1-21-3955
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2021.a, Rapla kohtumaja
Kriminaalasja number
1-21-3955 (21270000094)
Kohtukoosseis
Kohtunik Endla Ülviste
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Jan Parts süüdistuses KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Milvi Pruus
Süüdistatav
Jan Parts, isikukood: 38901032741; elukoht: xxxxx mnt xxxx, xxxxxx alev,xxxxxxx vald, Rapla maakond; EV kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: xxxxxx xxxxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 20.03-21.03.2021, s.o 2 päeva. Kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld.
Kaitsja
Liis Suik (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist)
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
1-21-3955 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvata karistuse kandmisele asumisest.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Jan Partsile on esitatud süüdistus selles, et tema et tema, olles 28.01.2019 karistatud Harju MK Tallinna kohtumaja poolt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, juhtis taas 20.03.2021 kella 08:37 ajal Rapla vallas Rapla-Märjamaa tee 4 km-l suunaga Märjamaa poole alkoholijoobes olles (alkoholisisaldus 0,92 mg/l, joove tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST) mootorsõidukit Renault Kangoo reg nr xxxxxx Seega, juhtides korduvalt mootorsõidukit terviseseisundis, kus juhi väljahingatavas õhus oli alkoholi piirmäär ületatud mitte vähem kui 0,75 mg/l kohta, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, pani Jan Parts toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti selles, et tema, olles karistatud 28.01.2019 Harju MK Tallinna kohtumaja poolt mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis uuesti tahtlikult 20.03.2021 kella 08:37 ajal Rapla vallas Rapla-Märjamaa tee 4 km-l suunaga Märjamaa poole mootorsõidukit Renault Kangoo reg nr xxxxxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Oma teoga rikkus Jan Parts süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud, pannes sellega toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt Jan Partsi ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Jan Parts süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi ning juhindudes KarS § 63 lg 1 karistada KarS § 424 lg 2 vangistusega 7 kuud, millest seoses kahtlustatavana kinnipidamisega KarS § 68 lg 1 alusel lugeda 20.-21.03.2021, s.o. 2 päeva kantuks ning vangistuse kandmata osaks jääb 6 kuud ja 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt 28.01.2019 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 1 aasta 3 kuulise ja 1 Lk 2 / 3
1-21-3955 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõista 1 aasta 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Vangistuse algus Jan Partsi karistuse kandmisele asumisest. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja õigusabikulu summas 111.60 eurot, sundraha 876 eurot. Kaitsja sõidukulud jätta riigi kanda. Välja mõista menetluskulud kokku summas 987.60 eurot.
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Lk 3 / 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.