1-20-7543/31 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

Harju Maakohus tunnistas 31. märtsi 2021 otsusega Daniil Telini süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, millisel ajal kohustub D. Telin täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS 75 lg 2 p 1 alusel määrati D. Telinile lisakohustusena hüvitada alates otsuse jõustumisest 8 kuu jooksul kannatanu tsiviilhagi 2000 eurot, igakuiselt vähemalt 250 eurot kuus. Kannatanu XX tsiviilhagi rahuldati täies ulatuses ning mõisteti VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel D. Telinilt kannatanu kasuks välja 2000 eurot. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõisteti D. Telinilt välja riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 642 eurot, ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, s.o kokku 1518 eurot. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrati, et süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 126,50 eurot. D. Telin mõisteti KarS § 210 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, olles XX-ga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel 2. mail 2019 sõlminud Y OÜ-ga lepingu nr M19-50 koos kannatanu XX aadressile Tallinn, XXX köögimööbli valmistamiseks ja paigaldamiseks ning tasunud tellimuse kinnituseks Y OÜ-le XX-lt saadud 2000 eurot ettemaksu, pööras XX-lt mitte varem kui 31. juuli 2019 ja mitte hiljem kui augustikuus 2019. a tellimuse eest teise osa tasumiseks saadud 2000 eurot ebaseaduslikult enda kasuks, jättes selle Y OÜ-le üle andmata. Nimetatud 2000 euro Y OÜ-le edastamata jätmise ja saadud sularaha omastamisega tekitas D. Telin XX-le varalist kahju summas 2000 eurot. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja D. Telini õigeksmõistmist ringkonnakohtu poolt. Oma taotlust põhjendab kaitsja alljärgnevalt. D. Telin end süüdi ei tunnista. Kohus leidis, et D. Telini ütlused on suurel määral vastuolus teiste tôenditega ning seetôttu jättis need ebausaldusväärsetena tôendikogumist välja. Apellandi hinnangul kohaldas kohus ebaõigesti menetlusnorme. Kohtuotsus pole seaduslik, põhjendatud, kohus hindas kannatanu, tunnistajate ütluste usaldusväärsust ühekülgselt. Kohus leidis, et kannatanu XX ja tunnistajate GG ja VV ütlused haakuvad omavahel ning ka teiste kirjalike tôenditega. Kohus on arvestanud kannatanu ja tunnistajate ütlusi ainult osas, mis kinnitavad süüdistust. Samal ajal kohus ei ole arvestanud, et ka kannatanu ja tunnistajate ütlused on vastuolulised. Kohtuotsuses ei ole käsitletud eelmärgitud vastuolusid ega antud neile hinnangut. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et XX vôttis oma ema GG arveldusarvelt 31.07.2019 välja 1800 eurot ja 01.08.2019 200,00 eurot. Usaldusväärselt ei ole pôhjendatud, et XX andis 2000 eurot apellandile mööbli 2.osamaksu tasumiseks. Ebaselgeks jääb, miks XX pidi just sel ajal 2. osamaksu tasumiseks raha välja vôtma. Kannatanu XX väitis, et 31.07.2019 andis ta apellandile sularahas 2000 eurot. Väidetavat üleandmist nägi pealt tema ema GG, kes seisis ta selja taga. QQ üleandmise juures ei viibinud. Ka QQ eitab, et ta oleks olnud mingi raha üleandmise juures. Samal ajal tunnistaja GG ütluste kohaselt, apellant pani raha taskusse ja läks koos oma naisega, st QQ-ga välja. Tunnistaja ütlustest nähtub, et apellant ja QQ läksid koheselt välja, ning seega oleks ka QQ pidanud nägema raha üleandmist. See asjaolu seab kahtluse alla XX ja GG ütluste usaldusväärsuse raha üleandmise kohta apellandile. Kirjalikku tôendit 2000 euro üleandmise kohta vormistatud ei ole. Arusaamatuks jääb, miks pidi XX just

