Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

-

sularahana ära võetud 235 (kaheksasada kolmkümmend viis) eurot, mis on kantud PPA tagatiskontole EE932200221023778606 Rahandusministeeriumis.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Peeter Kangrot süüdistatakse selles, et ta omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ning isikult suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline tekitab narkootilise joobe enam kui 10-le inimesele) narkootilisi aineid kanepit ja kokaiini, mida hoidis enda sõidukis xxxx (reg.nr xxxx) kuni 28.11.2020.a kellani 03.47, mil nimetatud sõidukis teostati xxxx juures läbivaatus. Läbivaatuse käigus leiti ja võeti sõiduki tagaistmelt ära spordikotist kaks plastikpurki, millest ühes oli pulbrilist ainet 11,61 grammi, mis sisaldas puhtal kujul 5,49 grammi kokaiini ning teises purgis oli 6,39 grammi kanepit.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja kokaiin kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja II nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M T vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine kanepi puhul 7,5 grammist ja kokaiini puhul 0,65 grammist (puhtal kujul). Seega Peeter Kangro, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega, pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Peeter Kangro, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Peeter Kangro karistuseks KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.11.2020.a, s.o 1 päev karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 11 kuud 29 päeva, mis tuleb KarS § 73 lg 1, 3 kohaselt jätta täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti tuleb KarS § 832 lg 1 alusel ja lähtudes KarS § 184 lg 5 p-st 2 Peeter Kangro nõusolekul konfiskeerida temalt sularahana ära võetud 235 eurot. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Peeter Kangrolt välja mõista menetluskulud järgnevalt: narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 168 eurot. Lisaks tuleb välja mõista sundraha summas 1460 eurot. Väljamõistetavad kulud tuleb kanda ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning vara konfiskeerimises. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust kohtuistungist n süüdistatav loobunud.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Peeter Kangro süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Peeter Kangro tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuulub konfiskeerimisele süüdistatava valduses olnud vara kokkuleppes ettenähtud viisil ja ulatuses. Seejuures on süüdistatav Peeter Kangro kokkuleppes nõustunud vara konfiskeerimisega. Kuriteo toimepanemise vahendina on põhjendatud konfiskeerida kõik narkootiliste ainete käitlemiseks kasutatud vahendid. Laiendatud konfiskeerimise korras tuleb Peeter Kangrolt konfiskeerida ka sularaha summas 235 eurot. Kohus märgib laiendatud konfiskeerimisega seoses, et KarS § 832 lg 1 kohaldamisel ei ole tähtis, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse, KarS § 832 lg 1 teise lause järgi peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav. Käesoleval juhul ei ole süüdistatav vara legaalset päritolu tõendanud ning on nii sõlmitud kokkuleppes, kui ka kohtuistungil nõustunud varade konfiskeerimisega. Kohtu veendumust selles, et isikule kuuluv vara pärineb kuritegudest, süvendab muuhulgas seegi, isiku juurest leiti suures koguses narkootilist ainet, narkootilise aine käitlemiseks kasutatavaid esemeid ning tema valdusest leiti arvestatavas koguses sularaha. Kõik need asjaolud viitavad kogumis isiku poolt narkootiliste ainete käitlemisele. Kõike eeltoodut arvesse võttes on alust eeldada konfiskeerimisele kuuluvate varade kuritegelikku päritolu, mistõttu on konfiskeerimine kokkuleppes ettenähtud kujul põhjendatud. Lisaks tuleb märkida, et kuigi 19.04.2021.a kohtumäärusega arestiti konfiskeerimise tagamiseks 230 eurot, siis tegelikkuses oli isikult ära võetud 235 eurot, mis on kantud ka tagatiskontole. Kuivõrd Peeter Kangro on nõustunud ka varem mittearestitud, kuid ära võetud 5 euro konfiskeerimisega, konfiskeerib kohus kogu äravõetud sularaha, summas 235 eurot. Samuti kuuluvad Peeter Kangrolt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 168 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a. 1460 eurot, mis tuleb süüdistatavalt samuti välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul ka erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude muus osas osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaalasjas asitõendiks olevad narkootilisi aineid sisaldavad tükiline aine ja taimeosad tuleb KarS § 83 lg 1, 4 alusel konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Asitõenditeks olevad 2 plastpurki ja soonkinnitiga kilekott tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetud esemed. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.