Liiklussüüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Kristjan Eskorit süüdistatakse KarS § 404 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 404 lg 1 järgi süüdistatakse K. Eskorit selles, et ta süütas tahtlikult 28.06.2020 kella 22:58 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kainestuskambris nr 4 madratsi tikkudega põlema ja põhjustas sellega tulekahju, mille tõttu sai Kagu politseijaoskonna patrulltalituse arestimaja vanemspetsialist T. A. , gaaside, suitsude ja aurude

põhjustatud ägeda hingamiselundite haigusseisundi ning mille tõttu tekkis oht ka arestimaja kambrites kainenemas olnud V. A. , T. A. , A. K. J. S. ) elule ja tervisele. Seega pani K. Eskor toime KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süütamise. KarS § 424 lg 1 järgi süüdistatakse K. Eskorit selles, et ta juhtis 07.02.2020 kella 20:46 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,98 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus K. Eskor liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani K. Eskor toime KarS 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Kristjan Eskor ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. K. Eskor tuleb süüdi tunnistada KarS § 404 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada 2 aasta ja 5 kuulise vangistusega. K. Eskor tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 5-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista K. Eskori liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.02.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui K. Eskor ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Mõista VÕS § 1043 alusel K. Eskorilt Riigi Kinnisvara AS-i kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju katteks 6400 eurot. Mõista K. Eskorilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 281,16 eurot ja sundraha 438 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 719,16 eurot. Sundraha 438 euro ulatuses jätta riigi kanda. Võimaldada K. Eskoril tasuda menetluskulud summas 719,16 eurot ositi 12 kuu jooksul. K. Eskori aluspükstest leitud tikutoos hävitada kohtuotsuse jõustumisel Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada K. Eskoril menetluskulud kogusummas 719,16 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Asitõendiks on K. Eskori aluspükstest leitud tikutoos, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, sest tegemist on väärtusetu asjaga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.