köögimööbli paigaldamine. Lepingu kohaselt pidi 2. osamaksu tasumine toimuma 3 päeva enne paigaldamist. Paigaldamine sôltus sellest, millal köögi remont valmib. XX ütluste kohaselt ta ei mäleta, kas talle ütles apellant vôi helistati mööblifirmast, et on vaja maksta. Samal ajal XX vastas prokuröri küsimusele, et mööbli paigaldamine pidi toimuma 4. septembril 2019. Tunnistaja VV ütluste kohaselt käis ta esimest korda XX korteris XXX mais 2019, kuid köök ei olnud môôtmiseks valmis, kuna remont ei olnud tehtud. Ka juulis ei vôtnud ta môôte, sest pôrand ei olnud valmis. Ta tuli uuesti siis, kui pôrand oli valmis. Tunnistaja VV kuulati eeluurimisel üle 4. detsembril 2019. Eeluurimisel antud ütluste kohaselt teatas apellant VV-le, et remont saab valmis augusti lôpuks. Kohtuistungil avaldati VV ütlused, kuid tunnistaja ei osanud veenvalt selgitada vastuolu remondi valmimise aja suhtes. Ka mööbli valmimise aja kohta andis VV kohtuistungil erinevaid vastuseid, kord oli see august, siis aga juuli. Kindlaks on tehtud, et 31. juulil 2019 ei olnud XX köögi remont valmis ning mööblit paigaldada ei saanud. Seetôttu tôstatub küsimus, miks XX raha välja vôttis. Kannatanu XX ütlustes on mitmeid vastuolusid enda ja tunnistajate ütlustega. Nimelt, tunnistaja VV ütluste kohaselt käis ta XX korteris môôtmas kolm korda ja iga kord oli ka korteri omanik XX kohal. XX kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohtus ta VV-ga esimest korda siis, kui toimus mööbli paigaldamine. Kohtuistungil prokuröri küsimustele vastates tôi XX välja mitmesuguseid puudusi apellandi poolt tehtud remonttöödes. Vastates kohtuniku küsimusele, teatas XX, et D.Telinil jäid väiksed vead. Eluliselt usutavad ei ole XX ütlused kohtuistungil, et vaatamata sellele, et ta oli teadlik väidetavalt apellandile antud 2000 euro omastamisest, jätkas ta ikkagi apellandile sularaha andmist köögitehnika ostmiseks. Taolised asjaolud seavad kahtluse alla ka muude XX poolt antud ütluste usaldusväärsuse. Usaldusväärseks kirjalikuks tôendiks ei saa pidada XX märkmete lehte raha maksmise kohta apellandile. Apellant ei vaidlusta, et kanded lehel on tehtud XX poolt, kuid need ei kinnita märgitud summade saamist apellandi poolt. Ebausaldusväärne on ka see, et märkmelehel ei ole kajastatud summat 1500 eurot, mida kannatanu XX väitis olevat andnud apellandile köögitehnika ostmiseks. Apellant aga väidab, et köögitehnika ostmiseks tema raha ei ole saanud ning köögitehnika ostmisel osales ta ainult transpordi osutamisega. Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2021 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega 3. maini 2021. Määratud tähtajaks kirjalikke seisukohti ei esitatud.

