Liiklussüüteod

Rene Rohtlaant süüdistatakse selles, et tema, olles 01.11.2018 karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, juhtis tahtlikult • 15.03.2020 kella 19.05 ajal Tallinnas Sõle 18 asuva maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – uuringuakti 412T kohaselt tuvastati isikul veres etanoolisisaldus 1,99 mg/g ± 0,06 mg/g, k=2, lõplik tulemus 1, 93 mg/g). • 16.08.2020 kella 09.45 ajal Tallinnas Vabaduse pst suunaga Tirdi tänava poole ja Teelise 9 asuva maja juures mootorratast xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus 1,01 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulem 0,91 mg/l). • 20.06.2021 kella 23.10 ajal Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus Tallinn – Pärnu – Ikla mnt 16.km-l suunaga Tallinn, Tirdi 8 poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus 1,37 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulem 1,25 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Rene Rohtlaan • liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ • korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega Rene Rohtlaan korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rene Rohtlaant süüdistatakse selles, et tema, olles 01.11.2018 karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (sõidufakt 05.07.2018) ning vabanedes kinnipidamisasutusest 07.11.2019, uuesti, • 15.03.2020 kella 19.05 ajal Tallinnas Sõle 18 asuva maja juures juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; • 16.08.2020 kella 09.45 ajal Tallinnas Vabaduse pst suunaga Tirdi tänava poole ja Teelise 9 asuva maja juures juhtis mootorratast xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; • 07.10.2020 kella 16.08 Tallinnas Peterburi tee ja Rahu tee ristmikul ja kella 16.35 ajal Tallinnas Tartu mnt 87 asuva maja juures juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; • 28.05.2021 kella 10.17 ajal Tallinnas Pärnu mnt 238 asuva maja juures juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;

•

20.06.2021 kella 23.10 ajal Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus Tallinn – Pärnu – Ikla mnt 16.km-l suunaga Tallinn, Tirdi 8 poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellise tegevusega rikkus Rene Rohtlaan süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukist võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole piiratud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega Rene Rohtlaan mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Rene Rohtlaane, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.07.2021 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Rene Rohtlaane süüdi tunnistamist KarS § 215 lg 2 p 1, KarS § 4231, KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ning tema karistamist KarS § 63 lg-st 1 tulenevalt vangistusega 1 aasta. Lähtuvalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud vangistus 1 aasta 01.11.2018 Harju maakohtu poolt mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, mis on 1 aasta 5 päeva, ning mõista liitkaristus 2 aastat ja 5 päeva vangistust. Lähtuvalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, mis on 15.03.2020 – 17.03.2020, 16.08.2020 – 17.08.2020 ja 28.05.2021 – 29.05.20201 ehk kokku 7 päeva. Seega kandmisele kuulub 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust alates 20.06.2021, mil Rene Rohtlaan oli kahtlustatavana kinni peetud. KarS § 83 lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kolmandale isikule K. K.ele (ik xxxx) kuuluv mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx. 27.07.2021 andis kolmas isik K. K. nõusoleku kokkuleppemenetluseks ning mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx konfiskeerimiseks. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4,6 alusel joobe tuvastamise kulu 44 eurot, määratud kaitsjatele makstud tasu 734.40 eurot ning sõiduki teisaldamise kulu 52,80 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.