1-21-2541/11 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

5.DVD-R plaat Järve Selveri parkla turvakaamerate videosalvestisega (kriminaaltoimik t/l 19) ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Meelis Peepson ́i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 24.05.2020.a. kella 02:45 paiku Tallinnas Tallinna-Rapla-Türi tee ja Valdeku tänava ristmiku juures suunaga Pärnu maantee poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis. Alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,94 mg/l, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes loetakse juht olevaks siis, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega, Meelis Peepson, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 24.05.2021 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Masing, süüdistatav Meelis Peepson ja tema kaitsja Gennadi Kull sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale Meelis Peepsoni karistuseks rahalist karistust 200 päevamäära arvestades, et päevamäära suurus on 10 eurot, seega mõista rahaliseks karistuseks 2000 EUR.

Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: Menetluskulud juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 4: - määratud kaitsjale makstud tasu 108 EUR (kohtueelses menetluses), sellele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses osalemise eest ning süüdistatava kaitsja on kokkuleppe sõlmimise käigus selgitanud lõpliku tasu prognoositavat suurust ning seda mõjutavaid asjaolusid. - Riiklikul ekspertiisiasutusel (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) tekkinud kulud seoses arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi tegemisega 95 EUR. - Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, mille suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära ning sõltub süüdimõistva kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (2021.aasta alampalgamäära arvesse võttes on sundraha 876 EUR). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et süüdistatav võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta: Teabesalvestis (videosalvestis) /1 CD- l, ümbrikus toimiku materjalide juures/ - ettepanek asitõendi kohta: juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta toimiku juurde. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.