ebausaldusväärsed, nendes esineb vastuolusid ja kohtuotsus tuleks rajada just süüdistatava ütlustele. Süüdistatav väidab nimelt, et kannatanu ei ole andnud süüdistatavale üle 2000 eurot köögimööbli teise osamakse tasumiseks. Seega ei olnud ka raha, mida omastada. Ehk siis palub apellant hinnata tõendeid süüdistatava kaitseversiooni kohaselt. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust tõendite ümberhindamiseks. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber süüdistatava kaitseversiooni. Maakohtu otsus on üles ehitatud süsteemselt ja otsuse lugejale on iga maakohtu järeldus väga hästi jälgitav ja veenev. Mitte ükski apellatsioonis esitatud väide maakohtu põhjendatud järeldusi ei kummuta. Kaitsja väidab, et tunnistaja VV ja kannatanu XX ütlustes on vastuolu, sest tunnistaja väidab, et käis korteris mõõtmas kolm korda ja iga kord oli ka korteri omanik XX kohal. XX kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohtus ta VV-ga esimest korda siis, kui toimus mööbli paigaldamine. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole kaitsja väited õiged. Kannatanu jaatas kohtuistungil, et VV käis tema juures mitu korda, aga need korrad, kui tunnistaja käis kööki mõõtmas, suhtles temaga D. Telin. VV-ga tutvus (mitte ei kohtunud, nagu väidab kaitsja) kannatanu alles siis, kui VV paigaldas mööblit. Seega, kui VV väidab, et kõigil kolmel korral oli korteri perenaine kohal ja kannatanu väidab, et kõik korrad oli ta kodus, kuid temaga suhtles D. Telin, siis ütlused selles osas, et kõigil korral oli kannatanu ka kohal, kattuvad. Ja oluline on rõhutada, et kaitsja moonutab kannatanu ütlusi, väites, et kannatanu rääkis kohtus, et esimest korda kohtus VVga, kui toimus mööbli paigaldamine. Tegelikult tutvus ta VV-ga, kui toimus mööbli paigaldamine. Vastuoluks kannatanu ütlustes peab kaitsja ka seda, et kohtuistungil prokuröri küsimustele vastates tõi XX välja mitmesuguseid puudusi apellandi poolt tehtud remonttöödes. Vastates kohtuniku küsimusele, teatas XX, et D. Telinil jäid väiksed vead. Kohtukolleegiumi hinnangul nendes ütlustes vastuolu ei ole. See, mis ühele kliendile tundub oluline puudus, tundub teisele väikse puudusena. Kui kannatanu unistus oli saada uus köök, ja pärast suuri ponnistusi ta selle ka sai, siis võivad need puudused, mis ta loetles, olla väikesed. Eluliselt usutavad ei ole kaitsja arvates ka XX ütlused kohtuistungil, et vaatamata sellele, et ta oli teadlik väidetavalt apellandile antud 2000 euro omastamisest, jätkas ta ikkagi apellandile sularaha andmist köögitehnika ostmiseks. Selline kaitsja seisukoht on kannatanu ütluste interpretatsiooni tulem. Kannatanu ütlustest sellist tegutsemist ei nähtu. Kannatanu on kohtuistungil rääkinud, et ta andis koos esimese köögimööbli osamaksega tehnika ostmiseks süüdistatavale 1500 eurot, millest süüdistatav talle andis osa enne seda, kui selgus, et teine osamakse on omastatud. Mais ja juulis ostis süüdistatav selle raha eest praeahju ja nõudepesumasina, hiljem, kui mööbel koos, ostis veel osa asju. Mis need olid, kannatanu ütlustest ei nähtu. Külmiku ja pliidiplaadi ostis kannatanu ise, 500 eurot andis süüdistatav talle tagasi ja mingeid asju ostis süüdistatav ka pärast mööbli kokkupanekut. Kannatanu ütlustest selgub siiski, et ta andis köögitehnika ostmiseks süüdistatavale raha üks kord ja seda koos esimese osamaksega. Nii, et mingeid eluliselt mitteusutavaid käitumisakte ei ole kohtukolleegiumi arvates kannatanu sooritanud. Seega ei ole kohtukolleegiumi arvates ka mingit alust kannatanu ütluste usaldusväärsuse ümberhindamiseks. Kannatanu ütlused ei ole vastuolus teiste ütlustega, v.a. süüdistatava ütlused, kes eitab süüd.

