolm kehtivat karistust KarS § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, kusjuures esimesel korral karistati teda rahalise karistusega, mis asendati täitmata jätmise tõttu üldkasuliku tööga. Kuivõrd ka üldkasulik töö jäeti tegemata, asendati see lõpuks vangistusega. Järgnevalt on süüdistatavat KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kahel korral karistatud vangistusega, mis asendati mõlemal juhul üldkasuliku tööga. Neist esimesel korral asendatud üldkasulik töö pöörati täitmisele. Viimase otsusega mõistetud vangistus, mis asendati taas üldkasuliku tööga, tuleb aga pöörata täitmisele uue samalaadse kuriteo toimepanemise tõttu, sest KarS § 424 lg 2 ei näe sanktsioonina ette muud karistust kui vangistus. Seega peab kohtu arvates karistuse määra mõjutama ka samalaadsete kuritegude toimepanemine ning omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi jätkuvast kehtivusest. Kuivõrd KarS § 215 lg 2 p 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Süüdistatava isikuandmetest nähtub, et isikul puudub alaline elukoht ja sissetulek. Dmitri Medvedjev on ka oma ülekuulamisel avaldanud, et kindlat elukohta tal ei ole ja ööbib õues. Karistusregistri väljatrükist (tl 42-45) nähtuvalt ei ole süüdistatav temale väärteokorras määratud 18 trahvist mitte ühtegi tasunud ja ta jättis tasumata ka temale mõistetud rahalise karistuse. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt (tl 37) ei ole Dmitri Medvedjevil 2020. aastal olnud ametlikke sissetulekuid. Seega saab asuda seisukohale, et isikul on puudunud soov rahatrahve tasuda ning hetkel ei ole tal ka võimalusi, kuna puuduvad sissetulekud. Seega ei oleks rahaline karistus süüdistataval sissetuleku puudumise tõttu täidetav. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes määrata karistuseks vangistus, mis sunniks isikut loobuma uute kuritegude toimepanemisest. Järgnevalt hindab kohus süüdistatava süü suurust talle KarS § 215 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, mis seisneb asja omavolilises kasutamises isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Teoga sõiduki Citroen Jumperi omanikule AS Swedbank Liisingule varalist kahju ei tekitatud (tl 60). Süüdistatav ei saanud aga ka sõidukiga pikalt sõita, sest tunnistaja H. Rikko järgnes süüdistatavale, süüdistatav suretas sõiduki mootori kogemata välja

ning tunnistaja tõmbas süütevõtme süütelukust välja ning seejärel tõmbas autost välja ka süüdistatava, millega takistati süüdistataval kuriteo toimepanemise jätkamist. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud ka see, et süüdistatav on teo toime pannud kavatsetult. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, leiab kohus, et süüdistatava süü on teo lühiajalisuse tõttu siiski hinnatav alla keskmise. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ning kohus peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu arvates teiste liiklejate teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis piirab õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka teisi liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama õiguskuulekate liiklejate turvatunnet. Puutuvalt võimalusse, et karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, juhib kohus tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele (tl 42-45), mille kohaselt on süüdistataval 3 kehtivat kriminaalkaristust, millest kõigil juhtudel muuhulgas on karistus ka KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. KarS § 424 lg 2 näeb karistuse ette just juhul, kui tegemist on korduva õigusvastase käitumisega, mistõttu riigi rangem reageering õigusvastaselt käituva isiku mõjutamiseks sisaldub juba KarS § 424 lg 2 sätestatud rangemas sanktsioonis. Kuivõrd süüdistatav on toime pannud mitu erinevat tegu, siis tuleb KarS § 63 lg 2 kohaselt mitmele eri kuriteokoosseisule vastava teo toimepanemise eest mõista eraldi karistused iga teo eest ja liitkaristus KarS § 64 järgi. Käesoleval juhul on süüdistatav toime pannud eriliigilised süüteod, s.t erinevate süütegudega on riivatud täiesti erinevaid õigushüvesid. Selline asjaolu näitab kohtu arvates süüdistatava negatiivset suhtumist õiguskorda tervikuna, mis kohtu seisukohalt peab ka tingima karistuste liitmise süüdistatavale ebasoodsas vormis, s.t liitkaristus tuleb mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning kohus ei pea võimalikuks lugeda kergemat karistust kaetuks raskeima karistusega. Lisaks sellele ilmneb kriminaalasja materjalidest, et süüdistatavat on karistatud Harju Maakohtu 20.05.2021 otsusega nr xxx KarS § 424 lg 2 ja § 199 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 9 kuud, millest arvestati karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva ning ärakandmata karistuseks loeti vangistus 1 aasta, 8 kuud ja 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 628 tundi, tähtajaga 2 aastat. Süüdistusaktist tulenevalt on süüdistatav temale käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuriteo toime pannud 08.07.2021, s.o ajal, mil ta pidanuks Harju Maakohtu 20.05.2021 otsuse kohaselt tegema üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras ning liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega kuna süüdistataval on eelmise, s.o Harju Maakohtu 20.05.2021 otsusega mõistetud karistus täies ulatuses ära kandmata, tuleb eelmise otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus liita käesoleva otsusega mõistetavale ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustatavale liitkaristusele täies ulatuses.

Seega puudub igasugune võimalus süüdistatavat säästa vangistuse ärakandmisest, s.t eelmise otsusega mõistetud ja asendatud karistus tuleb vastavalt KarS § 69 lg 7 sätestatule täitmisele pöörata igal juhul ning arvestades KarS § 69 lg 6 sätteid, mille kohaselt üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega ning arvestades ka seda, et süüdistatav ei olnud uue kuriteo toimepanemise ajaks üldkasulikku tööd tegema asunudki, siis tuleb täitmisele pöörata kogu mõistetud ja asendatud karistus, s.o tähtajaline vangistus 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva. Seega tuleb KarS § 65 lg 2 kohaselt täitmisele pööratud karistus täies ulatuses liita käesoleva otsusega mõistetava liitkaristusega ning seadusandja ei ole ette näinud ühtegi võimalust sellises olukorras karistust täitmisele pööramata jätmiseks, s.t kogu kohtuotsuste kogumis mõistetav karistus tuleb ära kanda.

tähtaega menetluskulu hüvitamiseks kohus anda ei saa, kuivõrd seadus ei võimalda pikema tähtaja määramist. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.