Liiklussüüteod

1-21-3138 osa (3 kuud ja 27 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

1-21-3138 Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Katre Lutsbergi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest teda karistati 27.11.2019 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-19-8223 ja milline karistus ei ole kustunud, 25.07.2020 kella 20.26 ajal Tartumaal Kambja vallas Külitse alevikus Jõhvi-Tartu-Valga maantee 150. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga XXX, olles amfetamiini ja 7aminoklonasepaami tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Eeltooduga rikkus Katre Lutsberg kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani Katre Lutsberg toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Merilaine, süüdistatav Katre Lutsberg ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Katre Lutsbergile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Katre Lutsbergile 27.11.2019 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-19-8223 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, võrra ning mõista Katre Lutsbergile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 ja § 73 lg 4 alusel asendada Katre Lutsbergile mõistetud 9 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 297 (kakssada üheksakümmend seitse) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.

1-21-3138 Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Katre Lutsbergilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit – säästud puuduvad, igakuiseks sissetulekuks on XXX eurot töötasu ja XXX eurot töövõimetoetus, kuid tasumisel on autoliising, siis on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Katre Lutsberg kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1187,60 eurot, millest 182 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud (uuringuakt nr 1146T alusel 35+52= 87 eurot ja ekspertiisiakti nr XXX alusel 95 eurot), 129,60 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses ning 876 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud summas 1187,60 eurot hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.