Kuna apellant on apellatsioonis osundanud veel mitmele asjaolule, mis tema jaoks on arusaamatuks jäänud, siis kohtukolleegium selgitab oma seisukohta ka nende osas. Kannatanu XX väitis, et 31. juulil 2019 andis ta apellandile sularahas 2000 eurot. Väidetavat üleandmist nägi pealt tema ema GG, kes seisis ta selja taga. QQ üleandmise juures ei viibinud. Ka QQ eitab, et ta oleks olnud mingi raha üleandmise juures. Samal ajal tunnistaja GG ütluste kohaselt pani apellant raha taskusse ja läks koos naisega, st QQ-ga välja. Kaitsja väidab, et tunnistaja ütlustest nähtub, et apellant ja QQ läksid koheselt välja, ning seega oleks ka QQ pidanud nägema raha üleandmist. See asjaolu seab kaitsja hinnangul kahtluse alla XX ja GG ütluste usaldusväärsuse raha üleandmise kohta apellandile. Kirjalikku tôendit 2000 euro üleandmise kohta aga vormistatud ei ole. Kohtukolleegium möönab, et protokolli lugedes võib tekkida arusaam, et kui D. Telin läks kohe naisega välja, siis pidi naine temaga koos olema. Kui aga kuulata helisalvestist, siis kohtuistungil tunnistaja GG ütles, et ta vaatas aknast välja ja nägi, et läksid koos. Selliselt tema jutt ka kohtuistungil tõlgiti. Seega ei esine ka siin asjaolu, et seada kannatanu ja tema ema/tunnistaja ütluste usaldusväärsus kahtluse alla. Arusaamatuks jääb kaitsja arvates ka see, miks pidi XX just 31. juulil 2019 raha välja võtma ja apellandile andma, kuna puudub selgus, millal pidi toimuma köögimööbli paigaldamine. Lepingu kohaselt pidi 2. osamaksu tasumine toimuma 3 päeva enne paigaldamist. Paigaldamine aga sõltus sellest, millal köögi remont valmib. XX ütluste kohaselt ta ei mäleta, kas talle ütles apellant vôi helistati mööblifirmast, et on vaja maksta. Samal ajal XX vastas prokuröri küsimusele, et mööbli paigaldamine pidi toimuma 4. septembril 2019. Kohtukolleegiumi hinnangul ei oma süüküsimuse seisukohast tähtsust asjaolu, kas kannatanule helistati mööblifirmast, et tuleb tasuda teine osamakse või ütles seda talle süüdistatav. Huvi, et kannatanu raha ära maksaks, oli nii firmal kui süüdistataval. Mööbel oli valmis paigaldamiseks ja firma ei teadnud, et köök ei ole mööbli paigaldamiseks valmis. Süüdistataval oli, nagu selgus oma huvi, et kannatanu talle raha maksaks. Samas süüdistatav teadis, et niipea paigaldamiseks ei lähe (temast sõltus köögi remondi valmimine) ja seni ta raha firmale maksma ei pea. Ühes on kohtukolleegium veendunud, et kannatanu võttis pangast sularaha välja selleks, et tasuda teine osamakse ja tegi seda D. Telini vahendusel nagu ka esimese osamaksega e andis selle raha D. Telinile. Tõsi on see, et kirjalikku allkirja ei ole raha üleandmise kohta vormistatud, kuid kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu otsuses loetletud tõendite analüüsi põhjal tehtud järeldus, et raha üleandmine toimus, igati põhjendatud. Kannatanu ja tema ema ütlused on kooskõlas ka tunnistaja VV ütlustega, kes on nö erapooletu tunnistaja ja kelle ütlused kinnitavad kannatanu versiooni toimunust. Kuna maakohus on vägagi veenvalt ja kõiki kahtlusi välistavalt põhistanud, miks annavad kogutud tõendid aluse järeldada, et süüdistatav D. Telin on omastanud temale usaldatud kannatanu vara e on pannud toime temale süüdistustes etteheidetava kuriteo ning miks tuleb temale mõista just selline karistus nagu maakohus on otsustanud ja kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu kõnealuste põhjendustega täielikult, siis jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel käesolevas otsuses üle kordamata. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 sätestatud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 pst 1, § 344-345 lg-test 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 31.märtsi 2021 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Süüdistatava kaitsja adv. Kristina Isokoski on esitanud taotlused hüvitada õigusabi kulud. Õigusabile on kaitsja kulutanud apellatsioonimenetluses taotluse kohaselt 120 minutit, mille eest on tasu 108 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. KrMS § 185 lg 2 alusel kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud väljamõistmisele süüdistatavalt.