Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Carl Marcus Klaisi süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast, kuid enne 26.01.2021.a, eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas ja täpselt tuvastamata isikutelt suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi aineid kanepit ja kokaiini. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest hoidis Carl Marcus Klais ebaseaduslikult enda juures kuni 26.01.2021.a kella 17.55-ni, mil tema kinnipidamise käigus politseiametnikud leidsid ja võtsid tema sülest ning tema jope rinnataskust ära pulbrilist ainet massiga kokku 9,63 grammi, milles 48-65% kokaiinhüdrokloriidi, milles 5,556 grammi kokaiini puhtal kujul. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Carl Marcus Klais ebaseaduslikult enda elukohas xxxx asuvas korteris, kuni 26.01.2021.a kella 20.20-ni, mil läbiotsimise käigus andis ta vabatahtlikult politseiametnikele välja 1 tk pabervoldiku, milles taimepuru segu massiga kokku 0,37 grammi ning mis on kanepi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 6,5% ja tubaka segu. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisprodukt (sh tinktuur ja õlid, v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja kokaiin kuulub II nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist narkootilisest ainest ja kokaiini puhul 0,65 grammist narkootilisest ainest. Nii käitles Carl Marcus Klais narkootilisi aineid koguses, mis tekitaks narkojoobe vähemalt 85-le inimesele. Seega pani Carl Marcus Klais toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, so KarS § 184 lg 1järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 28.04.2021 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Vainola, süüdistatav Carl Marcus Klais ja tema kaitsja Jaanus Stern sõlminud järgneva kokkuleppe: Prokurör taotleb kohtus Carl Marcus Klaisi süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.01.2021 kuni 27.01.2021, so 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, so vangistust 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustub Carl Marcus Klais käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuulub Carl Marcus Klaisilt väljamõistmisele: a. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on I astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, so 1460 eurot; b. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN0126 kulu summas 420 eurot /tl 45/. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku absoluutsummas 1880 eurot (1460+420) hüvitamisele alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta: -

-

Narkootiline aine (5,556 grammi kokaiini sisaldav pulber massiga 9,63 grammi ja 0,37 grammi 6,5%lise THC sisaldusega kanepi ja tubaka segu) on jäetud ekspertiisiakti nr xxxx alusel hoiule EKEI keemiaosakonda. Kohtuotsuse jõustumisel narkootiline aine konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja KarS § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks /tl 43-44/. Narkootilise aine pakendid (minigrip kilekotid ja pabervoldik) ja digitaalkaal, mis on antud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx alusel hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressiga Rahumäe tee 6, Tallinn, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist /tl 53/.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 184 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.