Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Jaan Kondi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Jaan Kondi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jaan Kondi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Jaan Kond kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Jaan Kond on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 1 aasta 6 kuu, so 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabanedes asuks kinnipeetav vangla arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. Kriminaalhooldaja külaskäigul on kindlaks tehtud, et asukohas elavad alaliselt kinnipeetava isa A. K. ja ema A. K., kellele talu kuulub ning ajutiselt elab seal ka õde H.K. Tegemist suure talukompleksiga: elumaja, kõrvalhoone (kämping) ja saun. Elumajas on neli tuba, köök, WC ja pesemisvõimalused. Kõrvalhoones (kämpingus) asub kinnipeetavale eraldi tuba, kus elas ka varasemalt. Kõrvalhoones (kämpingus) olemas elektrienergia varustatus, WC ja veevarustatus. Pesemisvõimalused puuduvad, saab käia saunas 150m majast eemal. Kuna elumajas puudus elektroonilise valve paigaldamiseks vajalik mobiilside levi, siis kõrvalhoones on vajalik levi olemas. Võimalus ennetähtaegse vabanemise võimalusel elektroonilise valvega elama asuda kõrvalhoonesse, kus on eluks vajalikud tingimused tagatud. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. On positiivne, et isikul on vabanemisel kindel elukoht, suhted päritoluperega on säilinud ning puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas ei piisa kõiki asjaolusid kogumis hinnates üksnes nendest lugemaks isiku retsidiivsusriski piisavalt madalaks ja vabastamist põhjendatuks. Kinnipeetav on minevikus korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemalt karistatud varguse ning narkojoobes juhtimise eest. Kuriteod on olnud etteplaneeritud. Hetkel kannab karistust narkootikumide vahendamise eest. Kuritegude põhjuseks on olnud majandusliku kasu saamine ning sõltuvusprobleemid. Soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine, grupi mõju ning suhtlemine kriminaalse mõtteviisiga isikutega. Et isik on minevikus arvukalt kuritegusid toime pannud, näitab temas juurdunud kriminaalseid mõtteviise ja käitumismustreid ning suurendab selgelt tema poolt ka tulevikus uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Vabanemisel puudub Jaan Kondil kindel töökoht. Isik märkis kohtuistungil, et vabanemisel on kavas end Töötukassas töötuna arvele võtta. Jaan Kondi varasem töökogemus on katkendlik, hõlmates ka töötuse perioode ning juhutöödest elatumist. Seega ei pruugi vabaduses olla tagatud pikema aja jooksul isiku majanduslik toimetulek. Samas on isik pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, mida kinnitas, et tema kulutused ja elatustase ei vastanud tema legaalsele sissetulekule. Töö ja sissetulek pakuks isikule motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks ning sisustaks isiku aega produktiivselt. Ilma kindla töökohata püsib selgelt isiku poolt uute, eriti majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandavate kuritegude tõenäosus. Murettekitavad on ka isiku käitumine ja hoiakud. Nimelt on märgitud, et ebameeldivastest asjadest rääkimisel hoidub pigem teemast kõrvale. Enda sõnul mõtleb asju läbi ning teeb alati kaalutletud otsuseid. Arvestades, et isik läks Saksamaale karistuse kandmise vältimiseks ning kuulutati tagaotsitavaks, viitab see puudulikule probleemide lahendamise oskusele. Ei mõista ja ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid. Isikut on korduvalt karistatud ning on õigustanud minevikus oma kriminaalset käitumist. Praeguseks hetkeks tunnistanud riskihindajale, et mõistab, miks vangla on vajalik. Ametiisikutes on pettunud varasema kogemuse põhjal, kuna ametnik ei aidanud teda piisavalt sõltuvuse raviga. Suhtub ükskõikselt toimepandud

kuritegudesse ning ei näe nendes ohtu ühiskonnale, vaid näeb kahju ainult iseendale. Eelkirjeldatust ilmneb, et kinnipeetav ei ole valmis võtma täit vastutust oma tegude eest, kaldub end õigustama ning veeretab vastutust teistele. Läbimisel on sotsiaalprogramm Jõud muutuda ning kohtuistungil J.Kond avaldas, et tal on kahju, et see programm on tulnud tema ellu liiga hilja. Ta õppis programmist, et kui on abi vaja, tuleb abi küsida. Eestist lahkus, kuna soovis saada vabaks narkootikumidest ja kuritegelikust eluviisist. Seda ka saavutas alates 17.maist 2015. Ei soovi hetkel Eestist lahkuda, vaid lahendada probleemid siin, leida tööd, omab selleks ka head väljavaadet – on autotehniku ja keevitaja väljaõpe. Kaugemas tulevikus soovib õppida meditsiini. J.Kond poolt avaldatust võib järeldada, et süüdlane on asunud korraldama oma elu õiguspäraselt. Arvestades et osa individuaalses täitmiskavas nimetatud tegevustest on läbimata ning puudub tagasiside programmi Jõud muutuda läbiviijalt, ei saa anda hinnangut, kas muutused on tegelikud või üksnes näilised. Kinnipeetaval puudub toetav tugivõrgustik, kes suudaks teda seadusekuulekal teel hoida. Suhtlusringkonna moodustas varasemalt peamiselt narkomaanidest ning kriminaalsetaustaga isikud, kelle mõjutusel ka koos korgijooki tarbiti. Isiku enda sõnul peale 2015. aastat ta nendega kordagi suhelnud ei ole, kuid toetavaid isikuid, kes suudaks kinnipeetavale avaldada piisavat positiivset mõju materjalidest ei ilmne. Kokkuvõtvalt nõustub kohus prokuratuuri ja vangla seisukohtadega, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Isiku ütlustest ega vangla materjalidest ei ilmne selliseid asjaolusid, mille nimel süüdlasel oleks tarvidus eriliselt pingutada. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine, elektroonilise valve kohaldamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Vangistuse jätkudes on kinnipeetaval võimalik läbida sotsiaalprogramme ning osaleda teistes rehabiliteerivates tegevustes, mis ehk suudavad isiku hoiakuid ja käitumist muuta veelgi õiguspärasemaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.