1-21-2955
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. mai 2021 Tallinn
Kriminaalasja number
1-21-2955 (20231702432)
Kohtukoosseis
Kohtunik Katrin Mikenberg
Kohtuistungi sekretär
Jane Põldoja
Tõlk
Julia Zautina
Kriminaalasi
Z.V süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Katrin Tron
Süüdistatav Z.V - isikukood: XXX; kodakondsus: xxxx kodanik; haridus: xxxx; emakeel: xxxx; elukoht ja aadress: xxxx; töökoht: xxxx; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 18.02.2019 otsusega KarS § 424 lg 1järgi vangistusega neli kuud KarS 74 alusel tingimisi seitsme kuulise katseajaga ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks (karistus täidetud); tõkend: puudub (kahtlustatavana kinni peetud 22.-24.10.2020).
Juhindudes KrMS § 248 lg-st 1 p 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
-
ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning täidab talle KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel pandud kohustused: - ei tarvita alkoholi; - osaleb kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.
Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete), KrMS § 339 lg 1 (kriminaalmenetluse olulise rikkumise loetelu) rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Z.V, olles karistatud 18.02.2019 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 22.10.2020 kella 16.38 ajal Tallinnas, Spordi tn juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem, alkoholijoove - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,01 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,91 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid. Liiklusseadus § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/.
Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. Seega pani Z.V toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid prokurör, süüdistatav Z.V ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe. KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks aasta vangistust. Nimetatud karistusest arvestatakse maha vahi all viibitud kolm päeva. Mõistetud vangistus asendatakse KarS § 69 lg 1 alusel 357 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määratakse üks aasta kuus kuud, mil Z.V on kriminaalhooldaja järelevalve all ja peab järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel pandud kohustusi. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võetakse Z.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Lisaks peab süüdistatav tasuma 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena menetluskulu summas 1077,60 eurot (kaitsjatasud kokku 201,60 eurot ja sundraha 876 eurot).
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava ja prokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Z.V talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppes märgitud karistus. Samuti tuleb süüdistataval hüvitada menetluskulud kokkuleppes sätestatud viisil ja ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.