Liiklussüüteod

Roman Jakovlev on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 17.06.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-3933 KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 7 kuud. Sellest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, mistõttu kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohe tuli süüdlasel ära kanda vangistus 10 päeva ning vangistus 6 kuud 17 päeva jäi tingimuslikult täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga. Selle aja jooksul tuleb süüdlasel täita KarS § 75 lg 1 üldisi kontrollnõudeid ja – kohustusi ning lisaks ka KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel tuleb läbida sotsiaalprogramm. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati Roman Jakovlevi registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest kohe ärakandmisele kuuluvast vangistusest vabanemist riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes raviasutustest ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekus 24.05.2021 kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, milles palutakse pöörata karistus reaalsele täitmisele, sest Roman Jakovlev on katseajal rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil taotluses toodu juurde ning taotleb karistuse täitmisele pööramist. Roman Jakovlev tunnistas, et on kriminaalhoolduse jooksul kohustusi rikkunud, põhjuseks toob selle, et tekkis tahtmine tarvitada alkoholi. Teab, et kohtuotsusega on see keelatud. Uusi õigusrikkumisi pole toime pannud ja midagi kuskil pooleli pole. Tahab ikkagi vähendada tarvitatava alkoholi kogust, on mõistnud, et edasine tarvitamine head kaasa ei too. Kohtuniku seisukoht Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg 3 sätestab, et KrMS §-des 425 ja 426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Roman Jakovlev on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 17.06.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-3933 KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 7 kuud. Sellest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, mistõttu kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohe tuli süüdlasel ära kanda vangistus 10 päeva ning vangistus 6 kuud 17 päeva jäi tingimuslikult täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga. Selle aja jooksul tuleb süüdlasel täita KarS § 75 lg 1 üldisi kontrollnõudeid ja – kohustusi ning lisaks ka KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel tuleb läbida sotsiaalprogramm. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati Roman Jakovlevi registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest kohe ärakandmisele kuuluvast vangistusest vabanemist riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes raviasutustest ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale on 24.05.2021 laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, milles palutakse pöörata karistus reaalsele täitmisele, sest Roman Jakovlev on rikkunud 07.04.2021 alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldusametnik jäi hoolimata süüdlase selgitustest taotluses toodu juurde ning taotles karistuse täitmisele pööramist. Kohus, tutvunud materjalidega ning ära kuulanud

kriminaalhooldaja ning süüdimõistetu, asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks tuleb sedakorda siiski veel jätta rahuldamata. Karistusseadustiku § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et Roman Jakovlev on rikkunud kriminaalhooldaja ettekandes nimetatud kohustust: 07.04.2021 tabati R.Jakovlevil reidi käigus alkoholi tarvitanuna – näit 0,308 mg/l. Seega saab väita, et Roman Jakovlev on eksinud kohtu poolt määratud kohustuste nõuetekohasel täitmisel ning järelikult eksisteerivad alused KarS § 74 lg 4 sätestatu rakendamiseks, sealhulgas ka karistuse täitmisele pööramiseks. Roman Jakovlev kuritegude toimepanemise riskiteguriks on alkohol - süüdlane on süüdi mõistetud korduvas alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises. Et vähendada kuritegude korduvusriski, on talle kohtu poolt seatud absoluutne alkoholi tarvitamise keeld koos kohustusega osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel, mis soovitavalt on liiklusohutusalane või sõltlastele mõeldud programm. Et probleem on tõsine, on kohtuotsusega talle pandud ka kohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest kohe ärakandmisele kuuluvast vangistusest vabanemist riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes raviasutustest ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Kriminaalasja materjalidega tutvudes ilmneb, et süüdlane on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Paraku pole kriminaalhoolduse teine pool kulgenud rahuldavalt, süüdlane on toime pannud mitmeid rikkumisi. 04.11.2020 on rikkunud registreerimiskohustust, mida on karistatud hoiatusega 23.11.2020. Alkoholi tarvitamise keeldu on rikkunud 24.02.2021 (näit 0,094 mg/l), millele on reageeritud samuti hoiatusega 24.03.2021. Rikkumine 07.04.2021 on toonud R.Jakovlevi taaskord kohtu ette. Seega on ta just rikkunud seda kohustust, mis peaks enim teda hoidma kuritegude toimepanemisest ning tema käitumine näitab, et ta küll teadvustab alkoholi tarvitamise keelatust, kuid ei suuda rikkumistest hoiduda. Abi pole olnud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimisest, sest süüdlase ainus põhjendus oli, et tekkis isu alkoholi järele. Ehk siis süüdlane ei suuda jätkuvalt eluliste probleemide korral või sõprade õhutusel alkoholile ei öelda. Teisalt pole teada, et isik oleks toime pannud uusi õigusrikkumisi, on asunud tööle, mis tähendab, et eripreventiivne eesmärk on üldjoontes täidetud. Kuid kohus peab veenduma, et isik on suuteline temal lasuvaid kohustusi täitma ning vastutustundlikult käituma. Seega kohus leiab, et viimase võimalusena tuleb pikendada katseaega 3 kuu võrra. Katseaja pikendamine võimaldab hinnata, kas Roman Jakovlev on tõepoolest valmis muutma oma senist eluviisi või on tegemist paljasõnalise lubadusega, mille täitmiseks puudub süüdlasel siiski tegelik tahe. Juhul, kui süüdlane endiselt kuritarvitab talle antud võimalust kohustuste rikkumise näol, on ta mõistnud, et edasine lahendus on üksnes ühiskonnast eraldamine ja karistuse ärakandmine kinnipidamiskohas. Usalduskrediit on lõplikult otsa saanud. Seega kohus hoiatab süüdimõistetut, et Tartu Maakohtu 17.06.2020 kohtuotsust 1-20-3933 ei pöörata täitmisele üksnes siis, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab eranditult kõiki talle KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täpselt ja nõuetekohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.