Liiklussüüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu C.X-i süüdistatakse KarS § 422 lg 1 järgi selles, et tema, juhtides 02.06.2020 kella xx:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx, ületas suurimat lubatud sõidukiirust (90 km/h), liikudes kiirusega ca 110 km/h. Sõidutee erielementidega ja järsu langusega lõigul, kus juhi eespoolne nähtavusulatus oli piiratud, kaotas mootorsõiduk järsul pidurdamisel pärast sõiduteel juhi sõidusuunal ilmnenud takistuse märkamist juhitavuse ja kaldus sõidutee vasakusse äärde, kus sõitis otsa tee ääres liikunud alaealisele jalgratturile K. A. . Kannatanu sai liiklusõnnetuse tagajärjel järgmised vigastused: ajupõrutus, vasakul VII-X roide murrud, vasakpoolne õhkrind, vasaku neeru vigastus, põrnavigastus, mõlemapoolne häbemeluu mõlema haru murd, vasakpoolne häbemeluu tagumine murd, ristluumurd, vasaku reieluu keskosa murd, parema põlvekedra lahtine murd, parema sääre- ja pindluu keskosa murd, vasaku küünar- ja kodarluu murd, haav õlavarrel ja nahamarrastused. Vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus ja šokk. Kannatanu vigastused koosvõetuna põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Liiklusõnnetus toimus valgel ajal selge ilmaga püsikattega teel järsul langusel erielementidega teelõigul, kus suurim lubatud kiirus oli 90 km/h.

C.X rikkus mootorsõiduki juhina liiklusseaduse (LS) § 50 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. LS § 50 lg 1 kohaselt peab juht järgima liiklusseaduses sätestatud lubatud sõidukiirust. LS § 50 lg 3 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust, ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega pani C.X toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumise, millega põhjustati ettevaatamatusest raske tervisekahjustus. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav C.X ja tema kaitsja Feliks Luiksaar sõlmisid kokkuleppe järgnevas. C.X tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada 2-aastase vangistusega. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui C.X ei pane 2 aasta ja 2 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena C.X-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Mõista C.X-ilt välja riigieelarve tuludesse isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot, liiklustehnilise ekspertiisi kulu 457 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot ja sundraha 876 eurot, s.o menetluskulud kokku 1408 eurot. Võimaldada C.X-il tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.