Liiklussüüteod

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete), KrMS § 339 lg 1 (kriminaalmenetluse olulise rikkumise loetelu) rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

G.G , olles karistatud Harju Maakohtu 16.03.2021 otsusega KarS § 424 lg 1 alusel, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 28.03.2021 kella 00:07 ajal Tallinnas xxx juures, suunaga Tuuliku tee poole, mootorsõidukit Volkswagen Touran, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem, alkoholijoove - alkoholi sisaldus väljahingatavas

õhus 1,12 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,02 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega süüdistatav G.G pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid prokurör, süüdistatav G.G ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, millest arvatakse maha eelvangistuses viibitud kaks päeva. Mõistetud vangistust suurendatakse eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõistetakse 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud karistus asendatakse 598 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määratakse kaks aastat, mil G.G on kriminaalhooldaja järelevalve all ja peab järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p-des 1 ja 5 märgitud kohustusi. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võetakse G.G-lt ära mootorsõiduki B-kategooria juhtimisõigus neljaks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks peab süüdistatav tasuma igakuiste võrdsete maksetena 12 kuu jooksul menetluskulu summas 1098 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused ja prokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub G.G talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppes märgitud karistus. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes sätestatud viisil ja ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.